EMG Karjäärid OÜ kaebus Tartu Vallavalitsuse 22.12.2021.a korralduse nr 1257 õigusvastasuse tuvastamiseks, 24.03.2022.a vaideotsuse nr 269 tühistamiseks ja Tartu valla kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja EMG Karjäärid OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Vastustaja Tartu vald, esindaja Eve Kallas Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 12.06.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja õiguseellane EMG Arendus OÜ esitas 18.10.2021 geoloogilise uuringu loa taotluse Kikivere II uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.10.2021 nr T-L.MU/1009754). Korrigeeritud taotlus esitati 26.10.2021 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.10.2021 nr T-L.MU/1009889).
Taotluse ja selle seletuskirja (tl 8-10) kohaselt asub uuringuruum Tartu vallas Kikivere külas ning kattub Uus-Lulli kinnisasjaga (katastritunnus 79402:003:0444). Kikivere II uuringuruumi pindala on 36,44 ha. Toimub tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 40 kaeveõõnt ja kuni 40 puurauku. Uurimissügavus on kuni 25 m. Uuritavateks maavaradeks on ehitusliiv ja täiteliiv. Hüdrogeoloogilisteks katsetöödeks on veetasemete mõõtmine puuraukudes. Muudeks sihtotstarbelisteks töödeks on laboratoorsed katsetused, geodeetiline mõõdistamine, vajadusel muud katsetused. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu eesmärk on selgitada välja looduslike lasundite, s.h maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määrata nende võimalikud kasutusalad, et hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda uuringuruumi teenindusalal kaevandamisluba. Uuringu käigus tehakse puuraugud ja vajadusel ekskavaatoriga kaevandid (kui materjal on liiga kruusane puurimistöödeks). Pärast vastavate uuringupunktide rajamist võetakse proovid, mõõdetakse vajadusel veetase ning seejärel uuringupunktid likvideeritakse. Puuraukude/kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Lähim majapidamine on ~130 m kaugusel läänes. Uuringuruumi teenindusala piiresse ega lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitse-, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte või kitsendusi. Uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Keskkonnaohtu või -riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Kuna välitöid tehakse päevasel ajal ning teenindusala ümbruses ei ole suuri asustusüksusi, siis geoloogilised välitööd ei mõjuta inimese tervist ja heaolu. Puudub mõju pinnase- ja põhjaveele, kuna tööde käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Samuti ei teki õhu saastumist. Kokku 3 aasta pikkuses ajakavas on välitöödeks ette nähtud 6 kuud.
2.Tartu Vallavalitsus ei nõustunud 22.12.2021.a korraldusega nr 1257 (tl 31-32, edaspidi vaidlustatud korraldus) loa andmisega geoloogilisteks uuringuteks. EMG Arendus OÜ-le tehti korraldus teatavaks 27.12.2021. Vastustajale edastati mõlemad otsuse punktis 1 nimetatud taotluse versioonid (tl 29). Vastustaja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastuolu planeeringutega. Suur osa uuringuruumist paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohelise võrgustiku toimimise tagamise alal ja valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku alal. Maakonnaplaneeringu järgi tuleb karjääri rajamisel rohelise võrgustiku alale hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Valla üldplaneeringu järgi tuleb karjääride rajamist ja kaevandamislubade andmist rohelise võrgustiku alale vältida. Ala ei ole valla üldplaneeringus reserveeritud mäetööstusmaaks. 2) Uuringute tegemine pole vajalik, kuna karjääre on piirkonnas liiga palju. Piirkonna varustuskindlus on ehitusliiva osas 43 aastat ja täiteliiva osas 27 aastat. Uuringuruum jääb olemasolevate ja töötavate karjääride vahele. Varu ei suudeta kaevandamisloas määratud tähtaja jooksul realiseerida, kaevandamine ja karjääride korrastamine venib. Mitmele olemasolevale karjäärile on antud geoloogilise uuringu luba, näiteks osaühingule Mantrum Kobratu VIII uuringuruumis (kattub Kobratu III liivakarjääri mäeeraldisega, jääb Kikivere II uuringuruumist ca 1,5 km kaugusele, uuritavateks maavaradeks on ehitusliiv ja täiteliiv). 3) Kohalike elanike vastuseis. Elanikud esitasid aastatel 2014-2020 korduvalt oma seisukoha, et nad ei soovi oma vahetusse naabrusesse kaevandamistegevust enne, kui ülejäänud karjäärid on oma tegevuse lõpetanud. Kikivere II uuringuruumi kohta esitas 07.12.2021 (alla kirjutatud 08.12.2021) pöördumise Kobratu Küla Seltsing. Selles paluti vastustajal mitte anda luba uuteks uuringuteks enne, kui varustuskindlus on kahanenud 10
aastale. Seltsing viitas, et Kobratu II karjääri korrastamiseni pole jõutud, Kobratu IV karjääris ei ole aastaid tegevust toimunud ning Kobratu III karjääris ei peeta kinni kaevandamisloa nõuetest (kaevandustegevusega on väljutud teenindusmaa piiridest). Kohalikel elanikel puudub kindlustunne, et karjäärid üldse millalgi korrastatud saavad. 10.12.2021 esitasid uuringuloa kohta negatiivse arvamuse kaks Kikivere küla elanikku. 4) Kaevandamisloa saamine on vähe tõenäoline. Vastustaja ei näe võimalust hiljem nõustuda kaevandamisloa andmisega. Ei ole mõistlik lasta uuringuloa taotlejal kulutada raha uuringute tegemiseks, kui on selge, et kaevandamist sellele ei järgne. Vastustaja märkis, et EMG Arendus OÜ (varasema ärinimega Maavarade OÜ) taotles uuringuluba ka 2018. aastal ning vastustaja keeldus loa andmisest 08.11.2018.a korraldusega nr 921.
3.EMG Arendus OÜ esitas 13.01.2022 vaidlustatud korraldusele vaide (tl 33-36). Tartu Vallavalitsus jättis 24.03.2022.a vaideotsusega nr 269 (tl 42-43, edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata. Lisaks vaidlustatud korralduses öeldule tõi vastustaja vaideotsuses välja, et kaevandustegevusel on ulatuslik ja pikaajaline mõju piirkonna arengule ja maakasutusele. On selge, et uuringule järgneb soov avada uus karjäär. Vastustaja ei soovi takistada juurdepääsu maavaradele, vaid seab põhjendatud tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada karjäärides varude ammendamine loa kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine. Asjakohane on viidata sellele, kui uuringu eesmärgiks seatud kaevandamine tõenäoliselt võimalikuks ei osutu. Kogukonna seisukohta on väljendanud Kobratu Küla Seltsing ja Kikivere küla elanikud. Lisaks rohevõrgustiku toimimisele on elanike murekohtadeks kaevandamise mõju miljööväärtusliku maastiku komponentidele, selle roll kinnisvara väärtuses, kvaliteetse vee säilimine ja varustuskindlus, erosiooni suurenemine põllu- ja metsamaadel, võimalikud tormikahjud, kaevandamisega seotud mürahäiring, kellaaegade eiramine, õhusaaste, pikkade (15+ aastat) kaevandamislubade lõppemisel (või ka varem tegevuse lõpetamisel) puudub kindlus maa korrastamise osas. Elanikud viitasid sellele, et Kikivere II uuringuruumi taotlemise teevad ahvatlevaks Kikivere I uuringuruumi paljulubavad tulemused ning maapinna visuaalne varustuskindlus.
4.EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964) esitas 22.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. 12.07.2022 tehti lõplik äriregistri kanne selle kohta, et EMG Arendus OÜ (ühendatav ühing) ühines EMG Karjäärid OÜ-ga (registrikood 14273374, ühendav ühing) ning EMG Arendus OÜ on ühinemise käigus registrist kustutatud. Kohtu 22.03.2023.a määruse alusel on kaebajaks EMG Karjäärid OÜ.
5.Kaebaja nõueteks on: - tunnistada vaidlustatud korraldus õigusvastaseks, - tühistada vaideotsus, - kohustada vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Kikivere II uuringuruumis kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus antud oluliste kaalutlusvigadega, kuna vastustaja tugines uuringuloa andmisest keeldumisel ebaõigetele ja sobimatutele kaalutlustele. Vastustaja keeldus kaalutlustel, mis seostuvad kaevandamisega, mitte geoloogiliste uuringute tegemisega. Tegemist on kahe täiesti erineva tegevusega, mis on õiguslikult reguleeritud erinevalt ning millel on erinevad tagajärjed ja mõju. Nõustumine uuringutega ei kohusta vastustajat nõustuma kaevandamisega. Isegi kui vastustaja kohaselt viitas sellele, et
kaevandamisloaga nõustumine on vähe tõenäoline, siis puuduvad vaidlustatud korralduses mistahes muud kaalutlused. Küsimus maavara varu suurusest piirkonna karjäärides ning uute karjääride avamise või vanade taasavamise otstarbekusest on Keskkonnaameti pädevuses. Vastustajal puudub alus keelduda kaevandamisloa, ammugi uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest põhjendusel, et uue liivakarjääri rajamine või vana taasavamine ei ole varustuskindluse aspektist otstarbekas. Vastustaja saab lähtuda eelkõige kohaliku elu küsimustest, mitte riiklikest kaalutlustest. Lisaks seondub varustuskindluse küsimus kaevandamisega, mitte uuringutega. Geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. S.h saab vastustaja kaevandamisloa menetluses hüpoteetiliste riskide asemel rajada oma arvamuse uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel tuli arvestada. Uuringuloa andmist ei mõjuta see, kas ala on reserveeritud mäetööstusmaaks. Planeeringute muutmine ei ole välistatud ja see toimub eraldi menetluses. Üldplaneering ei saa õiguslikult välistada uuringu tegemist. Tartu maakonnaplaneering ja Tartu valla üldplaneering ei välista geoloogilise uuringu tegemist (ega hilisemat kaevandamist) Kikivere II uuringuruumi alal, vaid kehtestavad kaevandamisloa andmisele ja kaevandamisele teatavad tingimused. Ka kaevandamise vastuolu üldplaneeringuga ei pruugi välistada igal juhul kaevandamisloa andmist. Vastustaja ei ole välja toonud, millist konkreetset mõju omab uuringu tegemine või võimalik hilisem kaevandamine rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele või väärtuslikule põllumajandusmaale. Kaebajat ei saa samastada teiste samas piirkonnas tegutsevate karjääride ja kaevandajatega. Hinnata tuleb konkreetset taotlejat ja tema taotletud tegevust. Keelduvat korraldust ei saa õigustada sellega, et samasugune otsus on tehtud ka teiste taotlejate suhtes. Vastustaja on mitmele isikule uuringuteks loa andnud ja ei kohtle kaebajat võrdselt. Vastustaja on viidanud kohalike elanike vastuseisule kaevandamisele, kuid ei ole välja toonud konkreetseid (kogukonna) huve, mille pinnalt oleks võimalik mõista ja aru saada, miks keelduti/keeldutakse uuringutest. Geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale või piirkonnas elavatele inimestele. Vastustaja ei ole välja toonud, millel põhineb tema vastupidine arvamus või kahtlused.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse põhjenduste juurde ning lisas järgmist. Lisaks sellele, et uuringuruum asub suures osas rohelise võrgustiku toimimise tagamise alal, asub see maakonnaplaneeringu järgi ka väärtuslike maastike alal ja väärtusliku põllumajandusmaa alal. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutusele võtmine mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Maardlate kasutusele võtmisel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Tartu Vallavolikogu kehtestas 15.06.2022.a otsusega nr 43 Tartu valla uue üldplaneeringu. Üldplaneeringu kehtestamise otsus jõustus 01.08.2022. Kaebaja ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarvet vaidlustanud. Üldplaneeringus on öeldud, et üldjuhul ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik takistuseks
kaevandamisloa taotlemisele ja väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras, kuid võimalusel tuleb nendel aladel kaevandamist vältida. Vastustaja ongi pidanud võimalikuks, vajalikuks ja asjakohaseks vaidlusalusel alal praegu kaevandamist vältida, kuna ala naabruskonnas on piisaval hulgal ammendamata karjääre. Vastustaja soovib ohjata negatiivset kaevandamispraktikat vallas ning tagada kaevandusalade vahetus naabruses elavatele valla elanikele veidigi vastuvõetavamat elukeskkonda. Valla tervikliku arengu ja vallaelanike elukeskkonna hea kvaliteedi vaatepunktist omab tähtsust karjääride rekultiveerimisega kaasnenud negatiivne praktika. Põhimõtteliselt on õige, et vastustaja on viidanud kaevandamise tagajärgedele, kuid geoloogilist uuringut tehakse kaevandamise eeltööna, praktikas on nende vahel otsene seos ning uuringu positiivsete tagajärgede korral kaevandamise tõenäosus suureneb. Vastustaja hinnangul on tegemist üldisema probleemiga, et riigis on korraga avatud liiga palju kaevandusi. Seetõttu kestavad kaevetööd palju aastaid, maavarad jäävad kaevandamisloa kehtivuse ajal lõpuni kaevandamata ning taotletakse lubade pikendamist või uusi lubasid. Antud temaatika omab küll ajalise nihkega, kuid siiski otsest seost kaevandamisele eelnevate geoloogiliste uuringute teostamisega – maavaravaru olemasolu kinnitavate uuringute tulemusena luuakse paratamatult ootus kaevandamise võimalusele vaatamata sellele, et juba praegu on võimaliku kaevandamise negatiivne mõju ja mittelubatavus piisavalt selged. Vastustajal on sellises olukorras õigus ja kohustus lähtuda elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Kohalikud elanikud on aastatel 2019 - 2021 korduvalt esitanud palveid geoloogilise uuringu loa taotlusi mitte anda (tl 87, 89, 90, 96). Vastustaja ei kohtle kaebajat ja teisi isikuid põhjendamatult ebavõrdselt.
7.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet nõustus kaebaja seisukohtadega. Keskkonnaamet rõhutas, et vastustaja mittenõustuv seisukoht on talle siduv uuringuloa keeldumise alus, Keskkonnaamet ei saa edasises uuringuloa menetluses ümber hinnata vastustaja seisukohti või hinnata nende õiguspärasust. Geoloogilise uuringu tegemine ja maavara varu arvele võtmine on eelduseks maavara kaevandamiseks antava keskkonnaloa (kaevandamisloa) taotlemiseks, kuid ei tähenda seda, et kaevandamisluba antakse. Keskkonnaametil ei ole võimalik keelduda uuringuloa andmisest põhjusel, et potentsiaalse kaevandamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed häiringud, samuti ei anta hinnangut varustuskindlusele. Arvestada saab konkreetselt uuringuloa alusel tehtavate töödega kaasnevate mõjudega. Keskkonnaamet ei pea põhjendatuks taotleda vastustaja keelduva otsuse jõusse jäämisel Vabariigi Valitsuse luba uuringute tegemiseks, kuna senise praktika kohaselt eramaadel puudub selleks ülekaalukas riigi huvi. Kohtu seisukoht
8.Maapõueseaduse (MaaPS) § 26 ja § 27 lg 7 tuleneb, et uuringuloa taotluse menetlemise raames saadab Keskkonnaamet uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 35 lg 1 p 10 alusel keeldub Keskkonnaamet uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole sellega nõus.
9.MaaPS § 27 lg 7 järgi esitab arvamuse uuringuloa taotlusele kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 järgi otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele. Vaidlustatud korralduse andis Tartu Vallavalitsus. Vastustaja selgitas, et uuringuloa taotlusele arvamuse esitamine ei ole KOKS § 22 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevusse kuuluv küsimus. Tartu valla põhimääruse § 24 lg 2 ütleb, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise otsustab vallavalitsus, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
10.Riigikohus on selgitanud, et uuringuks nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum. Kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (30.09.2022.a otsus asjas 3-20-1247 p 10, 3-3-1-37-15, p 20).
11.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kohtu hinnangul ei ole loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine üksnes riigi õigus ja kohustus, vaid sellest põhimõttest peavad lähtuma kõik isikud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vastustaja peab kõige olulisemaks ja määravat tähtsust omavaks kaalutluseks suunata valla ja kohaliku kogukonna huvides ning uuringute tegemiseks nõusoleku andmise kaudu vallas toimuvat kaevandamist nii, et see toimuks säästlikult. Säästliku kaevandamise all mõistab vastustaja seda, et esmalt ammendatakse juba antud kaevandamisload (avatud karjäärid) ning uuritud või uurimisel olevad maardlad. Vastustaja soovib saavutada, et kaevandamisest majandustegevusena huvitatud isikud ei otsiks uuringute tegemise kaudu aina uusi võimalusi, vaid pühenduksid olemasolevate võimaluste ammendamisele ja tegevuse korrektsele lõpetamisele (kaevandatud alade korrastamisele) selle järel. Eeltoodu on ühtlasi vastustaja poolt välja selgitatud kohaliku kogukonna huvi. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase, lubatava ja kaaluka argumendiga.
12.Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja 5-20-2 asjaoludest nähtub, et tegemist ei ole uudse või ainukordse probleemiga. Selles asjas 26.05.2020 tehtud kohtuotsuse kirjeldavas osas on öeldud, et Jõelähtme vald algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse muuhulgas põhjusel, et kaevandamist reguleerivad normid ei arvesta piisavalt omavalitsusüksuste õigustega - õigusaktid ei sätesta riigi poolt erinevate maavarade säästliku kasutamise ligikaudsete mahtude hindamist mingi ajaühiku (nt 10 või 20 aasta) kohta, riigi eriplaneeringu abil maavarade kaevandamise alade määramist, maavarade kaevandamise õiguse müüki enampakkumisel ja kaevandamislubade kehtivuse olulist lühendamist soodustamaks maavarade kaevandamise lõpetamist ja karjääride korrastamist võimalikult lühikese aja jooksul, et kaevandamisest tulenevad negatiivsed mõjud loodusele ja inimestele avalduksid võimalikult lühikest aega. Jõelähtme valla hinnangul võimaldaksid need meetmed välja tulla olukorrast, kus igal isikul on õigus esitada taotlusi kaevandamisloa saamiseks ja
omavalitsusüksused on väga suure kaevandamishuvi tõttu vastu mistahes uutele kaevandustele, et vältida elukeskkonna halvenemist, kus lubasid väljastatakse maksimaalselt pikaks ajaks, kuna nõudlus maavarade järele ajas muutub ja võib esineda perioode, mil konkreetset maavara ei ole võimalik või soodne müüa, kus iga kaevandamisloa taotluse juures on üks peamisi argumente konkreetse maavara väidetavalt väga halb varustuskindlus (viidatud otsuse punkt 9). Riigikohus tõi selle vaidluse lahendamisel muuhulgas välja, et kaevandamisluba antakse menetluses, milles omavalitsusüksusel on võimalik osaleda ja väljendada oma vastuseisu kaevandamisele (viidatud otsuse punkt 34). Kohtu hinnangul on eeltooduga kohane arvestada ka käesolevas vaidluses, kus küsimuse all on nõusolek uuringuloa, mitte kaevandamisloa andmiseks (vt selle kohta pikemalt allpool).
13.Üheks asjaoluks, mida kohalikul omavalitsusel uuringuloa taotluse puhul tuleb kaaluda, on kohaliku kogukonna huvid. Praeguses asjas on kohalik kogukond avaldanud vastuseisu just uuringuloa andmisele. Kobratu Küla Seltsingu 07.12.2021.a avalduses (alla kirjutatud 08.12.2021) palutakse Kikivere II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusolekut mitte anda. Avaldaja viitab sellele, et piirkonnas on rohkesti avatud ja ammendamata karjääre. Samuti on mitmeid karjääre, kus tegevus on kas soikunud või kaevandamine on lõppenud ja karjäär korrastamata. Avalduses on öeldud, et kohalikel elanikel puudub igasugune kindlustunne, et karjäärid üldse millalgi korrastatud saaksid, ning nad ei pea sellises olukorras mõeldavaks siinsesse piirkonda järjekordese karjääri rajamist keset Kikivere küla. On ju üheselt selge, et uuringuid tehakse eesmärgiga hiljem alustada kaevandamist (tl 87). Kahe füüsilise isiku 10.12.2021.a avaldus on esitatud Kikivere II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses. Selles on välja toodud mitmeid muresid. Avaldajate hinnangul ei ole uuringu tegemine põhjendatud muuhulgas seetõttu, et maavarade pakkumine piirkonnas ületab nõudlust. Avaldajate murede hulgas on ajaliselt pikad kaevandamisload ning kindlusetus maa korrastamise osas kaevandamise lõppemisel (tl 89). Ka varasemates haldusmenetlustes aastatel 2019 - 2020 on Kobratu Küla Seltsing esitanud vastuväiteid uuringuloa andmisele põhjendusel, et uute uuringute tegemine ei ole põhjendatud olukorras, kus olemasolevad karjäärid on ammendamata ja korrastamata (tl 90, 96). Selline olukord kestab alates aastast 2014 (tl 92).
14.Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel (võetud asja juurde 22.03.2023.a määrusega) asub Kikivere II uuringuruumi läheduses mitmeid tegutsevaid liivakarjääre: - Kikivere liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/328095 tähtajaga 20.07.2031; - Kobratu IV liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/322010 tähtajaga 10.07.2027; - Kobratu III liivakarjäär, kaevandamisluba nr TARM-073 tähtajaga 09.05.2038; - Kobratu liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/333152 tähtajaga 17.06.2034; - Kobratu II liivakarjäär, kaevandamisluba nr KL-518403 tähtajaga 11.03.2030. Liivakarjääride paiknemist näitab kaart (tl 81-82), millel on nähtav ka taotletav uuringuala (Uus-Lulli kinnisasi).
15.Kohtupraktikas on siiani valdavaks olnud seisukoht, et uuringuloa andmist tuleb käsitleda täiesti eraldi võimalikust tulevasest kaevandamisest ning mitmed uuringuid teha soovinud isikud on vaidlusi kohalike omavalitsustega sellisel põhjendusel võitnud. Kaebaja on tsiteerinud mitmeid sellekohaseid kohtulahendeid. Kohus nõustub sellega, et ühtne ja
väljakujunenud kohtupraktika on reeglina hea. Samas on kohtunikul õigus ja isegi kohustus sellest kõrvale kalduda, kui väljakujunenud kohtupraktika konkreetse kohtuasja asjaoludel tema siseveendumusega ei ühildu.
