Rahapesu Andmebüroo taotlus vara käsutamise piiramiseks loa saamiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni Taotleja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja KK Puudutatud isik X, volitatud esindaja Aivar Olli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2 peale osas, milles vaidlustatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist Rahapesu Andmebüroo 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/31-2, Rahapesu Andmebüroo 05.12.2022 faktiliste asjaoludega ettekirjutuse põhistamise nr 3-1/916-1 ja Rahapesu Andmebüroo 03.01.2023 faktiliste asjaoludega ettekirjutuse põhistamise nr 3-1/2-1 osas. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud lepingulise esindaja 01.03.2023 selgitus vara legaalse päritolu kohta (dtl 66–67). Tagastada puudutatud isiku esindaja 01.03.2023 e-kiri ja venekeelsed tõendid (dtl 64, 68–70). Tagastada Rahapesu Andmebüroole tema 14.04.2024 krüpteeritud vastus ja eemaldada see toimikust (dtl 88–95). Jätta Rahapesu Andmebüroo taotlus juurdepääsu piiramiseks tema 14.04.2024 krüpteeritud vastusele läbi vaatamata. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse p 1 ja p 2 peale osas, milles vaidlustatakse toimikuga tutvumise õiguse piiramist. Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2 toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas ning saata Rahapesu Andmebüroo 28.02.2023 taotlus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus ringkonnakohtu määruse avaldamise piiramiseks. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 1–5 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2). Määruse resolutsiooni p-de 6 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5 ls 2, § 175 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-11 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks 30.11.2022 tollikontrolli käigus tuvastatud X 350 000 Ukraina grivnale (UAH) käsutuspiirangu 30 päevaks. RahaPTS § 55 lg 2 alusel ei märgita ettekirjutuses selle faktilist alust ning ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1.
2.RAB pikendas 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-15 RahaPTS § 57 lg 3 alusel X 350 000 UAH suhtes seatud käsutuspiirangut 60 päevaks, kuna isik pole tõendanud vara legaalset päritolu.
3.RAB esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba X valduses olnud vara, mis sellel hetkel oli hoiule võetud Maksu- ja Tolliameti poolt, käsutamise piiramiseks alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB taotles, et kohus piiraks HKMS § 79 lg 1 p 1 ning § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 1 p 1–3 alusel varaga seotud isiku ja tema seaduslike esindajate juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/31-2 ja selle lisadele 1 ja 2 kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 UAH-ga. Maksu- ja Tolliamet võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 artikli 7 lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022; 2) RAB kehtestas 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutustega X varale 350 000 UAH käsutuspiirangu kuni 04.03.2023; 3) RAB on teinud täiendavaid toiminguid, et tuvastada X valduses olnud vara legaalne päritolu. Täpsem toimingute sisu nähtub kohtule esitatud ettekirjutuste faktilistest asjaoludest. Samuti edastas RAB 17.02.2023 X-le e-kirja teel meeldetuletuse, et seoses RAB-i poolt 05.12.2022 tema omandis olnud Ukraina grivnadele seatud käsutuspiirangute osas on tal õigus esitada RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab menetluses tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult; 4) X valduses olnud vara legaalne päritolu ei ole tõendatud. X ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks vara legaalset päritolu ning ka RAB-i toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust, et vara on kuritegelikku päritolu; 5) kõik praeguseks ajaks tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et haldusmenetluse raames käsutuspiirangu all olev vara ei kuulu isikule, kelle valduses see oli enne varale hoiule võtmist. Vara tegelikke omanikke pole õnnestunud senini tuvastada; 6) siinsel juhul esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused üheaegselt. RAB-il ei ole võimalik rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada ning neid kuritegusid ei ole hiljem võimalik kriminaalmenetluses tuvastada, kui RAB-i andmed ei ole kaitstud teabe avaldamise laialdaste piirangutega, mis on ette nähtud RahaPTS-s ja HKMS-s. 2(9)
3-23-439 Faktilisi asjaolusid kajastav dokument ja selle juurde lisatud tõendid sisaldavad tervikuna infot, mida RAB on oma analüüsi käigus kogunud ja mille alusel on jõudnud järeldusele, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga. Seetõttu, tuginedes RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3, ei ole lubatav ettekirjutuse nr 3-1/916-11 (lisa 1) ja nr 3-1/2-15 (lisa 2) faktilisi asjaolusid kajastavaid ettekirjutusi nr 3-1/916-1 ja nr 3-1/2-1 (kohtule edastatud krüpteeritult) avaldada ka varaga seotud isikule.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa X valduses olnud vara, mis on hoiule võetud Maksu- ja Tolliameti poolt, käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Halduskohus kuulutas haldusasja menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/31-2, 05.12.2022 faktiliste asjaoludega ettekirjutuse põhistamise nr 3-1/916-1, 03.01.2023 faktiliste asjaoludega ettekirjutuse põhistamise nr 3-1/2-1 osas kinniseks. Halduskohus piiras X, tema (võimalike) esindajate ning teiste kolmandate isikute õigust tutvuda kinniseks kuulutatud dokumentidega. Halduskohus avalikustas üksnes määruse resolutsiooni ja asendas varaga seotud isikute nimed tähemärgiga. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) RahaPTS § 57 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel peavad olema täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). RAB-i taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Samuti on kohtule esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus lahendab taotluse piiratud informatsiooni tingimustes; 3) täidetud on eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga (RahaPTS § 57 lg 1). RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-11 kehtestati Maksu- ja Tolliamet valduses olevale X varale käsutuspiirang 30 päevaks ning seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-15 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega ning puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid ning puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid. RAB-i tehtud analüüs ei ole hajutanud kahtlust, et vara on kuritegelikku päritolu. Seega ei saa RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust pidada alusetuks ning soovi raha päritolu täiendavalt välja selgitada põhjendamatuks. Kohus annab loa vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks; 4) RahaPTS § 57 lg-st 10 tulenevalt on RAB-il kohustus vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel varale seatud piirangud viivitamatult lõpetada; 5) HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Seejuures võivad kitsendused menetlusdokumentide avaldamisele tulla ka teistest seadustest, sh näiteks RahaPTS § 60 lg-test 1 ja 3. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik; 3(9)
3-23-439 6) RAB-i taotlus hõlmas taotluse ja materjalidega tutvumise piiramist puudutatud isikule ja teistele kolmandatele isikutele RahaPTS § 53 lg 4, § 55 lg 1 p 1-3, § 60 lg 1 alusel. Dokumentide tutvustamisest RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel keeldumiseks ei pea kriminaalmenetlust olema alustatud ning kriminaalmenetlus ei pea toimuma Eestis. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). RAB ei otsusta selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud; 7) kohus nõustub, et RAB-i redigeerimata dokumentidega tutvumise piiramise taotluses nr 1.21/31-2 ja selle lisades toodud andmed võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib kriminaalmenetlust ohustada. Tegemist on prognoosotsusega. Sel põhjusel kuulutab kohus Rahapesu Andmebüroo 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/31-2 ja selle lisade (kohtute infosüsteemis dokument nr 2) osas kinniseks ja piirab X, tema võimalike lepinguliste esindajate ning kolmandate isikute õigust tutvuda selle materjaliga. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i 27.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/31-1 ning sellele lisatud tõenditega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja uue määrusega RAB-i taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) RAB eksitab kohut, väites, et puudutatud isik pole tõendanud vara legaalset päritolu. Koos määruskaebusega esitatud vara legaalset päritolu tõendavad dokumendid on esitatud RAB-le 01.03.2023. Puudutatud isikul oli ettekirjutusest tulenevalt õigus tõendid vara legaalse päritolu kohta esitada RAB-le kuni 05.03.2023. RAB-l polnud alust esitada taotlust halduskohtule; 2) dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele. Sellised viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Puudutatud isikul on kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, sest sellega piirati tema võimalust käsutada isiklikke sääste. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on puudutatud isik õigustest kaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p-d 12–13, 16); 3) RAB ei ole taotluses ja halduskohus lahendis toodud õiguslikke aluseid tutvumisõiguse piiramiseks seostanud faktiliste asjaoludega. Ka halduskohus on piirdunud vaid üldise viitega RahaPTS§ 53 lg 4, § 55 lg 1 p-dele 1–3 ja § 60 lg-le 1, jättes faktilised asjaolud normidega seostamata. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole nendest põhjendustest ja üldisest viitest õigusnormidele võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.
6.RAB palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RAB on 27.02.2023 taotluses õiguspäraselt väitnud, et puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi dokumenti raha legaalse päritolu tõendamiseks. Seadus ei keela RAB-l esitada taotlust enne ettekirjutuse kehtivuse lõppu; 2) üksikasjalik info ja RAB-i järeldused on välja toodud ettekirjutuste nr 3-1/916-14 ja 3-1/2-3 faktilistes asjaoludes, mille RAB edastas 28.02.2023 kohtule eraldiseisvalt krüpteeritult. Faktilistes asjaoludes kajastatud info ei ole saanud varaga seotud isikule teatavaks; 3) RAB-le sai avatud kontrolltoimiku raames teatavaks, et puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 UAH-ga. MTA võttis kupüürid hoiule kuni 05.12.2022;
4(9)
3-23-439 4) RahaPTS § 57 lg 1 ja lg 3 panevad puudutatud isikule raha legaalse päritolu tõendamise kohustuse. Arusaadav pole, miks puudutatud isik esitas tõendid alles 01.03.2023, kui neid oli võimalik esitada alates 05.12.2022; 5) puudutatud isiku antud selgitused ei ole usutavad. Isik on selgitanud, et vanaema on andnud kolmeks aastaks laenu oma sõbrale, kes tagastab laenu tähtaegselt rublades ja seejärel vanaema vahetab, elades ise Venemaal, rublad Ukraina grivnadeks, et aidata oma tuttavaid Ukraina põgenikke. Seejärel otsustab vanaema kinkida selle raha Eestis elavale lapselapsele. Puudub loogiline selgitus, miks peaks Venemaal elav isik vahetama tugevama valuuta, st rubla (võrreldes Ukraina grivnadega) nõrgema valuuta vastu ja mida saab kasutada üksnes piiratud alal (Ukrainas) ja kuhu vaevalt on võimalik minna lähiajal reisile. Seda kõike teeb isik teades, et Ukraina grivnade vahetamisega valuutavahetuspunktides on probleeme, sh Venemaal. Lisaks eeltoodule otsustab vanaema teha kingituse ja annab laenu tagasimaksmisest saadud raha, mis on vahetatud Eestis mitte kasutatava valuuta vastu, enda lapselapsele. Arvestades ka Ukrainas toimuvat ning mõju Ukraina grivna väärtusele, ei ole isiku väidetu usutav; 6) raha legaalne päritolu on tõendamata. RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et tegemist on varaga, mis ei kuulu puudutatud isikule ning vara tegelik omanik tuleb menetluses välja selgitada. Seetõttu ei saa ka vara vabastada; 7) faktilisi asjaolusid sisaldav teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS) § 35 lg 1 p 19 ning RahaPTS § 53 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel. Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on selle teabe iseloomu ning RahaPTS §-st 521, § 55 lg 3 p-dest 1–3, 53 lg 4 ja §-st 60 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades kaalukam kui puudutatud isiku huvi kontrollida haldusaktide faktilist põhistust. Nimetatud dokumentides sisalduva teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et ettekirjutuse faktilisi asjaolusid sisaldava teabega on vajadusel võimalik tutvuda kohtul. Kohus saab asja sisulisel lahendamisel kõiki dokumente ise hinnata. RAB-i täpsemad põhjendused on esitatud kohtule eraldi krüpteeritud dokumendina ja ning RAB palub selle sisu puudutatud isikule, tema esindajale ja kolmandatele isikutele mitte avaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebust ei ole HKMS-i järgi võimalik esitada osas, milles halduskohus kuulutas menetluse kinniseks. Kuigi juurdepääsupiirangu kohaldamine eeldab ka selles osas menetluse kinniseks kuulutamist, annab HKMS § 88 lg 5 õiguse esitada määruskaebus vaid määruse peale, millega piiratakse menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga. Seetõttu jääb määruskaebus menetluse kinniseks tunnistamist puudutavas osas HKMS § 207 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata.
8.Haldustoiminguks loa andmist ja toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas võtab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse.
9.Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega selgituse ja dokumendid, millega soovib ümber lükata RAB-i poolt 27.02.2023 taotluses esitatud hinnangut, et puudutatud isik pole RAB-le esitanud vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. Lisaks soovib ta näidata, et need tõendid on esitatud RAB-le 01.03.2023. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et puudutatud isik on tõendid ja selgitused RAB-le esitanud 01.03.2023. Puudutatud isiku 01.03.2023 selgitus sisaldab teavet vara väidetava päritolu kohta ning ringkonnakohus võtab selle dokumendi asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Puudutatud isiku esitatud venekeelsed dokumendid (laenuleping, laenulepingu alusel raha tagastamine ning vanaema 5(9)
3-23-439 kinnitus) ja 01.03.2023 e-kiri dokumentide saatmise kohta RAB-le tuleb tagastada selle esitajale.
10.RAB taotlus vara käsutamise piiramiseks on esitatud RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg 10 sätestab, et kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.
11.Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.
12.Asja materjalidest nähtuvalt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-11 Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud puudutatud isiku varale summas 350 000 UAH käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutustega nr 3-1/2-15 60 päevaks. RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusest nähtub, et käsutuspiirangu seadmine on vajalik seoses vara legaalse päritolu tõendamisega. 03.01.2023 ettekirjutusest nähtub, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks.
13.RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-76-13, p 13).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 27.02.2023 taotluses välja toonud ja 28.02.2023 taotluses ning selle juurde lisatud dokumentides viidanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegelikku päritoluga rahaga ja halduskohus on selle hinnanguga nõustunud. Raha võib olla 6(9)
3-23-439 kuritegelikul viisil saadud, kui see on nt omandatud varguse teel. Puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber RAB-i 27.02.2023 taotluses märgitut, et puudutatud isik polnud esitanud RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente.
15.Ringkonnakohus jagab RAB-i 14.04.2023 vastuses esitatud järeldust, et määruskaebuses esitatud väited ei kõrvalda rahapesu kahtlust ega tõenda vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku väidete kohaselt käis ta vanaemal külas, kohtudes temaga Ivangorodi linnas. Vanaema kinkis puudutatud isikule 350 000 UAH-i tema 18-aastaseks saamise puhul. Vanaema väitis puudutatud isikule, et sai kolmandale isikule väljalaenatud summa tagasi rublades ja vahetas ise need seejärel grivnadeks, et aidata Ukraina põgenikke. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku versioon vanaema poolt raha kinkimise kohta usutav. Arvestades Venemaa keskmist pensioni (ca 200 eurot), ei ole nii suure summa (ca 8800 euro) omamine vanaema poolt veenev. Lisaks ei ole usutav rublade vahetamine grivnadeks olukorras, kus selle valuuta vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab kasutada üksnes Ukrainas ning puudutatud isik, kellele raha kingiti, elab Eestis, kus kehtib euro. Puudutatud isiku väidete usaldusväärsust kahandab lisaks ka tõendite esitamise aeg. Kuigi puudutatud isikul oli võimalik raha päritolu tõendavad dokumendid esitada kohe pärast 05.12.2022 ettekirjutuse tegemist, esitas ta need RAB-le alles 01.03.2023, kuigi enne kohtumenetlust oli tal selleks piisavalt aega ja võimalusi.
16.Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused. Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
17.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – HKMS § 79 lg 1 p 1. Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Seejuures ei õigusta juurdepääsu piiramist kohtumenetluses ainuüksi eriseadustes sätestatud alused haldusakti põhjenduste avaldamisele haldusmenetluses. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus nr 3-212779, p 14 ja sealsed viited).
18.RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik, kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. Ka RahaPTS 60 lgs 3 sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt RahaPTS §-d 49, 51 ja 521; RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-i haldusakti põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid isiku 7(9)
3-23-439 õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (nt krediidiasutusele). RAB-il on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud. Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele. Sellised viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega. Samal ajal on kaebajal kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse põhjendustega, sest sellega piirati tema võimalust käsutada kontol olevat raha. Sellele vastandub oluline avalik huvi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa toimimise vastu. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaebaja õigustest kaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p-d 12–13, 16 ja sealsed viited).
19.RAB on toonud 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/31-2 välja hulgaliselt õiguslikke aluseid tutvumisõiguse piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d ja 19, RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1-3 ja § 60 lg 1, KAS § 88 lg 1), mis kõik võiksid põhjendada teabele puudutatud isiku juurdepääsu piiramist, kuid ei ole põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad viidatud taotluses ja selle lisades kajastatud faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). RAB on viidanud 28.02.2023 taotluses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2015/849 ja seda täpsustavale direktiivile 2018/843 ning RahaPTS § 63 lg-le 8, kuid ei ole viidet millegagi sisustanud. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-l põhistada, et välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Selliseid andmeid ei ole kohtule esitatud. RAB-i põhjendused on jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning kuna halduskohus üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud halduskohtu määrus toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas kohtulahendi põhjendamise nõuetele. Menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ülekaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise vajalikkust ja kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Esitatud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.
20.Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 28.02.2023 taotluses toodud argumendid põhjendada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, siis võttes arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei ole võimalik välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses nr 1.21/31-2 ning RAB-i 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr 3-1/2-1 kajastatud faktilistest asjaoludest oleks puudutatud isikul võimalik teha mingeid selliseid järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimist, rikkuda rahvusvahelise teabevahetuse nõudeid või takistada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata.
8(9)
3-23-439
21.Ringkonnakohus märgib lisaks, et halduskohus on määruses põhjendamatult piiranud ka kolmandate isikute juurdepääsu kohtutoimikule. RAB-i 28.02.2023 taotluses on ringkonnakohtu hinnangul peetud kolmandate isikute all silmas menetlusväliseid isikuid, kelle juurdepääsu haldusasja toimikule reguleerib HKMS § 89 ning kelle toimikuga tutvumise õiguse piiramine ei toimu HKMS §-de 79 ja 88 alusel.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 2 osaliselt. Ringkonnakohus saadab RAB-i taotluse toimikuga tutvumise piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtu resolutsiooni p 1 osas jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
23.RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele vastuseks esitatud 14.04.2023 krüpteeritud dokumendiga, kuna see sisaldab avaldamisele mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 14.04.2023 vastuses oli asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul oli võimalik tutvuda ka RAB-i poolt halduskohtule esitatud 28.02.2023 krüpteeritud taotluse ja selle lisadega, siis puudub vajadus 14.04.2023 krüpteeritud vastuse asja materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb tagastada RAB-le. Taotlus juurdepääsu piiramiseks 14.04.2023 krüpteeritud versioonile jääb läbi vaatamata.
24.Ringkonnakohus jätab rahuldamata RAB-i taotluse piirata ringkonnakohtu määruse avaldamist selliselt, et avaldatakse üksnes määruse resolutsioon, kus isikute nimed (v.a RAB) on asendatud tähemärkidega.
25.HKMS ei käsitle HKMS § 179 lg-s 4 nimetamata määruste avaldamist. Ringkonnakohtu praktikas avaldatakse ka menetluslikke taotlusi lahendavad jõustunud määrused (nt menetlusabi, toimikuga tutvumine, kolmanda isiku kaasamine jms). Kuna need ei ole üksnes korralduslikud määrused, millega kohus juhib ja korraldab konkreetset menetlust, võib eeldada avalikkuse huvi nendega tutvumise vastu. Avalikkuse juurdepääs aitab omakorda tagada kohtumenetluse avalikkust ja läbipaistvust, samuti kohtupraktika ühtsust. Kohtulahendi avaldamisel tuleb leida tasakaal juurdepääsupiiranguga kaitstava eesmärgi ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel. Eelistada tuleb lahendusi, kus andmete varjamisega tagatakse ühelt poolt kaitstav huvi ning samas on võimalik kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (vt ka Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus asjas nr 3-22-1771, p-d 21–22). Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda praegune määrus teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1 ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.