lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-196/7

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-196/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 203Määruskaebuse esitamineHKMS § 28 lg 1Menetlusosalise kohustused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maarika Kuusk, Tanel Saar, Maili Lokk 20.06.2023, Tartu 3-23-196 M.S.i kaebus Tartu linna vastu seoses üürilepingu lõpetamisega M.S.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.S.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada M.S.ile 16.06.2023. a määruskaebuse lisad.
2.Jätta M.S.i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsus saatis 25.01.2023 M.S.ile kirja nr 21.3-2/KA-19-285, vastates sellega M.S.i taotlusele anda haldusaktid temaga sõlmitud üürilepingu lõpetamise, eluruumi valduse väljanõudmise, selleks kohtumenetluse algatamise, kaebaja väljatõstmise ja selleks täitemenetluse algatamise kohta. Vastustaja selgitas kirjas, et Tartus xxx pst xxx asuva eluruumi kasutamiseks kaebajaga sõlmitud üürileping on lõppenud, kohus on jõustunud kohtuotsusega kindlaks teinud, et Tartu linn ütles üürilepingu üles õiguspäraselt ning jõustunud kohtuotsusega on kaebajat ja tema pereliiget kohustatud eluruumi vabastama ja Tartu linnale üle andma. Vastustaja märkis ka, et kohus tegi seejuures kindlaks, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega.
2.M.S. esitas 27.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem selle täienduse järgmiste nõuetega: tuvastada, kas kiri sisaldab haldusaktide andmisest keeldumist ning alternatiivsete nõuetega vastavate haldusaktide tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks või nende andmise otsustamiseks kohustamiseks.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas 01.06.2023. a määrusega M.S.i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 22 alusel. Halduskohus selgitas, et kohtud on kaebajale pika aja jooksul ja paljudes kohtuasjades selgitanud, et Eesti õiguskorras toimub üürilepingu ülesütlemine ja eluruumi valduse väljanõudmine (mis vajadusel võib toimuda kohtutäituri abil) samadel alustel ja korras olenemata sellest, kas üürileandja on eraõiguslik või avalik-õiguslik isik. Kui kohalik omavalitsus teostab tema kui üürileandja ja asja omaniku õigusi, siis ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ja ei anta välja haldusakti (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-2163 p 9, Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-1779 p 7, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-19-3720, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjades 3-19-1543 ja 3-21-926, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-19-15949).
3.1.Viimati esitas kaebaja kohtuasjas xxx kaheksa tuvastamisnõuet, mis olid seotud haldusaktide andmisega temaga üürilepingu ülesütlemise kohta, ning kohtuasjas xxx kokku viis kohustamis- ja keelamisnõuet muuhulgas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta haldusaktide andmise saavutamise eesmärgil. Kohus tagastas kaebused 06.01.2023. a määrustega, need on jõustunud. Kohtuasjas xxx tehtud määruses hoiatas kohus kaebajat, et sama sisu ja eesmärgiga nõuete korduv esitamine vaatamata korduvatele varasematele kohtulahenditele võib olla käsitletav menetlusõiguse kuritarvitamisena HKMS § 28 lg 1 ja 2 tähenduses. Vaatamata eeltoodule esitas kaebaja käesolevas asjas halduskohtule mahuka kaebuse, mille eesmärgiks on taas lahendada küsimust, kas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta on antud või tuli anda haldusakt. Tegemist on kaebeõiguse olulise kuritarvitamisega.
3.2.Kaebaja õiguste riive intensiivust saab kohus hinnata lähtudes vaidlusest, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kaitstavad õigused on praeguses vaidluses üksnes menetluslikud - õigus esitada taotlus haldusmenetluse algatamiseks ning nõuda haldusakti või selle andmata jätmise õiguspärasuse kontrollimist. Mingit tegelikku mõju kaebaja õigusele kasutada eluruumi käesoleval vaidlusel ei ole. Vaidlus selle üle, kas üürileping on lõppenud, kas kaebajal on kohustus eluruum vabastada ja kas teda saab eluruumist välja tõsta, on juba lahendatud ja vastavad kohtuotsused on jõustunud (kohtuasjad xxx ja xxx). Sel juhul on kasu, mille kaebaja võiks saada täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisest, väga väike või olematu ning sisulise kohtumenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud.
3.3.Kaebaja kinnitas halduskohtule saadetud teates, et ta sai halduskohtu 01.06.2023. a määruse kätte 02.06.2023.
4.M.S. esitas 16.06.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks halduskohtule selle sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja lisas sellele ka halduskohtule esitatud täiendatud kaebuse ja 27.01.2023. a kaebuse lisad.
4.1.Kaebaja kirjeldab määruskaebuses jätkuvalt Tartu linnaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemisega seoses tekkinud vaidluse asjaolusid, kohtuasjade nr xxx ja nr xxx menetlusi ning varasemaid haldusasjades tehtud määrusi enda seisukohtade läbi, leides, et halduskohus rikkus materiaalõigusnorme ja menetlusnorme, kui tema kaebuse tagastas ja jättis vastava määruse ka põhjendamata.
4.2.Halduskohus moonutab pahatahtlikult asjaolu, nagu mõnes kohtuasjas juba oleks lahendatud küsimus, kas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta on antud või tuli anda haldusakt. Ükski kohus (ei halduskohus ega ka tsiviilkohus) ei ole oma lahendi resolutsioonis ega ka tekstis kirjutanud, et üürilepingu lõpetamise ja isiku väljatõstmise

kohta ei ole vaja anda haldusakti. Kohtud on lahendites vaid keeldunud eelnimetatud haldusaktide väljanõudmisest.

4.3.Halduskohtu ja tsiviilkohtu varasemad lahendid on vastuolus Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a otsuse nr 3-3-1-15-01 p-ga 37 ja ka Riigikohtu 28.09.2004. a kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-42-04. Kaebaja arvates peab neist lahenditest tulenevalt Tartu linn oma tahteavalduse vormistama haldusaktina.
4.4.Tartu linnas kehtinud üldaktid sätestasid, et üürilepingu lõpetamisel annab Tartu linna pädev haldusorgan haldusakti.
4.5.Halduskohus jättis määruses täielikult põhjendamata, miks tema arvates M.S.il ei ole õigus neid tema üürilepinguga seotud dokumente Tartu linnalt saada. Tsiviilkohtute jõustunud otsused ilma haldusaktideta ei kehti.
4.6.Tartu linnal kohustus ka kaebaja taotluste alusel haldusaktide andmisest keeldumise korral anda selle kohta haldusaktid. See on kaebajal ainuke võimalus teavitada Tartu linna pädevat haldusorganit sellest, et linnaametnikud soovivad ta õigusvastaselt eluruumist välja tõsta ilma pädeva haldusorgani otsuseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale esmalt määruskaebuse lisad (halduskohtule esitatud 27.01.2023. a kaebuse lisad ja 30.01.2023 esitatud täiendatud kaebus), kuna need on toimikus juba olemas ja seega pole vajadust samu materjale täiendavalt asja juurde võtta.
6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et M.S.i määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määruse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Halduskohus selgitas vaidlusaluses määruses arusaadavalt ja jälgitavalt, miks ta leiab, et olukorras, kus vaidlus selle üle, kas kaebaja üürileping on lõppenud, kas kaebajal on kohustus eluruum vabastada ja kas teda saab eluruumist välja tõsta, on lõppenud ja vastavad maakohtu otsused jõustunud, on kaebaja poolt halduskohtule järjekordse kaebuse esitamise näol, mille eesmärgiks on taas lahendada küsimust, kas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta on antud või tuli anda haldusakt, tegemist kaebeõiguse olulise kuritarvitamisega. Samuti viitas halduskohus põhjendatult sellele, et kõnealuses olukorras oleks kasu, mida kaebaja võiks saada täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisest halduskohtus, väga väike või olematu ning sisulise kohtumenetluse läbiviimine ei ole seega põhjendatud. Halduskohus tagastas seega ka ringkonnakohtu hinnangul esitatud kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.
7.Ükski M.S.i esitatud määruskaebuse väide ei ole aluseks Tartu Halduskohtu 01.06.2023. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele täiendavalt üksnes niipalju, et halduskohus ei rikkunud 01.06.2023. a määruse tegemisel materiaalõigusnorme ega menetlusnorme ning tegemist ei ole ka määrusega, mis on jäetud täielikult põhjendamata. Samuti ei ole Riigikohtu otsustes asjades nr 3-3-1-15-01 ja nr 3-3-142-04 toodud seisukohti võimalik mõista ega tõlgendada selliselt, nagu teeb seda määruskaebuse esitaja ja peale selle ei saa ringkonnakohus käesoleva asja raames hakata hindama varasemates tsiviil- ja haldusasjades tehtud ning jõustunud lahendite õigsust ega anda hinnangut seal tuvastatud asjaoludele. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium