lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2857/6

Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2857/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3016
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RahaPTS § 75 lg 1Tegevusloa kehtetuks tunnistamineMSÜS § 34 lg 2, 5Majandustegevusest loobumineMSÜS § 37 lg 2, 5Tegevusloa kehtetuks tunnistamineRahaPTS § 2 lg 5Seaduse kohaldamineRahaPTS § 70 lg 1Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaanHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHMS § 66Kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-21-2636/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.20243-23-10/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.12.20233-23-9/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.06.20233-21-2636/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2857

Haldusasi

IDCM International OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 10.11.2021 tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 61/286-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – IDCM International OÜ, lepinguline esindaja Natalja Kutepova Vastustaja - Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.10.2022, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.IDCM International OÜ-le (registrikood 14852238) väljastati majandustegevuse registris (MTR) 17.02.2020 tegevusluba nr FRK001256 virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks ja tegevusluba nr FVR001375 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks. IDCM International OÜ esitas 27.06.2020 MTR keskkonnas majandustegevusest ajutise loobumise teate. Majandustegevusest loobuti ajutiselt kuni 27.06.2023.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1071/4
HMS § 67 lg 4Usalduse arvestamine
KAS § 17 lg 1
MERAS § 22 lg 2Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine
PS § 31
RahaPTS § 1 lg 1Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

3-21-2857

2.Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 IDCM International OÜ-le ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 p 2, § 58 lg 1 ja § 58 lg 2 alusel. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.2021.
3.IDCM International OÜ edastas 18.08.2021 RAB-le vastuse ettekirjutusele, millega tagastas ettekirjutusega saadetud küsimustiku tühjana, kuna ettevõte ei ole teenuse pakkumist alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest.
4.RAB tunnistas 10.11.2021 otsusega nr 6-1/286-1 IDCM International OÜ tegevusload nr FRK001256 ja FVR001375 ning lubadega seotud majandustegevuse registri andmed RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks, kuna ettevõte ei olnud alustanud teenuse pakkumisega kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.12.2021 IDCM International OÜ kaebus RAB 10.11.2021 otsuse nr 6-1/286-1 tühistamiseks.
6.Kohus võttis 10.12.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.
7.RAB esitas kaebusele kirjaliku vastuse 07.01.2022.
8.Kohus määras 14.07.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9.Kaebaja on seisukohal, et RAB on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Kaebaja ei ole majandustegevust alustanud. RAB on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et tegevusloast ajutise loobumise kestel ei pea ettevõte vastama RahaPTS-i nõutele, mis vastab ajutise loobumise eesmärgile ja olemusele. Eeltoodu tähendab muu hulgas ka seda, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene ka RahaPTS § 75 p 3 sisalduv nõue asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb. RAB on ka eelnevalt mitmekordselt nii suuliselt, kui ka kirjalikult kinnitanud, et RahaPTS § 75 p 3 märgitud 6-kuulise tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks ning selliselt on RAB käsitlenud ajutise loobumisega seotud asjaolusid oma varasemates menetlustes. Ajutise majandustegevuse loobumise kohta teate esitamise hetke seisuga oli tegevuslubade väljastamisest möödunud vähem kui 6 kuud. Ajutisest loobumisest väljudes jääb äriühingul veel teatud aeg asuda tegutsema taotletud tegevusalal, enne kui äriühingu vastu saab rakendada RahaPTS § 75 p 3. Äriühing loobus ajutiselt majandustegevusest, juhindudes eelnevalt esile toodud RAB-i seisukohtadest ja menetluspraktikast, seetõttu on äriühingul põhjendatud ja õiguspärane ootus, et RahaPTS § 75 p 3 sätestatud 6-kuulise tähtaja kulgemise peatumine kehtib ajutise loobumise ajal ning jääb edaspidi kehtima äriühingu suhtes.
10.RAB tugineb MSÜS § 34 lg-le 5 oma seisukohtades, et RahaPTS § 75 p 3 sätestatud aja kulgemine ei peatu majandustegevusest ajutise loobumise ajal. RahaPTS § 75 p 3 ei sätesta, et ettevõtja peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh majandustegevuse mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute teenuste osutajate puhul puudub mistahes MSÜS § 34 lg-st 5 tulenev kohustus jätkata majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega seotud tagajärgi MSÜS § 34 lg 5 kaudu. MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuse osutajate (näiteks raudteevedu, keskkütte jne) tegevuse reguleerimiseks, millel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused.
11.Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine on vastuolus Põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega ja sellest tuleneva õiguskindluse printsiibiga, mis hõlmab endas nii selgust 2(7)

3-21-2857 kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). RAB ei põhjendanud oma seisukoha muutmist ega viidanud kehtivate õigusaktide asjakohastele sätetele (tuginemisega MSÜS § 34 lg 5 äriühing pole nõus) või kohtu praktikale, miks RahaPTS § 75 p 3 sätestatud tähtaja kulgemine ei peatu ajutise loobumise ajaks.

12.Vastustaja otsus piirab kaebaja PS §-st 31 tulenevat ettevõtluse vabadust. Tegevusloa väljastamise taotluse esitamine ei tekita küll kaebajale õigust tegeleda virtuaalvääringu teenuse osutamisega, kuid temale peab olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub selle jätta rahuldamata.
14.RahaPTS § 75 p 3 ei võimalda vastustajale kaalutlusõigust, vaid sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustuse. RahaPTS § 75 p 3 kohta on seadusandja seletuskirjas märkinud, et eesmärk on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt. RahaPTS § 75 p 3 on erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuuekuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda.
15.RahaPTS § 75 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenuse pakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p-s 1. MERAS-s ja KAS-s viidatud sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ja finantsasutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele).
16.Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad teenust osutama. Kui ei ole kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et teenust hakatakse kirjeldatud viisil pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Riskide realiseerumisel aga võib RahaPTS mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. Kaebaja on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt (tegevusega ei ole alustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ning see kogumis ei võimalda vastustajal rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ning on vastuolus RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. Vastustaja kohustus on kõrvaldada turult ja majanduskeskkonnast ettevõtted, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida neile seadusest tulenevaid kohustusi, sh kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.
17.Kaebaja sai tegevusloa (s.o 17.02.2020) ajal, mil kehtis juba RahaPTS § 75 p 3 samas sõnastuses nagu praegu. Seega pidi kaebajale tegevusloa väljastamise hetkel teada olema, et tema peab alustama ettevõtlusega hiljemalt 17.08.2020, vastasel juhul tunnistab RAB RahaPTS § 75 p 3 alusel selliste ettevõtete tegevusload kehtetuks, kes kuue kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest ei ole tegutsema asunud. Vastustajale said asjaolud kaebaja tegevusega mittealustamisest teatavaks 18.08.2021, kui kaebaja esitas sellekohase info vastustajale. 3(7)

3-21-2857

18.Kaebaja suhtes kohaldub MSÜS § 34 lg 5. MSÜS § 34 reguleerib ettevõtja majandustegevusest loobumist. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei loeta ettevõtjat majandustegevusest ajutiselt loobunuks, kui tal on seadusest tulenev kohustus majandustegevust jätkata. RahaPTS § 75 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kaebaja esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. MSÜS § 34 lg 5 ei ole ette nähtud üldhuviteenuse osutajate tegevuse reguleerimiseks, kuna selle toimepidevuse tagamine on eraldi välja toodud MSÜS §-s 35.
19.Vastustaja ei ole rikkunud ettevõtlusvabadust (PS § 31; vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-3-12, p 41). Olukorras, kus kaebaja reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal ega kavatsegi enne 27.06.2023 tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ei riiva ka äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib kaebaja MSÜS § 37 lg 5 alusel taotleda uut tegevusluba. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris, ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata.
20.Kaebajal puudus vajadus tegevuslubade järele ja need tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks tegevuslubade omamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse ega kavatsegi tegutseda vähemalt kolm aastat, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja pidi sellest tagajärjest aru saama ja sellega ka arvestama.
21.Vastustaja ei ole õiguspärase ootuse põhimõtet rikkunud. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-53-04; nr 33-1-53-04, p 13). Vastustajat tingis oma halduspraktikat muutma 25.05.2021 avaldatud riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus märgitu, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor; täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad järjest enam virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpule viimiseks (lunaraha nõuded, kelmused, inimkaubandus, terrorismi rahastamine, massihävitusrelvade rahastamine jms). Lisaks arvestati RahaPTS § 2 lgs 5 sätestatut, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Vastustajal tuli viia oma halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja ka seadusandja tahtega, sest kui jätkata haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Vastustaja märgib, et halduspraktika muutus on tänaseks ka järjepidev. Seega toimus vastustaja halduspraktika motiveeritud muutmine, mis on lubatud ja õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-175, p 10).
22.Kaebaja majandustegevusest loobumine kolmeks aastaks on vastuolus MSÜS § 34 lg 2 tõlgendusega. Kaebaja tegevusvaldkonnale kohalduvad kõrgendatud ja rangemad nõuded (analoogselt finantseerimisasutusele), sest seal esinevad suuremad riskid ja suurem avalik huvi. Järelikult tuleb vastustajal tühistada tegevusload virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujate ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujate suhtes, kes ei ole oma tegevusega 4(7)

3-21-2857 alustanud kuue kuu jooksul. Kaebaja ei alustanud majandustegevusega ega kavatsegi alustada majandustegevusega enne majandustegevuse ajutise loobumise lõpukuupäeva 27.06.2023. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemusest tulenevalt ei saa ka virtuaalvääringu teenusepakkuja majandustegevust ajutiselt peatada kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks, nagu see on ette nähtud KAS § 17 lg 1 p 1 ja MERAS § 22 lg 2 p 1. Kuna kaebaja on majandustegevuse ajutiselt loobunud kolmeks aastaks on see vastuolus MSÜS § 34 lg-ga 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

23.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt RahaPTS § 75 lg 1 p-le 3 tuginedes tunnistanud kaebajale väljastatud tegevusload kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandustegevusest ajutiselt loobunud ning kaebaja ei olnud alustanud tegevuslubade kohast tegevust hiljemalt 6 kuu jooksul tegevuslubade väljastamisest arvates.
25.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Puudub vaidlus, et kaebaja ei alustanud tegevust kuue kuu jooksul talle tegevuslubade nr FRK001256 ja FVR001375 väljastamisest 17.02.2020. Kaebaja esitas 27.06.2020 ehk neli kuud peale tegevuslubade väljastamist teate majandustegevusest loobumiseks tähtajaliselt kuni 27.06.2023. Ka esimese nelja kuu jooksul enne eelnimetatud teate esitamist puudus kaebajal majandustegevus.
26.Kaebaja eksib leides, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 puhul on tegemist imperatiivse normiga, see tähendab, et vastustajal puudub kaalutlusõigus otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada või mitte. Olukorras, kus ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates, tuleb RAB-il tegevusluba kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul möödus kuus kuud tegevusloa andmisest juba 17.08.2020. Kaebaja kinnitas nii haldusmenetluses RAB-le kui ka kaebuses, et kaebaja ei ole alustanud majandustegevusega taotletud tegevusalal.
27.RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohta on eelnõu seletuskirjas1 märgitud, et selle normi eesmärk on takistada olukordi, kus taotletud tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Esmalt märgin, et nõustun vastustajaga, et tegevuslubade sihipäraseks kasutamiseks ei saa pidada seda, kui neli kuud pärast tegevuslubade saamist peatab äriühing majandustegevuse kolmeks aastaks. Sellisest tegutsemisest saab pigem järeldada, et ettevõttel ei olegi plaanis majandustegevust alustada tegevusalal, mille jaoks litsents on väljastatud. Sedavõrd pikka perioodi ei saa lugeda ka majandustegevusest ajutiseks loobumiseks.
28.Leian, et kui RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mitte vastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Vastustaja toob õigesti välja, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult peale tegevusloa saamist, tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas

Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/download/c041b4cb-8a45-46d5-a069-a3e5bd4ace74

5(7)

3-21-2857 riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad. On oluline erinevus, kas alustada tegevusega vahetult ehk 6 kuu jooksul loa saamisest arvates või kolme aasta ja 6 kuu jooksul.

29.Eelnevat ei väära ka kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, mille kohaselt vastustaja on aktsepteerinud lähenemist, et ettevõtja ei pea vastama RahaPTS nõuetele ajutise loobumise ajal ning ka 6-kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on kohtule esitanud RAB järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo 13.05.2020 pöördumisele (dtl 17), kus vastustaja on vastanud õigusbüroo esitatud küsimusele „Kas virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg peatub ajutise loobumise ajaks.“ Olen seisukohal, et sellist RAB-i varasemat praktikat ei saa pidada seadusega kooskõlaliseks, mistõttu ei saa kaebaja sellest tuletada ka õiguspärast ootust, et vastustaja peaks oma varem antud vastustest kinni pidama isegi olukorras, kus see viiks õigusvastase halduspraktikani. Vastustaja 15.05.2020 e-kirjas antud seisukohta, et 6-kuuline tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks, ei saa pidada õiguslikult siduvaks lubaduseks, millest tuleneks kaebajale usalduse kaitse ning mis välistaks kaebaja kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamise (HMS § 66). Vastavalt HMS § 67 lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Praeguse vaidluse puhul oli tegevusloa kehtetuks tunnistamine ette nähtud RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 ning seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kehtis samas sõnastuses ka ajal, mil kaebaja tegevusload sai, seega pidi vastav seadusest tulenev kohustus, asuda tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest, olema kaebajale teada loa saamise hetkest alates. Asjaolu, et vastustaja on oma halduspraktika viinud kooskõlla RahaPTS regulatsiooniga, ei riku kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet isegi olukorras, kus praktika muutmisega kaasnevad kaebajale negatiivsed tagajärjed. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10).
30.Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riive kohta. Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks aluse RahaPTS-s sätestatud regulatsioon. RahaPTS-ga reguleeritud valdkonnas on ettevõtjatele esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja suure kahju vältimise eesmärgil. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud seaduse eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile. Olukorras, kus kaebajal ei olnudki plaanis mitte üksnes kuue kuu, vaid suisa kolme aasta jooksul tegevusloa saamisest majandustegevusega alustada, on tegevuslubade seaduse nõuete mittetäitmise tõttu kehtetuks tunnistamine õigustatud, vajalik ja proportsionaalne meede.
31.Pooled vaidlevad ka MSÜS § 34 lg 5 kohaldamise võimalikkuse üle. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. MSÜS § 34 lg 2 kohaselt on majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 grammatilise ja süstemaatilise 6(7)

3-21-2857 tõlgenduse kohaselt kohaldub MSÜS § 34 lg 5 minu hinnangul olukorras, kus ettevõtja on juba alustanud majandustegevusega ning soovib seda teatud tegevusalal osaliselt või täielikult lõpetada. Praegusel juhul ei ole kaebaja majandustegevusega üleüldse alustanud, seega on käesoleva vaidluse raames MSÜS § 34 lg 5 asjassepuutumatu säte. Minu hinnangul ei ole MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 ette nähtud reguleerima olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud loas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata ehk soovib majandustegevusega alustamise edasi lükata. Sellist konkreetset olukorda reguleerib RahaPTS § 75 lg 1 p 3, sätestades nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul ning võimalust majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks RahaPTS ette ei näe.

32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium