Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse mööda alternatiivteid. Projekt sisaldab uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(13)

kergliiklustee soovitavalt kõrghaljastusega või põõsasrindega. Kohalik jaotustänav on 19 meetri laiune tee, millest 6,5 meetrit autodele, 3 m haljastusriba sõidutee ja jalgtee vahel, 2,5 m jalgtee ning ülejäänud tee ääres olev ala kõrghaljastusele või põõsasrindele. Üksnes Vibu ja Vasara tee rekonstrueerimine kohaliku jaotustänava nõuetele vastavasse seisundisse võimaldab ÜP-ga kooskõlas olevalt suunata Rohuvälja teelt liiklust Vasara ja Vibu teele. Transpordiameti poolt kavandatavale liikluskoormusele ei vastaks ka ÜP järgne 16 m laiune kõrvaltänava mõistele vastav tee, kuna kvartalit teenindavad teed ei ole kasutatavad transiitliiklusele. Eelnevast järelduvalt on PT täielikult vastuolus Rae valla põhjapiirkonna ÜP-ga, kuna PT-s ei ole ette nähtud Vasara ja Vibu tee väljaehitamist kohaliku jaotustänava nõuetele vastavaks teeks ega selleks eraldatud rahalisi vahendeid. Selliselt ei ole võimalik ka vastustajal liiklust Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu teele juhtida. PT andmisel pole ka hinnatud, kas maakorralduslikult on võimalik Vasara ja Vibu tee väljaehitamine jaotustänava mõõtudele ja nõuetele vastavaks teeks. Tänane 6,2 m tee on pea 13 m kitsam teest, mis on vaja Vasara ja Vibu teele transiitliikluse korraldamiseks välja ehitada. Kaebajal ja teistel Vasara ning Vibu tee kasutajatel on õigus nõuda, et liiklusohutus oleks tagatud. Just liiklusohutuse tagamise eesmärgil on ÜP-s sätestatud ka eraldi jalgtee rajamise nõue. Kui vastustaja ei suuda rekonstrueerida Vibu ja Vasara teed neile transiitliikluse korraldamiseks vastavasse seisundisse, peab vastustaja Rohuvälja tee elanike liiklemiseks leidma mingi muu lahenduse (nt tagama Rohuvälja tee elanike võimaluse sõita otse Tallinna väikesele ringteele või ehitama välja üle Kindlusepealse ja Kindluse tee 26 kinnistu tee otse välja Kindluse teeni). Tallinna väikese ringtee ehitamine ei piirdu vaid riigitee ja sellelt mahasõitude rajamisega, vaid selle käigus tuleb lahendada kohalike tänavate sulgemisega kaasnevad probleemid (sh liikluskoormuse tõusuga kaasnevad probleemid) ning välja ehitada täiendavad juurdepääsuteed, et tagada seeläbi ruumilise terviklahenduse loomine. 3) Vastustaja selgitus, et võimalik on hilisemalt realiseerida Kindlusepealse kinnistu ja lähiala detailplaneeringus (DP) näidatud perspektiivne sõidutee, on sisutu. Nimelt teatas Rae valla abivallavanem Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP avalikul arutelul, et Rae vald ei kavatse antud perspektiivset sõiduteed mitte kunagi välja ehitada. Teede ehitamine Eesti Vabariigis ei ole kaebaja kohustus ning kaebajat ei huvita, kust vastustaja leiab raha Vasara ja Vibu tee rekonstrueerimiseks, kuid ilma neid tänavaid rekonstrueerimata ei ole võimalik suunata neile tänavatele liikluskoormust, mida need tänavad ei ole projekteeritud ega ehitatud kandma (ohverdamata liiklusohutust jne). Lahendatud ei ole küsimust, kust peaksid Rohuvälja tee kasutajad liikuma oma kinnistuni olukorras, kus Vasara ja Vibu tee kaudu nad seda teha ei saa tänavate ÜP-le mittevastavuse tõttu. Kui riigitee rajamise käigus suletakse niivõrd ulatuslikult kohalikke teid, et pannakse pooled elukvartali senised väljasõidud kvartalivälistele teedele kinni, tuleb rajada ka asjakohane kohalike teede võrgustik, mis võimaldab kohalikel elanikel mugavalt elamukvartalist välja sõita, ei tekita transiitliiklust läbi elamukvartali, keskkonnasaastet ja müra ning tagaks kohalikele elanikele võimaluse turvaliselt liigelda. Alternatiiv on loobuda riigitee ehitamisest. Ruumiline terviklahenduse nõue eeldab seda, et kui Tallinna väikese ringtee ehitamisega sulgetakse vähemalt 3 Sepa elurajoonist väljuvat teed (sh ka Rohuvälja tee), tuleb nende asemele ehitada uued teed, mis lahendavad ära teede sulgemisest tekkivad ebamõistlikud negatiivsed tagajärjed. 4) Korraldus on vastuolus standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Nimetatud standardis on märgitud, et planeeringuala ümbruse teedel tuleks kujundada tänavavõrk, mis vastaks oma funktsioonile ja tagaks liiklusohutuse. Kvartalisisene tänav tuleks kujundada vaid valdustele ligipääsemiseks ning mitte läbiva liikluse jaoks. Rohuvälja teelt Vasara teele ja sealt edasi Vibu teele liikluse suunamine ei ole põhjendatud, kuna see loob Sepa elurajooni elamukvartalit läbiva transiitliikluse kitsastel ning vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna ÜP järgse tee nõuetele

3(13)

mittevastavatel kvartalisisestel tänavatel Vana-Tartu maanteelt Rohuvälja teele ja vastupidi. Sellise transiitliikluse tekitamine on vastuolus eelviidatud standardiga. Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu Vana-Tartu maanteeni jõudmiseks peab liikleja läbima ca 1.2-1.5 km kvartalisiseseid teid, kus kehtib kiiruspiirang 30 km/h, on mitu reguleerimata ristmikku ning kus tee on selle nõuetele mittevastavuse tõttu niivõrd kitsas, et talvel ei mahu isegi mitte 2 sõiduautot kõrvuti. Lisaks liigub teedel ka rasketehnika (nt prügiautod), mistõttu elamukvartali sisse transiitliikluse planeerimine selleks mitte ehitatud Vasara ja Vibu teele ei ole põhjendatud. See tekitab lisaks liiklusohule ka täiendavat ning põhjendamatut liiklusmüra ja keskkonnasaastet sõidukite heitgaaside näol. Vastutaja ei ole neid mõjusid aga hinnanud ega sellega arvestanud. 5) Korraldus on vastuolus Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 2 lg-ga 2, mille kohaselt projekti tellimisel ja koostamisel peab eelkõige lähtuma liikleja ohutuse tagamisest, samuti peab projektlahendus võimaldama tee korrashoiuks kasutatavate vahendite võimalikult säästliku ja otstarbeka kasutamise. Vaidlustatud korralduses ei ole selgitatud, kuidas on Vasara ja Vibu teele transiitliikluse suunamine liiklejatele (sh jalakäijatele) ohutu. Vasara ja Vibu tee on täna 6,2 m laiune autode liiklemiseks mõeldud tee, kus puudub mis tahes jalgtee, mistõttu ei ole jalakäijate liiklusohutus kuidagi tagatud. Lisaks ei vasta Vibu ja Vasara tee ka autoga liiklemiseks mõeldud teedele esitatavatele nõuetele, mis peavad Rae valla põhjapiirkonna ÜP järgi olema 6,5 m laiused. Vastustaja soovib korraldada transiitliikluse selleks nõutava 19 m tee (millest 6,5 m autodele, 3 m haljastusriba sõidutee ja jalgtee vahel, 2,5 m jalgtee) asemel 6,2 m teel, mis ei vasta autoliiklusele mõeldud tee nõuetele ning millel puudub jalakäijate liiklemiseks mõeldud jalgtee ehk millel liiklemine on jalakäijatele eluohtlik. Selliselt on Vasara ja Vibu teel tagamata liiklusohutus nii jalakäijate kui ka sõidukitega liiklejate jaoks. Korraldus rikub nii kaebaja kui ka teiste Vibu ja Vasara teed liiklemiseks kasutavate isikute õigust ohutule liiklemisele. Avalike huvidega ei ole kooskõlas Vibu ja Vasara teel täiendava liiklusohu tekitamine. 6) Vasara ja Vibu tee ei vasta kehtivale Sepa elamukvartali ja lähiala DP-le, mille kohaselt peab Vasara ja Vibu teel olema sõidutee laiusega 6 m, seejärel killustikpeenar 0,5 m, seejärel kivisillutis 0,5 m ning seejärel eraldi kõnnitee laiusega 2 m. Seega peab olema tee laius kokku 9 m, millest 2 m eraldi kõnnitee jalakäijatele koos 1-meetrise eraldusribaga sõiduteest. Kui sõiduautod pargivad mõlemal pool tee ääres, siis on tee sisuliselt 1-realine ning jalakäijatel ei ole kuskil liigelda. Tegelikult on kõik Sepa elamukvartali ja lähiala DP kohased kergliiklusteed välja ehitamata (st teed on 3 m kitsamad kui nad DP järgi olema peaksid). Vaidlustatud haldusaktis ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid Vasara ja Vibu tee viimiseks vastavusse kehtiva DP-ga, mistõttu ei ole neile tänavatele võimalik suunata täiendavat liikluskoormust. DP-le mittevastavatele teedele täiendava liikluskoormuse tekitamine rikub oluliselt kaebaja õigusi, sh võimalusi ohutult teedel liigelda, kasutada liiklemiseks kitsa ning jalakäijatele mittemõeldud sõidutee asemel kergliiklusteed jne.

