lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1779/15

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1779/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1779/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.11.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (29)

lahend.ee
3-22-495/65Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.20233-23-196/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.20233-23-196/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja01.06.20233-22-495/51Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja05.05.20233-22-2382/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.20233-22-2019/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 8. jaanuar 2019, Tartu

Haldusasi

Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a koosoleku protokolli nr 40 osalise tühisuse kindlakstegemiseks seoses üürilepingu ülesütlemisega Tartu Halduskohtu 7. novembri 2018. a määrus Marju Silveti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Marju Silvet Vastustaja Tartu linn

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-18-1779

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 7. novembri 2018. a määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a koosoleku protokollis nr 40 otsustati öelda korraliselt üles Marju Silveti eluruumi XXX kasutamiseks 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi üürileping seoses võlgnevusega. Üürileping lõppeb 28. märtsil 2018. Eluasemekomisjon leidis, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnal on põhjendatud algatada üürilepingu ülesütlemise menetlus. Linnavarade komisjon teatas 15. detsembri 2017. a avalduses nr 4-8.1/08418, et ütleb M. Silvetiga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 07.07.20263-26-1722/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1632/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.05.20263-23-2105/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
3-22-2544/8
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
24.01.2023
3-23-24/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.01.2023
3-22-2019/16Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.01.2023
3-22-2382/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.01.2023
3-22-510/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.2022
3-22-495/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2022
3-22-578/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2022
3-22-510/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.05.2022
3-22-578/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.05.2022
2-19-15949/141Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.04.2022
2-21-8641/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.09.2021
2-19-15949/86Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.08.2021
3-21-926/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.05.2021
3-21-772/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.04.2021
3-19-1114/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.2020
3-19-1543/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.09.2019
3-19-1114/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.06.2019
2-19-3720/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2019
3-19-67/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.04.2019
2-18-582/72Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.2019
3-19-67/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.01.2019
3-18-2163/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.12.2018
3-18-2163/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.11.2018
2.
M. Silvet esitas 12. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et tegemist on teda puudutava haldusaktiga, millest ta sai teada alles 27. augustil 2018, kui ta tutvus enne tsiviilasjas nr 2-18-582 toimunud istungit Tartu linna esitatud

dokumentidega. Kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Tartu Linnavalitsuse 29. detsembri 2008. a korraldus nr 1405 „Eluasemekomisjoni põhimäärus“.

3.Tartu Halduskohus tagastas 7. novembri 2018. a määrusega M. Silveti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruses leidis halduskohus järgnevat.
2.1.Eluasemekomisjoni koosoleku protokoll on kaebaja vaidlustatud osas halduse siseakt, mis ei oma välismõju ning ei riku haldusvälise isiku õigusi. Protokoll on suunatud linnavarade osakonnale edasiste toimingute tegemiseks.
2.2.Kaebaja õigusi riivab protokollist juhindudes tehtud linnavarade osakonna 15. detsembri 2017. a avaldus nr 4-7.1/08418, millega öeldi korraliselt üles kaebajaga sõlmitud üürileping. Kuna kaebaja eesmärgiks on üürilepingu jätkuv kehtivus, on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusam vahend üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine. Kaebaja on tõhusamat vahendit kasutanud, esitades selleks hagiavalduse Tartu Maakohtule ning apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik ja seetõttu vaadatakse see läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1.
2.3.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei võtnud ta seisukohta M. Silveti esitatud taotluse osas, milles kaebaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks eluasemekomisjoni põhimäärus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M. Silvet esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 7. novembri 2018. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud protokolliline otsus puudutab tema õigusi ning tal on võimalik nõuda selle tühisuse tuvastamist. Tartu Linnavolikogu 11. septembri 2008. a määruse nr 97 § 3 lg 2 kohaselt peab eluasemekomisjoni otsus vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et linnavarade osakonna 15. detsembri 2017 avaldus nr 4-7.1/084418 on haldusakt, mis rikkus kaebaja õigusi ja mida tuleb tsiviilkohtus vaidlustada. Linnavarade osakonnal ei olnud pädevust haldusakti vastu võtta. Avaldus ei vasta haldusakti tunnustele. Tartu Maakohtu 25. septembri 2018. a otsusest asjas nr 2-18-582 nähtub, et maakohus jättis hageja hagiavalduses märgitud taotluse tunnistada Tartu linna poolt üürilepingu ülesütlemine kehtetuks ja see tühistada üldse menetlusse võtmata. Menetlusse mittevõtmise määrus maakohus aga ei teinud ning kaebajale ei selgitatud, et toimingu kehtetuks tunnistamist ja tühistamist hagejal ei olnud võimalik nõuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Muuta tuleb aga halduskohtu määruse põhjendusi.
6.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud linnavalitsuse eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a protokollilise otsuse nr 40, millega otsustati üles öelda eluruumi üürileping. Lisaks sellele on ringkonnakohtule teadaolevalt esitanud halduskohtule teises haldusasjas ka kaebuse (haldusasi nr 3-18-2163), mille üheks nõudeks oli selle haldusakti tühistamine, millega otsustati lõpetada eluruumi üürileping. Kaebaja oli viidatud asjas jätnud lahtiseks, kas see on eluasemekomisjoni 5. detsembri 2017. a protokolliline otsus nr 40, linnavarade komisjoni 15. detsembri 2017. a avaldus või mõni seni teadmata haldusakt. Selles asjas leidis ringkonnakohus
18.detsembri 2018. a määruses, et see vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Veel on kaebaja pöördunud ka maakohtusse hagiga, milles oli muuhulgas taotlenud tunnistada üürilepingu ülesütlemine õigusvastaseks ja see keelata. Tartu Maakohtu 25. septembri 2018. a otsusega jäeti hagi selle nõude osas rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohus ei ole selles tsiviilasjas veel otsust teinud.
7.Ka käesolevas asjas jääb ringkonnakohus oma varasema seisukoha juurde (haldusasi nr 318-2163), et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja mis tuleb lahendada maakohtus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st
1.Kaebaja suhtes oli enne üürilepingu sõlmimist tehtud küll avalik-õiguslik otsustus temale vara kasutusse andmiseks, kuid see täideti eraõigusliku lepingu – üürilepingu – sõlmimisega ning selle sõlmimisest alates olid pooltevahelised suhted selle lepingu raames eraõiguslikud (RKEKm 3-3-1-8-01 p-d 20 ja 17; RKEKo 3-3-1-15-01, p-d 13-15). Seega on linnavalitsuse elamuosakonna protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks antud eraõigusliku suhte raames ning see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid selle otsustuse käsitamist avalik-õigusliku otsustusena. Oluline on seegi, et üürilepingu ülesütlemise aluseks oli võlgnevus, st asjaolu, et kaebaja ei olnud üürileandja hinnangul täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt (tl 6-6p). Ringkonnakohus ei näe, et sellistel asjaoludel lepingu ülesütlemist saaks käsitleda kuidagi avalik-õigusliku otsustusena.
8.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ongi juba oma õiguste kaitseks maakohtusse pöördunud, vaidlus on ringkonnakohtus tsiviilasjas pooleli ning tal on võimalik oma õigusi kaitsta jätkuvalt tsiviilkohtumenetluse korras.
9.Seoses halduskohtu määruse põhjendustega selgitab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigust pidas halduskohus puuduvaks seetõttu, et halduskohtu arvates oli vaidlustatud eluasemekoosoleku protokoll siseakt, mitte haldusakt, ning halduskohtu pädevuse küsimust halduskohus üldse ei puudutanud. Halduskohus tagastas kokkuvõttes kaebuse õigesti, ent kuna määrav ei ole see, kas tegemist on siseaktiga, vaid halduskohtul puudub pädevus sellise küsimuse lahendamiseks tervikuna, siis tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta ning lugeda kaebuse tagastamise aluseks halduskohtu pädevuse puudumine (HKMS § 121 lg 1 p 1).
10.Samuti märgib ringkonnakohus, et välistatud pole, et kaebuse tagastamise alusena võib kõne alla tulla ka HKMS § 121 lg 1 p 3 – et kaebaja on varem juba esitanud sama nõude samal alusel halduskohtule. Ei ole välistatud, et haldusasjas nr 3-18-2163 sisaldus sama nõue, mis käesolevas asjaski. Ent kuna kaebus kuulub nagunii tagastamisele pädevuse puudumise tõttu, ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.04.20263-26-160/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium