lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2486/13

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2486/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 15 lg 1, 31Õigusemõistmisel tekitatud kahjuHkMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHkMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHkMS § 180Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusHkMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHkMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 30. mai 2023, Tallinn Haldusasja number

3-22-2486

Haldusasi

X kaebus Eesti Vabariigilt 129 600 euro suuruse hüvitise välja mõistmiseks tsiviilasjas nr 2-12-44594 õigusemõistmisega tekitatud mittevaralise kahju (tervise kahjustamise) eest.

Kohtuasja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X Vastustaja: Justiitsministeerium Esindaja: Eneli Kivi

RESOLUTSIOON

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. juunil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tsiviilasja nr 2-12-44594 sisuks oli kaebaja ja tema endise abikaasa vaheline vaidlus ühisvara jagamise üle. Kohtuasja menetlus algas 02.11.2012. Harju Maakohus tegi 22.06.2015. aastal

kohtuotsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis eelnimetatud kohtuotsuse osaliselt muutmata, osaliselt aga tühistas selle ja saatis tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel tegi Harju Maakohus asjas kohtuotsuse 22.03.2019. Tallinna Ringkonnakohus tegi 05.11.2020 kohtuotsuse, millega tühistas osaliselt Harju Maakohtu 22.03.2019 kohtuotsuse ning tegi tühistatud osas uue otsuse, osaliselt jättis aga maakohtu otsuse muutmata. Viimati nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus, kuna Riigikohus keeldus selle peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2.Kaebaja esitas 22.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tsiviilasjas nr 2-1244594 õigusemõistmisega tekitatud 96 115,92 euro suuruse varalise ja 129 600 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et kohtud on eelnimetatud tsiviilasja lahendamisel vääralt kohaldanud õigust, rikkunud menetlusnorme, eiranud väljakujunenud kohtupraktikat ning hinnanud vääralt tõendeid. Sisuliselt leiab kaebaja, et eelkõige Tallinna Ringkonnakohus on 05.11.2020. aasta kohtuotsusega tsiviilasja valesti lahendanud. Käesolevas kohtuasjas 05.04.2023 tehtud kohtumäärusega tagastasin kaebaja kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude osas. Kohtumäärus on jõustunud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet on kaebaja kaebuses põhjendanud sellega, et 9 aastat kestnud kohtumenetluse tulemusena on ta muutunud täielikult töövõimetuks liikumispuudega invaliidiks ning kaotanud seega võimaluse töötada erialasel tööl bussijuhina. Kaebaja nõuab kõnealuse kahju eest hüvitist, mis vastab bussijuhi keskmisele palgale 9 aasta jooksul ehk 129 000 eurot.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, märkides esiteks, et kahju hüvitamine on riigivastutuse seaduse (edaspidi „RVastS“) § 15 lg 1 kohaselt välistatud, kuna tsiviilasja lahendavad kohtunikud ei ole toime pannud kuritegu. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-70-15 märgib vastustaja, et halduskohus ei saa hinnata teistes kohtuasjades tehtud lahendite sisulist õiguspärasust. Vastustaja märgib ka, et kaebaja kasutas tsiviilasjas 2-12-44594 seaduses ette nähtud võimalusi kohtulahendid vaidlustada, läbides kõik võimalikud kohtuastmed. Teiseks leiab vastustaja, et kaebaja väited mittevaralise kahju tekkimise kohta on ka sisuliselt põhjendamatud. Viidates kaebaja poolt esitatud dokumentidele, märgib vastustaja, et kunagise õnnetusjuhtumi tõttu on kaebaja tervislik seisund jätkuvalt halvenenud ning seda täieliku töövõime kaotuseni. Vastustaja hinnangul ei ole tsiviilasja nr 2-12-44594 menetlus tekitanud talle kaebuses väidetavat kahju. Vastustaja möönab, et kohtumenetlusega kaasneb stress, ent rõhutab siiski, et mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja väitel on tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluse ja vale lahendamise tõttu tekkinud talle tervisekahju. Seega taotleb kaebaja õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sõnastust „on [...] toime pannud kuriteo“ tuleb mõista selliselt, et kohtuniku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ühegi tsiviilasja nr 2-12-44594 läbi vaadanud kohtuniku suhtes süüdimõistvat kohtuotsust jõustunud ei ole. Kahju hüvitamise nõuet läbi vaadates ei saa halduskohus hakata tuvastama kuriteo toime panemist. Seega ei ole RVastS § 15 lõikest 1

tulenev kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus antud juhul täidetud. RVastS § 15 lg 31 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist ka juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Käesoleval juhul ei ole ka selles sättes nimetatud eeldus täidetud – Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole kaebaja individuaalkaebust rahuldanud.

5.Varasemas kohtupraktikas (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika1) on käsitletud RVastS § 15 lõike 1 kooskõla põhiseadusega ning leitud, et sellest sättest tulenev piirang ei ole põhiseadusega vastuolus. Viidatud kohtupraktikas esitatud põhjendused on asjassepuutuvad ka käesoleval juhul ning normi põhiseaduspärasuses ei ole kahtlust. RVastS §-ga 15 on soovitud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi peale edasikaebamisega. Piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ja kohtute sõltumatus ning vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 oli kaebajale tagatud edasikaebeõigus, mida ta ka kasutas, esitades apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse. Kuigi hüvitamiskaebus tuleb juba eeltoodud põhjusel rahuldamata jätta, on nõue sisuliselt
6.ilmselgelt põhjendamatu ka pelgalt seetõttu, et isegi kui eeldada, et kaebaja tervis on tsiviilasja 2-1244594 menetluse ajal halvenenud, puuduvad mistahes andmed ja tõendid, mille pinnalt saaks järeldada, et selline tervise halvenemine on põhjuslikus seoses eelnimetatud kohtumenetlusega. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja
7.ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/

kättesaadav Riigi Teataja veebilehel https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=296947258.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja