Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-225
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 21.12.2020 vastuse nr 518/20/22564-4 ja 22.01.2021 vaideotsuse nr 515/20/510-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-225 muutmata.
2.Jätta Xile antud menetlusabiga seonduvad kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-225 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 17.11.2020 Tallinna Vanglale taotluse muuta või eemaldada kaebajaga seotud dokumentidest hinnang seoses toidust loobumisega. X selgitas, et loobus toidust vaeste kasuks ja ta ei olnud kursis, miks teised toidust loobusid. Taotleja palus hinnangud igalt poolt kustutada.
2.Tallinna Vangla jättis 21.12.2020 vastusega nr 5-18/20/22564-4 taotluse rahuldamata, selgitades, et samasisulistele pöördumistele on vangla juba vastanud (05.10.2020 vastuskiri nr 5-18/20/19536-2, 13.11.2020 vastuskiri nr 5-18/20/22564-2). Toidust loobumine toimus mitmel korral ja just siis, kui toitu jagas konkreetne kinnipeetavast toidujagaja. Olukorras, kus hulk kinnipeetavaid üheaegselt ja mitme päeva (isegi nädala) jooksul loobuvad toidu vastuvõtmisest konkreetse kinnipeetavast toidujagaja käest, on ilmselge, et kinnipeetavad väljendavad oma suhtumist konkreetsesse kinnipeetavasse. Kinnipeetavad (sh X) on keeldumise põhjusena toonud välja asjaolu, et toidujagaja ei järgi hügieeninõudeid, kuid teadaolevalt tuleneb tegelik põhjus kuritegelikule subkultuurile omastest arusaamadest.
3.X esitas Tallinna Vangla 21.12.2020 vastusele nr 5-18/20/22564-4 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 22.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/20/510-2 rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud. Muu hulgas on otsuses vaide esitajale selgitatud, et toidust loobumine oli tingitud kuritegelikule subkultuurile omastest arusaamadest (hierarhiline klasterdamine). Vahistatud viibisid mitmekesi ühes kambris ja kambrid olid kõrvuti. Seega oli vangla arhitektuurilisest eripärast tingituna teada, mis ümberringi toimub. Kinnipeetav, kes käitub teiste kinnipeetavatega sarnaselt taunitaval viisil, toetab sisuliselt samu põhimõtteid ehk järgib kuritegelikule subkultuurile omaseid käitumisreegleid.
4.X esitas 29.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.12.2020 vastuse nr 5-18/20/22564-4 ja 22.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/510-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Vangla on lisanud kaebaja iseloomustusse väite, et kaebaja toetab kuritegelikku subkultuuri. Varem sellist väidet pole olnud. Kaebaja ja paljud teised vahistatud ei võta vahel toitu ja selles pole midagi imelikku. Kaebajale on arusaamatu, miks ta peab vastu võtma toitu, kui kõht on täis ja süüa ei taha. Kaebaja loobus toidust vaeste kasuks, et toit ei läheks raisku. Kuna kaebaja oli vahistatu, siis omavahelist suhtlust teiste kinnipeetavatega ei toimunud ja seetõttu ta ei olnud kursis, miks teised toidust loobusid. Kaebajal on ükskõik, kes toitu jagab. Kaebaja on väga tolerantne inimene, subkultuurist ei tea ta midagi.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel paiknes X ajavahemikel 20.06‒17.09.2018 ja 05.10‒07.11.2018 Tallinna Vangla (aadressil Magasini 35a, Tallinn) kolmandas üksuses. Tallinna Vanglas koostatud dokumentide (esitatud üksnes kohtule) kohaselt esines ajavahemikul august‒oktoober 2018 korduvalt juhtumeid, kus kinnipeetavad, sh kaebaja, ei võtnud toitu vastu ühelt konkreetselt toidujagajalt. Toitu keelduti toidujagajalt vastu võtmast põhjusel, mis viitab ilmselgelt kuritegelikule subkultuurile. Kaebaja selgitus, et tema ei võtnud vangla toitu vastu üksnes seetõttu, et oli vahistatu ja vangla 2(5)
3-21-225 kauplusest ostetud isiklikust toidust oli kõht täis ning loobus toidust vaeste kasuks, on tegelikkusele mittevastav eneseõigustus. Vangla pakutavast toidust loobumine on kinni peetava õigus, kuid toidust loobumine toimub vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-des 9.6‒9.8 sätestatule. Kaebaja ei esitanud vangla toidust loobumiseks avaldust. Kaebaja oli vahistatu staatuses ajavahemikul 22.08.2016‒15.11.2019. Siiski on ta vangla toitu vastu võtnud nii enne kui ka pärast 2018. a augustis‒oktoobris toidust keeldumise massilist aktsiooni. Kaebaja väide, et tema ei tea subkultuurist midagi ja tal on täiesti ükskõik, kes toitu jagab, ei vasta tõele. Kaebaja tundis 06.11.2018 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-1 huvi, millisel õiguslikul alusel määrati talle personaalne toidujagaja. 04.01.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-3 nõudis kaebaja selgitust, miks tema kambri luugi juurde toodi toitu jagama just „see“ toidujagaja ja toitu ei võinud jagada keegi teine, ning 21.02.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-5 nõudis ta toidujagajate nimesid, kes kolmandas üksuses teisel korrusel ajavahemikul 01.09‒01.12.2018 toitu jagasid. Kaebaja taotlus on õiguspäraselt jäetud rahuldamata ja keeldumist on piisavalt põhjendatud. Kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, ei olnud vaide rahuldamiseks alust.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja riigilõivu, mille tasumisest kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda, ning ülejäänud osas menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Vangla on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et ajavahemikul august‒oktoober 2018 esines korduvalt juhtumeid, kus Tallinna Vanglas paiknevad kinnipeetavad, sh kaebaja, ei võtnud toitu vastu ühelt konkreetselt toidujagajalt. Toitu keelduti toidujagajalt vastu võtmast põhjusel, mis viitab ilmselgelt kuritegelikule subkultuurile (vastustaja 29.07.2021 vastuse lisa 4). Kaebaja selgitus, et tema ei võtnud vangla toitu vastu üksnes seetõttu, et oli vahistatu ja vangla kauplusest ostetud isiklikust toidust oli kõht täis ning ta loobus toidust vaeste kasuks, on ebausutav ja kõlab eneseõigustusena. Vangla pakutavast toidust loobumine on küll kinni peetava isiku õigus, kuid toidust loobumine toimub vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-des 9.6‒9.8 sätestatule (selleks tuleb vanglale esitada suuline või kirjalik avaldus). Vangla kinnitusel ei esitanud kaebaja avaldust vangla toidust loobumiseks. Kaebaja oli vahistatu staatuses ajavahemikul 22.08.2016‒15.11.2019. Ebausutav on kaebaja väide, et ta ei tea subkultuurist midagi. Vastustaja esitatud andmete kohaselt tundis kaebaja 06.11.2018 pöördumises nr 5-18/18/25150-1 huvi, millisel õiguslikul alusel määrati talle personaalne toidujagaja. 04.01.2019 registreeritud pöördumises nr 518/18/25150-3 nõudis kaebaja selgitust, miks tema kambri luugi juurde toodi toitu jagama just konkreetne toidujagaja ja toitu ei võinud jagada keegi teine, ning 21.02.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-5 nõudis toidujagajate nimesid, kes kolmandas üksuses teisel korrusel ajavahemikul 01.09‒01.12.2018 toitu jagasid. Tallinna Vangla 21.12.2020 vastusest, millega jäeti kaebaja 17.11.2020 taotlus rahuldamata, ilmneb, et vangla on kaebaja samasisulistele pöördumistele (seoses vangla hinnanguga, mis olid seotud toidust loobumisega) juba vastanud 05.10.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/19536-2 ja 13.11.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/22564-2, ning selgitanud ja põhjendanud vangla seisukohta: toidust loobumine toimus mitmel korral ning just siis, kui toitu jagas konkreetne kinnipeetav. 05.10.2020 vastuses nr 5-18/20/19536-2 on välja toodud, et X selgitas inspektorkontaktisikule, et ta ei saa võtta kinnipeetavast toidujagajalt toitu vastu, kuna Xi hinnangul on toidujagaja ebahügieeniline ja ebameeldiv. Samal ajal loobus hulk kinnipeetavaid toidust põhjusel, et keegi konkreetne toidujagajast kinnipeetav neile „ei sobinud" ja tema käest ei tahetud toitu vastu võtta. Kinnipeetav, kes käitub teiste kinnipeetavatega sarnaselt taunitavalt, toetab sisuliselt samu põhimõtteid ehk järgib kuritegelikule subkultuurile omaseid 3(5)
3-21-225 käitumisreegleid. Vangla on subkultuuri olemust ja sellele omaseid käitumisreegleid juba eelnevalt piisava põhjalikkusega ja arusaadavalt selgitanud. Kaebaja pidi aru saama, mida subkultuuri mõiste ja sellele vastava käitumise all silmas peetakse, olenemata asjaolust, et ta viibis vanglas esmakordselt. Otsuses on kajastatud, et vahistatud viibisid mitmekesi ühes kambris ning kambrid olid kõrvuti ehk sisuliselt oli vangla eripärast tulenevalt teada, mis ümberringi toimub. Kaebaja on tunnistanud, et loobus mitmel korral toidust just toidujagaja isikust tingitud põhjustel. Seega ei ole veenev kaebaja väide, et ta loobus toidust vaeste kasuks, et toit ei läheks raisku. Kinnipeetava toidust keeldumise korral lähebki toit raisku, kui kinnipeetav ei ole vanglale ette teatanud toidust loobumise kavatsusest. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub 21.06.2022 apellatsioonkaebuses (ning 21.07.2022 ja 23.05.2023 seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2022 otsuse resolutsiooni p 1. Halduskohus ei arvestanud kaebaja 25.02.2022 pöördumisega. Seetõttu ei ole halduskohus tuvastanud asjaolusid ja on teinud ebaõige otsuse. Kaebaja selgitas, et toidu mittevõtmine enda võlgniku käest (kes kaebajat vihkab) ei ole subkultuuri toetamine. Kaebajal oli põhjendatud kartus, et selline isik võib kaebaja toiduga midagi teha (nt selle sisse sülitada). Kaebaja ei tea, mida teised kinnipeetavad toetasid või ei toetanud. Kaebaja oli vahistatu ega puutunud teistega kokku. Vangla väide, et kõik said omavahel suhelda, vajab uurimist. Toidujagaja sai portsjoni suurust reguleerida nii, et ülejääki ei tekiks ja midagi ei läheks raisku. Kaebaja väited ei ole vastuolulised. Kaebaja ei võtnud toitu pahatahtliku võlgniku käest, kaebajal oli kõht täis ja ta toetas vaeseid. Kui kaebaja ei näinud, kes toidujagaja on, siis ei saanud ta ka subkultuuri toetada.
Tallinna Vangla palub 13.07.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole halduskohtule 29.01.2021 esitatud kaebuses väitnud, et ta ei võtnud toitu vastu endale võlgu olevalt isikult, vaid hakkas seda kohtule väitma alles aasta hiljem. Ilmselgelt on see kaebaja katse enda subkultuurilist käitumist õigustada. Kaebaja väited on vastuolulised. Vaides märkis kaebaja, et ta isegi ei näinud, kes toitu jagas. Sellisel juhul ei saanud ta ka teada, kes toitu jagas ja kaaskinnipeetava võlg ei saanud olla toidu mittevõtmise põhjuseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja väide, et ta keeldus 2018. a augustis ja septembris toidujagajalt toitu vastu võtmast seetõttu, et see isik oli talle võlgu raha ja vihkas teda, mitte kaebaja ei toetanud oma keeldumisega vangla subkultuuri, ei ole veenev ega oma ka asjas määravat tähtsust. Kaebaja esitas 2020. a sügisel vanglale erinevaid taotlusi subkultuuri toetamise märkuse eemaldamiseks temaga seonduvast dokumentatsioonist (dtl 34 jj), põhjendades oma toidust loobumist sellega, et toidujagaja oli ebahügieeniline ja ebameeldiv (dtl 35), hiljem aga hoopis sellega, et ta ei näinudki, kes toitu jagas, ta loobus toidust hoopis seetõttu, et tal oli kõht täis ja ta soovis toetada vaeseid (dtl 25, 29, 31). Et konkreetne toidujagaja oli kaebajale raha võlgu, väitis kaebaja esmakordselt alles 25.02.2022 kohtule esitatud seisukohas (dtl 95). Niisiis on kaebaja esitanud asjas ebaveenvaid ja vastuolulisi väiteid (nt kui kaebaja ei teadnudki, kes oli toidujagaja, ja keeldust toidust seetõttu, et tal oli kõht täis, siis jääb selgusetuks, millist tähendust omas see, et toidujagaja oli kaebajale raha võlgu). Kui hulk kinnipeetavaid üheaegselt mitme päeva jooksul loobuvad toidu vastuvõtmisest konkreetse kinnipeetavast toidujagaja käest, on ilmselge, et 4(5)
3-21-225 selline tegutsemine on kooskõlastatud ja sel viisil väljendavad kinnipeetavad oma suhtumist konkreetsesse kinnipeetavasse. Vanglateenistusele teadaolevalt tulenes selline tegevus kuritegelikule subkultuurile omastest arusaamadest (hierarhiline klasterdamine) ja kui kaebaja ühines viidatud tegevusega täpselt samadel päevadel, siis osales ta selles ja toetas sellist tegutsemisviisi ning tähtsust ei oma, kas konkreetne toidujagaja võis olla kaebajale lisaks ka raha võlgu või mõnel muul põhjusel ebameeldiv.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajale menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.