lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2779/19

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-2779/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 88 lg 5Menetlusosalise tutvumine toimikugaHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineHKMS § 27 lg 1Menetlusosalise õigusedHKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineHKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldaminePS § 24 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 810/2009Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009 , millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)C-225/19C-226/19

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2779/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.02.20233-21-2779/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.11.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (21)

lahend.ee
3-24-2184/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.05.20253-23-2200/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.04.20253-24-3268/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.12.20243-23-2106/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.11.20243-24-653/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.08.20243-22-1694/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.07.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2779

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 otsuse nr 2021/709/2227 ja 20.09.2021 otsuse nr 15.5-4/236-2 ning Siseministeeriumi 28.10.2021 otsuse nr 2-2/537-6 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja FV Vastustaja I Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS Vastustaja II Siseministeerium, esindaja MJ Kaasatud haldusorgan Kaitsepolitseiamet, esindaja KV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 määruse resolutsiooni p 3 peale haldusasjas nr 3-21-2779.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määruse resolutsiooni p 3.
3.Teha uus määrus, millega kuulutada haldusasja menetlus Siseministeeriumi ja Politseija Piirivalveameti 03.03.2022 vastuse lisa 2 hulgas sisalduva Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.2021 kirja nr 15.5-4/236-4 ja lisa 3 osas kinniseks ning piirata kaebaja ja tema esindaja õigust nimetatud dokumentidega tutvuda.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VMS § 10016
VMS § 10018
VMS § 1008
3-23-856/34
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
20.06.2024
3-24-653/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.04.2024
3-23-122/43Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.01.2024
3-21-1925/75Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.11.2023
3-23-1813/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.11.2023
3-23-1398/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.10.2023
3-23-122/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.07.2023
3-22-1734/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.05.2023
3-21-1925/63Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.03.2023
3-22-1694/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.2023
3-22-1666/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.02.2023
3-22-1800/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.12.2022
3-21-1925/48Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.12.2022
3-22-950/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.11.2022
3-22-1061/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.11.2022

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X-l oli D-liiki viisa Eestis õppimiseks ajavahemikul 01.09.2018–01.03.2019, tähtajaline elamisluba õppimiseks ajavahemikul 12.11.2018–15.07.2020, elamisloa lõppemisest tulenevat viibimisõigus kuni 11.04.2021 ning D-liiki viisa õppimiseks ajavahemikul 12.04.2021– 31.07.2021.
2.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 14.07.2021 taotluse pikaajalise viisa saamiseks õppimise eesmärgil.

3-21-2779

3.PPA keeldus 11.08.2021 otsusega nr 2021/709/2227 pikaajalise viisa andmisest. Keeldumine on tehtud sarnaselt viisaeeskirja alusel antavate viisadega standardvormil, kus on ära märgitud lahter, et väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.
4.PPA jättis 20.09.2021 otsusega nr 15.5-4/236-2 rahuldamata kaebaja avalduse viisa andmisest keeldumise otsuse uuesti läbivaatamiseks.
5.Siseministeerium jättis 28.10.2021 otsusega nr 2-2/537-6 rahuldamata X avalduse otsuse teistkordseks läbivaatamiseks. Kaebajale ei avaldatud välismaalaste seaduse (VMS) § 10016 lg 2 alusel otsuse osaks olevat seletuskirja.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis pärast VMS § 10018 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega menetlusse nõuetes tühistada PPA 11.08.2021 otsus nr 2021/709/2227 ja 20.09.2021 otsus nr 15.5-4/236-2 ning Siseministeeriumi 20.09.2021 otsus nr 2-2/537-6 ja kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
7.PPA ja Siseministeerium esitasid 03.03.2022 vastuses taotluse piirata HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg 2 ja VMS § 10016 lg-te 1 ja 2 alusel kaebaja õigust tutvuda 03.03.2022 vastuse lisadega 2 ja 3. Juurdepääsupiirangut õigustab regulatsiooni lähtealus ja välismaalaste erimenetluste eesmärk. Huvi juurdepääsupiirangu vastu on kaalukam kaebaja õigusest tutvuda faktiliste asjaolude ja kaalutlustega. Keeldumise aluseks olevate asjaolude avalikustamine annab menetlusosalisele informatsiooni menetluse meetodite ja taktika kohta. See võimaldab välismaalasel varjata või moonutada andmeid, mis võib omakorda soodustada viisade väärkasutamist ja seeläbi ohustada avalikku korda ja julgeolekut.
8.Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2022 määrusega rahuldamata PPA ja Siseministeeriumi taotluse piirata X õigust tutvuda ja saada ärakirju 03.03.2022 vastuse lisadest 2 ja 3 (resolutsiooni p 3). Kuna 03.03.2022 vastuse lisade 2 ja 3 hulgas on dokumente, mille kaebaja on esitanud ise või mis talle on edastatud, tuleb taotlust tõlgendada selliselt, et vastustajad soovivad piirata kaebaja õigust tutvuda dokumendiga „Vastus vaidlustamise avaldusele“ (lisa 2) ja 28.10.2021 otsusele lisatud seletuskirjaga (lisa 3). Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile eeldab, et isik saab tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjendustega, kas otse või kaudselt (vt ka C-225/19 ja C-226/19, p-d 43, 48). VMS reguleerib haldusorgani tegevust haldusmenetluses, sh viisamenetluses. VMS § 10016 ei ole kohaldatav kohtumenetluses (vt 901 SE seletuskirja lk 5). Muu hulgas ei ole selle vastuvõtmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus nagu menetlusseaduste puhul. Seega tuleb juurdepääsupiirangu kohaldamist otsustades lähtuda HKMS § 79 lg 1 p-st 1 ja § 88 lg-st 2. Juurdepääsu piiramine tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude, mitte menetluse liigi põhjal. Iseenesest väärivad kaitset viisamenetluse metoodika ja taktika, sh teave selle kohta, kuidas on üles ehitatud kontrollisüsteemid, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, kuidas toimub mitteformaalne teabe kogumine, kes on viisataotluse kontrolli kaasatud haldusorganid jne. Sõltuvalt teabe sisust või allikast võivad olla keeldumise aluseks olevad põhjendused kaitstavad. Samas puudub põhjus varjata teavet, mille kogumist võib välismaalase viibimise küsimuses pidada tavapäraseks, nagu elamisloa asjades sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused, haldustoiminguks loa andmine vms. Vaidlusalused lisad ei sisalda teavet viisamenetluse metoodika ega taktika kohta. Nii PPA kui ka Siseministeeriumi kirjeldatud asjaolud ja selle alusel tehtud järeldused ei välju välismaalaste asjades tavapäraselt kogutava teabe raamidest ja põhjendustest. Sarnaselt on põhjendatud 2(6)

