Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-392
Haldusasi
X kaebus Haapsalu Linnavalitsuse 30.12.2021 ehitusloa nr 2112271/43996 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Haapsalu linn, esindaja EK Kolmas isik – Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-392.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-392 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Haapsalu Linnavalitsus väljastas 01.07.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05901 üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks aadressil Lahe tn 32, Haapsalu linn (katastritunnus 18301:001:0004).
2.Haapsalu Linnavalitsuse 29.12.2021 korralduse nr 1088 alusel anti 30.12.2021 ehitusluba nr 2112271/43996 üksikelamu püstitamiseks asukohaga Haapsalu linn, Lahe tn 32.
3.X esitas 21.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haapsalu Linnavalitsuse 30.12.2021 ehitusloa nr 2112271/43996 tühistamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse aadressil Lahe tn 32 ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ja Lahe tn
3-23-392 32 kinnistu omaniku kohustamiseks lammutama piirile ehitatud garaaž, mille ehitamiseks pole kaebaja nõusolekut andnud. Kaebaja on Lahe tn 34, Haapsalu linn kinnistu (katastritunnus 18301:001:0170) omanik. Lahe tn 32 omaniku esindaja KP tutvustas kaebajale 26.07.2021 planeeritavaid ehitustegevusi ja palus nõusolekut eluhoonest vahetult kaebaja kinnistu piirini ulatuva kerge autode varjualuse ehitamiseks. Kaebaja andis oma nõusoleku ja allkirjastas asendiplaani omakäeliselt. Kuna kaebaja e-posti aadressile saadetud joonised ei olnud tutvustatud asendiplaaniga kooskõlas, läks kaebaja 27.07.2021 Haapsalu Linnavalitsusse sooviga eelmisel päeval antud nõusolek tühistada. Haapsalu Linnavalitsuses tehti kaebajale selgeks, et allkirja ja nõusoleku tagasivõtmine on välistatud, seadus ei võimalda päev varem allkirjastatud nõusolekut "tagasi võtta" ehk tühistada. Lisaks selgus, et Haapsalu Linnavalitsus on 30.06.2021 korraldusega nr 582 väljastanud Lahe tn 32 kinnistu projekteerimistingimused, mis erinesid 26.07.2021 KP poolt esitatud asendiplaanil kujutatust ja kirjeldatust. Linnavalitsuses selgitati kaebajale, et Haapsalu Linnavalitsus esitas 16.06.2021 elektroonselt X-le tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu ja planeeritava hoone eskiisi. Kuna kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saatmisest ei avaldatud arvamusi ega taotletud tähtaja pikendamist Lahe tn 32 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu tutvustamise osas, luges Haapsalu Linnavalitsus ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 6 alusel eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks. Tänaseks kaebaja teab, et linnavalitsus oli tõesti saatnud sellise e-kirja, kuid kaebaja ei tutvunud selle sisuga enne 26.07.2021. Kaebaja ei kinnitanud e-kirja kättesaamist, mistõttu ei saa lugeda seda nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Kaebaja oleks tulnud ehitusloa menetlusse kaasata ja tema seisukoht ära kuulata. Ehitustegevusega alustati 2022. a kevadel, mille käigus hakati 26.04.2022 üles kaevama Lahe tn 32 kinnistu serva. Ehitajate selgituste kohaselt alustati garaaži, mitte varjualuse ehitusega. Kaebaja käis linnavalitsuses selgitusi küsimas, kus muu hulgas selgus, et Lahe tn 32 ehitis on valesti maha märgitud. Kaebaja kinnistule ehitamine sellega lõppes. Kui kaebaja kinnistu piirile hakati ehitama põrandaküttega ehitist, sai ta aru, et tegemist ei saa olla lahtise varjualusega. Vaadeldavad olid monoliitseks valatavasse betoonpõrandasse paigaldatud sarrus, sellele kinnitatud küttetorustik ja ka vundament hoone perimeetris, mis viitasid suletud avadega ja köetavale kinnisele ehitisele. Kui hakati ehitama ka ehitusplokkidest müüri, ei saanud enam olla kahtlust, et tegemist on majaga seotud kapitaalse ehitisega, mitte kerge ja lahtise autode varjualusega. Kaebaja saatis juulis 2022 linnapeale kaebuse, kuid linnapea vastas, et ehitusspetsialisti arvates on tegu varjualusega. 2022. a suveks oli kaebaja täiesti kindel, et ehitatav ehitis pole varjualune, vaid suur ja kõrge garaaž. Naabri nõusoleku puudumine välistab ehitusloa nr 2112271/43996 vastavuse EhS-le ja muudab selle haldusakti tühiseks.
4.Haapsalu linn palus 07.03.2023 vastuses lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebajale sai vaidlustatud haldusakt teatavaks 30.12.2021, kui linnavalitsuse korraldus edastati e-postiga X-le. Kaebusest selgub, et X on aktiivselt teinud märkusi tema meelest ebaseadusliku ehitustegevuse kohta, kuid olnud põhjuseta passiivne oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsel. Lahe tn 32 kinnistu omanik on heauskselt teinud ehitamiseks märkimisväärseid kulutusi. On ilmselge, et X teadis ehitustegevusest ja seetõttu oleks pidanud astuma samme oma õiguste kaitseks. Kaebusest selgub, et vähemalt 12 kuud tagasi oleks pidanud olema X-le selge, et haldusakt on antud, ehk kõige hilisem kaebetähtaeg oleks olnud 2022. a suvel.
5.Y leidis 06.03.2023 vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Tühistamiskaebuse tähtaeg on 30 päeva alates haldusakti teatavaks tegemisest kaebajale 2(8)
3-23-392 (HKMS § 46 lg 1), mistõttu tuleks kaebus tagastada tähtaja möödumise tõttu. Ehitusluba nr 2112271/43996 väljastati 30.12.2021. Ei ole usutav, et kui ehitustegevus Lahe tn 32 kinnistul on kestnud juba üle 1 aasta, siis ei olnud X teadlik ehitusloa kui haldusakti andmisest. Enne ehitusloa väljastamist toimunud videokoosolekul Haapsalu Linnavalitsuse esindajatega esindas X advokaadibüroo Sorainen, mistõttu ei saa pidada usutavaks ka väidet, et X sai ehitisregistri olemasolust teada alles 2022. a suvel, mil ehitustegevus oli kestnud juba üle poole aasta.
6.Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Lahe tn 32 omaniku Y ja jättis ülejäänud osas kaebuse selle puuduste tõttu käiguta. X-l tuli oma väidete tõestuseks esitada vajalikud tõendid ja esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
7.X esitas 24.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja pole andnud nõusolekut ehitada kinnist köetavat garaaži. Allkiri on kaebajalt võetud eksitavale asendiplaanile. Kaebaja on õigusteadmisteta isik, kes polnud Haapsalu Linnavalitsuse eksitava käitumise tõttu oma kaebeõigusest teadlik. Linnavalitsus on teadlikult rikkunud õigusnorme ja ajanud asja erapoolikult. Kaebaja leping advokaadibürooga lõppes 2022. a alguspäevadel ja sellest alates oli kaebaja õigusabita. Ehitustegevusega alustati 26.04.2022 ja 27.04.2022 selgus linnavalitsuses, et ehitis on valesti maha märgitud. Selline tegevus tingib ehitusloa kehtetuks tunnistamise. Kaebaja teatas juulis 2022 Haapsalu linnapeale, et Lahe tn 32 ehitatakse ehitist, milleks tema ei ole nõusolekut andnud. Nimelt ehitatakse ehitusloa alusel ca 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga, majaga kindlalt liidetud ja majaga ühise küttesüsteemiga üle 3 m kõrgust garaaži, mitte kerget varjualust, nagu on väitnud linnavalitsus. Alles 2022. a oktoobris leidus isik, kes selgitas kaebajale, mis tegelikult toimub. Seetõttu sai võimalikuks kaebuse koostamisega alustamine. Varasemalt ei olnud ta teadlik ei ehitisregistrist ega Maa-ameti kaardiserverile tasuta ligipääsust. Kaebajal tuli kõik materjalid ja sündmused kildhaaval kokku korjata, ka viibis kaebaja abikaasa W pidevalt Skandinaavias tööl. Kohtule ei saanud esitada pealiskaudset kaebust.
8.Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2023 määrusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HMS § 27 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kätte toimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. Kaebaja osales vaidlustatud ehitusloa menetluses, saates kaebuses toodud väidete kohaselt oktoobris 2021 Haapsalu Linnavalitsusele kirja, kus on muu hulgas välja toonud, et kavandatav hoone ei vasta projekteerimistingimustele. X osalemist ehitusloa menetluses on kinnitanud ka Haapsalu Linnavalitsus ja menetlusse kaasatud kolmas isik. Nii kaebusest, Haapsalu Linnavalitsuse korraldusest kui kolmanda isiku vastusest selgub, et osapoolte vahel toimus Teams’i koosolek, kus arutati Lahe tn 32 ehitusprojektiga seotud küsimusi ja sellest tulenevaid mõjusid Lahe tn 34 kinnistule. Nimetatud koosolekul osales mh X koos esindajaga (kaebuse kohaselt oli esindaja advokaadibüroost Sorainen). Arutelu lõpus lepiti kokku, et Lahe tn 34 omaniku poolt esitatakse Lahe tn 32 ehitusloa menetluses täiendavad seisukohad ja ettepanekud, mida linnavalitsus peaks kaaluma ehitusloa andmisel. Täiendavad selgitused ja vastuväide Lahe tn 32 kavandatavale ehitustegevusele esitati e-posti teel 04.11.2021. Haapsalu Linnavalitsus on selgituste kohaselt vaidlustatud ehitusloa väljastamiseks antud korralduse 3(8)
3-23-392 saatnud nii X kui ka X esindaja (Britta Retel, advokaadibüroo Sorainen) e-posti aadressile 30.12.2021. HMS § 27 lg 2 p 2 kohane kättetoimetamine nõuab menetlusosalise, kellele dokument elektrooniliselt kätte toimetatakse, nõusolekut dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks või kinnitust, et dokument on kätte saadud. Antud juhul on tõendamata, et X oleks ehitusloa menetluses dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks nõusoleku andnud või Haapsalu Linnavalitsuse korralduse kättesaamist kinnitanud. Kuna X-l oli ehitusloa menetluse ajal esindaja vandeadvokaat B. Retel, võib rakendada kättetoimetamisel ka HMS § 27 lg 2 p-i 4. Samas on nimetatud sätte rakendamisel oluline, et kaebaja oleks väljendanud soovi saata ehitusloa väljastamise korraldus esindaja aadressile. Kui X sellist soovi väljendanud pole, ei pruugi olla võimalik lugeda korraldust kätte toimetatuks HMS § 27 lg 2 p 4 kohaselt. Nii kaebusest kui ka vastustest pole võimalik järeldada, kas X andis nõusoleku ehitusloa menetluses dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks või avaldas soovi dokumentide saatmiseks esindaja e-posti aadressile. Isegi kui X-le ei tehtud ehitusluba nõuetekohaselt teatavaks, tuleb kaebetähtaja osas juhinduda HKMS § 46 lg-st 7 ja Riigikohtu praktikast. Kui isikule pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et antud on teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et akt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-25-09, p 11). Kaebetähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; Riigikohtu 31.03.2015 määrus nr. 3-3-1-91-14, p 10; 3-20-999, p 19). Kaebuse ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud vastuse kohaselt pidi X vähemalt augustiks 2022 aru saama, et ehitustegevus ei toimu selliselt, nagu tema sellest teadlik oli. Kaebaja on väitnud, et ehitustegevusega alustati 26.04.2022 ja esitanud tõendina 21.05.2022 foto. Kaebaja on märkinud, et juuliks 2022 oli talle selge, et ehitatakse hoonet, milleks ta ei ole andnud kooskõlastust ning augustiks 2022 oli näha, et ehitatakse tulemüür/kinnine garaaž. Esitades tühistamiskaebuse alles 2023. a veebruari lõpus, on kaebaja ebamõistlikult viivitanud ja kaebetähtaeg tühistamiskaebuse osas on ületatud. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja põhistab kaebetähtaja ennistamise vajadust eelkõige sellega, et ta on õigusteadmisteta isik, kes polnud oma kaebeõigusest teadlik Haapsalu Linnavalitsuse eksitava käitumise tõttu. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). X on 24.03.2023 esitatud vastuses selgitanud, et tema leping advokaadibürooga Sorainen lõppes 2022. a jaanuari alguspäevadel. Nimelt teatas advokaadibüroo Sorainen, et kaebaja edasine esindamine läheb maksma lisaks seni tasutud summadele ca 10 000 eurot ja seepeale lõpetati nendega leping. Eeltoodust järeldub, et X-l oli soov, et advokaadibüroo Sorainen jätkaks X esindamist, kuid esindamine lõppes, sest advokaadibüroo Sorainen poolt pakutav hind oli X jaoks liiga kõrge. Nimetatu aga tõendab, et X-l oli soov advokaadibürooga antud asjas koostööd jätkata, millest saab järeldada, et X oli ehitusloa menetlusest teadlik ning võis olla teadlik ka väljastatud ehitusloast. Täiendavalt oli X teadlik, et ta on õigusteadmisteta isik, kes vajab õigusabi ehitusloa menetluses osalemisel juba ehitusloa menetluse ajal. X-l oli võimalik juba jaanuaris 2022 otsida endale uus esindaja. Põhjendus pea aasta hiljem esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ‒ kaebaja on õigusteadmisteta isik, kellel polnud Haapsalu Linnavalitsuse käitumise tõttu võimalik kaebetähtaegadest aru saada ‒ pole usutav ega võimalda tühistamiskaebuse tähtaega ennistada.
4(8)
3-23-392 Kui kaebaja leiab, et ehitamisega rikutakse tema subjektiivseid õigusi ja ehitustegevus on õigusvastane, võib kaebaja esitada Haapsalu Linnavalitsusele taotluse riikliku järelevalve algatamiseks EhS § 130 lg 2 p 2 alusel (vt ka Riigikohtu 21.06.2022 otsus nr 3-21-2230, p 12.3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X esitas 27.04.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määruse peale.
Halduskohus on jätnud kaebaja tõendid ja selgitused tähelepanuta või pole saanud aru kaebuse sisust. Tähelepanuta on jäänud linnavalitsuse poolsed rikkumised. Ehitusluba on väljastatud ehitisele, mille ehitamiseks on nõutav naabri luba, mis aga puudub. Seega on haldusakt tühine (HMS § 63 lg 1). Linnavalitsus oleks pidanud ehitusloa menetlemisel jõudma arusaamisele, et sellisel kujul ehitusloa väljastamine ei ole seaduslik ja haldusakt on tühine. Kaebaja avastas alles 2022. a suvel, et tema kinnistu piirile hakatakse ehitama midagi sellist, mille ehitamiseks puudub tema nõusolek. Augustiks 2022 oli kaebajale selge, et tema elumajast 3,6 m kaugusele ehitatakse massiivne ehitusplokkidest müür.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu 11.04.2023 määruse tühistamiseks alust.
12.Vaidlus on selle üle, kas kaebus Haapsalu Linnavalitsuse 30.12.2021 ehitusloa nr 2112271/43996 tühistamiseks on esitatud tähtaegselt ning kas esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.
13.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks HMS 1. ptk 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi (HMS § 62 lg 2 p 1). Kaebaja oli ehitusloa menetluses menetlusosaline (HMS § 11 lg 1 p 3, EhS § 42 lg 6), kellele ehitusluba tuli teatavaks teha. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 13). Kui isik sai haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p 2). HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusorgan haldusakti kätte toimetada mh elektroonilises vormis. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. HMS § 27 lg 2 sätestab juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokumenti saab kättetoimetatuks lugeda. Seda saab mh teha, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi 5(8)
3-23-392 kättesaamist (p 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud mh advokaadi poolt avaldatud elektronposti aadressil (p 4).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei saa lugeda Haapsalu Linnavalitsuse 29.12.2021 korraldust nr 1088 „Ehitusloa andmine üksikelamu püstitamiseks (Lahe tn 32, Haapsalu linn)“ ja selle alusel antud 30.12.2021 ehitusluba kaebajale kätte toimetatuks. Vastustaja on tõendanud, et edastas korralduse 30.12.2021 kaebaja e-posti aadressile XXX ja tema esindaja vandeadvokaat B. Reteli e-posti aadressile XXX(kuvatõmmis dokumendihaldusregistrist, dtl 44). Samas ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks kinnitanud 30.12.2021 e-kirja kättesaamist, samuti puuduvad haldusasja toimikus tõendid, et kaebaja esindaja oleks vastustajale avaldanud enda e-posti aadressi. Seetõttu on HMS § 27 lg 2 p-de 2 ja 4 eeldused täitmata ning haldusakti ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks.
15.Halduskohtumenetluses on kaebetähtaja kulgema hakkamine seatud sõltuvusse ka hetkest, mil kaebaja sai või pidi teada saama teda puudutavast haldusaktist. Nii sätestab HKMS § 46 lg 7, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 10.06.2009 nr 3-3-125-09, p 11, 29.04.2009 nr 3-3-1-19-09, p 16). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (umbes 30 päeva), ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16; 28.01.2008 määrus nr 3-3-1-82-07, p 15; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 19 ja 22; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).
16.Kaebaja on kaebuses ja 24.03.2023 seisukohas kinnitanud ehitustegevuse algust naaberkinnistul 26.04.2022, mil hakati üles kaevama kaebaja kinnistu poolset serva. Seejuures nimetasid kaebaja sõnul ehitajad ehitise osa garaažiks, mitte varjualuseks, mille ehitamiseks kaebaja nõusoleku oli andnud. Kaebaja keelas ehitajatel enda kinnistu osas tööd. Ehituse jätkumisel oli perimeeter nihutatud kinnistu piirile ja ehitama hakati põrandaküttega ehitist, millest kaebaja järeldas, et tegemist ei ole lahtise varjualusega. Kaebaja on 24.03.2023 seisukohale lisanud 21.05.2022 tehtud foto ehitatava garaaži põrandaküttesüsteemist (lisa 8, dtl 67). Kaebaja on selgitanud, et saatis juulis 2022 Haapsalu linnapeale kaebuse, et naaberkrundile ehitatav hoone ei ole kerge varjualune ega vasta seega ehitusprojekti juures olevale seletuskirjale. Kaebaja sõnul oli ta 2022. a suveks täiesti kindel, et tema kinnistuga piirnev ehitis ei ole autode varjualune, vaid kinnine garaaž. Kaebaja on esitanud koos 24.03.2023 seisukohaga ka foto ehitatava garaaži müüridest (lisa 9, dtl 76) ja W 22.08.2022 e-kirja Haapsalu Linnavalitsusele, mille kohaselt ei andnud kaebaja luba ehitada krundi piirile garaaži (lisa 14, dtl 84). Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et kaebajal tekkis kahtlus tema õigusi rikkuva ehitusloa olemasolust mai lõpus/juunis 2022. Seejärel oleks kaebaja pidanud astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme ehitusloa väljanõudmiseks ja pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist selle 30-päevase tähtaja jooksul halduskohtus vaidlustama. Kaebus esitati halduskohtule alles 21.02.2023 ehk mitu kuud tähtajast hiljem. Seega on kaebaja ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega.
6(8)
3-23-392
17.HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus nr 33-1-26-06, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise võib tingida ka haldusorgani eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-3-1-37-03, p 12).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud kaebetähtaja ennistamist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ja kaebetähtaja ületamine ei ole vabandatav.
19.Kohus ei sea kahtluse alla kaebajal õigusalaste teadmiste puudumist. Siiski ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik pöörduda ka koheselt kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebetähtaja rikkumist saab kogenematusega õigustada erandina vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu üldjoontes arusaamatuks või juhul, kui isik küll astub samme haldusakti vaidlustamiseks, ent kogenematusest või teadmatusest ei ole need päris korrektsed. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajat ei saa pidada ka isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama vaidluse algatamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Kaebaja selgitustest ilmnebki, et kaebajal oli advokaadist esindaja kuni 2022. a jaanuari esimeste päevadeni, mil leping bürooga lõppes. Mõistes enda õigusteadmiste puudumist ja juriidilist kogenematust, oleks kaebajal olnud võimalik leida endale hiljemalt suvel 2022 uus õigusteadmistega esindaja. Vastustaja on küll eksinud kaebajale ehitusloa teatavaks tegemisel, kuid kaebaja ei ole välja toonud sellist vastustaja eksitavat tegevust, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebuse koostamiseks tuli kokku koguda materjale, kaebaja abikaasa W viibis pidevalt Skandinaavias tööl ja kaebaja ei soovinud esitada kohtule pealiskaudset kaebust. Kohus saab vajadusel jätta kaebuse käiguta ja anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja kaebuse täiendamiseks. Kaebetähtaja ulatuslik ületamine rikub õiguskindluse põhimõtet ning mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi temast sõltumatut asjaolu, mis võiks õigustada kaebetähtaja ületamist.
20.Kuna tühistamiskaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes õigesti haldusasja menetluse. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule tuvastamiskaebust ehitusloa tühisuse tuvastamiseks. Selline kaebus ei oleks ka perspektiivikas, sest haldusakti tühisuse tunnuseid (HMS § 63) ei esine ja kohane õiguskaitsevahend on tühistamiskaebus. 7(8)
3-23-392
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.