CoinCommerce OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 01.12.2022 otsuse nr 6-1/318-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 14.06.2022 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – CoinCommerce OÜ, volitatud esindaja advokaat Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta CoinCommerce OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CoinCommerce OÜ-le (kaebaja) väljastati 12.04.2021 tegevusluba nr FVT000499 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Kaebaja loobus ajutiselt majandustegevusest perioodidel 04.05.-18.10.2021 ja 14.03.-15.06.2022.
2.15.03.2023 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused. Tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse osutajad olid kohustatud RahaPTS § 1183 lg 1 järgi viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla uute nõuetega hiljemalt 15.06.2022.
3.Kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse 14.06.2022. Vastustaja nõudis mitmel korral kaebajalt täiendavalt teavet, mh tegevusega alustamise ja selle aja kohta. Kaebaja esitas mitmel korral vastustajale vastuseid ja dokumente.
4.Vastustaja tunnistas 01.12.2022 otsusega nr 6-1/318-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kaebaja tegevusloa ja sellega seotud majandustegevuse registri (MTR) andmed kehtetuks.
3-23-9
Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb ka tegevusloa muutmise menetlus. Põhjendused:
4.1.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 järgi tunnistab Rahapesu Andmebüroo RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Tegemist on erisättega võrreldes MSÜS § 37 lg 1 p-ga 1, mis näeb ette 2-aastase tähtaja tegevusega alustamiseks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on RahaPTS-i järgi kohustuslik (haldusorganil puudub kaalutlusõigus), erinevalt MSÜS-is sätestatud haldusorganile antud võimalusest. Tallinna Halduskohus leidis otsuses asjas nr 321-2858, et majandustegevuse alustamise edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe ja tegevusega tuleb alustada 6 kuu jooksul. Seega ei välistanud kaebaja poolt majandustegevusest ajutiselt loobumine kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates.
4.2.Vastustaja on kaebaja vastuseid ja dokumente analüüsides jõudnud seisukohale, et vastustajale esitatud dokumendid on näilikud ja tegelikult ei ole kaebaja teenuse pakkumisega alustanud. Seetõttu tuleb tema tegevusluba kehtetuks tunnistada. Kuna kaebajale väljastati tegevusluba 12.04.2021, pidi ta teenuse pakkumisega alustama hiljemalt 12.10.2021. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et ettevõttel puudus müügikäive kuni 22.07.2022 ja sinnamaani virtuaalvääringu teenuseid klientidele pakutud ei ole. Kaebaja viide Ukraina sõjale on asjakohatu, sest see algas 4 kuud pärast seda, kui kaebaja pidanuks teenuse osutamisega alustama. Äriplaani kohaselt keskendub kaebaja Läti ja Leedu, mitte Ukraina ega Venemaa klientidele. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas takistas 24.02.2022 Ukrainas alanud sõda klientide leidmist 2021. a IV kvartalis ja 2022. a alguses. Kaebaja oli RahaPTS § 75 lg 1 p 3 järgi kohustatud asuma teenust osutama 6 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest. MSÜS § 34 lg 5 järgi ei loeta ettevõtjat majandustegevusest ajutiselt loobunuks, kui tal on seadusest tulenev kohustus majandustegevusega jätkata. Kaebaja pidi teenuse osutamisega alustama hiljemalt 12.10.2021. Kaebaja väidete kohaselt oli teenus klientidele kättesaadav alles alates 19.10.2021. Samas ei kinnita ükski tõend teenuse osutamise valmidust alates 19.10.2021. Kaebaja selgitas 05.08.2022 vastuses, et tegeleti ettevalmistava tegevusega – tehti müügitööd, kavandati strateegiat, valmistati ette veebilehte, registreeriti end virtuaalvääringu platvormil jne. Ei ole tõendatud, et kliendid oleks saanud kaebaja kaudu virtuaalvääringutega tehinguid teha. Ettevalmistav tegevus ei ole teenuse osutamine. Kaebaja edastas rahakottide aadressid, kuid ei osanud nende avamise aega nimetada. Ka virtuaalvääringu rahakoti olemasolu ei tõenda teenuse pakkumisega alustamist, kuna ettevõte võib rahakoti endale luua enda varade investeerimiseks.
4.3.Kaebaja edastas vastustajale info, et alates 22.07.2022 on talle tekkinud 3 klienti, kellele on osutatud virtuaalvääringu vahetamise teenuseid. Leedu kodanikule müüdi 151 USDT-d 150 euro eest ja Läti kodanikult soetati 0,01 bitcoini 219,03 USA dollari eest. Complium OÜ-lt soetati 7500 USA dollari väärtuses USDT-d. Complium OÜ üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on H.R, kes on ka kaebaja juhatuse liikmeks. Complium OÜ saab kaebaja suurosanikuks. Seega on kaebaja kolmest tehingust suurim tehtud emaettevõttega. Selline omavahel seotud ettevõtete vahel virtuaalvääringute vahetamine ei tõenda teenuse osutamisega alustamist. Kõigi kolme väidetava kliendiga on tehingud toimunud 22.07.2022, mis oli vastustaja poolt kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäev. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oli enda väitel alates 19.10.2021 valmis teenust pakkuma, aga ühtegi klienti ei leitud enne 22.07.2022, kuigi vahepeal tehti kaebaja sõnul müügitööd. Kaebajal puudub endal platvorm, mille kaudu teenust osutada, seega pidi ta klientide leidmiseks panustama müügitööle ja reklaamile. Kui kaebaja oleks seda ka tegelikult teinud alates 2021. a sügisest, siis oleks esimesed kliendid juba varem tekkinud. Ei ole usutav, et alates 2021. a oktoobrist toimus ettevalmistus ja müügitöö ning ajal, mil Venemaa-Ukraina sõda ei olnud veel alanud 2(12)
3-23-9
ja majandus oli stabiilsem, ei leidunud ühtegi klienti, kes oleks soovinud 150-200 euro väärtuses tehinguid teha. Aga juulis 2022, kui sõda jätkub, kaupade ja teenuste hinnad on tõusuteel ja ennustatakse majanduskriisi, leidusid 2 eraisikust klienti, kes soovisid teha väikesemahulisi tehinguid. Klientide tekkimine alles 22.07.2022 viitab selgelt sellele, et kaebaja on teinud tehinguid virtuaalvääringutega eesmärgiga näidata tehingute olemasolu. Vastustaja ei kahtle virtuaalvääringute liikumises ühest rahakotist teise, kuid seab kahtluse alla, et tegemist on kaebaja poolt klientidele teenuse osutamisega. Tegemist on näilike tehingutega ja kaebaja ei ole tegelikkuses teenuse osutamisega alustanud. Pigem näitab eeltoodu, et H.R püüab vältida kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist, sest vastasel korral ei ole võimalik kaebaja ettevõtet koos tegevusloaga võõrandada.
4.4.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärk on seletuskirja järgi takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt, ja hoida ära kahju. Kui teenusepakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab see, et riskid, millega teenusepakkuja pidi äriplaani kohaselt teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusorgan olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad meetmed on enam piisavalt tõhusad. Riskide realiseerumisel võib olla võimalik teenusepakkuja kaudu raha pesta või terrorismi rahastada. See on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga. See tähendaks kahju tervele riigile ja isikutele, kelle suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse pesema. 25.05.2021 avaldatud riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad järjest enam virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus on oluline õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Ettevõte on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt ja see ei võimalda järelevalveasutusel rakendada riskipõhist järelevalvet. See tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ja on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Seadusandja on võimaldanud vastustajal kõrvaldada turult ja majanduskeskkonnast ettevõtted, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ega täida neile seadusest tulenevaid kohustusi. Meede on vajalik, et saavutada otsuse eesmärk – tagada turul tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvust, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud minimaalsena. Leebemate meetme kasutamine ei ole võimalik. Tegevusetus ei võimalda saavutada otsuse eesmärki. Vastustajal on kohustus tegevusluba kehtetuks tunnistada. Ettevõtte kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul on nõue, mida ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Vastustaja ei saa kohustada teenuse osutamist alustama ega sekkuda ettevõtte äritegevusse. Teenuse osutamisega alustamise nõude täitmata jätmine on tingitud ettevõtte enda käitumisest ja ta pidi sellega kaasneva tagajärjega arvestama. Ettevõttel on olnud piisavalt aega, et teenuse pakkumisega alustada. Samuti oli ettevõttel võimalus esitada tegevusloa taotlus alles siis, kui ta oleks olnud valmis teenust pakkuma. Abinõu on mõõdukas. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, mis ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks tagatud tegevusloa sihipärane kasutamine. Seeläbi oleks takistatud järelevalveasutuse võimalus järelevalvet riskipõhiselt kujundada, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest arusaamine ja nende maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. Riigi poolt ette nähtud rangemad nõuded on kehtestatud teenuse tarbijate kaitseks. Avaliku huvi kaitse on olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele. Seega on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede.
4.5.Kaebaja pidi investeeringute tegemisega alustamisel 15.03.2022 teadma, et ta ei ole teenuse pakkumisega alustanud ja seetõttu esineb alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
3(12)
3-23-9
Vastustaja alustas kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisega ja tutvus lisatud dokumentidega ning küsis kaebajalt täiendavalt teavet.
4.6.Kaebaja tegevusloa väljastamise ajal kehtis RahaPTS § 75 lg 1 p 3 samas sõnastuses (kuni 14.03.2022 RahaPTS § 75 p 3). See nõue on olnud seaduses alates 26.10.2017, seega pidi see olema kaebajale teada. See, et vastustaja ei ole tegevusluba kehtetuks tunnistanud iga ajutises loobumises oleva ettevõtte puhul, kes ei olnud teenuse pakkumisega alustanud 6 kuu jooksul, ei muuda tühiseks ettevõtte kohustust seadust järgida. Vastustaja muutis 2021. a suvel on halduspraktikat. Seda tingisid mitu asjaolu, sh 25.05.2021 avaldatud riiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujad kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõendamise andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevuse peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi ebaõigesti kohaldatud, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus asjas nr 3-19-175, p 10). Vastustaja varasem ebaõige praktika ei saanud anda kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ja jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. RahaPTS ei sätesta, millise aja jooksul peab vastustaja tegevusloa kehtetuks tunnistama. Vastustajale said asjaolud ettevõtte tegevusega mittealustamise kohta teatavaks kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisel.
4.7.Puudub vaidlus, et kaebajal oli õigus esitada majandustegevusest ajutise loobumise teade. Selle eesmärk on anda nii järelevalveasutusele kui avalikkusele teada, et ettevõte hetkel ei tegutse. Ajutine loobumine ei tähenda, et ettevõttel puudub tegevusluba. Ajutine loobumine ei ole mõeldud majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks, vaid eelkõige antud võimalus juba tegutsevale ettevõttele ajutiselt loobuda majandustegevusest. See ei välista ettevõtte kohustust teenuse pakkumusega 6 kuu jooksul alustada. Kaebaja on majandustegevusest ajutiselt loobunud juba 3 nädalat pärast tegevusloa saamist, mis näitab, et tal ei olnudki plaanis majandustegevust alustada. Kaebaja osanikuks on Wasp Consult OÜ, mis omab usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja tegevusluba. Wasp Consult OÜ äritegevuseks on äriühingute teenuse osutamine, mh ka tegevuslubade taotlemine ja tegevusloaga ettevõtete müük. Seega on usutav, et kaebaja tegevusluba taotletigi selleks, et sobival hetkel tegevusloaga ettevõte müüa, mitte aga tegelikult teenust pakkuma hakata. Väidatav teenuse osutamine toimus alles siis, kui vastustaja oli määranud täiendava info andmiseks tähtaja 22.07.2022. Kaebaja väitis, et oli juba 2021. a sügisel valmis teenust osutama. Samas on ta asunud endale kasutajakontot looma alles 2022. a-l ja kontod on avatud 21.07.2022. Seega ei ole kaebaja väide teenuse alustamise valmiduse kohta tõendatud.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 01.12.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 14.06.2022 taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
5.1.Pärast seda, kui kaebaja oli viinud oma tegevuse kooskõlla RahaPTS-i 15.03.2022 jõustunud muudatustega ning esitanud vastustajale tegevusloa muutmise taotluse, asus vastustaja üllatuslikult hindama üksnes seda, kas kaebaja oli alustanud tegevusega 6 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest, ja tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks.
5.2.Haldusakt kajastab läbivalt kuupäevasid, mis ei puuduta kaebajat ega tema tegevusloa menetlust. Tekib kahtlus, kas vastustaja haldusakti põhjendused ja nende aluseks olevad kaalutlused on tehtud kaebaja suhtes või mõne muu isiku suhtes.
4(12)
3-23-9
5.3.Haldusakt on õigusvastane, sest vastustaja kohaldas RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg-t 2 valesti. MSÜS seletuskirja ja varem kehtinud majandustegevuse registri seaduse (MTRS) § 25 järgi tähendab majandustegevuse ajutine peatamine seda, et tegevusluba loetakse ajutise loobumise perioodiks mitte antuks. See tähendab, et tema tegevuse üle ei pea järelevalvet teostama ja 6-kuulise perioodi arvestus katkeb. Selline tõlgendus on kooskõlas tegevusloa regulatsiooni eesmärkidega tagada sektori läbipaistvus. Ei ole näha, et seadusandja oleks soovinud virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade osas sellest reeglist kõrvale kalduda. Vastupidi, RahaPTS § 1183 lg-st 5 nähtub, et seadusandja pidas ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolset majandustegevusest ajutiselt loobumist võimalikuks. Alates 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 726 keelab virtuaalväringu teenuse pakkujal majandustegevusest ajutiselt loobuda. Ettevõtjal on kohustus majandustegevusega jätkata pärast ajutise peatamise perioodi lõppemist. Sellist kohustust ei saa olla ajal, kui majandustegevus on peatatud. Vastustaja on ka ise enda läbivas halduspraktikas näinud ette, et MSÜS § 34 lg 2 peatab RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva perioodi kulgemise. Selliseid suuniseid esitati turuosalistele ka ajal, mil kaebaja esitas majandustegevusest loobumise teate. Vastustaja selgitused on seejuures vastuolulised, tuginedes samaaegselt nii 6-kuulisele kui ka 2-aastasele perioodile, mille jooksul tuleb majandustegevusega alustada. Tegelikult on seadusandja pidanud silmas, et majandustegevusega tuleb alustada 6 kuu jooksul, kuid kui tegevusluba peatatakse, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa väljastamisest kokku 2 aastat. Vastustaja on käitunud hea halduse tava rikkudes. Uues ja volatiilses majanduskeskkonnas on tavaline, et plaane hinnatakse ümber. Sellest tulenevalt on eluliselt tavaline, et kui kuu aja jooksul selgub, et kliente ei ole, väikesel Eesti turul on üle 400 konkurendi, järelevalveasutus lubab kõik tegevusload tühistada ja hirmutab sellega kliente teenust mitte tarbima, siis on igati ratsionaalne ajutiselt tegevusloast loobuda, et tegeleda turuolukorra ümberhindamisega, seadusandliku olukorra stabiliseerumisega ja kujundada enda teenused ümber.
5.4.Haldusakti põhjendused ja kaalutlused on otsitud ning kätkevad endas vastuolusid. Kaebajale heidetakse ette rikkumist, kuna kaebaja lähtus vastustaja suunistest. Kui vastustaja muudab enda halduspraktikat järjepidevalt, siis ei saa heita kaebajale tagasiulatuvalt ette, et ta on täitnud sisuliselt vastustaja korralduse. Haldusaktis puuduvad kaalutlused selle kohta, kas ja millises ulatuses võis vastustaja enda selgitustega põhjustada olukorra, kus turuosaline, juhindudes õiguspärase ootuse põhimõttest ja usaldades haldusorgani selgitusi, esitab majandustegevusest ajutiselt loobumise teate. Kaebajale ei saa ette heita rikkumist, mille ajendiks on vastustaja enda suunis. Seda enam 2022. a-l, mil RahaPTS-i muutmisest tulenevalt tuli turuosalistel alustada enda majandustegevust sisuliselt nullist.
5.5.Vastustaja ei ole täitnud enda uurimiskohustust ja kaalutlusõigust ning proportsionaalsuskontrolli teostamine oli näilik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole kaebaja suhtes proportsionaalne meede. Äriplaan muutus virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevuslubade kontrolliesemeks alles 2022. a RahaPTS-i muudatustega. 2021. a-l ei tulnud esitada tegevusloa taotluse juurde äriplaani ja vastustajal puudus võimalus seda hinnata. Kaebaja esitas 14.06.2022 äriplaani ja muud tegevusloa kontrollieseme vastavust puudutavad dokumendid. Seega saab vastustaja kontrollida kaebajaga seotud riske. Arvestades seaduse muutmisega toimunud muudatusi ja kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotlust, on sisuliselt esimene kord, kus individuaalset riskipõhist järelevalvet on üldse võimalik teostada. Eesmärki on võimalik saavutada ka kaebaja jaoks vähem riivava toiminguga ehk riskipõhist järelevalvet teostades.
5.6.Kui kaebaja pidanuks alustama majandustegevusega hiljemalt 12.10.2021, pidanuks vastustaja alustama järelevalvemenetlust 13.10.2021. Vastustaja ei ole seda teinud. Vastustaja hakkas tagasiulatuvalt tehingute puudumist tuvastama alles 01.07.2022, st 9 kuud pärast 5(12)
3-23-9
tähtaja möödumist ja olukorras, kus kaebaja oli kogu oma ettevõtte tegevuse seadusemuudatustest tingituna ümber struktureerinud. See, kuidas plaaniti 2021. a-l klientidele teenuseid osutada, ei omanud enam mingit seost sellega, milline oli kaebaja äriplaan 2022. a-l.
5.7.Vastustaja ei ole hinnanud fakte objektiivselt. Külm rahakott on analoogne andmekandjast mälupulgale. Külma rahakoti võtmete genereerimine leiab aset veebipõhiselt minutitega. Rahakott aktiveeritakse vastavalt vajadusele ehk kliendi tekkimisel ja rahakoti aktiveerimine ei tõenda teenuse osutamise valmidust. Kuuma rahakoti ehk veebipõhise rahakoti aktiveerimine eeldab võtmete genereerimist. Kui tegevusluba omava ettevõtte teenuse osaks oleks veebipõhiselt klientide virtuaalvääringute hoiustamine, siis tõendaks valmidust tehniline suutlikkus rahakott aktiveerida, mitte rahakoti aktiveerimise aeg. Sellest tulenevalt on vastustaja hinnang, et kaebajal puudus valmidus teenust osutada, ebaõige. Kaebajale väljastati tegevusluba 12.04.2021, seega oli vastustaja kontrollinud kaebaja vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ja valmidust teenust osutama. Kaebaja majandustegevus ei olnud perioodil 13.04.-03.05.2021 peatunud, tal ei olnud lihtsalt kliente. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamiseks ei anna alust käibe puudumine, vaid äärmisel juhul igasuguse valmiduse puudumine. 22.07.2022 teenuse osutamine tõendab valmidust teenust osutada. Faktilise kliendi olemasolu üleküllastunud turul ei saa olla ühegi teenuse osutaja kontrolli all.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebaja tõlgendus RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 osas on meelevaldne, ei ole kooskõlas seadusandja tahte, vastustaja halduspraktika ega kohtupraktikaga. MSÜS § 34 lg 5 on erisäte sama paragrahvi lg 2 suhtes ja kehtestab erisuse, et teatud valdkondades ei ole võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul loa väljastamisest alates. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on omakorda erisäte MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, nähes 2-aastase perioodi asemel ette 6-kuulise perioodi. Samuti on erinevuseks see, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte erinevalt MSÜS § 37 lg-st 2. MSÜS § 34 lg 5 järgi ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest tulenevat kohustust majandustegevusega jätkata. Samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Seega isegi kui ettevõtja loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda 6 kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal.
6.2.Juhul, kui kaebaja ei tegele loakohustusega tegevusalal, ei ole tegevusluba ja vastav kanne MTR-is vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib ta taotleda uut tegevusluba. Majandustegevuse korduvast peatamisest järeldub, et kaebajal puudus vajadus selle tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise valikuga. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusalal, millel ei tegutseta, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. RahaPTS ei näe ette võimalust 6-kuulise perioodi edasilükkamiseks. Samale seisukohale jõudis Tallinna Halduskohus 15.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2857, 15.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2697 ja 07.07.2022 otsuses asjas nr 3-21-2858.
6.3.Vastustaja muutis oma halduspraktikat alates 2021. a suvest ja teavitas sellest turuosalisi 25.06.2021. Kaebaja sai tegevusloa 12.04.2021 ja juba 04.05.2021 loobus vabatahtlikult majandustegevusest kuni 18.10.2021. Seejärel loobus ta ajutiselt majandustegevusest 14.03.15.06.2022, mil ta oli teadlik muutunud halduspraktikast. Seega ei saanud kaebajal tekkida mingit õiguspärast ootust eelnevalt kehtinud halduspraktika osas. Riigikohus selgitas
6(12)
3-23-9
29.05.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-23-06 (p 12), et ebaõige halduspraktika usalduse kaitset ei tekita. Vastustajal oli õigus halduspraktikat muuta ja viia see vastavusse RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga.
6.4.Kaebaja etteheited kaalutlusõiguse teostamise osas on asjakohatud, sest vastustajal puudus diskretsiooniõigus. Vaidlusaluse otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed on kaebajale saabunud üksnes tema enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja pidi 6-kuulise tegevusega alustamise nõudest ja muutunud halduspraktikast teadlik olema.
6.5.Vastustaja täitis uurimiskohustust nõuetekohaselt. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades järeldas vastustaja, et kaebaja on teinud näilikud tehingud, et luua vastustajale ettekujutus, et ta on majandustegevusega alustanud.
6.6.Viited ilmselgete ebatäpsuste kohta haldusaktis on otsitud ja pahatahtlikud. Ebatäpsused võivad olla tingitud sellest, et samal ajal kaebaja tegevusloa muutmise taotluse menetlemisega oli menetluses veel üks ettevõtte, kellega on samuti seotud H.R. Teise ettevõtte menetluses ilmnesid samad asjaolud, mis kaebaja puhul. Kahele ettevõttele edastati samaaegselt puuduste teated samade küsimustega. H.R on teise ettevõtte saadetud vastuses märkinud, et ta on vastanud analoogiliste küsimustele kaebajaga seotud menetluses ja jääb nende juurde ka teises menetluses. Teine ettevõte sai tegevusloa 08.03.2021 ja tema tegevusluba tunnistati samadel asjaoludel kehtetuks. Ilmselged ebatäpsused kuupäevade osas haldusakti sisu ei mõjuta. Seejuures sisalduvad ebatäpsused otsuse punktis „Ärakuulamine“, kus käsitleti H.R vastuväiteid, mitte põhjendavas või kirjeldavas osas.
Kohus jättis 17.05.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata.
Kaebaja andis 17.05.2023 kohtule teada apellatsioonkaebuse esitamise soovist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel. Viidatud säte näeb ette, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab Rahapesu Andmebüroo RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates.
10.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja sai RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa 12.04.20211 ja kaebaja esimesed virtuaalvääringu teenused toimusid 22.07.2022, kui tehti 3 tehingut. Seega ei asunud kaebaja virtuaalvääringu teenuste tegevusalal tegutsema ettenähtud 6 kuu jooksul, st hiljemalt 12.10.2021. Kaebaja tegi esimesed tehingud alles siis, kui tegevusloa andmisest oli möödas üle 1 aasta. See, et kaebaja tegi 22.07.2022 virtuaalvääringu teenuse osutamise tehingud, ei täida nõuet, et tegevusega tuli alustada hiljemalt 12.10.2021. Seega ei saa 22.07.2022 tehtud tehingutega arvestada.
11.Tegevusalal tegutsema asumine RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kontekstis tähendab virtuaalvääringu teenuse osutamist, mitte pelgalt äriühingu olemasolu. Vastasel juhul muutuks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisutuks, sest kõik ettevõtted, kes on olemas, juba tegutsevadki. Tegevusloa tingimustele vastamine ei tähenda, et nagu oleks ettevõtja alustanud tegevusloa alusel tegutsemisega. Virtuaalvääringu teenuseid saab osutama hakata alles pärast tegevusloa väljastamist (RahaPTS § 70 lg 1 p 4).
12.Kohus nõustub vastustajaga, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte ega anna vastustajale diskretsiooniõigust. Seega tuli kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada ning vastustajal puudus võimalus ja kohustus siinkohal kaalumist teostada. Vastustaja esitatud kaalutlused haldusaktis ei ole asjakohased, kuid need ei muuda antud juhul haldusakti tulemust õigusvastaseks, tulemus olnuks sama ka kaalumist teostamata. Seetõttu tuleb kaebaja etteheited kaalumisvigade osas jätta tähelepanuta. Kaalumise on normi kehtestamisel teinud juba seadusandja. Kohtu hinnangul ei ole norm põhiseadusevastane ega riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.
13.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskirjas 2 (lk 59) on selgitatud viidatud sätet järgmiselt: „Praktikas on tõusetunud seoses rahapesu andmebüroo tegevuslubadega mitu probleemi. Esiteks saavad tegevusloa ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutseta taotletud tegevusloa raames. Teiseks võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates MTR keskkonnas avalikult ligipääsetavale loale. Eesti ametiasutustel on selliste olukorda lahendamiseks aga piiratud võimalused, sest äriühingul Eestis füüsilist tegevuskohta pole, teenust pakutakse internetis mingi teise ettevõtja poolt (rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusluba esitletakse kui garantiid klientidele) ning seotud isikud ei pruugi üldse Eestis viibida. Tagajärjena kogub Eesti tuntust kui riik, kus on väga lihtne saada tegevuslubasid finantsteenustee osutamiseks. Selle tulemusena kannatab Eesti maine, sest tegevusloa võivad väga kergesti saada ka isikud, kelle tegelik eesmärk on kuritegelik ehk klientide petmine. Rahapesu andmebüroo on kokku puutunud ka selliste ettevõtjatega, kes on tegevusloa võtnud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade suhtes. Sellisel juhul ei ole oht tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse nö „igaks juhuks“. Tuginedes eeltoodule ja väljakujunenud praktikale, siis võib öelda, et käesoleval ajal on liiga vähe võimalusi tunnistada tegevusluba kehtetuks ning korrastada turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba mitte-sihtotstarbeliselt kasutatavatest ettevõtetest. Lisatav punkt 2 on nii järelevalve tõhustamiseks kui ka aitab turult eemaldada need ettevõtjad, kes tegutsevad fiktiivselt. Lisatav punkt 3 on vajalik, sest hetkel kehtiv kaheaastane periood vastaval tegevusalal tegutsemise mittealustamiseks enne loa kehtetuks tunnistamist on liialt lühike 3 ning tegevusluba jõutakse kasutada mittesihipäraselt. Kui tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt ning teisi kehtetuks tunnistamise või peatamise aluseid pole, siis suurema kahju ärahoidmiseks tuleks mainitud perioodi lühendada.“.
14.Seega on seadusandja pidanud põhjendatuks anda tegevusluba nendele ettevõtjatele, kes ka tegelikult asuva lähiajal taotletud tegevusalal teenust osutama. Seadusandja eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui tegevusluba omandatakse igaks juhuks või enda usaldusväärsuse tõstmiseks. See võimaldab tegevusluba kuritarvitada ja Eesti mainet rahvusvaheliselt kahjustada. Kui ettevõtjal ei ole plaanis lähiajal taotletud tegevusala tegutsema hakata, siis puudub tal vajadus tegevusloa järele ja see tuleb avalikes huvides kehtetuks tunnistada. Tegevusloa äravõtmine ei saa sellise ettevõtja õigusi ebaproportsionaalselt riivata, sest tal puudub vajadus selle tegevusloa järele ja ta ei kasuta seda eesmärgipäraselt. Vajadusel on ettevõtjal võimalik taotleda uus tegevusluba, kui ta soovib tegevusalal tegutsema hakata. Samuti ei ole keelatud tegeleda muu majandustegevusega. Tegemist ei ole üllatusliku tagajärjega. Kuna tegemist on seaduses sätestatud nõudega, siis on ettevõtjatel võimalik selle
Kohtu hinnangul on seletuskirja sõnastuses ilmselge eksimus ja silmas on peetud, et 2-aastane periood on liiga pikk.
8(12)
3-23-9
tingimusega enne tegevusloa taotlemist tutvuda ja hinnata, kas tegevusloa taotlemine sel ajahetkel on vajalik ja otstarbekas.
15.Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks aluse RahaPTS-is sätestatud regulatsioon. RahaPTS-iga reguleeritud valdkonnas on ettevõtjatele esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja suure kahju vältimise eesmärgil. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud seaduse eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile.
16.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ettevalmistavate tegevuste sooritamist ei saa pidada tegevusalal tegutsema asumiseks. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis selliste ettevalmistavate tegevuste sooritamist perioodil 12.04.-12.10.2021 kinnitaks. Seega on tegemist kaebaja paljasõnaliste väidetega, millele tuginedes ei saa tegevusalal tegutsema asumist tuvastada. Ka kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei leidnud rohkem kui aasta jooksul ühtegi klienti, kellele teenust osutada, kuid leidis kolm klienti kohe, kui vastustaja asus uurima tegevusega alustamist ja tegi tehingud vastustaja antud vastamise tähtaja viimasel päeval. Umbusaldust suurendab asjaolu, et üks klientidest oli kaebaja emaettevõte ja mõlema juhatuse liikmeks on sama isik, mis võimaldas teenuse osutamises kokku leppida. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et tegemist on näilike tehingutega jätmaks vastustajale mulje, nagu oleks kaebaja asunud virtuaalvääringu teenuseid osutama. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et pärast seda kuupäeva oleks tema klientide arv suurenenud ja tema majandustegevus aktiivsemaks muutunud või et ta oleks üldse pärast seda kuupäeva enam ühtegi tehingut teinud, kuigi tema tegevusluba kehtis kuni 01.12.2022. Tegemist oli ainsate klientide ja tehingutega, mis kinnitab vastustaja järeldust, et tegemist oli näilike tehingutega. Kaebaja väidete ebausaldusväärsust kinnitab see, et kaebaja on andnud vastustajale teadlikult ebaõigeid vastuseid. Kaebaja esindaja H.R väitis 05.08.2022 vastuses vastustaja järelepärimisele4, et ta ei oska rahakottide avamise aega öelda. Seevastu 22.09.2022 seisukohas5 oskas ta välja tuua, et rahakotid avati 21.07.2022. Seega oli kaebajal võimalik vastustajale küsitud teavet esitada, kuid ta ei soovinud seda teha. Arvestades, et rahakotid avati üks päev enne virtuaalvääringu teenuse osutamise tehingu tegemist ja kaebaja on menetluses selgitanud, et rahakoti varasemaks avamiseks puudus vajadus, sest seda sai lihtsasti ja kiiresti teha, siis pidanuks kaebaja hästi mäletama rahakoti avamise aega ja selle põhjust. Selle väidetav mittemäletamine on ebausutav ja sellekohane väide on esitatud selleks, et jätta muljet, nagu oleks kaebaja asunud juba varem tegevusalal tegutsema. Kui uskuda kaebaja väiteid, et ta alustas kohe tegevusloa saamisel ettevalmistava tegevusega, oleks ta avanud rahakotid juba varem, et klientide ilmumisel neile kohe teenust osutama hakata. Oluline ei ole, kui kiiresti oli võimalik rahakotiteenust avada. Oluline on, kas kaebaja ikka tegeles teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistustegevustega ja oli valmis kohe teenust osutama. Kui kaebajal ei ole isegi rahakoti teenust avatud, mille kaudu klientidele teenust osutada, siis ei saa jõuda kuidagi järeldusele, et kaebaja oli alustanud majandustegevusega.
17.Eeltoodu kinnitab vastustaja arvamust, et kaebaja ei tegelenud ettevalmistava tegevusega ja tal ei olnudki plaanis virtuaalvääringu teenust osutama hakata ning tegevusloa taotlemise eesmärgiks oli vaid tõsta ettevõtte väärtust, et see kasumlikumalt edasi võõrandada. Sellises olukorras on usutav, et kaebaja ei pingutanud majandustegevusega alustamisel ja klientide leidmisel, sest eesmärk ei olnud virtuaalvääringu teenust osutada. See selgitab ka põhjusi, miks kaebaja pidas varsti pärast tegevusloa saamist põhjendatuks majandustegevus ajutiselt
Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 8. Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 9.
9(12)
3-23-9
peatada. Alustava ettevõtja6 puhul ei saa seda pidada tavapäraseks, sest milleks ettevõtet asutada ja talle tegevusluba taotleda, kui ei olegi plaanis taotletud tegevusalal tegutsema hakata. Viited turu üle küllastumisele on otsitud ja kaebaja enda risk, kes pidanuks sellega juba tegevusloa taotlemisel arvestama. Kohtu hinnangul ei ole tegevusloa väljastamine ettevõttele selleks, et ettevõtte võõrandamisest suuremat tulu saada, kooskõlas RahaPTS-i tegevusloa regulatsiooni eesmärgiga. Tegevusluba väljastatakse teenuse osutamise eesmärgil, mitte tegevuslubadega kauplemise eesmärgil. See devalveerib tegevusloa väärtust ning kahjustab Eesti riigi ja selle õiguskorra mainet.
18.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ka majandustegevusest ajutiselt loobumise küsimustes. Vastustaja ei ole väitnud, et virtuaalvääringu teenuse osutajal puudus õigus majandustegevusest ajutiselt loobuda. Seda võimaldas MSÜS § 34 lg 2 ning RahaPTS kuni 14.03.2022 seda ei keelanud. Alates 15.03.2022 keelab seda RahaPTS § 72 6. Vastustaja selgitas, et vaatamata majandustegevusest ajutisele loobumisele tuli kaebajal järgida RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 (kuni 14.03.2022 kehtinud redaktsioonis RahaPTS § 75 p 3) sätestatud 6kuulist majandustegevusega alustamise tähtaega. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, et MSÜS § 34 lg 5 järgi ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, sh alustada. Kuna kaebajal tuli seaduse kohaselt alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul, siis puudus tal võimalus majandustegevusest ajutise loobumisega seda tähtaega eirata või edasi lükata. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei võimalda majandustegevusest loobumise ajaga arvestada, vaid seab 6-kuulise tähtaja sõltuvusse tegevusloa väljastamisest. Olenemata sellest, kas kaebaja vahepealsel ajal majandustegevusest ajutiselt loobus või mitte, oli tal kohustus alustada majandustegevusega hiljemalt 12.10.2021. Majandustegevusest ajutiselt loobumine ei lükanud seda tähtaega edasi, ei katkestanud ega peatanud seda. Kaebaja tuginemine alates 01.07.2014 kehtetule MTRS-ile ei ole asjakohane.
19.Viidatud nõue oli ja pidi olema kaebajale juba varem teada. Ettevõtja peab tundma tema tegevust reguleerivaid õigusnorme. Seega oli kaebajal võimalik selle kohustusega juba tegevusloa taotlemisel arvestada. Oluline ei ole, et varem kehtestas 6-kuulise tähtaja nõude RahaPTS § 75 p 3 ja alates 15.03.2022 RahaPTS § 75 lg 1 p 3. Normi sõnastus, mõte ja eesmärk on jäänud täpselt samaks. Muudeti vaid paragrahvisisest numeratsiooni, et lisada sättesse täiendavaid aluseid tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et see toob kaasa vajaduse normi eesmärki uuesti tõlgendada. Muid eesmärke ei nähtu ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 SE seletuskirjast7.
20.Kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatud 2-aastasele perioodile on asjakohatu, sest RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisäte MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes (vt RahaPTS § 54 lg 1 p 11). MSÜS reguleerib majandustegevust üldiselt ehk üldseadusena, RahaPTS teeb seda konkreetses valdkonnas ehk eriseadusena. Eriseadus kuulub eeliskohaldamisele. Samuti on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskirjast selgelt näha, et seadusandja soovis teha erandi MSÜS-is sätestatud 2-aastasest tähtajast ja kehtestada RahaPTS-is lühema tähtaja tegevusega alustamise nõude osas. Samaaegselt ei saa kehtida nii pikem kui ka lühem tähtaeg.
21.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja varasem praktika, mille järgi loeti majandustegevusest ajutiselt loobumise perioodil RahaPTS § 75 p-s 3 sätestatud 6-kuuline periood katkenuks, oli ebaõige. Haldusorganil tuleb käituda õiguspäraselt ja vajadusel oma halduspraktikat muuta. Kellelgi ei ole õigust nõuda haldusorganilt ebaõige halduspraktika jätkamist. Samuti ei saa ebaõige halduspraktika anda kaitstavat õiguspärast ootust. Muutunud
Äriregistri andmetel registreeritud 11.02.2021. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ffe848a6-7b78-43cf-b106-720915882205.
10(12)
3-23-9
ei ole seadus ise, vaid vastustaja tõlgendus sellele ja tema praktika. Halduspraktika ei ole õigusnorm, mille muutmisel tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega praktika kestma jäämise suhtes. Samuti ei ole vastustaja andnud kaebajale siduvat eelhaldusakti või hinnangut, mis saanuks kaebajale kaitstavat usaldust tekitada. Küll aga tuleb majandustegevuses osaleval ettevõtjal tunda tema tegevust reguleerivaid norme ja sellega talle pandud kohustusi. Iga ettevõtja vastustab temal lasuvate kohustuste täitmise eest ise. Nende kohustuste rikkumist ei saa õigustada haldusorgani praktikaga või antud ebaõigete selgitustega. Kaebaja viide, et talle heidetakse ette vastustaja korralduse järgimist, on asjakohatu, sest vastustaja ei ole andnud kaebajale korraldust oma majandustegevus peatada. Tegemist oli kaebaja enda valikuga. Seejuures selgitas vastustaja, et ta muutis oma halduspraktikat juba 2021. a suvel ja teavitas turuosalisi sellest 25.06.2021 kirjaga, järelikult oli kaebajal juba sellest ajast alates võimalik planeerida oma majandustegevust selliselt, et tal oleks võimalik asuda majandustegevusega tegelema hiljemalt 12.10.2021.
22.Kuigi kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et majandustegevusest ajutise loobumise perioodil ei kehtinud RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud 6-kuuline tegevusega alustamise kohustus, ei too ka sellest lähtumine praegusel juhul kaasa teistsugust lahendust. Kaebaja loobus ajutiselt majandustegevusest perioodidel 04.05.-18.10.20218 ja 14.03.-15.06.20229, st tema majandustegevus oli aktiivne perioodidel 12.04.-03.05.2021, 19.10.2021–13.03.2022 ja 16.06.-30.11.2022. Isegi kui jätta arvestamata majandustegevusest ajutiselt loobumise perioodid, kulus kaebajal esimeste tehingute tegemiseni 22.07.2022 kokku 205 päeva, mis on tunduvalt enam kui 6 kuud ehk 180 päeva. Järelikult ei järginud kaebaja kõigele vaatamata tema suhtes kehtinud 6-kuulise perioodi nõuet. Kohus märgib seejuures, et tegemist saanuks olla 6-kuulise perioodi nõude peatumise, mitte katkemisega ja uuesti algamisega. Viimase variandi õigustamiseks puuduvad igasugused mõistlikud põhjused. Sellises olukorras saaksid põhjendamatu eelise need ettevõtjad, kes korduvalt majandustegevusest ajutiselt loobuvad. Samuti oleks sellisel juhul seaduses ettenähtud perioodiarvestus ettevõtja enda kujundada, st ajaperioodi arvestusel puuduks eesmärk ja sanktsioneeriv mõju.
23.Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebaja ei asunud tegevusalal nõutava aja jooksul tegutsema, siis ei olnud tal järelikult vaidlusalust tegevusluba vaja. Ka ei ole näha, et kaebaja kasutaks seda tegevusluba edaspidises tegevuses. Kaebaja viited virtuaalvääringu teenuse osutajate suurele arvule liiga väikesel turul on kohtu hinnangul otsitud ja ka asjakohatud, sest tegemist on kaebaja riskiga. Kaebaja hinnata oli, kas talle jagub turul piisavalt kliente, et majandustegevusest tulu teenida. Seejuures ei pidanud kliendid olema Eesti residendid, st viide väikesele turule ei ole asjakohane. Riskide hindamata jätmine on etteheidetav kaebajale, mitte ei ole põhjust süüdistada selles vastustajat. Vajadusel on kaebajal võimalik taotleda uus tegevusluba. Varasema tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel ei takista uue tegevusloa väljastamist (RahaPTS § 72 lg 11 p 6).
24.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks vastustaja rikkunud uurimiskohustust. Vastustaja selgitas, et sai ta kaebaja poolt tegevusega alustamata jätmisest teada alles suvel 2022, kui asus menetlema kaebaja esitatud tegevusloa muutmise taotlust. Vastustaja küsis korduvalt kaebajalt teavet ja dokumente. Kui kaebaja jättis otsuse tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid esitamata, siis ei tähenda see vastustaja uurimiskohustuse rikkumist. Kuigi vastustaja võinuks uurida tegevusalal tegutsema asumist juba oktoobris 2021, ei muuda see kaebajale kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja pidi juba tegevusloa muutmise taotluse esitamisel ja selleks ettevalmistumisel teadma, et ta ei ole alustanud majandustegevusega nõutud aja jooksul, mis toob kaasa tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Seega oli tal võimalik kaaluda, kas tegevusloa muutmise taotlemine ja selleks investeeringute tegemine ning kaasnev
Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 2. Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 3.
11(12)
3-23-9
aja- ja ressursikulu on põhjendatud. Kuna kaebajal on võimalik taotleda uus tegevusluba, siis ei muutu tehtud investeeringud asjatuks.
25.Haldusmenetlust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja asus tegevusega alustamise asjaolusid uurima tegevusloa muutmise taotluse menetluses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Tegevusega alustamise kohta teavet küsides täitis vastustaja temal lasuvat uurimiskohustust. Tegevusloa muutmine sõltus mh sellest, kas kaebajal üldse oli õigus tegevusloale. Kuna kaebaja ei olnud alustanud teenuse osutamisega nõutud tähtaja jooksul, siis tuli tema tegevusluba kehtetuks tunnistada ja puudus võimalus asuda selle muutmise taotlust lahendama. Haldusorgani uurimiskohustus ei sõltu sellest, millises suunas soovib taotleja haldusmenetlust suunata. Vastustaja ei ole käitunud menetluses eksitavalt, vaid on küsinud selgelt teavet tegevusega alustamise kohta10.
26.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlusaluses otsuses on mõningaid eksimusi kuupäevades. Tegemist on ilmselgete ebatäpsustega HMS § 59 tähenduses, mis ei mõjutanud asja otsustamist ega haldusakti sisu. Eksimused on kuupäevades, mitte sisulistes faktides. Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud on haldusaktis õiged (majandustegevusega mittealustamine 6 kuu jooksul) ja andsid aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Haldusaktist on selgesti aru saada, et see on tehtud kaebaja kohta. Kohtule ei jäänud haldusakti sisu ebaselgeks. Kuna vastustajal puudus kaalumise kohustus, siis on põhjendamatu kaebaja väide, et kaalutlused võivad olla tehtud teise isiku suhtes. Kohtu jaoks on usutav vastustaja selgitus, et samaaegselt menetleti kahe ettevõtja taotlust, kelle mõlema esindajaks oli H.R. See nähtub vastustaja esitatud tõendist 11. Oma 25.07.2022 e-kirjas on H.R välja toonud, et tema põhjendused BetweenOceans international company OÜ menetluses on samad mis kaebaja menetluses. Seega on H.R ise menetlusi omavahel sidunud. Seda arvestades saab pidada vabandavaks, et vastustaja on mõlema kaebaja kohta otsust koostades ja sarnaseid põhjendusi esitades kuupäevadega eksinud. Arvestades, et BetweenOceans international company OÜ-le väljastati tegevusluba 08.03.202112, siis pidanuks ta majandustegevusega alustama hiljemalt 08.09.2021. Kaebaja puhul olid vastavad kuupäevad 12.04.2021 ja 12.10.2021. Seega on erinevus ühes kuus. Praeguses asjas ei oma see mingit tähtsust, sest kaebaja ei olnud alustanud majandustegevusega veel ka aasta pärast tegevusloa väljastamist, seega ei saanud vastustaja poolt ebaõigete kuupäevade väljatoomine (või ka nendega arvestamine) asja lahendust mõjutada.
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 01.12.2022 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu tehti ka MTR-is vastavad muudatused õiguspäraselt. Kuna kaebaja tegevusluba tunnistati õiguspäraselt kehtetuks, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja tegevusloa muutmise taotlust lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
28.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 6. Vastustaja 15.02.2023 esitatud lisa 1.
Kaebaja 19.04.2023 esitatud lisa 2.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.