Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 25. mail 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. juulini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.24. mail 2023 kell 01.14 fikseeris Smartdec kaamera kahe isiku liikumise piirilt Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Lõuna prefektuuri piirivalvurid pidasid kell 04.18 kinni kaks meessoost isikut, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Asjaolude kontrollimisel kordonis leiti ühe
isiku asjade hulgast Afganistani Islamivabariigi kodaniku pass nr P04301251 (kehtiv 01.02.2022 kuni 01.02.2027) ning tuvastati, et isik on Afganistani Islamivabariigi kodanik X (sündinud 06.10.1996). PPA ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks ning ta peeti isik 24. mail 2023 kell 04.18 VSS alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Dokumendist nähtuvalt on isik viibinud Venemaal alates 08.11.2022 õppimiseks antud viisa alusel.
1.2.Isik esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovib ta minna Saksamaale ja soovib kaitset, kuna tema koduriigis on sõda, mille tõttu pole seal turvaline ja on võimatu tööd leida. Isik peeti 24.05.2023 kell 10.40 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega. Isik avaldas 24.05.2023 kell 18.25 soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda. PPA selgitas, et sel juhul jätkatakse illegaalimenetlusega. Isik kirjutas rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse ning peeti 24.05.2023 kell 18.28 uuesti kinni VSS § 15 alusel.
1.3.X on välismaalane, Afganistani kodanik ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis viibimiseks. Ta on lahkumisettekirjutusest tulenevalt kohustatud riigist lahkuma ning ta saadetakse välja kodakondsusjärgsesse riiki –Afganistani Islamivabariiki (VSS § 17 lg 1 p 1).
1.4.PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus (põgenemisoht) VSS § 68 p-de 6 ja 8 tähenduses ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav edasiseks menetluseks. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi teinud midagi selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ning varjas ennast mitme tunni jooksul politsei eest metsas peitudes, kuigi patrull oli isiku lähedal ning isikul oli võimalus abi ja kaitse palumiseks ametnike poole pöörduda. Samal ajal kontrollis patrull samas piirkonnas kl 01:45 Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus olid sees kaks isikut: juhiks Portugali IDkaardiga Y ja kaasreisijaks Itaalia ID-kaardiga afgaani rahvusest Z. X väitel ta neid isikuid ei tunne. PPA hinnangul on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samase piirkonda samal öisel kellaajal sattusid kokku kaks ebaseaduslikult Eestisse saabunud afgaani ja sõiduautos kaasreisijana afgaan. Seejuures on sõiduautoga piiri lähistele saabunud afgaanil sama perekonnanimi ebaseaduslikult piiri ületanud isikuga (Q). PPA hinnangul olid Y ja Z tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud X ja temaga koos liikunud Afganistani kodanikule. Kuna nimetatud isikud on Portugalist ja Itaaliast, järeldab PPA, et Xl oli plaan edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. Isiku enda sõnul ei olnud tal plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused, et tema puhul esineb põgenemise oht. Arvestades isiku ütlusi ning PPA hinnangul isikule vastu tulnud autot, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset, vaid pigem soovi kasutada võimalust liikuda Saksamaale. Isiku soovi mitte lahkuda kinnitab ka asjaolu, et olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, mida tal polnud esialgu kavas esitada.
1.5.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei ole piisavad, et tagada tema kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning esineb põgenemisoht. Isiku varasem käitumine ja suhtumine kehtivasse õiguskorda (ebaseaduslik sisenemine Eestisse, enda peitmine politseiametnike eest, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks) annab alust arvata, et ta ei pruugi vabaduses
viibides olla väljasaatmiseks vabatahtlikult kättesaadav. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähendaks põgenemisohtu. Teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta ning on soov minna Saksamaale ja planeeritud selleks edasine transport. Isik ei ole eelnevalt isegi üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isikul on küll reisidokument, mida hoiule võtta, kuid on põhjendatud alus arvata, et ta võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Saksamaale või mujale Euroopasse, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
Kohus vaatas PPA taotluse läbi 25. mail 2023 toimunud kohtuistungil.
Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Lisaks selgitas PPA esindaja vastuseks puudutatud isiku küsimustele, et ebaseaduslikult Eestis viibivat isikut ei saa lubada ebaseaduslikult Eestisse jääda. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et viibis eelnevalt Venemaal 7-8 kuud õppimiseks antud viisaga kuid lahkus Venemaalt, kuna seal oli liiga kallis elada, ja kavatses minna Saksamaale, kus on tema nõbu ja Belgias vend. Eestisse saabumise teekonna kohta ei osanud isik midagi selgitada, kuid oli öeldud, et pärast piiri ootab auto, mis viib teda koos kaaslasega Saksamaale. Esialgselt esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise kohta selgitas ta, et tegi seda kartusest, mõeldes oma peredele Afganistanis ja Saksamaal ning soovib varjupaika taotleda Saksamaal (istungil alates 00:31:40 ja 00:40:44).
3.Kohus koostas esmalt 25. mail 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. juulini 2023. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise
menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus (taotluse lisa 9, dtl 26-30).
7.PPA on väljendanud kahtlust, et ilma isikut kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib ta selle sundtäitmist vältima hakata. Taotluse kohaselt esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-dele 6 ja
8.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida Vaidlust ei ole selles, et isik ületas piiri ebaseaduslikult ning tal pole seaduslikku alust Eestis ning Schengeni alal tervikuna viibimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku käitumine ja ütlused kogumis annavad aluse järeldada põgenemisohtu ning et isik ei pruugi olla edasiseks väljasaatmismenetluseks kättesaadav. Sellele viitab nii selgelt välja öeldud eesmärk jõuda Saksamaale ja seal rahvusvahelist kaitset taotleda, aga ka eelnevalt kirjeldatud käitumine Eesti piiri ületades ja piirilt edasi liikudes, sh enda peitmine politseiametnike eest. Põhjendatud on ka PPA kahtlus, et isiku ja tema kaaslase edasine liikumine ja transport oli korraldatud (vt käesoleva määruse p 1.5). Kohtupraktikas (vt ka (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15) on kujunenud seisukoht, et prognoosotsus põgenemisohu hindamisel peab tuginema isikuga seonduvate asjaolude kogumile. Ka 25. mail 2023 toimunud kohtuistungil kinnitas isik, et soovib jõuda Saksamaale ning seal rahvusvahelist kaitset taotleda (istungil 00:40:44). Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus.
8.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav
väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Kuigi isikul on olemas pass, ei oleks dokumendi hoiulevõtt (VSS § 10 lg 2 p 6) kohtu hinnangul piisav abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis seaduslik võimalus töötada ning igasugused perekondlikud seosed ning elamiskoht, kus elamiseks saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. On ka ilmne, et isiku eesmärk ei ole enda elu Eestis sisse seada.
9.Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Terviseseisundi on kiirabitöötajad isiku kinnipidamisel hinnanud heaks (dtl 12). Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2).
10.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
11.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.