X kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 tühistamise nõudes või alternatiivselt Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 õigusvastasuse tuvastamise ja vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X, volitatud esindaja jurist Tuulikki Laesson Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid Kolmandad isikud A ja B, volitatud esindaja Piret TõnnusSaks
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 02.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Teha kindlaks Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 35.4/359 õigusvastasus ning kohustada Pärnu linna uuesti hindama ehitusteatise nr 2111201/06962 vastavust õigusaktidele.
3.Mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu 1989,30 eurot (koos käibemaksuga).
4.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-22-1682
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle kuulub kinnistu aadressiga Karja tn 80, Pärnu linn (katastritunnus 62511:052:0003). Nimetatud kinnistu naaberkinnistuks on kinnistu aadressiga A. H. Tammsaare pst 56 // 58, Pärnu linn (katastritunnus 62511:052:2730; edaspidi A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistu), mille omanikud on A ja B.
2.A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistul asuva kelder-kanala (ehitisregistri kood 103040025) ümberehitamiseks esitati 17.03.2021 ehitisregistris ehitusteatis koos arhitekt Reet Olevi koostatud ehitusprojektiga, töö nr 202009 „Abihoone ümberehitus A. H. Tammsaare pst 56 // 58 Pärnu linnas Pärnumaal. Osa 2: väliköök“.
3.Pärnu Linnavalitsus kaasas ehitusteatise menetlusse kaebaja, kes ei nõustunud ehitusprojektis esitatud lahendusega.
4.A. H. Tammsaare 56 // 58 ja Karja tn 80 kinnistute omanike ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna esindajate vahel toimus 20.12.2021 kohtumine eesmärgiga leida kompromiss piiriülese ehitise probleemi lahendamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat kokkulepet ei saavutatud. Kohtumise järgselt täiendati ehitusprojekti ja esitati see 19.05.2022 uuesti menetlusse.
5.Pärnu Linnavalitsus saatis 25.05.2022 kaebajale arvamuse avaldamiseks A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistul asuva kelder-kanala ümberehitamise ehitusprojekti.
6.Kaebaja vastas 07.06.2022 kirjas, et ei nõustu ehitusprojektiga.
7.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsusega nr 3-5.4/359 otsustati ehitusteatis nr 2111201/06962 kanda ehitisregistrisse A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistul (katastritunnus 62511:052:2730) asuva kelder-kanala (ehitisregistri kood 103040025) ümberehitamiseks elamu abihooneks.
8.Kaebaja sai 16.07.2022 kolmandalt isikult kirja, mille kohaselt on kolmas isik alustanud kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu piirirajatise ja väliköögi ümberehitust, millest tulenevalt palus kolmas isik tagada juurdepääsu kaebaja kinnistule ja samuti luba eraldada materjalide ladustamiseks kaebaja kinnistul vastav ala. Kaebaja vastavat luba kolmandale isikule ei andnud.
9.Kaebaja esitas 18.07.2022 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis muu hulgas teada, millisel õiguslikul alusel soovib kolmas isik alustada ehitustöid kaebaja kinnistul.
10.Pärnu Linnavalitsus esitas kaebajale 25.07.2022 vastuskirja, mille kohaselt on A. H. Tammsaare pst 56 // 58 kinnistu omanik alustanud kelder-kanala müüridele rajatud väliköögi ümberehitust koos osalise lammutusega kooskõlas Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2022 otsusega nr 3-5.4/359. Vastustaja selgitas, et kõnealune otsus saadeti ka kaebaja e-posti aadressile ja otsuse alusel kanti ehitisregistrisse ehitusteatis nr 2111201/06962. Vastustaja selgituste 2(13)
3-22-1682
kohaselt eksis kirja saatja kaebaja aadressis nimekujuga, mistõttu kiri tagastati. Kirja saanud infospetsialist läks puhkusele ja keegi ei märganud, et tegelikult jäi kiri kaebajale saatmata.
11.X esitas 08.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 tühistamise nõudes.
Linnavalitsuse
12.Tallinna Halduskohtu 19.09.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg (resolutsiooni p 2). Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib kaebust muuta ning asendada tühistamisnõude tuvastamis- ja kohustamisnõuetega. Samuti tuli kaebajal teatada, et juhul kui ta kohtu tõlgendusega Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsusest nr 3-5.4/359 ei nõustu, siis kas kaebaja soovib tuvastamis- ja kohustamisnõuded esitada alternatiivnõuetena.
13.Kaebaja täiendas kaebust alternatiivnõuetega – tuvastada vastustaja 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 õigusvastasus ja kohustada vastustajat kontrollima ehitusteatise vastavust ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.
14.Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse (resolutsiooni p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane (EhS § 36 lg 6, § 44 p-d 1 ja 4).
15.1.Vastustaja on vaidlusaluse otsusega heaks kiitnud ehitusteatise aluseks oleva ehitusprojekti. Ehitusprojektiga on kavandatud seadustada ebaseaduslikult rajatud väliköök Tammsaare pst 56//58 kinnistule vahetult kaebaja kinnistu piiri äärde (vastu piiri). Väliköögi asemel asus varem kelder-kanala, millest kanala osa on pikka aega tagasi lammutatud. Seega on täiesti alusetu kolmanda isiku eeldus, justkui toimuks ehitusprojektiga kanala ümberehitamine väliköögiks. Antud asukohas ei ole kanalat aastakümneid asunud.
15.2.Ehitusprojektiga ja ehitusteatisega kavandatud ehitustegevus on vastuolus Tammsaare pst 56//58 kinnistule väljastatud ehitusloaga ning Pärnu linna üldplaneeringuga. Tammsaare pst 56//58 elamu ehitusprojektiga (millele vastustaja väljastas ehitusloa) oli ette nähtud kinnistul asunud teiste ehitiste (kelder-kanala ja majandushoone) lammutamine tulenevalt kinnistu täisehitusprotsendist (vt kaebuse lisad 16-17). Tammsaare pst 56//58 kinnistu täisehitusprotsent oli elamu ehitusprojekti koostamise aluseks olnud projekteerimistingimuste kohaselt 22% (vt kaebuse lisa 18, p 5). Kuna kinnistu pindala on 1284 m2, siis 22% kinnistu pindalast on 282 m2. Joonistest (kaebuse lisad 16-17) nähtub üheselt, et alles pidi jääma üksnes majandushoone kirdepoolsem nelinurkne osa, mis vaidlusaluse otsuse aluseks oleva ehitusprojekti järgi on saun.
15.3.Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.3.1.2 kohaselt arvutatakse väikeelamute maa-ala (Ev) juhtotstarbega aladel kruntide suurim lubatud ehitisealune pind järgneva valemi alusel: Yeh-pind = 0,05 * Xkrunt + 180, kus Yeh-pind on maksimaalne hoonete ehitisealune pind ning Xkrunt on krundi pindala ruutmeetrites. Nimetatud valemi alusel on Tammsaare pst 56//58 maksimaalne ehitisealune pind 244,1 m2. Üldplaneeringus on ka välja toodud, et kui juba hoonestatud krundil on täisehituse protsent suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahulise juurdeehituse kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms). Samal ajal ei ole praegu vastustaja esitanud mitte ühtegi põhjendust, kas ja miks on tegemist olukorraga, kus selline vajadus esineb.
15.4.Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku käsitlusega, et täisehitusprotsendi ja ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada üksnes hooneid. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-14-12, et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige 3(13)
3-22-1682
visuaalsest aspektist. Kolleegium tõi eraldi välja, et nt juurdepääsuteede ning elamu juurde väikese parkimisplatsi rajamine seda eesmärki kahjustada ei saa ning üldreeglina ei riku ka naabrite õigusi, seega puudub vajadus selliste rajatiste ehitusaluse pinna sisse arvestamiseks. Viidatud kohtuasjas oli tegemist ehitusalust pinda oluliselt ületava rajatisega (muruterrass koos tugimüüride-variseintega), mis on vastuolus krundi täisehitamise vältimise eesmärgiga ning rikkus naabrite õigusi (vt otsuse p 22).
15.5.Vaidlusalune väliköök on ehitusprojekti kohaselt 16,8 m2 ning selle kõrgus on 3,34 meetrit. Asjaolu, et väliköök on rajatud keldri peale, ning et keldri piirdekonstruktsioon on omaette tugimüür, suurendab veelgi väliköögi visuaalset mõju kaebaja jaoks ja omab väga selget mõju täisehitusprotsendi eesmärgile.
15.6.Ehitisregistri andmetel esineb Tammsaare pst 56//58 kinnistul praegu kelder-kanala (kanala osa lammutatud) ja kolm ehitist (kaks elamut ning üks majandushoone). Kõigi ehitisealune pind kokku on 287 m2 (vt kaebuse lisad 1-2). Vaidlusaluse otsuse aluseks oleva asendiplaani kohaselt on nende kolme hoone ehitisealune pind aga lausa 308,3 m2. Kuna elamul puudub kasutusluba, siis on ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt jätkuvalt kehtiv.
15.7.Vaidlusaluse otsuse ja ehitusprojektiga on vastustaja andnud õigusvastaselt nõusoleku veel täiendava ehitise rajamisele, mille ehitisealune pind on ehitusprojekti kohaselt 16,8 m2 ja mille kõrgus on ehitusprojekti kohaselt 3,34 m. Vastustaja ei ole täitnud haldusasjas nr 3-21-4 jõustunud kohtuotsust, vaid on asunud seadustama ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel rajatud välikööki.
15.8.Ehitusprojekti ja ehitusteatisega kavandatu seadustaks õigusvastase ehitustegevuse kaebaja omandiõigust oluliselt rikkudes. Vaidlusaluses otsuses puuduvad põhjendused, miks vastustaja on pidanud kolmanda isiku erahuvisid kaalukamaks, kui kaebaja omandiõigust (sh õigust privaatsusele). Otsusest ei nähtu põhjendused, kas ja kuidas on vastustaja arvestanud otsuse tegemisel kaebaja poolt varem esitatud vastuväidetega. Kanala on teadmata ajahetkel lammutatud. Pärast kanala lammutamist ei saanud kolmandal isikul olla õigustatud ootust, e kanala asemele on võimalik kas samas mahus või veelgi suuremas mahus rajada uus ehitis. Seda eriti olukorras, kus kinnistu täisehitusprotsent on olemasolevate ehitistega oluliselt ületatud ning kelder-kanala oli ette nähtud lammutada.
15.9.Vastustaja on nõustunud ehitusprojektiga, mis näeb ette kaebaja kinnistu piires asuvate tugimüüride seadustamise (vt kaebuse lisa 14). Tugimüüride säilitamiseks puudub vajadus. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut tugimüüride rajamiseks enda kinnistule.
15.10.Vastustaja on jätnud arvestamata, et vaidlusaluse otsusega on kavandatud teostada ehitustöid ka piirirajatisega seoses, milleks kaebaja ei ole nõusolekut andnud. Juhul, kui asudagi seisukohale, et tugimüüride säilitamiseks esineb õiguslik alus (millega kaebaja ei nõustu), siis on tugimüürid käsitletavad piirirajatisena AÕS § 151 mõttes. Piirirajatistega seotud ehitustegevust ei saa vastustaja lubada ilma kaebaja kui piirinaabri nõusolekuta.
15.11.Vaidlusalune otsus on tehtud oluliste kaalutlusvigadega. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud faktilisi asjaolusid, otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (AÕS § 151) ning otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
16.1.Vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsus nr 3-5.4/359 ei ole haldusakt, vaid toiming. Nii ehitusteatis nr 2111201/06962 kui selle ehitisregistrisse kandmiseks tehtud otsus on õiguspärased ja vastavad seaduses sätestatud nõuetele.
16.2.Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-21-4 kohustati Pärnu linna viima läbi X avalduse alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus. Järelevalvemenetluse tulemusel koostati
4(13)
3-22-1682
02.02.2022 kolmandale isikule ettekirjutus-hoiatus, millega kohustati kolmandat isikut hiljemalt 15.06.2022: 1) lammutama või ehitama ümber keldri peal asunud kanala (registrikood 103040025) asemele rajatud väliköök nii, et ehitis ei ulatuks Karja tn 80 kinnistule. Tagada tuleb ehitise ohutus, keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistule; 2) paigutama tugimüüri pikendatud osa ja piirdeaed A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiridesse; 3) korrastama kelder-kanala ajaloolise tugimüüri selliselt, et see oleks esteetiline ja varisemisohutu. Ettekirjutuse täitmiseks koostati ja esitati 10.05.2022 uuesti menetlusse projekt ning ehitusteatis, mille kohaselt tõstetakse Karja tn 80 kinnistule ulatuvad rajatise osadeks olevad korsten, varikatuse konstruktsioon ja pliit-ahju tagune tellissein A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiridesse. Kaebaja oli menetlusse kaasatud.
16.3.Ehitusteatise menetluse käigus on tuvastatud, et ehitusprojektis ei esine vasturääkivusi ning kuivõrd kaebaja ei esitanud sisulisi ja asjakohaseid vastuväiteid, siis otsustas vastustaja ehitusteatise kelder-kanala ümberehituseks kanda ehitisregistrisse.
16.4.Kaebaja seisukohad on vastuolulised. Kaebaja hinnangul on tugimüür osaliselt piirirajatis, mistõttu puudub kolmandal isikul õiguslik alus tugimüüriga seoses ehitustöid teha ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebuse punktis 2.1 on märgitud, et vaade tugimüürile on ebaesteetiline ning rikub kaebaja omandiõigust. Kaebaja esindaja on 24.08.2022 edastanud nii vastustajale kui kolmandale isikule pöördumise, milles leiab, et ehitusprojektis ettenähtud ehitustööd ei ole hädavajalikud ning neid on võimalik teostada kolmanda isiku kinnistult; kaebaja esindaja möönab, et Karja 80 kinnistu poole jäävate müüride krohvimine ei pruugi kolmanda isiku kinnistu kaudu võimalik olla, kuid krohvimistööd ei ole hädavajalikud ehitustööd. Kaebaja on 20.12.2021 toimunud kohtumisel kinnitanud, et vana tugimüüri osas tal vastuväiteid ei ole, mistõttu on arusaamatu kaebaja seisukoht, et antud ajahetkel puudub vajadus tugimüüri säilitamiseks (vt kaebuse p 2.17).
16.5.Kaebaja ei ole ehitusteatise menetluses esitanud väidet, et ehitusprojekt oleks vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga või esineks kaebaja õiguste riive. Pärnu linna üldplaneering seab piirangud hoonete ehitusalusele pinnale. Käesoleval juhul on vastustaja andnud nõusoleku rajatise püstitamiseks olemasoleva keldri peal asunud kunagise kanala asemele. Seega ei ole tegemist hoonega, mille ehitusalune pind avaldaks mõju kinnistu täisehitusprotsendile. Projekti kohaselt lammutatakse olemasolev ajaloolise tugimüüri kohal asetsev punastest tellistest müüriosa ja ehitatakse kuni väliahju kõrguseni A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiridesse. Seega puudub väliköögist otsevaade kaebaja kinnistule. Ehitisregistris olevas projektis on uue muldkeha kuju joonised koos rajatava trepiga ekslikud. Korrigeeritud joonised on vastustaja edastanud kaebajale 06.10.2022 (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 4).
16.6.Planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener kontrollis 07.10.2022 paikvaatlusega ettekirjutuse täitmist. Insener tuvastas, et väliköögi lammutustöödega oli küll alustatud, kuid ettekirjutus oli täitmata. Sellest tulenevalt otsustas vastustaja rakendada kolmanda isiku suhtes sunniraha (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 5).
17.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata.
17.1.Ehitusteatisega lubatud ehitustegevus ei ole vastuolus kehtiva õigusega. 2003. a ehitusloa saanud ehitusprojekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele (vt kolmanda isiku 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 18), milles on loetletud lammutamisele kuuluvad ehitised. Nende hulgas ei ole kelder-kanalat ega ka majandushoonet. Samuti ei näe kaebaja viidatud 2003. a ehitusloa saanud projekti seletuskiri ette nende ehitiste lammutamist. Kõnealune 2003. a ehitusluba anti uue hoone ehitamiseks, mitte majandushoone ja kelderkanala lammutamiseks. 2003. a ehitusloa saanud projekti seletuskiri ei näe ette kelder-kanala lammutamist, kuid ehitusloa saanud projekti joonisel on hoone kontuurile lammutamisele viitavad märgistused kantud. Lammutamiseks ei ole projekti seletuskirjas juhiseid antud ega 5(13)
3-22-1682
tingimusi seatud (ennekõike lammutamisega kaasneva utiliseerimise osa). See tähendab, et selline joonisele tehtud märgis ei saa endaga kaasa tuua lammutamise kohustust, sest õiguslik alus ja selgus lammutamise kohustamiseks puudub. Kui projekti seletuskirjas ja projekti joonistes on erinevusi, siis lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 6 lg 2). Sama nõue kehtis ka varasema majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 kehtestatud ehitusprojekti nõuetes. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekteerimistingimuste kohaselt tuli Tammsaare pst 56//58 krundilt lammutada kasvuhoone.
17.2.Krundi täisehitusprotsent Pärnu linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kõigi krundil paiknevate hoonete (sh alla 20 m2 pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe krundi pindalasse. Kaebaja viited täisehituse protsendile on asjasse mittepuutuvad, sest vaidlusalune otsus on seotud rajatise ehitamisega. Koos ehitusteatisega esitatud projekti seletuskirja punktis 3.2 on üksikasjalik kirjeldus alates 1957. a, mil kelder-kanala oli juba olemas, millest edasi selle ümberehituse kohta kelder-väliköögiks (vt kaebuse lisa 14), mille juures seletus: „... keldri kohalt lammutatud kanala asemele on rajatud väliköök, mis kvalifitseerub rajatiseks, sest sellel puudub kinnine ruum ...“.
17.3.Ajalooliselt olemas olnud rajatis e tugimüür on ilmastikumõjudest kahjustatud. Tugimüüri hooldamiseks on möödapääsmatult vajalik kaebaja kinnistule siseneda, et kaebaja kinnistu poolsest küljest tugimüür rekonstrueerida (vt AÕS § 151 lg 1, § 68 lg 2). Käesolevas asjas kõne all olevad ehitised olid olemas enne omandireformi, mille elluviimise käigus on kaebaja kinnistule jäänud kolmanda isiku ehitise tugimüür ja kolmanda isiku kinnistule kaebaja kinnistul oleva ehitise tulemüür, piirdeaed aga ühes kinnistu otsas ühel ja teises otsas teisel kinnistul. Nende ehitiste nihutamine oma kinnistu piiridesse ei ole võimalik ilma omaniku vaja kahjustamata. Nihutamise nõue läheks vastuollu AÕS §-ga 148.
17.4.Linnaruumis on privaatsuse riive naaberkinnistutelt möödapääsmatu ja naaberkinnistute omanikel tuleb sellega leppida, sest tiheasustusega alal on see paratamatu. Sõltumata sellest, kas Tammsaare pst 56//58 tagahoovis on väliköök või mitte on see keldripealne kindlasti kolmanda isiku kinnistu siseõu ja igati sobilik omanikele puhkehetkede nautimiseks selles kohas. Kaebaja väited privaatsuse riivest ei ole tõsiseltvõetavad.
17.5.Kinnisasja omanikul, kelle maa peal on võõras hoone, on AÕS § 148 lg 2 teise lause kohaselt õigus nõuda hoone omanikult tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist. Sellesisulise ettepaneku on kolmas isik kaebajale ka teinud, kuid kaebaja ei ole sellega nõustunud. Kaebaja on teadlik piirirajatise asukohast ja sellega kaasnevast piirinaabrite vastastikusest võõra kinnisasja kasutamisest kummagi omaniku poolt (vt kaebuse lisa 3 ja kolmanda isiku 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
19.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt kandnud kolmandate isikute esitatud ehitisteatise ehitusregistrisse 30.06.2022 otsusega nr 35.4/359. Seejuures on menetlusosaliste vahel erimeelsus osas, kas vaidlusalune otsus on haldusakt või toiming.
20.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusalune otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 ning HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Kohus jääb oma 19.09.2022 määruses märgitud seisukohtade juurde (vt põhjenduste punktid 15-18) ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades, et toimingut ei saa tühistada, siis tuleb tühistamisnõudes jätta kaebus rahuldamata. 6(13)
3-22-1682
21.Kaebaja on alternatiivnõuetena esitanud vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamisnõude ning vastustaja kohustamisnõude kontrollima vaidlusaluse ehitusteatise vastavust õigusaktidele. Alljärgnevalt lahendab kohus alternatiivnõuded.
22.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on Karja tn 80 kinnistu omanik; 2) kolmandad isikud on kaebaja kinnistu naaberkinnistu A. H. Tammsaare pst 56//58 omanikud; 3) A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistu piiril paikneb kelder-kanala (ehitisregistri kood 103040025), mis on püstitatud umbkaudu 50 aastat tagasi ja mille tugimüür paikneb ca 28 cm ulatuses Karja tn 80 kinnistul (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1); 4) A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistul asuv kelder-kanala on ümberehitatud omavoliliselt ning tugimüüri on pikendatud selliselt, et see asub osaliselt Karja tn 80 kinnistul selleks kinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut omamata; 5) peale kanala likvideerimist monoliitbetoonist müüriosale betoonplokkidest ja punastest tellistest laotud tugimüüri kõrgendus ei ole keldriga seotud ajalooline tugimüür; 6) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-17/81889 kohustati kolmandaid isikuid hiljemalt 15.06.2022: 1.1. lammutama või ehitama ümber keldri peal asunud kanala (registrikood 103040025) asemele rajatud väliköögi selliselt, et ehitis ei ulatuks Karja tn 80 kinnistule, tagada tuleb ehitise ohutus, keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistule; 1.2. paigutama tugimüüri pikendatud osa ja piirdeaia A. H. Tammsaare pst 56//68 kinnistu piiridesse; 1.3. korrastama kelder-kanala ajaloolise tugimüüri selliselt, et see oleks esteetiline ja varisemisohtlik; 7) kolmandad isikud esitasid vastustajale 17.03.2021 kelder-kanala ümberehitamiseks ehitusteatise koos arhitekt Reet Olev koostatud ehitusprojektiga töö nr 202009 „Abihoone ümberehitus A. H. Tammsaare pst 56/58 Pärnu linnas, osa 2 väliköök“; ehitusprojektiga ei nõustunud kaebaja ja Karja 78a kinnistu omanik; 8) kolmandad isikud esitasid 10.50.2022 täiendatud ehitusprojekti, mis käsitles olemasoleva maakeldri ja selle kohale rajatud endise kanala (ehitisregistri kood 103040025) ümberehitust kelder-väliköögiks kasutusotstarbega elamu abihoone (vt kaebuse lisa 14); 9) Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsusega nr 3-5.4/359 kanti ehitusregistrisse ehitisteatis nr 2111201/06962 Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistul asuv kelder-kanala ümberehitamiseks abihooneks.
23.Vaidlusaluse otsuse õiguslike alustena on märgitud EhS § 36 lg 6 ja § 39 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 6 p 3.
24.Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (EhS § 35 lg 2). Ehitusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul (EhS § 35 lg 3). Vastavalt EhS § 36 lg-le 1 teavitatakse ehitise ehitamisest pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (EhS § 36 lg 5). Kui esinevad EhS § 36 lgs 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest (EhS § 36 lg 6 ls 1). Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 6 ls 2).
7(13)
3-22-1682
25.Kolmandad isikud on vastustajale esitanud ehitusprojekti kelder-kanala ümberehitamiseks väliköögiks. Sellest johtuvalt on ekslik kaebaja seisukoht, et ehitusteatisega ei kavandatud kelder-kanala ümberehitamist. Asjaolu, et kanala oli varasemalt lammutatud ei välistanud ehituteatise esitamist kelder-kanala ümberehitamiseks väliköögiks. Tegemist on n.ö tagantjärgi omavoliliselt ehitatud väliköögi seadustamisega.
26.Vaidlust ei ole selles, et kolmandatel isikutel oli kohustus esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (vt EhS lisa 1). Ehitisregistri andmetel on kelder-kanala ehitisealune pind 23 m2 (vt kaebuse lisa 1).
27.Riigikohus on selgitanud, et kaebeõiguse kontrollimiseks tuleb selgitada, kas kaebuses väidetav vastuolu planeerimisdokumentidega on olemas ja kas on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-4-12, p 10). Kaebaja leiab, et vaidlusaluse toiminguga on rikutud kaebaja omandiõigust ja õigust privaatsusele. See argument seondub omandiõiguse riivega. Privaatsuse riive tooks kaasa kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2022 otsus nr 3-3-1-25-02, p 21; 26.11.2002 otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 16 ja 13.06.2003 otsus asjas nr 3-3-1-42-03). Kuigi kolmandad isikud on õigesti märkinud, et linnaruumis on privaatsuse riive naaberkinnistutel möödapääsmatu ja naaberkinnistute omanikel tuleb sellega leppida. Teisalt on Riigikohus selgitanud, et esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17). Täisehitusprotsent
28.Kaebaja leiab, et ehitusprojektiga ja ehitusteatisega kavandatud ehitustegevus on vastuolus A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistule väljastatud ehitusloaga ning Pärnu linna üldplaneeringuga.
29.Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusregistrist nähtuvalt on Pärnu Linnavalitsus väljastanud 03.05.2002 ehitusloa nr 219 üksikelamu ehitamiseks aadressile A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu, ehitisealuse pinnaga 162 m2. Seega ei ole viidatud ehitusloaga reguleeritud kolmandate isikute kinnistul asuvate hoonete või rajatiste lammutamist.
30.Küll aga on planeerimisdokument, mis reguleerib mh kinnistu täisehitusprotsenti, kolmandate isikute kinnistule väljastatud projekteerimistingimused. Vastavalt 06.01.2001 väljastatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nr 186 punktile 5 on krundi täisehitatus maksimaalselt 22% (vt kaebuse lisa 18; dtl 67). Vaidlus puudub, et kolmandate isikute kinnistu on 1284 m2, siis 22% kinnistu pindalast on 282 m2. Ehitisregistri andmetel on A. H. Tammsaare pst 56//58 kinnistul olemasolevad hooned järgmiste ehitisealuste pindadega: 1) A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu aadressil asuv eramu, 162 m2; 2) A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu aadressil asuv majandushoone, 38 m2; 3) A. H. Tammsaare pst 56, Pärnu aadressil asuv kelder-kanala, 23 m2 ning 4) aadressil A. H. Tammsaare pst 58 asuv elamu, 87 m2. Loetletud ehitised kokku on ehitisealuse pinnaga 310 m2.
31.Ühtlasi on ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektis kõiki kolmandate isikute kinnistul asuvaid ehitisi nimetatud hooneteks, sh kelder-kanalat (vt kaebuse lisa 14). Samamoodi on kelder-kanala ehitise liigina (hoone) märgitud ehitisregistris (vt kaebuse lisa 1). Lisaks on ehitusprojekt pealkirjastatud kui abihoone ümberehitus (vt kaebuse lisa 14). Seetõttu ei nõustu kohus vastustajaga, et ehitusteatis registreeriti rajatise ehitamiseks.
32.Aga ka juhul, kui nõustuda vastustajaga, et kavandatav väliköök on rajatis, siis ka tulenevalt asjaolust, et see ehitatakse olemasoleva maakeldri peale, moodustab väliköök 8(13)
3-22-1682
keldriga ühtse terviku, sest tänu keldri muldkehale asub see kõrgemal, kui ülejäänud hooned kolmandate isikute kinnistul (vt kaebuse lisa 14, asendiplaan). See tähendab, et vastustaja oleks pidanud käsitlema kavandatavat ümberehitust kui abihoone ümberehitust (vt EhS § 4 lg 3), mitte uue rajatise ehitust (vt EhS § 3 lg 3).
33.Isegi juhul, kui täisehitusprotsendi piirangud ei tulenenud projekteerimistingimustest, siis oli vastustajal kohustus arvestada kehtivat üldplaneeringut ning seal sätestatud maksimaalset täisehitusprotsenti. Üldplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et täisehitusprotsent on kõigil krundil paiknevate hoonete (sh alla 20 m2 pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe krundi pindalasse (vt üldplaneeringu seletuskiri, lk 156)1. Kolmandate isikute kinnistu asub väikeelamute maal (Ev)2. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.3.1.2 on väikeelamute maal krundi täisehitusprotsent arvutatav järgmise valemina: : Yeh-pind = 0,05 * Xkrunt + 180, kus Yeh-pind. Seega on kolmandate isikute krundi täisehitusprotsent vastavalt 0,05 * 1284 + 180 = 244,2 m2. Sisuliselt tähendab eelnev, et juba ilma kavandatava kelderväliköögita (mille ehitisealune pind on ehitusteatise kohaselt 23,6 m2) oli täisehitusprotsent ületatud (162+87+38=287) ning seda nii projekteerimistingimustest lähtuvalt kui ka kehtivast üldplaneeringust lähtuvalt.
34.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et nn vaba ehitustegevuse raames ehitatud rajatise vaidlustamisel ei saa subjektiivsete õiguste riive kontekstis tugineda krundi täisehitusprotsendi argumendile, vaid ära peab olema näidatud isiku ebaproportsionaalne õiguste riive (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2020 otsus nr 3-17-1880, p 21). Käesoleval juhul on kaebaja põhjendanud oma omandiõiguse riivet asjaoluga, et väliköök ehitatakse tema kinnistu piirile, mis rikub kaebaja privaatsust. Omandiõiguse riive seisneb ka asjaolus, et väheneb kinnistu väärtus. Seega on kaebaja ära näidanud, kuidas täisehitusprotsendi ületamine riivab tema subjektiivseid õigusi. Ka Riigikohus on selgitanud, et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige visuaalsest aspektist; kuna näiteks juurdepääsuteede ning elamu juurde väikese parkimisplatsi rajamine seda eesmärki ei kahjusta ning üldreeglina ei riku ka naabrite õigusi, puudub vajadus selliste rajatiste planeeringujärgse ehitusaluse pinna sisse arvestamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 33-1-4-12, p 22).
35.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja on ehitusteatise registreerinud vastuolus projekteerimistingimuste ja kehtiva üldplaneeringuga. Seejuures on kaebaja asjakohaselt märkinud, et vaidlusaluses otsuses puuduvad igasugused põhjendused, et ka juhul, kui on peetud võimalikuks erandi tegemine, siis sellesisuliselt põhjendused puuduvad. Nii on üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud, et kui juba hoonestatud krundil on täisehituse % suurem lubatud krundi täisehituse protsendist, võib kohalik omavalitsus põhjendatud vajadusel lubada üks kord väikesemahulise juurdeehituse kavandamist (tuulekoda, pesuruum jms). Sellesisuliselt põhjendused puuduvad vaidlusalusest otsusest, mistõttu on tegemist õigusvastase toiminguga
(HMS § 108).
Tugimüür
36.Kuigi eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ehitusteatise registreerimine oli õigusvastane, siiski vältimaks edaspidiseid vaidlusi peab kohus vajalikuks analüüsida ka tugimüüriga seonduvaid argumente.
37.Vaidlusaluse ehitusprojektiga on kavandatud mh olemasolev tugimüür osaliselt likvideerida ning säilitada ajalooliselt rajatud tugimüüri kõrgus (s.o 1,89 m). Käesoleval juhul
on ehitusprojekti arhitektuurses lahenduses selgitatud järgmist: „Kanala, mis asub keldri kohal on lammutatud ja samale kohale rajatud ehitisena väliköök (mis kvalifitseerub rajatiseks, kuna tal puudub kinnine siseruum). Kinnistu Karja tn 80 poolses küljes on juba 2000 a mõõdistuselt nähtav tugimüür, mis jääb osaliselt Karja tn 80 kinnistule. Vt lisa 1 (väljavõte ka tekstis). Ehitisregistri andmetel on Kanala-kelder kasutusele võetud 1957. aastal. Keldri juures asuva tugimüüri alumise osa rajamiseks kasutatud materjalid annavad põhjuse väita, et selle ehituse aeg jääb samuti nn. nõukogude perioodi. Vastavalt Karja tn 80 krundi mõõdistamise plaanile oli hiljemalt 1977. aastaks Karja tn 80 maaüksusele piirihoone rajatud, millest on aru saada, et tugimüür pidi enne tehtud olema. Tänaseks on see piirihoone tugimüüri kasutanud osa ja ka selle asemele hiljem ehitatud hoone lammutatud. Hilisemal ajal (1990ndatel ja 2000ndatel) on rajatud tugimüüri teine kõrgem lõik pikkusega 6,83 m), toestamaks keldri nõlva Tammsaare pst. poolse külje laugemaks tegemisel sinna paigaldatud pinnast [.] /.../ Projektiga määratakse:
1.Olemasoleva ajaloolise tugimüüri lõigus 1, mis on ehitatud erinevaid materjale kasutades enne 2009 aastat, tugimüür korrastatakse, paigaldatakse korrektne keldri ventilatsioonirest ja krohvitakse kuna tegemist on piirimüüriga (sh A.H.Tammsaare pst 56/58 keldri muldkeha tugimüür ja Karja tn 80 abihoone tulemüür) ja mõlemal kinnistul on seda otseselt vaja. Krohvitava osa kõrgus Karja tn 80 poolt mõõdetuna maapinnast on ca 1,89m. Selle kohal asetsev punastest tellistest müüriosa lammutatakse ja ehitatakse kuni väliahju kõrguseni A.H.Tammsaare pst 56/58 kinnistu piiridesse. Karja tn poolne osa krohvitakse samasuguseks kui ajalooline alumine müüriosa.
2.Tugimüüri lõigus 2, mis on ehitatud enne 2009 aastat, lõigatakse tugimüür A.H.Tammsaare pst. poolsest otsast madalamaks lõigus 3 asuva tugimüüri kõrgusele, tugimüür korrastatakse ja krohvitakse. 2,83 m pikkune müüriosa koos väliköögist alla tuleva uue trepiga jääb toestama keldri laugevat muldosa. Antud ehitis on projekteeritud A.H.Tammsaare 56/58 kinnistu piiridesse.
3.Madal tugimüür (lõik 3) säilitada antud asukohas ja samal kõrgusel, sest toestab Karja tn 80 kõrgemat muldkeha.
4.Väliköögis asub punasest tellisest pliit-leivaahi jääb hinnanguliselt A.H.Tammsaare pst 56/58 kinnistule. Selle tagune müüriosa lammutatakse.
5.Metallist moodulkorsten paigaldatakse ümber vastavalt tootja juhistele oma kinnistu piiridesse.
6.Puidust sõrestikkonstruktsioon, mis kannab kergmaterjalist (polükarbonaat) katust, on ette nähtud demonteerida. Pergolad ehitada madalamaks. A.H.Tammsaare pst. 56/58 kinnistu piirides olevad teised madalad tellismüüritised (endise kanala välisseinte alumised osad) säilitatakse. Välikööki viiv puittrepp säilitatakse ning keldri muldkehal olev betoonastmetega trepp demonteeritakse praegusest asukohast ja valatakse kinnistu piiri äärde uus betoontrepp.“ (vt kaebuse lisa 14, lk-d 6-7). Ehitusprojekti asendiplaanil on kujutatud kavandatavaid muudatusi alljärgnevalt:
10(13)
3-22-1682
38.Ehitusteatise registreerimise otsusest ei selgu, miks on peetud lubatavaks ebaseaduslikult ehitatud tugimüüri pikendus ehitada kolmanda isiku kinnistule kuni 3,4 m kõrgusena (vt asendiplaanil müüri lõik 1). Asjaolu, et ebaseaduslikult ehitatud tugimüüri pikendus likvideeritakse kaebaja kinnistult, kuid ehitatakse kolmandate isikute kinnistule ei muuda sisuliselt faktilist olukorda osas, kuidas visuaalselt näeb kinnistu piire välja (sh selle kõrgus). Kuigi kolmandad isikud likvideerivad kaebaja kinnistult ebaseaduslikult ehitatud tugimüüri pikenduse, tuleb vastustajal hinnata, kas kolmandate isikute kinnistule on lubatav kuni 3,4 m kõrguse tugimüüri ehitamine. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 4.1 tuleb piirkonnas arvestada väljakujunenud hoonestusega; reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuna võrdsetel alustel; naabrite vahelisel kokkuleppel või täiendavate tuleohutuste tagavate meetmete kasutusele võtmisel võib vastavat kuja vähendada. Käesoleval juhul on kaebaja kinnitanud, et tema nõusolekut andnud ei ole. Samuti puuduvad vaidlusaluses otsuses põhjendused, miks on pidanud vastustaja põhjendatuks lubada ebaseadusliku ehitise seadustamist kinnistu piirist lähemal kui 4 meetrit, kuigi kaebaja on välja toonud, et kavandatav ehitus rikub tema subjektiivseid õigusi.
39.Vastavalt EhS § 36 lg 6 kohaselt kui esinevad EhS § 36 lg-s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44. Vastavalt EhS § 44 punktile 1 keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Samuti keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Käesoleval juhul on kaebaja välja toonud, et kavandatav ümberehitus rikub tema omandiõigust, mis mh seisneb ka privaatsuse vähenemises. On ilmne, et kui kolmandad isikud kavandavad kinnistu piirile, kõrgemale kui
Vt kaebuse lisa 14, lk 13.
11(13)
3-22-1682
kaebaja kinnistu pind ning ka kõrgemale, kui ajalooline tugimüür (1,89m) ja kelder (kõrgusega 1,8m) välikööki (tulemüür kõrgusega kuni 3,4m), siis puudub kahtlus, et selline ehitis omab kaebajale püsivat negatiivset mõju. Privaatsuse häiringut ei leevenda kavandatava tugimüüri ehitamine 3,4m kõrgusena, kuivõrd ehitusprojekti kohaselt kavandatakse kinnistu äärde uus betoontrepp, mis viib välikööki (vt kaebuse lisa 14, lk 7).
40.Kaebaja hinnangul ei esine tugimüüride säilitamiseks vajadust. Tallinna Halduskohus on oma 17.09.2021 otsuse põhjendustes punktis 44 selgitanud järgmist: „Aga ka juhul, kui eeldada kolmandate isikute väidete õigsust, et kaebaja teadis tugimüüri olemasolust juba maa erastamise käigus, siis on järelevalve menetluse ülesanne selgitada välja, millises osas on tegemist erastamise ajast säilinud tugimüüriga ning millises osas juurde ehitatud/laiendatud tugimüüriga.“ Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et tugimüüri täielikult säilida ei saaks. Nii on ka vastustaja 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses selgitanud, et osas, milles on tegemist ajaloolise tugimüüriga ei saa ehitustegevust pidada pahausklikuks; küll aga ei saa ajaloolise tugimüüri osaks lugeda hiljem tugimüüri kõrgemaks ehitatud osa (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1).
41.Vastuoluline on vastustaja tegevus, kui 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses nr 8-17/8188-9 on leitud, et piiri teises otsas asuv tugimüür on tavatult kõrge, mis ei ole piirkonna kinnistute vahelistele piiretele iseloomulik (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 129), kuid vaidlusaluse otsusega on aktsepteeritud piiret, mis samas kohas on kuni 3,4 meetrit kõrge. Seejuures ei ole ühtegi selgitust, kas ja kui siis kuidas sobitub selline piire olemasolevase piirkonda. Veelgi enam, vaidlusaluses otsuses on mh märgitud, et Karja 78a kinnistu omanik esitas oma arvamuse A. H. Tammsaare pst 56//58 ja Karja 78a kinnistute piiril paikneva majandushoone kohta, märkides, et A.H.Tammsaare pst 56//58 kelder-kanala on ilmselgelt piirkonda sobimatu ning häirib oma teostuselt naabreid (vt kaebuse lisa 9; dtl 33). Ometi puuduvad vaidlusaluses otsuses põhjendused, kuidas kavandatav ehitis sobitud piirkonda.
42.Ühtlasi on vastustaja 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatuses nr 8-17/8188-9 leidnud, et kuivõrd kelder-kanala on püstitatud ca 50 aastat tagasi, siis ei saa keldri monoliitbetoonist tugimüüri osas olla tegemist pahauskse ehitustegevusega; samas ei ole õige keldriga seotud ajalooliseks tugimüüriks nimetada monoliitbetoonist müüriosale peale kanala likvideerimist betoonplokkidest ja punastest tellistest laotud tugimüüri kõrgendust (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dlt 129). Samas on ehitusprojektis märgitud mh, et tugimüüri lõigus 2 jääb 2,83 m pikkune müüriosa koos väliköögist alla tuleva uue trepiga toestama keldri laugemat muldosa. Samas on väga raskesti mõistetav, kui kõrge müüriosa siis jääb 2,83 m ulatuses lõigule 2 (seda ei ole ka tekstilises osas välja toodud). Ehitusprojektis olev joonis „Vaade D (Karja tn 80 poolt)“ ei sisalda abs-na märgitud kõrgusi, erinevalt joonisest „Vaade B (A.H.Tammsaare 56 krundilt)“. Samas on jooniselt „Vaade D (Karja tn 80 poolt“ selge, et tugimüüri lõigus 3 on ajalooline tugimüür oluliselt madalam, kui asendiplaanil märgitud lõigus 2 (mis peaks toestama keldri muldkeha; vt kaebuse lisa 14, lk 18). Ometi on selgusetu vastustaja seisukoht, et kas kelder, mis on rajatud enne tugimüüri ebaseadusliku kõrgenduse ehitamist, ka tegelikult vaidlusaluses ehitusprojektis kajastatud toestust sellises kõrguses tugimüürina vajab või on see tegelikult vajalik hoopis betoontrepi rajamiseks. Viimasel juhul aga pole vastustaja kaalunud, kas trepi saaks rajada mujale nii, et kaebaja kinnistu piirile ei jääks kõrgem tugimüür, mis ilmselgelt rikub kaebaja omandiõigust. Seega nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja ei ole kaalumist korrektselt teostanud. See toob kaasa vaidlusaluse otsuse materiaalse õigusvastasuse (HMS §-d 107 ja 108).
43.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole täitnud haldusasjas nr 3-21-4 tehtud kohtuotsust. Viidatud asjas kohustati vastustajat viima ehitusjärelevalve menetlus läbi mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul arvates kohtotsuse jõustumisest. Seda
12(13)
3-22-1682
on vastustaja teinud, mida tõendab 02.02.2022 ettekirjutus-hoiatus (vt vastustaja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1).
44.Vastustaja ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud AÕS §-le 151, mistõttu ei oma see säte asja lahendamisel tähtsust ning sellega seoses esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta.
45.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tunnistab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 30.06.2022 otsuse nr 3-5.4/359 õigusvastaseks ning kohustab vastustajat uuesti kontrollima 10.05.2022 esitatud ehitusteatise vastavust õigusaktidele. Ehitusteatise kontrollimisel tuleb menetlus läbi viia ehitusloa andmise menetluse tähtaja jooksul (EhS § 36 lg 6). Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates (EhS § 42 lg 6).
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskuluna välja mõista 2984 eurot (sh käibemaks), millest 2964 eurot on õigusabikulud ja 20 eurot riigilõiv. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega. Arvestades, et üks nõue (tühistamisnõue) jäi rahuldamata, siis tuleb vastustajalt välja mõista menetluskulu proportsionaalselt rahuldatud osas (HKMS § 108 lg 2), s.o 1989,30 eurot (sh käibemaks). Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 8).
47.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.