3-21-2779 keeldumisi elamisloa ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vaidlustes ning selliste põhjendustega on varem lubatud kaebajatel tutvuda. Põhjenduste avaldamine ei saa kahjustada riigi julgeolekut või avalikku huvi. Ka info selle kohta, kust teave saadi, on välismaalaste asjades tavapärane ega sisalda varjamist väärivat taktikat ega metoodikat. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD TALLINNA RINGKONNAKOHTUS

9.PPA ja Siseministeerium paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määruse resolutsiooni p 3 ning piirata kaebaja ja tema esindaja võimalust tutvuda vastustajate 03.03.2022 vastuse lisas 2 oleva PPA 21.10.2021 kirjaga nr 15.5-4/236-4 ning lisaga
3.Kohtul tuleb juurdepääsu piirangu lubatavust otsustades arvestada VMS § 10016 lg-ga 2. Seadusandja tahe on piirata välismaalaste võimalust tutvuda viisaotsuse põhjendustega. Halduskohtu tõlgendus õõnestab sätte eesmärki ja muudab selle sisutühjaks. Vaidlusalune teave on tunnistatud ka asutusesiseseks kasutamiseks. Kavandatava VMS muutmise seaduse eelnõu järgi ei avaldata kohtumenetluses kaebajale ega menetlusvälisele isikule muu hulgas viisa andmise keeldumise otsuse aluseks olevaid asjaolusid, põhjendusi ega otsusega seonduvat muud teavet. Piirangut õigustab erimenetluste lähtealus ja eesmärk. Ka on avalik huvi piirangu vastu kaalukam kui kaebaja õigus tutvuda faktiliste asjaolude ja kaalutlustega. Kaebajal on olnud võimalik tutvuda viisa andmisest keeldumise üldiste põhjendustega ning ta on saanud esitada kaebuse. Euroopa Kohtu otsusest C-225/19 ja C-226/19 ei tulene, et viisaeeskirja kohaldamisel tuleb avaldada otsuse tegemise põhjendused. Liiati ei laiene pikaajalise viisa menetlusele viisaeeskirja regulatsioon. Pikaajaliste viisade puhul pole tegemist EL õiguse kohaldamisalasse kuuluva küsimusega. Viisa- ja elamisloa menetlus ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetlus erinevad olemuslikult, samuti vaidlustamise korra ja võimaliku riive intensiivsuse poolest. Seetõttu on erinev ka põhjendamiskohustus. Viisa on ajutine hüve. Menetluses tehtaval otsusel ei ole välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ega pöördumatuid tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Määruskaebuse esitamine tutvumisloa andmisele, kui pool on taotlenud selle andmisest keeldumist, on HKMS § 88 lg 5 järgi lubatud, määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida kaebaja seisukohta. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Vastustajad on palunud piirata kaebaja õigust tutvuda 03.03.2022 vastuse lisa 2 hulgas sisalduva PPA 21.10.2021 kirjaga nr 15.5-4/236-4 ja lisaga 3 (seletuskiri Siseministeeriumi 28.10.2021 otsuse juurde).
12.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). Seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p 1). Seejuures ei õigusta HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel tutvumisõiguse piiramist mitte igasuguse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse, vaid oht, et sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada riigi julgeoleku või avalikku korra tagamist. Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ning seda tehakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).

3(6)

3-21-2779

13.Tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Seetõttu on see lubatud üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb tutvumisõiguse piiramist otsustades ühelt poolt kaaluda huvi saladuse hoidmise vastu ja selle eesmärki ning teiselt poolt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 määrus nr 3-21-225 p 8 ja sealsed viited; 29.03.2022 määrus nr 3-22-320, p-d 16–17).
14.Kohus ei lähtu juurdepääsu piiramisel eriseadustes sätestatud piirangutest haldusakti põhjenduste avaldamisel haldusmenetluses (nt VMS § 1008 ja § 10016, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 71 lg 1 ja § 301 lg 3). Asjaomased alused peegeldavad küll avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, kuid kohtul tuleb HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 33-1-36-14, p-d 6 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1646, p 10; 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 9). Ka tuleb vastustajal oma taotluses tutvumisõiguse piiramise vajadust põhjendada. Teisisõnu ei vabasta VMS § 10016 vastustajat põhjendatud taotluse esitamisest.
15.Tutvumisõiguse piiramine eeldab asjaomases osas menetluse kinniseks kuulutamist (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1). Kui asjaomast dokumenti menetlusosalistele vahetult ei tutvustata, siis ei sooritata menetlustoimingut, millelt menetlusosaline tuleks eemaldada (Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 8).
16.Vastustajate 03.03.2022 vastuse lisa 2 hulgas sisalduv PPA 21.10.2021 vastus ja lisa 3 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel, s.o andmesubjekti eraelu puutumatuse kaitseks. See alus ei ole seotud riigi julgeoleku ega avaliku korra tagamisega, vaid kaitseb kaebaja õigusi. Samas saab ka muu kui asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabega tutvumist piirata, kui see on riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse tagamiseks põhjendatud. Vastustajate arvates võib viisamenetluses tehtud keelduva otsuse aluseks olevate asjaolude avaldamine anda menetlusosalisele infot viisamenetluse meetodite ja taktika kohta. See võib omakorda aidata välismaalasel viisamenetluses moonutada või varjata oma andmeid, mis võib soodustada viisade väärkasutamist ning ohustada seeläbi avaliku korda ja julgeolekut. Nende hinnangul ei olnud ka õige lähtuda Euroopa Kohtu praktikast, sest pikaajalisi viisasid reguleeritakse siseriiklikult.
17.Kaebaja on kolmanda riigi kodanik, kes taotles pikaajalist viisat (D-viisat) õppimise eesmärgil. Sellisele viisale kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.05.2016 direktiiv (EL) 2016/801, kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud) (vt art 2). Seega ei ole õige vastustajate määruskaebuses esitatud seisukoht, et küsimus ei kuulu EL õiguse kohaldamisalasse. Siseministeerium on 17.01.2022 vastuses samuti märkinud, et sellise viisa andmine kuulub nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.
18.Direktiivi 2016/801 art 34 lg 4 sätestab, et taotluse läbi vaatamata jätmise, tagasilükkamise või loa pikendamisest keeldumise otsuse põhjused (reasons, motifs, Gründe) esitatakse taotlejale kirjalikult. Euroopa Kohus ei ole direktiivi 2016/801 kontekstis käsitlenud ulatust, milles isikule tuleb keeldumise põhjused esitada, kuid on teinud seda analoogse sisuga sätete kohta viisaeeskirjas (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, art 32 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul aitab EL õiguses ja kohtupraktikas antud tõlgendus analoogsete sätete kohta teha kindlaks normide mõtte ja eesmärgi ka praegusel juhul (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1646, p 11; 4(6)

3-21-2779 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 10). Viisataotlejale teabe avaldamise ulatus kohtumenetluses peaks olema sarnane Euroopa Kohtu praktikas nõutavaga.