4(13)

näidatud Tallinna väikese ringtee paiknemine ja perspektiivsed tänavad. Sepa elamukvartali ja lähiala DP alast lääne poole on kehtivas ÜP-s perspektiivne tee näidatud, mis võimaldab luua ühenduse Vasara teest edasi. ÜP seletuskirja p 5.6.1 kohaselt ÜP-ga kavandatud teede asukohad täpsustuvad DP-de ja projektide koostamise käigus. Eelnevast tulenevalt puudub vastuolu väljastatud PT-s kehtestatud lahenduse ja kehtivas ÜP-s näidatud lahenduse vahel. Vastustaja kohustus PT andmisel ÜP-st lähtuma. Vastustaja on PT väljastamisel lähtunud täiendavalt ka 20.04.2021 vastu võetud põhja piirkonna ÜP-st, kus on selgelt ette nähtud Rohuväljatee sulgemine (vt koondkaart). Rohuvälja tee ristmiku sulgemine on oluline liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritud Tallinna väike ringtee kannab piirkonna põhimagistraali funktsiooni. Põhimagistraalilt ei toimu ristumisi juurdepääsudega (kohalike tänavatega). Kohalikud tänavad tuuakse jaotusmagistraalide peale, mis omakorda ristuvad põhimagistraalidega. Vastavalt standardile nr EVS 843:2016 on põhitänava puhul vähim lubatud ristmike vaheline kaugus 300 m. Vaidlusalusel alal paikneva Sõnajala tee foorreguleeritud ringristmiku ja Rohuvälja tee ristmiku vaheline vahekaugus on ca 200 m ehk standardist väiksem. Vastustaja ei saa eirata norme ja jätta avatuks ristmiku, mis võib põhjustada liiklusohtlike olukordi, võttes arvesse suurt liiklussagedust kavandataval ringteel. Ristmiku avatuks jätmisel tekib oht, et riigi teelt Rohuvälja teele parempööret sooritavatele sõidukitele otsasõiduks ning Rohuvälja teelt Tallinna väikesele ringteele parempööret sooritavatele sõidukitele tekib oht külgkokkupõrgeteks. 20.04.2021 vastu võetud ÜP seletuskirja p-s 9.1.1. on kirjas, et riigiteelt ei pruugi olla võimalik tagada normide kohast juurdepääsu kõikidele kinnistutele ning sellises olukorras tuleb juurdepääsude küsimus lahendada kogujateede, olemasolevate riigiteede ristumiskohtade või kohalike teede kaudu. Vastustaja on kooskõlas kehtiva ÜP-ga näinud ette liiklusohtliku ristmiku sulgemise ja sellele juurdepääsu tagamise Vasara tee ja Vibu tee kaudu. 2) ÜP-s määratud Tallinna väikse ringtee ümber asuvatel aladel on menetluses või kehtestatud mitmeid DP-d. DP eesmärk on eelkõige ÜP elluviimine. Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on arvestatud Sepa elamukvartali ja lähiala DP lahendusega, millest tulenevalt on lahendus kokku viidud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga. Teisisõnu Tallinna väikese ringtee projektiga on planeeritud realiseerida varasemalt kehtestatud DP-dega kavandatud Vasara tee ühendus Rohuvälja teega. Seejuures on lähtutud ka varasemalt välja ehitatud teede ja tänavate ristlõikest. Vastustaja poolt väljastatud PT on kooskõlas nii alas kehtiva kui ka uue vastu võetud ÜP-ga ning samuti alas kehtivate DP-dega. Väljastatud PT realiseerimise korral, sealhulgas Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu liikluse suunamine Vana-Tartu maanteeni, ei too kaasa kaebaja poolt väidetavat transiitkliiklust kohalikel tänavatel. 3) Tallinna väikese ringtee näol on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega. PT eesmärk on uue Tallinna väikse ringtee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes, jagades liiklust erinevalt eri suundades ning muudaks Tartu maanteelt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda. PT andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine ning leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute vahel. Vastustaja on võtnud arvesse puudutatud maaomanike huve ning leidunud lahenduse, mille puhul puudutatud isikuid mõjutatakse minimaalselt. Vastustaja on lasknud teha kogu projekti ulatuses liiklusohutuse auditi ja sellest ei selgu, et vaidlusaluses piirkonnas tooks PT kohase lahenduse realiseerimine kaasa liiklusohu. Kaebaja ei saa eeldada, et elukeskkond ümber tema kinnistu

5(13)

asjas ei arene ning asjaolu, et tema kinnistust mööda hakkab kulgema kohalik tee ei tähenda, et PT-ga on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja väidab, et kohalikud teed ei võimalda nende nõuetele mittevastavuse tõttu liiklust, mida PT-s ettenähtud lahenduse realiseerimine kaasa toob. See ei oma tähtsust väljastatud PT kontekstis ega saa olla aluseks PT tühistamiseks. Kohalikele teedel kehtivad nõuded, mille kohalik omavalitsus on ise määranud. Kohalike teede nõudeid on täpsustatud DP-de koostamise käigus. 4) Kaebaja ei saa PT vaidlustamisega vaidlustada ÜP-st tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid. Kaebaja ei ole vaidlustanud kehtivat ega ka 20.04.2021 vastu võetud ÜP-d. Ei ole mõeldav, et PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima ÜP muutmise menetlust. ÜP-ga on määratud terviklik lahendus planeeringualale, et oleks tagatud lahenduse toimivus ja realiseerimine oleks võimalik. PT-ga ÜP-s määratud lahenduse muutmiseks ei ole õiguslikku alust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. DP-s lahendatakse mh võimalike juurdepääsude küsimus avalikult kasutatavale teele. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane kaebaja etteheide, mille kohaselt on ruumilise terviklahenduse planeerimise kohustus kohaliku omavalitsuse alas vastustaja kohustus. Vastustaja on PT andmisel lähtunud alas kehtivatest planeeringustest ega ole nendega vastuollu läinud. 5) Kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna PT ei riku võrreldes varasemaga tema olukorda. Kaebaja kinnistu asub aadressil Xxxxxx xx xx. Projekteeritud Tallinna väike ringtee kannab piirkonna põhimagistraali funktsiooni. Põhimagistraalilt ei toimu ristumisi juurdepääsudega (kohalike tänavatega). Kohalikud tänavad ühendatakse jaotusmagistraalidega, mis omakorda ristuvad põhimagistraalidega. Tallinna väikese ringtee ehitamise käigus suletakse osad ristmikukohad, et tagada liiklusohutus ja vastavus nõuetega. Asjaolu, et Tallinna väikese ringtee projekti kohaselt sulgetakse Rohuvälja tee ristmik ja Rohuvälja teele antakse alternatiivne juurdepääs Vasara tee kaudu, ei muuda kaebaja õigusliku positsiooni võrreldes varasemaga. Liiklusohu puhul on tegemist avaliku huviga, mis ei ole aluseks PT vaidlustamiseks. Kaebaja ei saa esitada kaebust üldistes huvides. Kogu projektile on tehtud liiklusohutuse audit ning audiitor ei ole välja toonud, et Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teele alternatiivse juurdepääsu loomine Vasara tee kaudu tooks kaasa liiklusohtliku keskkonna antud piirkonnas. Täna kaebaja kinnistust mööduv liiklus puudub. Kaebaja ei saa eeldada, et keskkond tema kinnistu ümber ei muutu, seda enam, et alas kehtivad mitmed DP-d, mida on juba realiseeritud või mida tulevikus plaanitakse realiseerida. Vastustaja ei ole riigi teed kavandades läinud vastuollu alas kehtiva ÜP ega uue vastu võetud ÜP-ga ning kehtivate DP-dega. 6) PT-s toodud lahendus on proportsionaalne ning PT andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste ega avaliku huviga. PT-ga ette nähtud lahendus aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse taseme tõstmisele. PT-s toodud lahendus teenib enamiku ühiskonnaliikmete huve. Vastustaja on kaalutulusõigust teostanud õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid ja kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lähtumine kehtivatest planeeringutest ahendab vastustaja kaalutlusõigust PT andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud kaalutlusõiguse piiridesse PT lahendus, mille kohaselt sulgetakse Rohuvälja tee ristmik ja antakse Rohuvälja teele alternatiivne juurdepääs Vasara tee kaudu.

1) Piirkonnas kehtib Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla ÜP. Seega on Transpordiamet lähtunud PT väljastamisel õigesti kehtivast ÜP-st. Lisaks on vastu võetud põhja piirkonna ÜP seletuskirja leheküljel 78 – 80 eraldi peatükk „Riigimaanteed“, kus on selgelt öeldud: „Olulisemateks üldplaneeringuga kavandatavaks muudatusteks põhjapiirkonna teedevõrgus on: Tallinna väikese ringtee ehitamine. Tallinna väikese ringteega lahendatavad ühendused: Rae küla ühendamine Suur-Sõjamäe tänavaga Tallinnas ja Peetri aleviku ning Järveküla küla ühendamine Viljandi maanteega, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt erinevate poolte ühendamine läbi kahetasandilise ristmiku. Tammi tee ehitus: Rae küla ühendamiseks Peetri alevikuga mööda endist raudteetammi. Vana-Tartu mnt ja Karja teed ühendav uus kohaliku tähtsusega tee. Liiva tee pikendus perspektiivse Tallinna väikese ringteeni.“ Lisaks on jätnud kaebaja tähelepanuta, et vastu võetud põhjapiirkonna ÜP seletuskirja leheküljel 79 on toodud teede põhimõttelised ristlõigete lahendused, millega tuleb arvestada uute DP-de koostamise ja teede rekonstrueerimise käigus ning väga kitsastes tingimustes on lubatud erandid: „Transpordimaal asuvad teed on klassifitseeritud ja antud uute ja rekonstrueeritavate teede projekteerimiseks tüüpristlõiked. Tüüpristlõiked on illustreerivad ja täpne ulatus selgub planeerimis/projekteerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele. Kitsastes tingimustes on võimalik tüüpristlõikeid vähendada, kuid lähtuda tuleb siiski EVS 843 Linnatänavad antud normidest“ (seletuskiri lehekülg 72). Vastustaja on õigesti välja toonud, et kehivas Rae valla ÜP-s on näidatud Tallinna väikese ringtee paiknemine ja perspektiivsed tänavad ning vastu võetud ÜP-s on ette nähtud Rohuvälja tee sulgemine. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kehtiva ÜP järgi välja ehitatud teed tuleb ümber ehitada vastavalt vastuvõetud põhjapiirkonna ÜP-le. Rae valla omandis oleva teemaa laius (sh Vibu tee, Vasara tee) on ca 16 meetrit ning Vibu tee ja Vasara tee on välja ehitatud linnatänava standardi kohaselt. 2) Rae vald ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tallinna väikese ringtee rajamisega halveneks juurdepääs Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele ja kaebaja kinnistule ning tekiks transiitliiklus. Vastustaja on õigesti ära näidanud, et kaebaja kinnistule säilib ligipääs pärast väljastatud PT realiseerimist analoogselt hetke olukorraga ning Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele tagatakse ühendustee kvartalite siseselt, tee hakkab kulgema kaebaja kinnistust mööda, ent see ei tekita transiitliiklust. Rohuvälja, Vasara, Vibu jne teed on kõik ühine väikeelamuala teedevõrk ja ei ole planeeritud transiitliikluseks. Transiitlikus on läbiv liiklus, mis ei puutu konkreetsesse elamupiirkonda. Rohuvälja tee elanikud, kes hakkavad teedevõrku kasutama, on samuti selle piirkonna elanikud ja nende liiklemist ei saa nimetada transiitliikluseks. Teedevõrgu kasutamiseks on transiitliikluseks ette nähtud jaotusmagistraalteed - Liiva tee ja Kindluse tee. 3) Vastustaja on õigesti näidanud, et vaidlusalusel alal kehtib Sepa elamukvartali ja lähiala DP. Kaastaud isik nõustub vastustaja seisukohaga, et Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on arvestatud Sepa elamukvartal ja lähiala DP lahendusega, millest tulenevalt on lahendus kokku viidud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga. Teisisõnu Tallinna väikese ringtee projektiga on planeeritud realiseerida varasemalt kehtestatud DP-dega kavandatud Vasara tee ühendus Rohuvälja teega. Seejuures on lähtutud ka varasemalt välja ehitatud teede ja tänavate ristlõikest. 4) Kaasatud isik on vastustajaga nõus, et PT on kooskõlas nii alas kehtiva kui ka uue vastu võetud ÜP-ga ning samuti alas kehtivate DP-dega. Väljastatud PT realiseerimise korral, seal hulgas Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu liikluse suunamine Vana Tartu maanteeni, ei too endaga kaasa transiitkliiklust kohalikel tänavatel. Vastavalt kehtestud DP-le on planeeritud Vasara tee ja Rohuvälja tee kinnistute ühendamine, st DP-dega on planeeritud elamualade teede võrkude ühendamine, mis ei ole transiitliiklus, vaid kohalike elanike poolt planeeritud teedevõrgu kasutamine. Tallinna väikese ringtee

7(13)

väljaehitamisega Rohuvälja teele antakse alternatiivne juurdepääs Vasara tee kaudu ning see ei muuda kaebaja õiguslikku positsiooni võrreldes varasemaga. 5) Kaebaja ei saa PT vaidlustamisel vaidlustada ÜP-st tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid. Ei ole mõeldav, et PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima ÜP muutmise menetlust. ÜP-ga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad DP-de ja projektide koostamise käigus. Täpsustamine ei tähenda olemuslikku muutmist. ÜP-ga on määratud terviklik lahendus planeeringualale, et oleks tagatud lahenduse toimivus ja realiseerimine oleks võimalik. PT-ga ÜP-s määratud lahenduse muutmiseks ei ole õiguslikku alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(13)

vastavaks ning nende kaudu ei ole võimalik korraldada transiitliiklust. Kaebaja toob välja, et praegu 6,2 m laiune Vasara tee ei vasta vastu võetud ÜP-s sätestatud jaotustänava nõuetele (s.o 19 m laiune tee, millest on mh 6,5 m autodele ja 2,5 m jalakäijatele) ega ole välja ehitatud Sepa elamukvartali ja lähiala DP kohaseks, kus on planeeritud sõidutee laiuseks 6 m ja kõnnitee laiuseks 2 m (koos 1 m eraldusribaga sõiduteest). Kaebaja leiab, et vastustaja saanuks PT väljastada üksnes juhul, kui PT-ga oleks tagatud Vasara ja Vibu tee välja ehitamine planeeringutele vastavateks teedeks (või selleks rahalised vahendid eraldatud). 10.1 Õige on see, et PT andmisel tuleb arvestada ÜP-s määratud tingimusi (EhS § 26 lg 3 p 3) ning PT andmisest keeldutakse, kui PT taotlus on vastuolus ÜP-ga (EhS § 32 p 2). Eelviidatud sätetes on silmas peetud PT andmise ajal kehtivat ÜP-d, kuna täitmiseks kohustuslik saab olla kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Kohtule ei nähtu ja ka kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud PT oleks vastuolus konkreetsel alal praegu kehtiva, s.o Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud, Rae valla ÜP-ga. Vastustaja on asjakohastele ÜP joonistele tuginedes ära näidanud, et kehtivas ÜP-s on määratletud Tallinna väikese ringtee asukoht ja perspektiivsed tänavad (vt kehtiva ÜP maakasutuskaart) ning Sepa elamukvartali ja lähiala DP alast lääne poole on kehtivas ÜP-s märgitud perspektiivne tee, mis võimaldab luua ühenduse Vasara teest edasi. Kehtiva ÜP seletuskirjas on üheks olulisemaks ÜP-ga kavandatavaks muudatuseks Rae valla teedevõrgus märgitud muu hulgas Tallinna väikese ringtee ehitamine (vt p 4.8, lk 36). Vastustaja on ka asjakohaselt osundanud ÜP seletuskirja punktile 5.6.1, kus on selgitatud, et ÜP-ga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad DP-de ja projektide koostamise käigus (vt lk 61). Seega on Tallinna väikese ringtee kavandamine konkreetses asukohas kehtivas Rae valla ÜP-s ette nähtud ning kehtiv ÜP võimaldab ka ühenduse loomist Vasara teest edasi. 10.2 Seoses kaebaja väidetud vastuoluga 21.04.2021 vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna ÜP-ga, selgitab kohus, et koostamisel olevat ÜP-d ei tule järgida kui õigusakti. Küll tuleb avalikul haldusel vältida vastuolulist tegutsemist ning kaalutlusõiguse teostamisel arvestada kõikide oluliste asjaoludega. Seetõttu on planeeringu või PT kaalumisel eesmärgipärane arvesse võtta ka asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Vastustaja on ära näidanud, et PT väljastamisel lähtuti täiendavalt 21.04.2021 vastu võetud põhja piirkonna ÜP-st, kus on selgelt ette nähtud Rohuvälja tee sulgemine (vt ÜP koondkaart). Ühtlasi on ka vastu võetud põhjapiirkonna ÜP seletuskirjas välja toodud, et olulisemateks ÜP-ga kavandatavaks muudatusteks põhjapiirkonna teedevõrgus on: Tallinna väikese ringtee ehitamine. Tallinna väikese ringteega lahendatavad ühendused: Rae küla ühendamine Suur-Sõjamäe tänavaga Tallinnas ja Peetri aleviku ning Järveküla küla ühendamine Viljandi maanteega, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt erinevate poolte ühendamine läbi kahetasandilise ristmiku (vt p 9.2 alajaotus „Riigimaanteed“, lk 80). Samuti on seletuskirjas märgitud, et riigiteelt ei pruugi olla võimalik tagada normide kohast juurdepääsu kõikidele kinnistutele ning sellises olukorras tuleb juurdepääsude küsimus lahendada kogujateede, olemasolevate riigiteede ristumiskohtade või kohalike teede kaudu (vt punkt 9.1.1, lk 74). Seega on ka vastu võetud põhjapiirkonna ÜP-s Tallinna väikese ringtee ehitamisega konkreetses asukohas arvestatud ning sellega seoses on kavandatud ka Rohuvälja tee sulgemine ja on võimalikuks peetud juurdepääsude küsimuse lahendamist kohalike teede kaudu. Vastustaja on vaideotsuses arusaadavalt selgitanud Rohuvälja tee ristmiku sulgemise vajalikkust, tuues välja, et see on oluline liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritud Tallinna väike ringtee kannab piirkonna põhimagistraali funktsiooni ning põhimagistraalilt ei toimu ristumisi juurdepääsudega (kohalike tänavatega). Kohalikud tänavad tuuakse jaotusmagistraalide peale, mis omakorda ristuvad põhimagistraalidega (vt Eesti standardi EVS

9(13)

843:2016 joonis 4.2, lk 52; dtl 219 jj). Vastavalt Eesti standardile nr EVS 843:2016 on põhitänava puhul vähim lubatud ristmike vaheline kaugus 300 m (vt tabel 4.2 – Magistraalide tehnilised omadused, lk 51), kuid vaidlusalusel alal paikneva Sõnajala tee foorreguleeritud ringristmiku ja Rohuvälja tee ristmiku vaheline kaugus on ca 200 m ehk standardis ettenähtust oluliselt väiksem. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et ristmiku avatuks jätmisel tekiks riigi teelt Rohuvälja teele parempööret sooritavatele sõidukitele oht otsasõiduks ning Rohuvälja teelt Tallinna väikesele ringteele parempööret sooritavatele sõidukitele oht külgkokkupõrgeteks. Kohtul ei ole alust eeltoodud vastustaja hinnangus kahelda ning kaebaja pole vastustaja sellekohaseid seisukohti ümber lükanud. 10.3 Vastustaja on PT menetluses kaebaja vastuväidetele vastates selgitanud, et ringtee ehitamise käigus teostatakse ristmike kohtades maa võõrandamine ning selle tulemusel kaotavad osad kinnistuomanikud ühenduse avalikult kasutatavale teele, mille puhul ongi ette nähtud uued ühendusteed kinnistutele juurdepääsuks. Transpordiamet oli kohustatud tagama Rohuvälja tee äärsete kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning sellega seoses on projektis ka ette nähtud Rohuvälja tee ühendamine Vasara teega, mis omakorda on ühendatud Vibu teega. Vibu tee on omakorda ühendatud nii Kindluse tee kui ka Vana-Tartu maanteega. Nimetatud ühendus tagab kohalikele elanikele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. PT väljastamisel (sh Rohuvälja tee ja Vasara tee vahelise ühenduse väljaehitamise kavandamisel) on arvestatud alal kehtivate DP-dega – 20.03.2007 kehtestatud Sepa elamukvartali ja lähiala DP-ga on planeeritud Xxxxxx xx xx ja Kirve tee 19 vahelt juurdepääs naaberkinnistutele ning 27.07.2021 kehtestatud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga on planeeritud Vasara tee ja Rohuvälja tee kinnistu omavaheline ühendamine (vt DP-de põhijoonistelt; asjakohases osas väljavõtted toodud ka vaideotsuse p-des 2.9 ja 2.10). Seega on kehtivate DP-dega planeeritud elamualade teede võrkude ühendamine ning Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on kavandatud realiseerida kehtivas DP-s planeeritud Vasara tee ühendus Rohuvälja teega (lähtudes seejuures varasemalt välja ehitatud teede ja tänavate ristlõikest) ja tagada selliselt piirkonnas standardi EVS 843:2016 kohane tänavate võrk (sh kõikidele kinnistutele juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt).

10(13)

väikeelamupiirkonna elanikud nagu ka kaebaja, kes kasutavad Vasara teed oma koju pääsemiseks ei ole transiitliiklejad. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud. Eeltoodut arvestades on asjakohatud ka kaebaja väited, mille kohaselt on Vasara ja Vibu teele transiitliikluse suunamine vastuolus Eesti standardiga 843:2016 „Linnatänavad“ ning Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 2 lõikega 2.

11(13)

Täiendavalt lisab kohus, et antud juhul ei ole äratuntav, et vaidlusaluste PT andmise ja Tallinna väikese ringtee kavandamise tõttu oleks edaspidi välistatud Vasara tänavale planeeritud kergliiklustee rajamine. Seda ei ole tegelikult väitnud ka kaebaja ise. Kaebaja on välja toonud, et Vasara teel on hetkel ca 6,2 m laiune asfaltkattega sõidutee ning Sepa elamukvartali ja lähiala DP-s on kavandatud Vasara tänaval sõidutee laiuseks 6 m ja kergliiklustee laiuseks 2 m (lisaks 1 m eraldusriba). Sisuliselt saab seega nentida, et Sepa elamukvartali ja lähiala DP on konkreetse sõidutee osas realiseeritud selles kavandatud laiust arvestades (st sõiduteed pole DPs näidatud perspektiivse kergliiklustee arvelt välja ehitatud laiemana). 26.07.2021 kehtestatud Kindlusepealse ja lähiala DP (DP1028) põhijooniselt nähtub, et Rohuvälja teed Vasara teega ühendava perspektiivse sõidutee laiuseks on planeeritud 5 m ja selle äärde kavandatud perspektiivse kergliiklustee laiuseks 2,2 m. Kohtule ei nähtu vaidlustatud PT lisaks olevalt projekteeritava teelõigu tugiplaanilt (vt väljavõte tugiplaanist AA-01-04; dtl 219), et vaidlusaluse ühenduse kavandamisel ei oleks eelviidatud DP kohase lahendusega arvestatud. Eeltoodu valguses ei näe kohus, et Rohuvälja tee ja Vasara tee ühenduse väljaehitamise tõttu poleks enam võimalik Vasara teel sõidutee äärde täiendavalt kergliiklusteed ehitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.