Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
13.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-225
Haldusasi
X. X. (Tepljakov) kaebus Tallinna vangla 21.12.2020 vastuse nr 5-18/20/22564-4 ja 22.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/510-2 tühistamise nõudes ning Tallinna vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusvorm
Kirjalik
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X. X. Vastustaja: Tallinna vangla Volitatud esindaja: Ave Kasvandik
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
13.10.2020 registreeriti Tallinna vanglas X. X. (edaspidi kaebaja) pöördumine (nr 518/20/22564-1), milles kaebaja soovis teada, mis ajal ja mitu korda ei ole ta toidujagajalt toitu vastu võtnud, kes oli toidujagaja ja kes veel toitu vastu ei võtnud. Tallinna vangla vastas selgitustaotlusele 13.11.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/22564-2.
17.11.2020 esitas kaebaja Tallinna vanglale taotluse (registreeritud 18.11.2020 nr 518/20/22564-3), milles soovis, et andmetest kustutatakse ära hinnang, et ta toetab vangla subkultuuri. Tallinna vangla jättis 21.12.2020 otsusega nr 5-18/20/22564-4 taotluse rahuldamata. 23.12.2020 esitas X. X. vaide (nr 5-15/20/510-1) Tallinna vangla 21.12.2020 otsuse nr 518/20/22564-4 kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse rahuldamiseks. Tallinna vangla jättis 22.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/510-2 vaide rahuldamata. 29.01.2021 esitas X. X. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla 21.12.2020 vastuse nr 5-18/20/22564-4 ja 22.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/510-2 tühistamiseks ning Tallinna vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
Kaebaja esitas 17.11.2020 Tallinna vanglale taotluse, milles palus muuta/eemaldada kaebaja iseloomustusest vangla hinnang, et kaebaja toetab vangla kuritegelikku subkultuuri. Kaebaja kinnitab, et nii nagu paljud teised vangla kinnipeetavad, ei võtnud ka tema mõnikord vangla toitu vastu ja leiab, et selles ei ole midagi imelikku. Kaebajale on arusaamatu, miks ta peab vastu võtma toitu, kui kõht on täis ja süüa ei taha. Kaebaja väitel loobus ta toidust vaeste kasuks, et toit ei läheks raisku. Kuna kaebaja oli vahistatu, siis omavahelist suhtlust teiste kinnipeetavatega ei toimunud ning seetõttu ta ei olnud kursis, miks teised loobusid toidust. Kaebaja on vanglas esimest korda ja ei tea subkultuurist midagi. Vangla ei ole kaebajale sellekohaseid selgitusi esitanud. Vastustaja selgitab, et vastavalt justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi kord) §-dele 4 ja 9 koostas Tallinna vangla inspektor-kontaktisik Andrei Skorodumov kaebaja kohta 06.08.2020 iseloomustuse. Korra § 9 lg 2 p 11 kohaselt märgitakse iseloomustuses riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. A. Skorodumov on iseloomustuses alapunktis „Hoiakud“ märkinud lause: „Samuti vahistatuna on loobunud vangla toidust, mis ka viitab vangla subkultuuri toetamisele“. Inspektor-kontaktisik A. Skorodumov kujundas seisukoha Tallinna vanglale teadaoleva teabe ja kogutud tõendite alusel. Tallinna vangla esitas iseloomustuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 12.10.2020 kohtumääruses nr x-xx-xxxx on iseloomustuses märgitud hinnangut käsitletud. Harju Maakohus jättis X. X.i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata (kohtumäärus on jõustunud). Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel paiknes X. X. ajavahemikel 20.06.-17.09.2018 ja 05.10.-07.11.2018 Tallinna vanglas (aadressil Magasini 35a, Tallinn) kolmandas üksuses. Tallinna vanglas koostatud dokumentide (esitatakse üksnes kohtule) kohaselt esines ajavahemikul august-oktoober 2018 korduvalt juhtumeid, kus Tallinna vanglas paiknevad kinnipeetavad, sh kaebaja, ei võtnud toitu vastu ühelt konkreetselt toidujagajalt. Toitu keelduti toidujagajalt vastu võtmast põhjusel (selgitus esitatud tõendites), mis viitab ilmselgelt kuritegelikule subkultuurile. Kaebaja selgitus, et tema ei võtnud vangla toitu vastu üksnes seetõttu, et oli vahistatu (100%-ne) ja vangla kauplusest ostetud isiklikust toidust oli kõht täis ning loobus toidust vaeste kasuks, on tegelikkusele mittevastav eneseõigustus. Vangla pakutavast toidust loobumine on kinni peetava õigus, kuid toidust loobumine toimub vastavalt Tallinna vangla kodukorra punktides 9.6 - 9.8 sätestatule. Kaebaja vangla toidust loobumiseks avaldust ei esitanud. Kaebaja oli vahistatu staatuses ajavahemikul 22.08.2016 - 15.11.2019. Siiski on ta vangla toitu vastu võtnud nii enne kui ka pärast 2018 augustis - oktoobris toidust keeldumise massilist aktsiooni. Kaebaja väide, et tema ei tea subkultuurist midagi ja tal on täiesti ükskõik, kes toitu jagab, ei vasta tõele. 06.11.2018
registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-1 tunneb kaebaja huvi, millisel õiguslikul alusel talle personaalne toidujagaja määrati. 04.01.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/251503 nõudis X. X. selgitust, miks tema kambri luugi juurde toodi toitu jagama just „see“ toidujagaja ja toitu ei võinud jagada keegi teine ning 21.02.2019 registreeritud pöördumises nr 518/18/25150-5 nõuab toidujagajate nimesid, kes kolmandas üksuses teisel korrusel ajavahemikul 01.09.-01.12.2018 toitu jagasid. Tallinna vangla on kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata jätnud ja keeldumist piisavalt põhjendanud. VangS 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vastavalt VSkE § 12 lgle 21 vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, X. X.i väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kuna X. X.i taotluse rahuldamata jätmine on toimunud õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et vaidemenetluses oleks tema õigusi rikutud.
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väidab, et vangla ei ole hinnangu andmisel tuginenud faktilistele asjaoludele, vaid oletustele. Tallinna vangla väitel vangla on kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata jätnud ning tuginedes tõenditele ja faktilistele asjaoludele keeldumist piisava põhjalikkusega selgitanud. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on perioodil 2018 august-september mitmel korral keeldunud vangla toidu vastu võtmisest. Nimetatud asjaolu on X. X. ise kinnitanud ja see on tõendatud vangla poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidega (vastustaja 29.07.2021 vastuse lisad 2-5, milliste osas menetlus kuulutati halduskohtu 25.03.2022 määrusega (p 1) kinniseks ning keelati kaebajal tutvuda nimetatud dokumentidega ja saada nendest ärakirju). Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.03.2022 määruse (p 1) peale esitatud kaebaja määruskaebuse juurdepääsupiirangu kehtestamise osas rahuldamata. Muus osas määruskaebus tagastati (määrus jõustus 14.04.2022). Seonduvalt vanglas toidu jagamisega ja toidu vastu võtmisest keeldumisega pöördus X. X. Tallinna vangla poole juba 13.10.2020 pöördumises nr 5-18/20/22564-1. Kaebaja soovis teada, mis ajal ja mitu korda ei ole ta toidujagajalt toitu vastu võtnud, kes oli toidujagaja ja kes veel toitu vastu ei võtnud. Tallinna vangla vastas selgitustaotlusele 13.11.2020 vastuskirjaga nr 518/20/22564-2. 17.11.2020 esitas (registreeritud 18.11.2020) kaebaja Tallinna vanglale taotluse (nr 5-18/20/22564-3), mille soovis, et kõikidest andmetest kustutatakse ära hinnang, et ta toetab vangla subkultuuri. Tallinna vangla jättis 21.12.2020 vastusega nr 5-18/20/22564-4 taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 23.12.2020 vangla vastusele vaide (nr 5-15/20/510-1), mille vangla jättis 22.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/510-2 rahuldamata. Kaebaja heidab vanglale ette, et vangla ei ole hinnangu andmisel, mille kohaselt kaebaja toetab vangla subkultuuri, lähtunud faktilistest asjaoludest, vaid oletustest. Kaebaja palus vanglal need hinnangud igalt poolt
kustutada. Samuti kaebaja palus selgitada subkultuuri mõistet, sest väidetavalt ei tea ta sellest midagi. Tallinna vangla inspektor-kontaktisik Andrei Skorodumov koostas kaebaja kohta 06.08.2020 iseloomustuse vastavalt justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi kord) §-dele 4 ja 9. Vastavalt korra § 9 lg 2 p 11 kohaselt märgitakse iseloomustuses riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Iseloomustuses alapunktis „Hoiakud“ on muu hulgas märgitud: „Samuti vahistatuna on loobunud vangla toidust, mis ka viitab vangla subkultuuri toetamisele“. Vangla kinnitusel nimetatud seisukoht on koostatud Tallinna vanglale teadaoleva teabe ja kogutud tõendite alusel. Tallinna vangla esitas iseloomustuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 12.10.2020 kohtumääruses nr x-xx-xxxx on iseloomustuses märgitud hinnangut käsitletud. Harju Maakohus jättis 12.10.2020 määrusega (määrus on jõustunud) X. X.i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, ringkonnkohus jättis kaebaja määruskaebuse läbi vaatamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel paiknes X. X. ajavahemikel 20.06.2018 17.09.2018 ja 05.10.2018 - 07.11.2018 Tallinna vanglas (aadressil Magasini 35a, Tallinn) kolmandas üksuses. Tallinna vangla on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et ajavahemikul august-oktoober 2018 esines korduvalt juhtumeid, kus Tallinna vanglas paiknevad kinnipeetavad, sh kaebaja, ei võtnud toitu vastu ühelt konkreetselt toidujagajalt. Toitu keelduti toidujagajalt vastu võtmast põhjusel, mis viitab ilmselgelt kuritegelikule subkultuurile (vastustaja 29.07.2021 vastuse lisa 4, millise osas oli menetlus kuulutatud kinniseks ja piiratud kaebaja juurdepääsu dokumendile). Vastustaja on osundanud, et kaebaja selgitus, et tema ei võtnud vangla toitu vastu üksnes seetõttu, et oli vahistatu ja vangla kauplusest ostetud isiklikust toidust oli kõht täis ning loobus toidust vaeste kasuks, on kohtu jaoks ebausutav ja kõlab eneseõigustusena. Vangla pakutavast toidust loobumine on küll kinni peetava isiku õigus, samas toidust loobumine toimub vastavalt Tallinna vangla kodukorra punktides 9.6 - 9.8 sätestatule (selleks tuleb vanglale esitada suuline või kirjalik avaldus). Vangla kinnitusel kaebaja vangla toidust loobumiseks avaldust ei esitanud. Kaebaja oli vahistatu staatuses ajavahemikul 22.08.2016 - 15.11.2019. Kohus leiab, et ebausutav on kaebaja väide, et ta ei tea subkultuurist midagi. Vastustaja esitatud andmete kohaselt 06.11.2018 vanglas registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-1 tundis kaebaja huvi, millisel õiguslikul alusel talle personaalne toidujagaja määrati. 04.01.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-3 nõudis X. X. selgitust, miks tema kambri luugi juurde toodi toitu jagama just „see“ toidujagaja ja toitu ei võinud jagada keegi teine ning 21.02.2019 registreeritud pöördumises nr 5-18/18/25150-5 nõudis toidujagajate nimesid, kes kolmandas üksuses teisel korrusel ajavahemikul 01.09.-01.12.2018 toitu jagasid (vastustaja 29.07.2021 vastuse lisad 6 - 8). Tallinna vangla 21.12.2020 vastusest, millega jäeti kaebaja 17.11.2020 taotlus rahuldamata ilmneb, et vangla on kaebaja samasisulistele pöördumistele (seoses vangla hinnanguga, mis olid seotud toidust loobumisega) juba vastanud 05.10.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/19536-2 ja 13.11.2020 vastuskirjaga nr 5-18/20/22564-2 ning selgitanud ja põhjendanud X. X.ile vangla seisukohta. Viidatud vastustes vangla selgitas kaebajale, et vanglale teadaolevalt toidust loobumine toimus mitmel korral ning just siis, kui toitu jagas konkreetne kinnipeetavast toidujagaja. 05.10.2020 vastuses nr 5-18/20/19536-2 on välja toodud, et X. X. selgitas
inspektor-kontaktisikule, et ta ei saa võtta kinnipeetavast toidujagajalt toitu vastu, kuna X. X.i hinnangul on toidujagaja ebahügieeniline ja ebameeldiv. Samal ajal hulk kinnipeetavaid loobusid toidust põhjusel, et keegi konkreetne toidujagajast kinnipeetav neile „ei sobinud" ja tema käest ei tahetud toitu vastu võtta, mida sisuliselt ka X. X. oma käitumisega toetas ehk samuti ei võtnud toitu vastu. Muuhulgas selgitati, et vangla on seisukohal, et kinnipeetav, kes käitub teiste kinnipeetavatega sarnaselt taunivalt (st koos teistega loobub toidust), sisuliselt toetab samu põhimõtteid ehk järgib kuritegelikule subkultuurile omaseid käitumisreegleid. Kohus leiab, et vangla on subkultuuri olemust ja sellele omaseid käitumisreegleid juba eelnevalt, kaebaja selgitustaotlustele esitatud vastustes, piisava põhjalikkusega ja arusaadavalt selgitanud. Kohus on seisukohal, et kaebaja pidi aru saama, mida subkultuuri mõiste ja sellele vastava käitumise all silmas peetakse olenemata asjaolust, et ta viibis vanglas esmakordselt. Vastustaja on piisavalt selgitanud subkultuuri olemust ja sellekohaste ilmingute esinemist vanglas. Seega on väär kaebaja väide, et ta ei tea subkultuurist midagi ning et vangla ei ole selle kohta mingeid selgitusi esitanud. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes rikuti põhjendamiskohustust. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vaidlusalusest otsusest nähtub selgelt, milles väljendub vangla seisukoht ning milliste asjaoludega on see põhjendatud. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, et toidust loobumine oli tingitud kuritegelikule subkultuurile omastest arusaamadest. Otsuses on kajastatud, et vahistatud viibisid mitmekesi ühes kambris ning kambrid olid ka kõrvuti ehk sisuliselt oli vangla eripärast tulenevalt teada, mis ümberringi toimub. Vangla on osundanud, et kinnipeetav, kes käitub teiste kinnipeetavatega sarnaselt taunival viisil (koos teiste kinnipeetavatega loobub toidust), sisuliselt toetab samu põhimõtteid ehk järgib kuritegelikule subkultuurile omaseid käitumisreegleid. Kaebaja on ise tunnistanud, et loobus mitmel korral toidust just toidujagaja isikust tingitud põhjustel, seega ei ole veenev ega eluliselt usutav kaebaja väide, et ta loobus toidust vaeste kasuks, et toit ei läheks raisku. Kohus märgib, et toidust loobumiseks tuleb kinni peetaval isikul esitada vanglale avaldus (suuline või kirjalik) vastavalt vangla kodukorra p-des 9.6 - 9.8 sätestatule, mida kaebaja aga teinud ei ole. Vangla on selgitanud, et toit tuleb kõigile kinnipeetavatele võrdselt tagada. Kinnipeetava toidust keeldumise korral toit lähebki raisku, kui kinnipeetav ei ole vanglale ette teatanud toidust loobumise kavatsusest. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on seisukohal, et kaevatavas otsuses ja vaideotsuses on toodud põhjendused ja õiguslik alus ning tuginetakse faktilistele asjaoludele. Kohus leiab, et vastustaja on piisavalt põhjendanud oma seisukohti nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses, millega nõustub ka kohus. Vaideotsuse osas kohus märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine), samuti kui vaidemenetluses on selgunud uued õiguslikud/faktilised asjaolud, uute tõendite esitamine jms, mis võiks olla aluseks vaidlustatud otsuse vaidemenetluses kehtetuks tunnistamisele. Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist vaidemenetluses, mis oleks võinud viia ebaõige vaideotsuse tegemiseni. Seetõttu vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus leiab kõiki asjaolusid/põhjendusi ja esitatud tõendeid koostoimes hinnates, et kaevatav haldusakt (otsus) on õiguspärane, sh kaalutletud ja proportsionaalne, ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.
HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.