19.Viisaeeskirja art 32 lg 2 kohaselt edastatakse otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused taotlejale standardvormi kasutades. Ka PPA otsus pikaajalise viisa andmisest keeldumise kohta vormistatakse standardvormil. Praegusel juhul märgistas PPA keeldumise alusena lahtri „Väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile“ (kaebuse lisa 1). Euroopa Kohus leidis 24.11.2020 otsuses asjas nr C-225/19 ja C-226/19 (p-d 45–46, 52, 56), kus muu hulgas oli vaidluse all, missuguses ulatuses tuleb otsuse põhjused avaldada isikule, kellele on viisa andmisest keeldutud, sest ühe või mitme liikmesriigi hinnangul kujutab isik ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, et isikule tuleb EL põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest tulenevalt teha lisaks standardvormil varem määratletud põhjendusele „Märkuste“ lahtris teatavaks vastuväite esitanud liikmesriik ja konkreetne keeldumispõhjus (specific ground for refusal, le motifs de refus spécifique), millele lisatakse vajaduse korral nimetatud vastuväite põhjenduste sisu (essence of the reasons for that objection, la substance des raisons de ladite objection). Samuti tuleb märkida ametiasutus, kelle poole saab teises liikmesriigis kasutatavate õiguskaitsevahendite teadasaamiseks pöörduda.
20.Eeltoodust võib järeldada, et isikule peab olema eelkõige teada konkreetne keeldumispõhjus (keeldumise alus), sh alternatiivsete aluste korral konkreetne alternatiiv. Näiteks kui viisa andmisest keeldumisel on märgitud lahter, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele, siis tuleb välja tuua konkreetne alus, s.o kas avalik kord, riigi julgeolek, rahvusvahelised suhted või rahva tervis. Täiendavad selgitused (põhjendused) tuleb keelduvale otsusele lisada siis, kui vastasel korral võib isikul olla raskendatud realiseerida õigust tõhusale õiguskaitsele. Kirjeldatud kohtuasjades taotlesid isikud lühiajalist viisat Madalmaade võimudelt, kuid viisa andmisele esitas vastuväite ühel juhul Ungari ja teisel Saksamaa. Isikutele ei avaldatud, missugune liikmesriik vastuväite esitas ega vastuväite esitamise põhjust. Seetõttu ei olnud isikutele teada, kuidas oma õigusi tõhusalt kaitsta, sh missuguse liikmesriigi kohtus saab vastuväidet vaidlustada. Üldjuhul piisab siiski standardvormil oleva põhjuse äramärkimisest. Viisaotsuse vaidlustamisel peab asja lahendav kohus kontrollima, ega faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamisel ei ole tehtud ilmseid vigu (vt C/225/19 ja C226/19 p-d 48–49).
21.Halduskohus on eksinud erinevate huvide ja õiguste tasakaalustamisel. Avalik huvi viisaotsuse põhjendustega tutvumise piiramise vastu on praegusel juhul kaalukam kaebaja õigusest toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. Vastustaja on põhjendatult viidanud vajadusele kaitsta viisamenetluse meetodeid ja taktikat. Meetodite ja taktikaga seondub muu hulgas teave selle kohta, missuguseid andmeid viisamenetluses kontrollitakse. Viisade eesmärgipärase kasutamise vastu on avalik huvi. Teabe avaldamine võib seda eesmärki kahjustada ning võimaldada andmeid moonutada. Kaebajale on teada viisa andmisest keeldumise alus ning selle üldised põhjendused (vt PPA 11.08.2021 otsus ja 20.09.2021 otsus, Siseministeeriumi 28.10.2021 otsus). Ta on saanud esitada oma õiguste kaitseks kaebuse. Ringkonnakohus möönab, et vastustajate 03.03.2022 vastus kaebusele on üldsõnaline ega sisalda konkreetseid põhjendusi selle kohta, miks nad leiavad, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane. Vastustajatel on vaatamata juurdepääsupiirangule võimalik asjaomased põhjendused esitada. Kaitsepolitseiameti 27.06.2022 seisukohas on samuti selgitatud kaebajale viisa andmisest keeldumise põhjusi ning kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud juurdepääsupiiranguid neile selgitustele. Seega on kaebajal mõistlikult võimalik oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et viisamenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel tuleb isikule avaldada teave, mis avaldatakse tavapäraselt välismaalasi puudutavates menetlustes (nt elamislubade, sissesõidukeeldude, haldustoiminguks loa andmise

5(6)

3-21-2779 puhul). Nendes menetlustes on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaasnev põhiõiguste piirang tunduvalt ulatuslikum. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus viisa saamiseks.

22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Siseministeeriumi ja PPA määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 10.06.2022 määruse resolutsiooni p 3. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega kuulutab menetluse vastustajate 03.03.2022 vastuse lisa 2 hulgas sisalduva PPA 21.10.2021 kirja nr 15.5-4/236-4 ja lisa 3 osas kinniseks ning piirab kaebaja ja tema esindaja õigust nende dokumentidega tutvuda ja saada nendest ärakirju. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja