lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1102/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1102/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 2Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1102

Määruse kuupäev

29. mai 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt helistamise piiramisega

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 15. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vanglalt varalise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist summas 1248 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas Viru Vangla kaebajale kahju esindajatele ja riigiasutustele helistamise süstemaatilise piiramisega, mille tagajärjel pidi kaebaja esindaja sõitma Tallinnast Viru Vanglasse, et kaebajaga kohtuda. Esindaja esitas kaebajale selle kohta arved kogusummas 1248 eurot (lisatud kaebusele). Kaebaja märgib, et Viru Vangla avatud osakonnas on lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal ning muul ajal helistamiseks tuleb esitada taotlus. Viru Vangla kodukord ei kohusta taotlust põhjendama. Kaebaja esitas mitmetel päevadel taotlusi telefoni kasutamiseks, et helistada esindajatele ja riigiasutustele, kuid helistamist talle piisavalt ei võimaldatud. Kaebajal toimusid Viru Vanglas esindajaga kliendikohtumised seonduvalt kohtuasjadega nr 1-18-5815, nr 3-22-2402 ja nr 3-222242 ainult seetõttu, et vangla ei võimaldanud esindajaga telefoni teel asju arutada ja esindaja pidi selleks vanglasse kohale tulema. Vangla piirab seega põhjendamatult helistamisõigust. Kaebaja märgib, et vangla jättis 21. aprilli 2023. a otsusega tema 27. veebruari 2023. a kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/45-1 täielikult rahuldamata. X palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 19. mail 2023 kohtule X 27. veebruari 2023. a kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/45-1 ja Viru Vangla 21. aprilli 2023. a otsuse nr 6-16/45-2, millega jäeti taotlus rahuldamata.

3-23-1102

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja on käesolevas asjas soovinud esitada eelkõige hüvitamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 4) ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on praegusel juhul hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Seega ei ole tuvastamisnõude puhul tegemist eraldiseisva nõudega. Kaebajale väidetavalt tekitatud kahju on varaline ning seisneb esindaja kuludes, mis tekkisid kaebaja väitel sellest, et ta ei saanud vajalikul määral kasutada telefoni.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet ei saa praeguses asjas pidada intensiivseks. Kaebajale kui Viru Vangla avatud osakonna kinnipeetavale on lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal (vt Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1). Viru Vangla 21. aprilli 2023. a otsusest nr 6-16/45-2 võib järeldada, et kaebaja paikneb Viru Vangla V7 osakonnas (vt otsuse p 2.2), kus tal on võimalik telefoni kasutada ajavahemikel kell 11-12, kell 15.05-17.05 ja kell 18.55-19.55 ning seda igapäevaselt. Kui kaebaja tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval (vt Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1). Seega peaksid kinnipeetavad endale vajalikud telefonikõned tegema eelkõige päevakavas ettenähtud ajal, kuid vajadusel on riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või esindajatele võimalik taotluse alusel helistada ka muul ajal. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla piirab liigselt tema telefonikõnesid ning ei võimalda taotluse alusel helistada päevakavas ettenähtud ajast erineval ajal. Kaebaja on toonud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning kohtule esitatud kaebuses välja kuupäevad, mil talle taotluse alusel helistada ei võimaldatud. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et kaebajale on helistamise võimalus (sh esindajatele ja riigiasutustele) piisaval määral tagatud. Viru Vangla
21.aprilli 2023. a otsuse nr 6-16/45-2 punktidest 2.3.1 kuni 2.3.18 nähtub, et kaebaja on kõigil kaebuses nimetatud kuupäevadel saanud telefoni kasutada. Sealhulgas on kaebaja pidevalt helistanud oma esindajale R. Paasile ning mõnel korral ka esindajale I. Vassiljevale. Kõned on vahel toimunud ja vahel mitte ning nende mittetoimumise korral on kaebaja saanud esindajaga ühendust järgmisel või ülejärgmisel päeval. Eelnevast nähtub, et kuigi kaebajal on võimalik suhelda esindajatega päevakavas märgitud ajal, siis soovib kaebaja seda teha lisaks ka päevakavavälisel ajal. Olukorras, kus kaebajale on päevakavas märgitud ajal telefoni kasutamine piisaval määral tagatud ka esindajatega ja riigiasutustega suhtlemiseks, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks seda, kui ta just päevakava välisel ajal esindajatele ja riigiasutustele kaebuses nimetatud kuupäevadel helistada ei saanud. Viru Vangla 21. aprilli 2023. a otsuse nr 6-16/45-2 punktides 2.3.1 kuni 2.3.18 kirjeldatu ei jäta kahtlust selles, et kaebajal oli päevakavas ettenähtud ajal piisaval määral võimalik suhelda telefoni teel nende isikutega, kellega ta soovis suhelda. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kaebaja soovib pigem ise valida endale sobivat kellaaega, millal helistada ning see ei ole sõltuvuses sellest, kas ta päevakavas ettenähtud ajal on telefoni kasutada saanud. Kohus leiab seega, et kaebajale kaebuses nimetatud kuupäevadel taotluse alusel päevakavavälisel ajal telefoni kasutamise mittevõimaldamise puhul oli tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega.
6.Kaebaja kahjunõuet ei saa kohtu hinnangul pidada ka perspektiivikaks. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt toimub vanglas telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse

3-23-1102 telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Nagu eelnevalt viidatud, siis saab kaebaja Viru Vangla kodukorra kohaselt kasutada telefoni igapäevaselt ajavahemikel kell 11-12, kell 15.05-17.05 ja kell 18.55-19.55. VangS § 28 lg 2 kohaselt ei või vangla piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Samas on Riigikohus leidnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Olukorras, kus kaebajal on igapäevaselt võimalik teha telefonikõnesid ajavahemikel kell 11-12, kell 15.0517.05 ja kell 18.55-19.55, ei saa asuda seisukohale, et vangla piiraks ebamõistlikult kaebaja telefonikõnesid. Viru Vangla 21. aprilli 2023. a otsuse nr 6-16/45-2 punktidest 2.3.1 kuni 2.3.18 nähtub, et kaebaja sai kõigil kaebuses nimetatud kuupäevadel telefoni kasutada ning enamasti sai ta ka oma esindaja R. Paasiga rääkida. Kui kõned ei toimunud (kõnele ei vastatud või oli number kinni), siis sai kaebaja esindajaga rääkida näiteks järgmisel päeval. Vangla otsuse punktidest 2.3.1 kuni 2.3.18 nähtub, et kaebaja on olnud oma esindajaga tihedas kontaktis. Seega ei saa kaebaja väidetav varaline kahju olla tingitud esmajoones sellest, et ta ei saanud vajalikul määral oma esindajaga telefoni teel suhelda. Mis puudutab veel kaebaja esindaja arveid, siis märgib kohus, et neil kõigil on selgitusse märgitud, et arve on esitatud kliendikohtumise eest Viru Vanglas seonduvalt konkreetse kohtuasjaga. Seega on arved esitatud mitte üksnes transpordi- ja ajakulu eest, vaid ka õigusteenuse osutamise eest ning selline kulu oleks kaebajal tulnud kanda ka telefoni teel kohtuasjade arutamise korral. Lisaks seonduvad kõik need arved veel pooleliolevate kohtumenetlustega, kus kaebajal on võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist. See, milline kahju kaasnes kaebajale sellest, et ta ei saanud oma taotluse alusel päevakavavälisel ajal helistada riigiasutustele, kaebusest ei selgu. Samas on selge, et kaebajale oli telefoni kasutamine piisaval määral tagatud ka suhtlemiseks riigiasutustega. Eelnevat arvestades on kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmine ebatõenäoline.

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kohus märgib, et kaebaja on menetlusabi taotluse blanketil märkinud, et lisaks riigilõivu tasumisest vabastamisele soovib ta menetlusabi ka menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks. Kuna kaebaja valdab eesti keelt ja on kaebuse esitanud eesti keeles, siis jääb eelnev taotlus arusaamatuks ning kohtu hinnangul on kaebaja menetlusabi taotlust täites eksinud. Ka selles osas jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium