Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
25.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2486
Haldusasi
X kaebus õigusemõistmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
3-22-2486 Menetlusabi andmine eeldab, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas (vt HKMS § 111 lg 1, RÕS § 7 lg 1 p 5). Praegusel juhul puudub menetlusabi taotluse rahuldamiseks alus, sest nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudel puuduvad eduväljavaated. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Ühegi tsiviilasja nr 2-12-44594 menetlenud maa- ega ringkonnakohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtud ei ole pidanud RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimust põhiseadusega vastuolus olevaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
3-22-2486 vaidlus selle üle, et maa- ja ringkonnakohtunike suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK-i lahendit. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311). Vaidluse asjaolusid arvestades puudub põhjus pidada ka RVastS §-s 15 sätestatud tingimust põhiseadusega vastuolus olevaks. RVastS §-ga 15 on soovitud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi peale edasikaebamisega. Piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ja kohtute sõltumatus ning vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul oli kaebajale tsiviilasjas nr 2-12-44594 tagatud edasikaebeõigus, mida ta ka kasutas, esitades apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse. Halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20). Hüvitamiskaebuse rahuldamine on neil põhjendustel ilmselgelt ebatõenäoline.
ja
Tallinna
Halduskohtu
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.