Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1129
Haldusasi
ProfMeister OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.04.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057340-5 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - ProfMeister OÜ, seaduslik esindaja Roman Kostura Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise aeg
09.05.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
maksuhaldur tegi maksuotsuse vaid päev pärast eriarvamust. Seejuures on maksuotsuses hinnatud eriarvamuses esitatud väiteid, ning kaebaja etteheited, nagu oleks tema selgitusi ignoreeritud, on alusetud. Tasumisele kuuluv maksusumma on välja arvutatud õigesti ja kaebusest ei nähtu, milles kaebaja hinnangul eksimus arvutustes seisneb.
ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning erijuhtude tulumaksu kontrolli. Eeltoodust tulenevalt kohustas maksuhaldur kaebajat esitama kontrollitud perioodi kohta järgmised dokumendi: ostuarved (sh tšekid, kviitungid), müügiarved, kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted, kassadokumendid, sh kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud /.../ ning muud dokumendid, mida äriühing peab oluliseks menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. 09.03.2022 ja 24.03.2022 e-kirjades selgitas maksuhaldur kaebajale kontrolli raames tekkinud küsimusi ning palus kaebajal neile vastata, sh oli esitatud ka küsimus ProfMeister OÜ pearaamatus pangast väljavõetud sularaha kannete kohta ja paluti esitada täiendavad dokumendid nii pangast sularaha väljavõtmise kui ka pearaamatu sularaha kannete aluseks olevad dokumendid. Seega pidi kaebaja (keda esindas maksumenetluses audiitor) aru saama, et tal tuleb esitada maksuhaldurile raamatupidamise algdokumendid pangakontolt sularahas välja võetud 70 530 euro kohta. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Vaidlus puudub, et kaebaja sellised dokumente maksuhaldurile ei esitanud. Maksuhaldur selgitas kaebajale kontrolliakti p-s 1.2, et „[m]eile esitatud teie pangakonto väljavõtte alusel olete ajavahemikul 01.04.2021 kuni 31.10.2021 pangast sularaha välja võtnud summas 130 945,00 eurot /.../ 17.01.2022 esitatud pearaamatu kassa konto 1010 väljavõtte alusel olete kontrollitaval perioodil pangast kassasse sularaha sissemakseid pearaamatus kassa kontol kajastanud summas 22 415,00 eurot. Kuna te ei esitanud meile pearaamatut kui tervikut, ei andnud selgitusi ega esitanud ka sularahas tehtud väljamaksete aluseks olevaid dokumente, siis ei ole meile teada, kas ja kuidas on pangast väljavõetud ja kassa kontol kajastamata jäänud sularaha summas 70 530,00 eurot, seotud äriühingu ettevõtlusega.“ Samuti selgitas maksuhaldur kaebajale, et „[t]ulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lõike 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulud lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavaid algdokumente te meile ei esitanud, mistõttu kuuluvad aprill 2021 – oktoober 2021 pangakontolt väljavõetud sularaha summas 70 530,00,00 eurot ettevõtlusega mitteseotud kulud maksustamisele.“ Seega pidi kaebaja hiljemalt kontrolliaktist aru saama, et tal puuduvad pangakontolt tehtud sularaha väljamaksete kohta raamatupidamise algdokumendid ning kui ta puuduolevaid dokumente vastuseks kontrolliaktile ei esita, kvalifitseerib maksuhaldur need väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, mille pealt tuleb tasuda tulumaks. Vaidlus puudub, et kaebajale eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg (19 päeva) oli mõistlik. Kaebaja esitas maksuhaldurile koos eriarvamusega üksnes enda raamatupidamise sise-eeskirja, mille osas maksuhaldur leidis maksuotsuses põhjendatult, et see ei taga kontrollitavust sularaha kasutamise kohta. Muid dokumente, mis võimaldaks kontrollida pangakontolt sularahas välja võetud 70 530 euro jõudmist kaebaja sularahakassasse või selle kasutamist ettevõtluses kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Maksuotsuse p-3 on kõiki kaebaja eriarvamuses esitatud väiteid ja tõendeid põhjalikult hinnatud ning maksuhaldur ei pidanud kaebajalt nõudma enam täiendavate selgituste esitamist. Kaebaja eriarvamuses esitatud seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda ärakuulamisõiguse rikkumist, samuti asjaolu, et maksuhalduril kulus eriarvamuse ja sellele lisatud raamatupidamise sise-eeskirja analüüsimiseks kaebaja hinnangul liiga vähe aega.
Kohus märgib täiendavalt, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei saa üldjuhul kaasa tuua maksuotsuse tühistamist, sest sellised puudused on kohtumenetluses kõrvaldatavad. Seega, kui kaebaja soovib väita, et tal ei olnud maksuhalduri tegevuse tõttu võimalik esitada maksumenetluses mingeid selgitusi või tõendeid, oli tal õigus need esitada või nõuda nende kogumist kohtumenetluses. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul ei nähtu kaebusest, millised olid need konkreetsed asjaolud, mis maksuhaldur väidetava ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu valesti tuvastas või millised vajalikud tõendid kogumata jättis. Kaebuses ei ole esitatud ühtki põhjendatud ega tõendatud väidet, mis maksuhalduri seisukohad ümber lükkaks. 6.4 Kaebaja väidab, et maksuotsuses p-s 2.2.3 tehtud arvutused on valed, ent kaebusest ei nähtu ja kohtule ei ole äratuntav, milles eksimus seisneb. Kaebuses esitatud väited kontrolli läbi viinud maksuaudiitori ebakompetentsuse kohta on kohatud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.