Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu 26.08.2013 maksuvõla tasumise ajatamisotsuse nr 13-1/3401-, ühe konkretiseerimata, kuid eeldatavalt sama temaatikaga seonduva 2016. aasta maksuvõla tasumise ajatamisotsuse- (käesolevaks ajaks on selgunud, et tegemist on 28.03.2016 otsusega nr 13-1/0465), 03.03.2017 maksuvõla tasumise ajatamisotsuse nr 13-1/0085-, 19.02.2018 maksuvõla tasumise ajatamisotsuse nr 13-1/0085-, 30.07.2019 maksuvõla tasumise ajatamisotsuse nr 13-1/0358- ja 29.09.2020 maksuvõla tasumise ajatamisotsuse nr 13-1/0216 tühistamiseks, samuti 5073 euro ja 21 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.06.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 18.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste esialgsete nõuetega: - tunnistada, et kaebaja ei ole vastavalt Eesti Vabariigi seadustele Norra nõudmiste suhtes subjekt; -tühistada kõik ajatamise otsused (26.08.2013 nr.13-1/3401, 2016 aasta otsus, mida kahjuks ei ole säilinud, 03.03.2017 nr.13-1/0085, 19.02.2018 nr.13-1/0085, 30.07.2019 nr.13-1/0358 ja 29.09.2020 nr.131/0216) kaebaja suhtes õigustühisteks kui seadustega vastuolus olevad; -hüvitada tekitatud reaalne materiaalne kahju 5073.21 euro suuruses summas, mis koosneb põhisummast 4300.68 eurot ja
sellega otseselt seotud lisakulud on 772.53 eurot; - moraalse kahju hindaks selle summa sajakordsele väärtusele, kuid see jääb austatud kohtu otsustada, sest ei oska seda ise reaalselt hinnata.
2.Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta. Tühistamisnõuete osas selgitas kohus tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadust. Veel oli vaja täpsustada milles kahju seisneb, tekkimise perioodi ja millal sellest teada saadi. Tasuma pidi ka vastava riigilõivu.
3.Kaebaja vastas kohtumäärusele 31.03.2022 ja selgitas taustsituatsiooni.
4.Tallinna Halduskohtu 05.04.2022 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta. Kohus andis asjaolude selgitamiseks, nõude fikseerimiseks ning vastava riigilõivu tasumiseks uue tähtaja.
5.Kaebaja vastas kohtumäärusele 08.04.2022 ja esitas makskorralduse riigilõivu tasumise kohta.
6.Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse.
7.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha kaebusele 12.05.2022. Vastustaja leidis, et kaebus seoses MTA 26.08.2013 otsuse nr 13-1/3401, 28.03.2016 otsuse nr 13-1/0465, 03.03.2017 otsuse nr 13-1/0085, 19.02.2018 otsuse nr 13-1/0085, 30.07.2019 otsuse nr 13-1/0358 ja 29.09.2020 otsuse nr 13-1/0216 tühistamisega, on kõigi vaidlustatud haldusaktide osas esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ka ennistamisele. Vastustaja hinnangul esineb ilmselgelt HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
8.Tallinna Halduskohus võimaldas 13.05.2022 määrusega kaebajal esitada oma kirjalik arvamus Maksu- ja Tolliameti 12.05.2022 vastuse ning menetluse lõpetamise taotluse osas.
9.Kaebaja esitas oma seisukoha vastustaja vastusele 26.05.2022.
10.Tallinna Halduskohus küsis 10.02.2023 kohtunõudega Maksu- ja Tolliametilt täiendavat seisukohta. Maksu- ja Tolliamet esitas täiendava seisukoha 10.03.2023.
11.Tallinna Halduskohus määras 10.04.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
12.Kaebaja esitas oma täiendava arvamuse 11.05.2023 ning vastustaja 26.05.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
13.Kaebaja palub kõikide ajatamisotsuste tühistamist, mis talle alates 2013. aasta 26. augustist on tehtud. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta teada, et määruste vaidlustamise aeg on 30 päeva, alles 2021. aasta septembris.
13.1.Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole Norra pädeva asutuse nõudmiste suhtes subjekt. Kaebaja leiab, et ei ole seadusi rikkunud ning tal ei ole Norra Kuningriigi pädeva arutuse ees tulumaksuvõlga. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta sunnitud Maksu- ja Tolliametile esitama maksuvõlgnevuse ajatamistaotlused, sest vastasel juhul oleks jäänud tema pangakonto arestituks. Peale mitmete pretensioonide esitamist teatas MTA kaebajale 05.10.2021 kirjas 13-4/24375-1, et kaebaja suhtes on kõik nõudmised lõpetatud alates 22.09.2021 aegumise tõttu. Vaatamata eeltoodule võttis MTA kaebaja pangakontolt endiselt 30 eurot kuus ja seda nii 16.10.2021, 16.11.2021 ja
16.12.2021. Ka 2020. aasta septembrist kuni 2021. aasta augustini võttis maksuamet kaebajalt 10 euro asemel 30 eurot kuus, millega rikkus iseenda ajatamise otsust. Seega on kaebajale tekitatud „Topelt maksustamise vältimise lepingu" alusel reaalne materiaalne kahju.
13.2.Kaebaja taotleb 5073 euro ja 21 sendi suuruse varalise kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Materiaalne kahju koosneb MTA poolt kaebaja pangakontolt kinnipeetud summadest alates 2013. aasta septembrist kuni 2021. aasta detsembrini. Pangakonto väljavõtetest kokku arvestatud summa moodustab 4300.68 eurot. Kaebaja leiab, et õiglane on taotleda ka selle asjaga seotud kaudsete kulude hüvitamist, mis moodustavad vastavalt pangakonto väljavõtetest nähtuna 72.53 eurot ja vandeadvokaat Ants Nõmmiku tasu 700 eurot, kes tegelikult ei kaitsnud kaebaja huve, pigem vastupidi. Seega kokku on tekitatud materiaalne kahju 5073.21 eurot. Mis puudutab närvide ja tervise kulule moodustades mittemateriaalse kahju nn. moraalne kahju, siis ei oska kaebaja seda tõesti reaalselt hinnata. Kaebaja rõhutab, et materiaalse kahju tekitamine algas 2013. aasta septembrist, mida kaebaja püüdis kogu selle aja tulemuseta vaidlustada. Kaebaja ei osanud MTA otsuste vaidlustamiseks kohtu poole pöörduda varem oma teadmatusest.
14.Täiendavas 26.05.2022 seisukohas märgib kaebaja, et 2016. aastaks olid igasugu nõuded tema suhtes aegunud ja algusest peale ei ole kaebaja olnud ka nende nõuete subjektiks, kelleks on tööandja, antud juhul Baltic Craft OÜ. Norra Maksuamet oleks pidanud loogika järgi alguses pöörduma oma firma poole, sest kaebajale teadaolevalt maksab ka Norras töötajate makse tööandja. Mis puudutab neid MTA määruseid siis ei ole kaebajal midagi nende tehnilise ja formaalse sisu vastu. Kaebaja on veendunud, et nad kõik on algusest peale koostatud Eesti Vabariigi seaduseid eirates vale subjekti suhtes ja aegumistähtaja möödudes.
15.Täiendavas 28.02.2023 seisukohas märgib kaebaja, et sai 16.02.2023 Norra maksuametist kirja, kus põhjendatakse kaebaja avalduste tagasilükkamist protesti esitamise tähtaegade rikkumisega. Samas väidetakse, et asi on lõpetatud ja et kaebaja suhtes pretensioone ei ole, kuid ei selgitata miks esitati 2022. aasta detsembris uus taotlus. Norra firma Tregarden Eiendom’lt, kuhu kaeabaja oli lähetatud vastavalt töölepingule nr. 80 01.04.2007 Eesti VR firma Baltic Craft OÜ poolt, saadi nn toiduraha 110 NOK tööpäeva eest. Selliseid toidurahasid said kõik töötajad ja see pidi olema avansina lähetusrahadest. Tollal oli see summa 500 EEK-i päevas. 2016. aastast on see 50 EUR-i. 2008. aastal, tulles Trondheimi tööle, nägi kaebaja ühiselamus tema nimele saadetud norrakeelsed pabereid. Nagu kaebaja aru sai, olid need Norra Maksuametilt. Need paberid viis brigadir kontorisse ning teatas, et see pole kaebaja asi ja ülemused klaarivad ära. Tuludeklaratsioone täitis kaebaja Eestis ja Eesti MTA’l pretensioone ei olnud. Baltic Craft OÜ maksis Eestis kõik vajalikud maksud kaebaja eest. Kaebaja järeldab, et andmed esitas Norra maksuametile Tregarden Eiendom, kusjuures ainult kaebaja kohta. Mingeid lepinguid kaebajal selle firmaga ei olnud. Mis leping Tregarden Eiendomi ja Baltic Crafti OÜ vahel oli ja kas üldse oli, ei ole teada. Kaastöötajatele taolisi nõudeid ei laekunud. Järgmised Norra maksuameti paberid koos MTA kaaskirjaga sai kaebaja 2013. aastal, kus hoiatamata arestiti kaebaja pangaarve. 18.11.2013 sai kaebaja MTA’lt kirja, et ei pea edasisi makse teostama ja kaebajat informeeritakse Norra vastusest. 2016. aasta alguses arestiti uuesti pangaarve ja jälgiti, et ei mööduks 3-aastane aegumistähtaeg, millega suurendati kunstlikult võlasummat 1939.49 euro võrra intresside näol ja hakati kohe sisse nõudma 28.03.2016 nr.133/48019 kirjaga. Ja need ei ole ainsad rikkumised.
16.Täiendavas 11.05.2023 vastuses märgib kaebaja, et ei tunnista Norra maksuameti nõudeid. Kaebaja väidetega ei arvestatud. Maksukogumise palve täitmisega on rikutud Eesti Vabariigi seadusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja selgitab, et kaebaja on vaidlustatud maksuotsustega kinnitatud maksuvõla tasumise ajakavasid vastavalt 09.10.2013 (vt vastuse lisa 4), 21.04.2016 (vt vastuse lisa 5), 17.03.2017 (vt vastuse lisa 6), 17.03.2018 (vt vastuse lisa 7), 16.08.2019 (vt vastuse lisa 9) ja 16.10.2020 (vt vastuse lisa 10) järgima hakanud. Seega ei saa vastustaja hinnangul olla kahtlust selles, et vähemalt alates eeltoodud kuupäevadest oli kaebaja teadlik enda poolt vaidlustatud otsuste ja nende lisadena talle edastatud maksuvõla tasumise ajakavade olemasolust. Vastustaja hinnangul puudub kõigi kuue kõnealuse maksuvõla tasumise ajatamise otsuse puhul vähimgi põhjus asuda seisukohale, et Xi 18.02.2022 kaebus oleks esitatud tähtaegselt, st 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti, millele esitatakse tühistamiskaebus, teatavaks tegemisest arvates. Sisulist tähtsust ei oma ka asjaolu, et kaebaja sai enda väitel (08.04.2022 selgitus) 30 päevasest kaebetähtajast teadlikuks septembris 2021. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
18.Xi poolt vaidlustatud maksuvõla tasumise ajatamise otsused on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased ja vastustaja ei näe põhjust nende tühistamiseks.
19.Vaidlust ei ole selles, et Norra Kuningriigi pädev asutus esitas 22.05.2013 MTA-le maksukogumise palve (vastustaja esitab käesoleva vastuse lisadena 10 ja 11 väljavõtted emaksuametist, millelt nähtub nii põhivõla kui intressi osas kõnealuse palve esitamise daatumid ning kaebajalt nõutavad summad). Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu art 28 lg 2 sätestab, et „Lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud“. Tegemist ei ole Eesti maksuseaduste alusel tekkinud või MTA poolt isikule määratud maksudega. MTA on käesoleval juhul olnud vaid maksukogumise palve alusel maksude koguja rollis ning sissenõutud summad ei laeku mitte Eesti Vabariigi riigi- ega ka maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
20.Norra maksuhaldur teatas 22.09.2021, et kaebaja maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg ei pikene (siinkohal märgib vastustaja, et kuivõrd Norra maksuhalduriga toimunud kirjavahetus ei ole iseenesest vaidluse esemeks, siis vastustaja seda hetkel oma vastusele ei lisa, kuid kui kohus peaks seda vajalikuks pidama, siis vastustaja tellib tõlke ja esitab kõnealuse kirjavahetuse kohtu nõudel), siis nimetatud kuupäevast alates luges MTA nõuded kaebaja vastu aegunuks ja kustutas selleks hetkeks sisse nõudmata osas need maksuarvestusest. See ei tähenda aga seda, et kogu kaebaja maksukohustus tunnistati kehtetuks ning tal on õigus juba tasutud summade tagasi saamiseks, mida näib arvavat kaebaja. Selle kohta, et Norra pädev asutus oleks kaebaja maksuvõla kustutanud, MTAl andmed puuduvad.
21.Vastustajale ei ole äratuntav, et kaebajale oleks MTA tegevuse, ükskõik kas haldusakti või toimingu vormis, läbi tekkinud mingisugust kahju. Vastupidi – kaebajal võimaldati korduvalt oma Norra Kuningriigis tekkinud ja sealse pädeva asutuse poolt nõutavat maksukohustust tasuda ajakava alusel osamaksetena selle asemel, et seda täies ulatuses sundkorras sisse nõuda.
22.Olukorras, kus maksumaksja maksuvõla tasumine on ajatatud ning see toimub kinnitatud ajakava alusel, ei tehta ajatatud summa osas täitetoiminguid. Ajakavajärgsete maksete tasumine toimub selle isiku enda poolt, kelle huvides ajakava kehtestati. Vastustajal ei ole informatsiooni selle kohta, miks kaebaja tasus rohkem ja pikema perioodi vältel kui ta oleks pidanud kehtiva ajakava alusel ja saab
vaid oletada, et ainus loogiline seletus kaebaja poolt väidetud üleliigsetele tasumistele 2021. aasta oktoobris, novembris ja detsembris saab olla see, et kaebaja tasus erinevate ajakavade järgseid maksed püsikorralduse vms alusel ning jättis selle peale ajakava kehtivuse lõppu õigeaegselt lõpetamata. Vastustaja märgib, et 01.02.2022 (kaebuse lisa 28) on MTA kaebaja tähelepanu juhtinud sellele, et ettemaksukontol on enammakse summas 90 eurot, st 2021. aasta oktoobris, novembris ja detsembris tasutud summad, mille tagastamiseks saab isik soovi korral taotluse esitada.
23.Vastustaja hinnangul puudub põhjus asuda seisukohale, et MTA kui selleks pädeva haldusorgani poolt kaebaja taotluste alusel tema maksuvõla tasumise korduv ajatamine oleks kuidagi käsitatav õigusvastase toiminguna või maksuvõla tasumise ajatamise otsused oleksid mingil põhjusel õigusvastased haldusaktid.
24.Vastustaja eeldab, et kaebajale väidetavat kahju põhjustanud toiminguna peab kaebaja silmas Norra Kuningriigi pädeva asutuse poolt 22.05.2013 esitatud maksukogumise palve alusel temalt MTA poolt Norra maksukohustuse sissenõudmist. Seda põhjusel, et 08.04.2022 selgituses on kaebaja märkinud, et talle materiaalse kahju tekitamine algas 2013. aasta septembrist. Vastustajale jääb selgusetuks, kuidas sai kaebaja MTA väidetavast õigusvastasest tegevusest ja selle alusel talle tekkivast kahjust teada alles augustis-septembris 2021 (kaebaja 08.04.2022 selgitus). Eelnevat arvestades on vastustaja seisukohal, et ka Xi hüvitamiskaebuse osas on alust kohaldada HKMS § 152 lg 1 p 2.
25.Täiendavas 10.03.2023 seisukohas selgitas vastustaja, et kui välisriigist edastatakse maksukogumise palve, siis MTA palve saajana ei kontrolli ega peagi kontrollima üle igat kõnealuses palves selle esitaja poolt välja toodud fakti. Seda muidugi juhul, kui just ei esine ilmset ebatäpsust või vasturääkivust (nt lahknevused registri- või isikukoodis, viga nimes vms, mis otseselt takistab ametiabi osutamist), mis vajab täpsustamist. MTA hinnangul vastas Norra pädeva asutuse taotlus MKS § 514 lg 5 p-le 1. Vastustaja selgituste kohaselt esitatakse maksukogumise palve nõuete osas, mida ei ole vaidlustatud. Nõukogu direktiivi 76/308/EMÜ artiklile 12 tuginedes kuuluvad kõik maksuvõla tekkimist puudutavate vaidlusküsimused sissenõudmistaotluse esitanud liikmesriigi jurisdiktsiooni. Taotluse saanud liikmesriigis saab vaidlustada täitemeetmeid ja nendega seonduvat. Xile selgitati, et Norra päeva asutuse nõude sisuliseks vaidlustamiseks peab ta pöörduma nõude esitaja poole, mida eelmainitu ka tegi ja selleks ajaks täitemenetlus peatati. Topeltmaksustamise küsimus võib teoreetiliselt tõesti tõusetuda, aga topeltmaksustamise tõendamine on isiku, kellelt maksu tasumist nõutakse, kohustus. Kui isik väidab, et välisriigi nõude puhul on tegemist topeltmaksustamisega ja maksud on sama perioodi eest Eestis tasutud (väljamakseid on tehtud sama ettevõtte poolt), siis peab ta esitama MTA-le parandusdeklaratsiooni või avalduse Eestis tasutud tulumaksu tagastamiseks konkreetsete perioodide osas koos välisriigi dokumentidega, mis tõendavad sealset maksukohustust. Sel juhul tagastatakse Eestis tasutud tulumaks isikule ja selle arvelt tasutakse välisriigi poolt nõutavad maksud. Antud juhul X esitaski 26.06.2013 avalduse tulumaksu ümberarvestuseks (käesoleva vastuse lisa 4) ning 28.06.2013 otsusega nr 8-3/5051-1 (käesoleva vastuse lisa 5) 26.06.2013 tagastusnõude täitmise taotlus rahuldati summas 2049,39 eurot ja mainitud summa kanti Norra maksuameti nõude katteks. Vastustaja selgituste kohaselt on MTA kandnud Norrasse nõudelt arvestatud intressidena 1473,85 eurot. Graafikujärgselt kaebaja intresse ei tasunud (maksuvõla tasumise ajatamise graafikusse kantakse üldjuhul eelisjärjekorras põhivõlg, vähendamaks sellelt arvestatava intressi progresseerumist).
26.Täienadavas 26.05.2023 seisukoha rõhutas vastustaja, et kaebajalt nõutud maksusummade (mille tasumine ajatati kaebaja poolt vaidlustatud otsustega) näol ei olnud tegemist Eesti maksuseaduste alusel tekkinud või MTA poolt isikule määratud maksudega. MTA on käesoleval juhul olnud vaid Norra Kuningriigi pädeva asutuse poolt Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele tulu- ja
kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule tuginedes esitatud maksukogumise palve alusel maksude koguja rollis. Kokkuvõttes jääb vastustaja Xi kaebusele 12.05.2022 koostatud vastuses esitatud taotluste juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Käesolevas haldusasjas on esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu vaidlustades 26.08.2013 maksuvõla tasumise ajatamisotsust nr 13-1/3401-, ühte konkretiseerimata, kuid eeldatavalt sama temaatikaga seonduvat 2016. aasta maksuvõla tasumise ajatamisotsust-, 03.03.2017 maksuvõla tasumise ajatamisotsust nr 13-1/0085-, 19.02.2018 maksuvõla tasumise ajatamisotsust nr 13-1/0085-, 30.07.2019 maksuvõla tasumise ajatamisotsust nr 13-1/0358- ja 29.09.2020 maksuvõla tasumise ajatamisotsust nr 13-1/0216 taotledes nende tühistamist, aga samuti 5073 euro ja 21 sendi suuruse varalise kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrusega menetlusse võetud.
28.Vaidlustatud haldusaktid ehk maksuvõla tasumise ajatamisotsused on antud kaebaja vastavasisuliste taotluste alusel ning formaalselt vaadatuna on tegemist kaebaja jaoks soodsate haldusaktidega, mille vaidlustamine ei peaks tarvilik ega kaebaja huvidega kooskõlas olema, kuid menetluslikult oli taolise tühistamisnõude esitamine siiski võimalik. Tühistamisnõude esitamise tähtajad on samuti möödas, kuid teoreetiliselt oleks kaebajal olnud võimalik taotleda tähtaja ennistamist. Samas ei ole sellel enam sisulist tähendust kui on esitatud veel ka nende haldusaktidega seonduv kahju hüvitamise nõue ning selle tähtaeg möödas ei olnud. Vaidlustatud haldusaktide andmisele eelnevalt ehk sisuliselt on seostunud küsimus rahvusvahelise ametiabi andmisega lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 511 lõigetest 1 ja 2. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 511 lõigetele 1 ja 2 osutab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka – MTA) rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping, kusjuures Maksu- ja Tolliametil endal on samuti õigus taotleda välisriigi pädevalt asutuselt rahvusvahelist ametiabi. Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel on sõlmitud 1993. aastal tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (edaspidi – Leping). Nimetatud lepingu artikkel 28 reguleerib abi osutamist maksude kogumisel võlgnevatelt maksumaksjatelt ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõpikult kindlaks määratud summale. Artikli 28 lõike 2 kohaselt, lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud.
29.Kaebaja on seisukohal, et ta ei olnudki Norra Kuningriigi pädeva asutuse nõudmiste suhtes subjekt ja et tal ei olnud ka tulumaksuvõlga, sest nõuded oleks olnud vaja esitada tööandjale, kelleks oli Baltic Craft OÜ. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta sunnitud Maksu- ja Tolliametile esitama maksuvõlgnevuse ajatamistaotlused, sest vastasel juhul oleks jäänud pangakonto arestituks. Kokkuvõtlikult või sisuliselt väljendub kaebaja seisukoht selles, et abi osutamiseks maksude kogumisel ei olnud üldse alust ja et riik ei oleks pidanud vastavat taotlust aktsepteerima, mistõttu tekitati talle (väidetavalt) ebaõigesti kogutud summa ulatuses materiaalset kahju ning kaebaja taotleb selle hüvitamist summas 4300 eurot ja 68 senti, millele peaksid lisanduma ka teatavad kaudsed kulud ehk kokku taotleb kaebaja materiaalse kahjuna 5073 euro ja 21 sendi suuruse summa väljamõistmist. Seonduvalt maksude (väidetavalt) ebaõige kogumisega on taotletud veel ka mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Mis puutub kahju hüvitamise nõudesse, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et
maksukogumine toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Põhiline kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslik tingimus väljendub antud juhul küsimuses sellest kas Norra pädeva asutuse taotluse aktsepteerimine väidetava maksuvõla sissenõudmiseks Eestis oli rahvusvahelise ametiabi osutamise raames üldse õigustatud ja põhjendatud. Kaebaja on arvamusel, et see seda ei olnud, kusjuures vastustaja kaebaja sellekohast seisukohta ei jaga. Seega on vaja antud juhul hinnata peamiselt seda kas rahvusvahelise abi andmine ja maksukogumine on toimunud kooskõlas vastava õigusliku regulatsiooniga või mitte.
30.Vastavalt maksukorralduse seaduse § 514 lg 4 toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel ning sama paragrahvi lõike 6 kohaselt peab Maksu- ja Tolliamet võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. Vastava teatise nõue on sätestatud ka Lepingu 28. artikli lõikes 3. Sundtäitmise hoiatuses peab Maksu- ja Tolliamet teatama, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele (MKS § 514 lg 7).
31.Vastustaja märkis kaebuse kohta esitatud (esialgses) 12.05.2022 vastuses, et Norra Kuningriigi pädev asutus oli esitanud 22.05.2013 Maksu- ja Tolliametile vastava maksukogumise palve ning vastavalt Lepingu artikli 28 lõiget 2 arvesse võttes alustatigi nõutud maksude kogumist. Vastustaja jaoks ei ole olnud äratuntav, et MTA tegevusega kas siis haldusakti või toimingu vormis, oleks kaebajale saadud mingisugust kahju tekitada ja et kaebajal võimaldati korduvalt Norra Kuningriigis tekkinud ja sealse pädeva asutuse nõutavat maksukohustust ajakava alusel osamaksetena tasuda selle asemel, et seda täies ulatuses sundkorras sisse nõuda. Samuti selgitas vastustaja, et 22.09.2021 oli Norrast teatatud, et maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg (enam) ei pikene. Nimetatud kuupäevast arvestatuna oli MTA lugenud kaebaja vastu esitatud nõuded aegunuks ja selleks ajaks sisse nõudmata osas need maksuarvestusest kustutanud. Samas teatas kaebaja, et oli saanud 2022. aasta detsembris Norrast kirja, milles oli nõutud 10855 Norra krooni suuruse summa tasumist 2008. aasta eest. Lähtuvalt eeltoodust tõusetus küsimus, et kas Norra maksuhalduri nõue ja vastava maksukogumise palve aktsepteerimine valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetega üldse olulisel määral kooskõlas oli ning kohus pidas vajalikus esitada 10.02.2023 kohtunõudega vastustajale mitmeid täpsustavaid küsimusi (1.1.- 1.6. ja 2.1-2.2.). Siinkohal kohus neid küsimusi üle ei korda.
32.Vastustaja on eelnimetatud kohtunõudele 10.03.2023 üsna põhjalikult vastanud. Seisukoht selles, et väidetav tulumaksukohustus taotluse (abipalve) menetlusse võtmise kohta aegunud ei olnud, baseerus Norra pädeva asutuse märkel, et nõude aegumistähtajaks oli 22.09.2021. Siinkohal tuleb nõustuda ka vastustaja selgitusega, mille kohaselt ei pidanud MTA palve saajana igat fakti kontrollima kui ei esinenud ilmselget ebatäpsust või vasturääkivust. Küsimus on selles, et abipalves esitatud nõude (ühtse juriidilise dokumendi) sisuliseks vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele (MKS § 514 lg 7). Veel on märgitud eelnimetatud vastuses, et Norra pädeva asutuse taotlus vastas MKS § 514 lõike 5 punktile 1, et kaebajale toimetati kätte sundtäitmise hoiatus ja nõndanimetatud ühtne juriidiline dokument, mis olid 11.06.2013 volituse alusel ka vastu võetud ning Norra ametnike kaasamise vajadust maksukohustuse kontrollimiseks ei tekkinud, sest sisuline vaidlus oleks saanud toimuda Norras. Seonduvalt võimaliku topeltmaksustamise küsimusega selgitas vastustaja, et taolises situatsioonis oli vaja esitada vastav avaldus või parandusdeklaratsioon ning sel juhul tagastatakse isikule Eestis tasutud tulumaks ning selle arvelt omakorda tasutakse välisriigi nõutud makse. Vastustaja märkis, et kaebaja oligi esitanud 26.06.2013 avalduse tulumaksu ümberarvestamiseks ning 28.06.2013 otsusega oli taotlus 2049 euro ja 39 sendi suuruses summas rahuldatud ning kantud Norra maksuhalduri nõude katteks. Vastavad haldusaktid, sealhulgas 23.05.2013 korraldused 13-11/42250 ja 13-11/42251, kaebaja ümberarvestuse avaldus, millest nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et aastatel 2007-2008 töötas kaebaja Norra firmas ning
28.06.2013 otsus nr 8-3/5051-1 tulumaksu tagastamise kohta summas 2049 eurot ja 39 senti, on haldusasja materjalide juurde esitatud.
33.Vastustaja on selgitanud, et kõik laekumised, mis toimusid enne nõuete aegumist, on ühtlasi Norra maksuhaldurile ka üle kantud. Seonduvalt teatavate summade tasumisega pärast nõude aegumise kuupäeva, märgib vastustaja, et ei olnud teadlik miks kaebaja rohkem tasus või pikema perioodi jooksul kui ta oleks pidanud tasuma kehtiva ajakava alusel, kuid oletuslikult võis olla tegemist erinevate ajakavade järgsete maksete tasumisega näiteks püsikorralduse alusel. Seonduvalt eelnimetatuga on vastustaja märkinud, et seisuga 01.02.2022 oli ettemaksukontol 90 eurot, mis oli laekunud peale nõude aegumist ning seda on võimalik tagasi küsida või ümberkandmist taotleda.
34.Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et rahvusvahelise ametiabi andmine ja Norra pädeva asutuse taotluse aktsepteerimine ning kaebaja teavitamine ei oleks toimunud maksukorralduse seaduse ja Lepinguga ettenähtud korras. Sellest omakorda järeldub, et Maksu- ja Tolliamet ei ole abipalve täitmisel ja maksude kogumisel õigusvastaselt käitunud ega kaebajale kahju tekitanud. Arvestades asjaolu, et abipalve täitmine ja maksude kogumine oli õiguspärane, on maksuvõla tasumise ajatamisotsused koostatud õiguspärasel maksukogumisel baseeruvate taotluste alusel ning tõlgendatavad kaebaja jaoks soodsate otsustustena, mistõttu ei ole nende tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks alust ja seda olenemata tähtaegsuse aspektist.
35.Vastustaja on taotlenud menetlemise lõpetamist või osalist lõpetamist seonduvalt tähtaegsuse temaatikaga, kuid arvestades asjaolu, et antud juhul oli olemuslik kahju hüvitamise nõue, mida võis pidada tähtaegseks ja mis tähendas seda, et menetluse tervikuna lõpetamine nagunii võimalik ei oleks olnud, siis ei pidanud kohus põhjendatuks praeguses menetlusjärgus tühistamisnõuete osas menetlust lõpetada ega seda küsimust sisuliselt analüüsida. Võttes arvesse, et vastustaja tõstatas tähtaegsuse küsimuse pigem alternatiivses tähenduses ning kaebus jääb rahuldamata, siis ei pea kohus vajalikuks seda enam ka käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi kajastada.
36.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.