X kaebus Tallinna Vangla 21. detsembri 2020. a vastuse nr 5-18/20/22564-4 ja 22. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 5-15/20/510-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-225 osas, milles vaidlustatakse haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-225 osas, milles vaidlustatakse toimikule juurdepääsu piiramist.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-21-225 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).
Kinnipeetav X esitas 17.11.2020 Tallinna Vanglale taotluse hinnangu muutmiseks/eemaldamiseks seoses toidust loobumisega. X selgitas, et loobus toidust vaeste kasuks ning ta ei olnud kursis, miks teised toidust loobusid. Taotleja palus hinnangud igalt poolt kustutada. Tallinna Vangla jättis 21.12.2020 vastusega nr 5-18/20/22564-4 taotluse rahuldamata, selgitades, et samasisulistele pöördumistele on vangla juba vastanud (05.10.2020 vastuskiri nr 5-18/20/19536-2, 13.11.2020 vastuskiri nr 5-18/20/22564-2). Toidust loobumine toimus mitmel korral ja just siis, kui toitu jagas konkreetne kinnipeetavast toidujagaja.
3-21-225 Olukorras, kus hulk kinnipeetavaid üheaegselt ja mitme päeva (isegi nädala) jooksul loobuvad toidu vastuvõtmisest konkreetse kinnipeetavast toidujagaja käest, on ilmselge, et kinnipeetavad väljendavad oma suhtumist konkreetsesse kinnipeetavasse. Kinnipeetavad (sh X) on keeldumise põhjusena toonud välja asjaolu, et toidujagaja ei järgi hügieeninõudeid, kuid teadaolevalt tuleneb tegelik põhjus kuritegelikule subkultuurile omastest arusaamadest. X esitas Tallinna Vangla 21.12.2020 vastusele nr 5-18/20/22564-4 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 22.01.2021 vaideotsusega nr 5-15/20/510-2 rahuldamata.
2.X esitas 29.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21.12.2020 vastuse nr 5-18/20/22564-4 ja 22.01.2021 vaideotsuse nr 5-15/20/510-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Vangla on lisanud kaebaja iseloomustusse väite, et kaebaja toetab kuritegelikku subkultuuri. Varem sellist väidet pole olnud. Kaebaja ja paljud teised vahistatud ei võta vahest toitu ja selles pole midagi imelikku. Kaebajal on ükskõik, kes toitu jagab. Kaebaja on väga tolerantne inimene, subkultuurist ei tea ta midagi.
3.Tallinna Vangla palus 29.07.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse lisadena esitas Tallinna Vangla mh eriteated nr 466-1 ja 480-75, Tallinna Vangla vanglakomisjoni 18.10.2018 koosoleku protokolli ja vangiregistri väljavõtted (lisad 2‒5). Vastustaja palus kuulutada nimetatud tõendite osas menetlus kinniseks ja piirata kaebaja õigust tutvuda nimetatud dokumentidega. Vastustaja selgitas, et dokumendid on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 9, 12 ja 15, lg 2 p 3 ning vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-te 1 ja 6 alusel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, mistõttu nendes sisalduv teave ei kuulu kaebajale avaldamisele.
4.X leidis 05.08.2021 vastuses, et oma seisukoha kujundamiseks on tal vaja vastustaja 29.07.2021 vastuse lisadega 2‒5 tutvuda.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.03.2022 määrusega Tallinna Vangla taotluse ning kuulutas haldusasja nr 3-21-225 menetluse Tallinna Vangla 29.07.2021 vastuse nr 111/21/9870-6 lisade 2‒5 (Tallinna Vangla eriteated nr 466-1 ja 480-75, Tallinna Vangla vanglakomisjoni 18.10.2018 koosoleku protokoll ja vangiregistri väljavõtted) osas kinniseks ning keelas kaebajal tutvuda nimetatud dokumentidega ja saada nendest ärakirju (resolutsiooni p 1), otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 2) ning andis menetlusosaliste täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks aega kuni 25.04.2022 (resolutsiooni p 3). Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on antud juhul kaalukam kui kaebaja huvi tutvuda nimetatud dokumentidega. Praeguses asjas ei esine sellist ülekaalukat menetlusosalise huvi, mis kaaluks üles vajaduse tagada vangla poolt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse, samuti esineb muu kolmanda isiku eraelu kaitse vajadus. X on asjas vaidlustatud haldusaktidega tutvunud ning suutnud lisadest 2‒ 5 teadmata esitada vanglale vaide ja halduskohtule kaebuse. Lisad 2‒5 ei ole vaidluse seisukohalt kesksed, vaid abistavad tõendid, milles on kirjeldatud olustikku ja need avavad kohtu jaoks üksnes olukorra tausta. Asjaolu, et kaebaja ei tea lisade 2‒5 sisu, ei nõrgesta kaebaja positsiooni kohtuvaidluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 11.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1. 2(4)
3-21-225 Kaebajal on vaja vastustaja 29.07.2021 vastuse lisadega 2‒5 tutvuda oma seisukoha kujundamiseks. Teiste isikute andmed võib dokumentides kinni katta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse osas, milles vaidlustatakse toimikule juurdepääsu piiramist. Kuigi HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja menetluse kinniseks. Selles osas tuleb määruskaebus HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel tagastada. Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab menetlusse võtmist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1; HKMS § 79 lg 1 p 1, ja isiku eraelu kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Tuleb arvestada, et HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 33-1-36-14, p-d 6 ja 8).
9.Halduskohus on õigesti leidnud, et esineb alus piirata kaebaja õigust tutvuda Tallinna Vangla 29.07.2021 vastuse lisadega 2‒5 HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg 2 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe ning isiku eraelu kaitseks. Lisad 2 ja 3 (Tallinna Vangla eriteated nr 466-1 ja 480-75) on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). Tallinna Vangla vanglakomisjoni 18.10.2018 koosoleku protokoll (lisa 4) on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel, mille järgi teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Ka lisa 5 (vangiregistri väljavõtted) sisaldab teavet, mis on VangS § 52 lg-st 1 tulenevalt mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 9) ning millele juurdepääsu piiramine 3(4)
3-21-225 on avaliku korra kaitseks vajalik ja põhjendatud. Olenemata sellest, et VangS § 52 lg 4 järgi võidakse kinnipeetavale tema taotlusel väljastada vangiregistri andmeid, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile tema kohta käivatele andmetele. VangS § 52 lg 6 annab vanglale õiguse keelduda vangiregistri andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud juhtudel. Seega võib vangiregistri andmete väljastamine kahjustada julgeolekuasutuse tööd. Samuti sisaldavad vaidlusalused lisad teavet isikute kohta, kes ei ole praeguse asja menetlusosalisteks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on riigi huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe saladuses hoidmiseks praegusel juhul ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest tutvuda viidatud dokumentidega. Tegemist on avalikkuse eest varjatud teabega, millele ei ole vaidlustatud haldusaktides konkreetselt tuginetud ning millega tutvumine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Määruskaebuse esitaja õigused ei jää tutvumise õiguse piiramise tõttu kaitseta. Lisad 2‒5 on varjamata kujul halduskohtule esitatud ning kohus saab nendega tervikuna tutvuda. Küsimuse üle, kas dokumentidega arvestada ja millise kaaluga need on asja sisulisel lahendamisel, otsustab kohus otsuse tegemisel. Juhul kui otsus tehakse kaebaja kahjuks ja selles viidatakse tõenditele, mille osas on kaebaja tutvumise õigust piiratud, on kaebajal õigus otsust vaidlustada muu hulgas kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga mittenõustumise tõttu. Võimalikku edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab sellisel juhul uuesti otsustada, kas tagada kaebajale juurdepääs nendele dokumentidele või mitte, hinnates samas halduskohtu järelduste õigsust. Seega oli põhjendatud Tallinna Vangla 29.07.2021 vastuse lisade 2‒5 osas juurdepääsu piiramine HKMS § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 88 lg 2 alusel.
11.X palub määruskaebuses mitte näidata vastustajale kaebaja 25.02.2022 seisukohta. Ringkonnakohus selgitab, et taotlus juurdepääsu piiramiseks tuleb esitada koos menetlusdokumendiga, millele juurdepääsu soovitakse piirata, ning kohtule, kelle menetluses asi parasjagu on. Praegusel juhul on kaebaja 25.02.2022 seisukoht selle registreerimisel 28.02.2022 vastustajale e-toimikus nähtavaks tehtud.
12.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.