Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1055
Haldusasi
X kaebus Tööinspektsiooni 25.04.2023 käskkirja nr 1.21/28 tühistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
3-23-1055 teenistusülesannete täitmine raskendatud ja häiritud ning võib olla alus arvata, et X rikub oma tegevusega muu hulgas kolleegide õigust eraelu puutumatusele ja sõnumisaladusele. Eelnevast tulenevalt on alus arvata, et X on pannud toime talle ametijuhendiga ja Tööinspektsiooni töökorraldust reguleerivate õigusaktidega pandud kohustuste rikkumise, mis on seadnud kahtluse alla tema teenistusülesannete täitmise asjatundlikkuse ja hoolsuse.
3-23-1055 5) Arvestades distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kajastatud menetluse läbiviija otsust jätta rahuldamata kaebaja taotlus lisada menetluses antud tunnistajate subjektiivsetele hinnangutele kinnitavad dokumentaalsed tõendid (objektiivsed tõendid - töökoosolekute protokollid, koostöövestlused, varasemate juhtkonna liikmete seletused juhtimisstiili ja juhiste osas), on kaebaja hinnangul suur tõenäosus, et peadirektori poolt toimub töölt vabastamine ainult subjektiivsete tõendite alusel ning tegelikke olulisi asjaolusid kindlaks tegemata. Menetluse läbiviija on oma kokkuvõttes andnud ühele tõendi liigile (tunnistajate subjektiivne hinnang) lubamatult eelistatuma õigusjõu. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes aluseks võetud seletuste osas on menetluse läbiviija arvestanud nende sisu valikuliselt, ilma eelneva põhjendamiseta (miks ühe või teise tunnistaja väidet arvestatakse või jäetakse tähelepanuta) ning jõudnud oma otsuses vastuolulistele järeldustele. 6) Kaebaja leiab, et osaliselt on talle etteheidetavad teod aegunud (ATS § 77 lg 1). Kaebaja vahetu juht oli juba 2022. a algusest teadlik kaebajal tekkinud konfliktist teise ametnikuga kui ka 2022. a suvel tekkinud konfliktist.
Kaebuse tagastamine
3-23-1055 menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et HKMS § 45 lg 3 eeldused oleksid täidetud. Kohtule jääb ebaselgeks kaebaja eesmärk distsiplinaarmenetluse pikendamise tõkestamiseks, s.o negatiivne tagajärg kaebajale, mis tuleneb menetluse pikendamisest. Kaebaja on esitanud vastuväited menetluse võimalikule lõpptulemusele (kaebaja distsiplinaarkorras karistamisele), kuid need ei ole samastatavad distsiplinaarmenetluse tähtaja pikendamise õiguspärasusega. Ka ATS-i käsiraamatus1 on selgitatud, et „tähtaja määramine distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses ei oma mõju distsiplinaarmenetluse õiguspärasusele. Selle tähtaja rikkumise korral ei teki ametnikul, kelle tegevust distsiplinaarmenetluse käigus uuritakse õigust tugineda menetlusnormide rikkumisele. Tähtaeg on teenistusalane korraldus distsiplinaarmenetluse läbiviija jaoks ning kui ta ei suuda etteantud tähtaja jooksul ülesannet täita, võib talle tähtaja andnud isik seda pikendada.“ Kaebaja viitab õigesti ka ATS §-le 71, mis sätestab, et distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Seega ei tule distsiplinaarmenetluses asjaolusid välja selgitada üksnes kiiresti, vaid ka täielikult. Ühtlasi ei saa distsiplinaarmenetluse tähtaja pikendamist 11 päeva võrra pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Lisaks, kuigi distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes nr 1.4-11/717-13 on distsiplinaarmenetluse läbiviija teinud ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, ei tähenda see tingimata ka vastava karistuse määramist. Distsiplinaarmenetlus on hetkel pooleli ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kaebajale antud tähtaeg oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta (vt ka ATS § 73 lg-d 6 ja 7). Distsiplinaarmenetluses lõpliku otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta ka ametniku arvamust ja vastuväiteid (sh hinnata, kas distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu ei ole ületatud jm). Lisaks tuleb märkida, et distsiplinaarmenetluses on ametnikul menetluse igas etapis juurdepääs kõigile menetlusega seotud dokumentidele (ATS § 73 lg 9) – kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et distsiplinaarmenetluses oleks praegusel juhul rikutud tema juurdepääsuõigust dokumentidele. Seega kokkuvõttes ei nähtu kohtule kaebuses toodud asjaoludest, et distsiplinaarmenetlust viiakse läbi ilmselgelt õigusvastaselt ja kaebaja õigusi rikkuvalt, mis takistaks kaebajal tulemuslikult oma seisukohti kaitsta.
vt https://xlaw.eu/pdf/ATS_2013_kasiraamat.pdf#page=304
4(5)
3-23-1055 ATS § 105 lg-s 4 sätestatud täiendavaid tingimusi) ei saa pärast teenistusest vabastamise käskkirja andmist nõuda selle tühistamist ja teenistusse ennistamist. Seega on seadusandja tahe olnud sisuliselt suunatud sellele, et teenistusvaidlused lahendatakse eeskätt kahju hüvitamise teel2. Üksnes erandlike asjaolude esinemise korral oleks kohtu hinnangul põhjendatud juba distsiplinaarmenetluse kestel esitada kaebus teenistusest vabastamise keelamiseks. Selliseid erandlikke asjaolusid kohtule aga praeguses asjas ei nähtu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
vt ka ATS-i eelnõu 193 SE seletuskiri, lk 64-65 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c506462-4182-a6ce-d182400e1bae)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.