Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus N.L paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 12.02.2025 ja 14.02.2025 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
N.L määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) N.L (Soome isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.02.2025 ja 14.02.2025 määrused jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.TsMS § 541 lg 1 ls 2 alusel toimetada puudutatud isikule kätte üksnes määruse sissejuhatav osa ja resolutsioon. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega taotles N.L (puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamist üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Patsient saabus laevaga Eestisse 10.02.2025. Kohe peale saabumist tegi ta politseile väljakutse. Politsei saabumisel lukustas ta end ruumi, väites, et on X vend, teda jälitatakse kaameratest ja häkkerid tahavad teda kätte saada. Ta oli veendunud, et omab tähtsat teavet, mistõttu vanemad ja Soome psühhiaatrid osalevad temavastases vandenõus ja soovivad teda kinni panna. Eestis soovib saada varjupaika ja kaitset Venemaa eest. Psühhiaatriakliiniku vastuvõtu osakonnas oli patsient pinges. Tema mõttekäik oli kiirenenud ja ta kõneles valjuhäälselt monoloogina. Ta avaldas paranoilise sisuga luulumõtteid jälitusest ja tagakiusamisest ning suurusluulumõtteid. Haiguskriitika patsiendil puudus ja enda arvates ta ravi ei vaja. Valvearst vormistas psühhootilisest seisundist tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise ning muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 11.02.2025 kell 12.50.
3.Kolme psühhiaatri arvamusest nähtub patsiendi haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine.
3.1.Patsient viibib Eestis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esimest korda. Eelnevalt olnud Soomes psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 2020. a kolme kuu jooksul, diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomiteta mania (F31.1). Soomes oli patsiendile määratud ravi, kuid ravimeid ta ei kasutanud, sest oli enda arvates terve ega vajanud ravi. Patsient on Soome kodanik, mistõttu puudub täpsem ülevaade varasemast haigusloost.
3.2.Patsiendi seisund ei ole paranenud. Ta avaldab jätkuvalt paranoilisi luulumõtteid tagakiusamisest ja jälitusest. Oma vanemate suhtes on negatiivselt meelestatud ja usub, et nad osalevad vandenõus. Lisaks esinevad suurusluulumõtted – on endiselt veendunud, et on X vend ja tal on rahvusvaheliselt tähtsat teavet. Tema mõttekäik on kiirenenud, kõneleb valjuhäälselt monoloogina ja haiguskriitika puudub.
3.3.Patsiendil esineb raske psüühikahäire – psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Haiglaravita jäädes võib ta psühhoosist lähtuva käitumise tõttu olla ohtlik nii enesele (ebaadekvaatse, impulsiivse, afektlabiilse käitumise tõttu) kui ümbritsevatele (olnud agiteeritud, impulsiivne ja paranoiline lähedaste suhtes). Psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut.
4.Ärakuulamisel leidis patsient, et haiglaravi ta ei vaja. Eestisse tuli, et paluda varjupaika, aga tal ei ole õigus sellest rääkida ilma Soome kõrgeima astme kohtuta või ilma tunnistajata. Väidab, et ema leppis psühhiaatriga kokku, et talle pandaks diagnoosiks I tüübi bipolaarne häire. Soome kohus Helsingis teeb kõik, et määrata lähenemiskeeld vanemate suhtes. Ise leiab, et psüühikaga mingisuguseid probleeme ei ole, üle poole aasta juba pole ravimeid võtnud, sest Soomes on inimesel õigus jätta ravimid võtmata. Patsiendi arusaamist mööda võib olla vabaduses ka endale või teistele ohtlik inimene. Tal on Venemaal ja Soomes vend ja õde, kes kõik on ohus, aga ta ei saa sellest süvitsi rääkida. Palub ennast mitte haiglaravile jätta.
5.Raviarst selgitas ärakuulamisel, et patsiendi seisund pole muutunud ja ta vajab haiglaravi.
2 (4)
6.Maakohus rakendas 12.02.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 11.02.2025 kuni 15.02.2025. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.1.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg-d 2 ja 4 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla peavõi ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
6.2.TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
6.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Oma psühhootilisest seisundist tulenevalt on ta ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega. Soomes määratud ravi ta ei järginud, sest pidas end terveks ja eitas ravivajadust. Puudutatud isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Puudutatud isik on ohtlik eeskätt iseendale (ebaadekvaatse, impulsiivse, afektlabiilse käitumise tõttu), kui teistele (olnud agiteeritud, impulsiivne ja paranoiline lähedaste suhtes). Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et tal puudub haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit.
7.Raviarst teavitas 14.02.2025 maakohut sellest, et patsient ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
8.Maakohus pikendas 14.02.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas ta tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 23.03.2025 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
9.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada. Puudutatud isik soovib selgitada, et tema ja tema õed-vennad on suures ohus, sest neid jälitab ja soovib tappa Venemaa luure. Vanemad, kes tegelikult tema vanemad polegi, on koos Soome psühhiaatritega Vene luurega tema jälitamiseks ühinenud. Mis põhjusel see jälitustegevus toimub, on väga salajane. Soome Ülemkohus on sellest teadlik ja 3 (4)
kaitseb teda. Puudutatud isik selgitab, et on psüühiliselt täiesti terve ja Eestisse tuli ta sooviga saada varjupaika. Seda soovitas Soome politsei.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 25.02.2025.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku selgitused ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
13.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele.
14.Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ja leiab, et ta ei vaja mingit ravi. Varasemalt väljendas puudutatud isik, et ei pidanud talle väljakirjutatud ravimite võtmist vajalikuks. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
15.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
16.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ls-st 2 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.
17.Maakohus edastas puudutatud isiku tervise huvides isikule vaidlusalused kohtumäärused ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et puudutatud isiku tervisliku seisukorra paranemise kohta puudub teave, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha talle teatavaks kohtumääruse sissejuhatus ja resolutsioon (TsMS § 541 lg 1 ls 2).
18.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.