16.KOKS § 2 lg 1 alusel on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kohaliku arengu kujundamiseks ja suunamiseks ei piisa sellekohasest õigusest, vaid vastustajal peab olema ka reaalne võimalus seda teha. Kaevandamise puhul on selleks vastavalt MaaPS § 35 lg 1 p 10 ja § 55 lg 2 p 11 sätestatud võimalus nõustuda või mitte nõustuda uuringu- või kaevandamisloa andmisega.
17.Kohtu hinnangul on vastustajal õigus suunata kaevandamise valdkonnas toimuvaid arenguid vallas juba uuringute staadiumis, kui uuringut soovitakse teha tulevase kaevandamise eesmärgil. Iseenesest on õige, et uuringute tegemisel ja teabe saamisel on iseseisev väärtus. Kuid tuleb arvestada ka sellega, kes ja millisel eesmärgil uuringuid teeb ning kas teabe saamine on seejuures põhieesmärk või üksnes kõrvalsaadus. Kaebaja on äriühing ning soovib uuringut teha tulevase kaevandamise eesmärgil. See on välja toodud ka taotluses (tl 9). Kui uuringu tulemus on kaebajale soodne, siis väga suure tõenäosusega järgneb sellele kaevandamisloa taotluse esitamine. Teabe saamine üldisemas tähenduses on kõrvalsaadus. Asja peale võiks vaadata teisiti, kui näiteks erapooletu mittetulunduslikul eesmärgil tegutsev isik sooviks teha uuringuid eesmärgil kaardistada maavara varud kogu Eestis või mingis terviklikus piirkonnas, näiteks ühes maakonnas või vallas. Sel juhul on teabe kogumine põhieesmärgiks ja see, et saadud teavet saavad majandustegevusega tegelevad isikud kasutada oma tegevuse kavandamisel, on kõrvalsaadus. Eeltoodut arvestades võib asja peale vaadata nii, et ühelt poolt on kaalul teabe kui sellise väärtus ja teiselt poolt selle teabe olemasoluga kaasnevad negatiivsed tagajärjed - kohaliku kogukonna suurenev ebakindlus ja rahulolematus, pidevad jätkuvad haldusmenetlused jms.
18.Tuginemine sellele, et piirkonnas on kaevandusi ja uuritavad alasid juba praegu väga palju, ei tähenda üksnes tuginemist varustuskindluse küsimusele. Vastustajal on õigus hinnata vallas toimuvat või kavandatavat kaevandamist mitte ainult üksikute kaevanduste / uuringualade kaudu, vaid tervikuna (kogumis). Vallale ja kohalikule kogukonnale avaldab mõju ka see, millises ulatuses toimuvad need tegevused kokku - kui tihedalt paiknevad olemasolevad või potentsiaalsed (uuritud või uuritavad) kaevandused, millise kestusega on kaevandamisload, kuidas on kaevandajad üldiselt oma kohustusi täitnud, kui korrektselt on kaevandamine lõpetatud. Piltlikult öeldes on vastustaja lähtunud valla huvist ja kohaliku kogukonna soovist mitte elada ja tegutseda väga pika või määramata tähtaja jooksul kaevanduspiirkonnas, mis nii ruumiliselt kui ka ajaliselt kogu aeg suureneb. Uuringute tegemisest ja tulemusest sõltub otseselt see, kas ja kui palju avatakse uusi kaevandusi. Põhjendatud on vastustaja ja kohaliku kogukonna soov peatada kaevandamisele suunatud tegevused, s.h uuringulubade andmine ning saavutada selles küsimuses vähemalt mõneks ajaks rahu. Kaevandada soovivate isikute huvi on võimalik suunata olemasolevate
kaevanduste või juba uuritud või uurimisel olevate maardlate ammendamisele seeläbi, et muud võimalused lihtsalt ei ole teada. Vastustaja ei ole seega ekslikult samastanud uuringuluba ja kaevandamisluba, nagu väidab kaebaja, vaid on kasutanud võimalust keelduda uute uuringute tegemisest eesmärgil suunata isikuid ammendama juba kasutusel olevaid või uuritud ja uuritavaid maardlaid.
19.Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja on kaebajat kohelnud ebavõrdselt. Vastupidi, asjas esitatud tõendite põhjal on vastustaja halduspraktika olnud järjekindel. Uuringulubade andmisel on vastustaja korduvalt põhjendanud, et luba on antud uuringuteks juba avatud või varem tegutsenud karjääris. Vastustaja nõustus 25.06.2020.a korralduses nr 518 uuringuloa andmisega Kobratu VIII uuringuruumis (tl 45-46). Korralduses on öeldud, et uuringuruum kattub Kobratu liivakarjääri III mäeeraldisega, mille suhtes kehtib maavara kaevandamise keskkonnaluba nr TARM-073 (kehtivusaeg kuni 09.05.2038). Vastustaja on varem uuringulubade andmisest keeldunud põhjendusel, et piirkonna varustuskindlus on pikaks ajaks tagatud. Kobratu VIII uuringuruumis on uuringute eesmärgiks laiendada olemasolevat mäeeraldist sügavuse suunas. Sel juhul saab juba kaevandamisega rikutud alalt maavara (liiv) maksimaalses ulatuses ratsionaalselt kaevandatud ja kasutatud ning karjäär ühtse projekti alusel korrastatud. Vastustaja nõustus 22.09.2022.a korralduses nr 908 (tl 115-116) uuringuloa andmisega Kikivere III uuringuruumis Uus-Ellia maaüksusel. Uuringuruum kattub täielikult kehtiva loaga mäeeraldisega Kikivere liivakarjäär (loa nr L.MK/328095) ning uuringuruumi teenindusala asub senise Kikivere liivakarjääri mäeeraldisega ja täiteliiva aktiivse tarbevaru esimese plokiga samades piirides, karjääri põhjast allpool. Vastavalt üldplaneeringule asub ala, kuhu luba taotletakse, mäetööstuse maa-alal. Vastustaja märkis, et seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavara varu saab pidada piisavaks, eelistab vald olemasolevate maardlate lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Kuna uuringuluba taotletakse juba töötavas karjääris eesmärgiga hiljem taotleda kaevandamisluba, võimaldab see juba kaevandamisega rikutud alalt maksimaalses ulatuses ratsionaalselt kaevandada. Hilisemal kaevandamisloa taotlemisel tuleb arvestada võimalikult lühikese loa kehtivuse ajaga ning on oluline, et juba kasutuses olev Kobratu IV karjäär saaks ammendatud ja korrastatud loa kehtivuse ajal. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja põhjendas korralduses nr 908 uuringuloa andmist sellega, et piirkonnas on suur nõudlus täiteliiva järele ning taotleja Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ soovib kasutada Kikivere III uuringuruumis leiduda võivat liiva piirkonna ehitusobjektide varustamiseks. Tegemist ei ole vastustaja põhjendustega, vaid taotleja seisukohtade kokkuvõtmisega ning see on korraldusest selgelt aru saada. Vastustaja nõustus 02.09.2022.a korralduses nr 818 (tl 117-118) uuringuloa andmisega Kämara külas Vahemetsa kinnisasjal. Korraldusest nähtub, et vastustaja eelnevalt ehk 26.05.2022 keeldus nõusoleku andmisest, kuid muutis oma otsust pärast vaide esitamist ja täiendavat koosolekut piirkonna maaomanikega. Vastustaja seadis uuringuloa andmisel mitmeid lisatingimusi maaomanike huvides ning märkis ühe põhjendusena, et kaevandaja on valmis enne kaevandamist panustama kohalike elanike heaolu tagamisse. Taotlejale pandi kohustus koguda uuringu raames ka vastustajale ja kohalikele elanikele vajalikku teavet (selgitada välja piirkonna veerežiim laiemalt, s.h miks ühe majapidamise keldrisse valgub pinnasevesi, fikseerida salvkaevude veetase ja teha kindlaks vee kvaliteet). Samuti on korralduses öeldud, et alal on karjäär varem olnud, ammendunud ossa korrastamata
karjäärialasse on tekkinud tehisjärv ning uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Kämara kruusamaardlaga.
20.Kohus märgib, et kaebaja on vastustajale samal ajal ette heitnud nii seda, et teda on koheldud ebavõrdselt, kui ka seda, et keelduvat otsust ei saa õigustada samasuguste otsuste tegemisega teiste taotlejate suhtes. Need seisukohad on omavahel vastuolus. Kohtu hinnangul saab vastustaja tugineda sellele, et tema praktika on vaidluse all olevas küsimuses olnud pika aja jooksul ühtne.
21.Kaebaja on äriühing ning tema eesmärgiks on teenida kasumit. See on majandustegevuse loomulik ja üldiselt aktsepteeritud eesmärk. Kaebaja huvi saab olla kulude vähendamine ehk kasumi suurendamine näiteks seeläbi, et kaebaja otsib uuringute tegemise teel kohti, kus kaevandamine on hõlpsam ja kulud väiksemad. Kuid see ei ole ülekaalukas huvi, mis maavarade säästva kasutamise ning vastustaja ja kohaliku kogukonna huvid üles kaalub. Seda, et vastustaja hinnangul ülekaalukaks osutunud huvide kõrval saaks teostada ka majandustegevust, on vastustaja omal viisil arvestanud - vastustaja on viidanud sellele, et on piisavalt karjääre, kus kaevandamisluba on juba antud või kus uuringute tegemiseks on vastustaja andnud nõusoleku. Seadusandja ei ole vajalikuks pidanud reguleerida kaevandamist kui majandustegevust nii, et võimalus sellega tegelda jaguneks õiglaselt kõigi isikute vahel, kes seda soovivad teha (näiteks uuringute tegemise ja / või kaevandamise õiguse andmine üksnes avalikul enampakkumisel). Vastustajale ei saa panna ülesannet seista selle eest, et kõik isikud, s.h kaebaja saaksid juurdepääsu uuringute tegemisele ja seejärel kaevandamisele võrdsetel alustel. See ei tähenda kaebaja ebavõrdset kohtlemist - iga taotlus on lahendatud vastava konkreetse uuringuruumiga seotud asjaoludest lähtudes.
22.Kaebaja peab ebaõiglaseks seda, et talle omistatakse teiste kaevandajate tegevus (näiteks kaevandamise nõuete rikkumine, karjääride korrastamata jätmine). Kaebaja seisukoht on mõistetav, kuid tegemist on elulise paratamatusega, millega kaebajal tuleb arvestada ja leppida. Igas sarnases menetluses (näiteks tehase rajamine, loomakasvatusega tegelemine, raieõiguse saamine) on loa või õiguse taotleja seotud sellega, millised kogemused on kohalikul kogukonnal varem neid tegevusi ellu viinud isikutega. Eesti keskkonnaõiguse suurkuju Hannes Veinla armastas rõhutada, et mitte kõik lahendused ei pea olema õiguslikud (vt näiteks TEDxLoodusele - Hannes Veinla - Õiguse võim ja võimetus keskkonna kaitsel, www.youtube.com/watch?v=5tBuWOIhx_8, 15:03-15:50). Ka praegusel juhul ei ole kaevandajate negatiivse maine parandamine kohaliku kogukonna silmis mitte õiguslik, vaid ühiskondlik küsimus. Vastustajale ei saa ette heita, et ta lähtus kohaliku kogukonna seisukohtadest sellistena, nagu need on. Kohtu pädevuses ei ole seda reguleerida, kuid soovitusena saavad kaevandajad näiteks ühiskondlikult koonduda, ühiselt korraldada tegevusi, mis nende mainet parandavad (s.h kõrvaldada mõne kaevandaja tegemata jätmisi) jne. Lisaks tuleb arvestada, et uuringuluba on võõrandatav (MaaPS § 41 lg 1) ning selleks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut. See tähendab, et ka kohalik omavalitsus ei saa lähtuda konkreetset taotlejat iseloomustavatest asjaoludest, kuna tal puudub tagatis, et see isik jääb uuringute teostajaks.
23.Vastustaja on tuginenud sellele, et uuringutele tõenäoliselt järgnev kaevandamine ei oleks kooskõlas üldplaneeringuga. Vastustaja on menetluse käigus välja toonud vastuolu alates 01.08.2022 kehtiva uue üldplaneeringuga. See on kohane ja lubatav, kuna kohtuasja koosseisu
kuulub ka kohustamisnõue ning kui kohus peaks selle rahuldama, siis tuleb vastustajal lähtuda praegu kehtivast üldplaneeringust. Kohtupraktika põhjal on omavalitsusüksusel kaevandamisloa menetluses võimalik tugineda argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu lahend 520-2 p 34). On õige, et üldplaneering ei välista kaevandamist uuringualal absoluutselt - kehtiva üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et üldjuhul ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik takistuseks kaevandamisloa taotlemisele ja väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras. Väärtuste (sh riiklike õigusaktidega ja kõrgemalseisvate planeeringutega määratud ülesannete täitmiseks) säilimiseks tuleb võimalusel nendel aladel siiski ka tulevikus kaevandamistegevust vältida. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning rakendada leevendusmeetmeid (üldplaneeringu seletuskirja lk 34 p 11). Kuid vastustaja ei ole kasutanud vastuolu üldplaneeringuga vaidlustatud korralduse põhiargumendina. Vastustaja tugineb sellele kui toetavale põhjendusele, miks suunata uuringuloast keeldumise teel kaevandamist vallas tervikuna nii, et kaevandamine toimub kehtivate kaevandamislubade ja uuritud maardlate arvel. See kujutab muuhulgas endast üldplaneeringus nimetatud võimalust kaevandamist väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku alal vältida. Kohus märgib, et ka kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud põhimõte, et kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate maardlate lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele (seletuskirja lk 34 p 6).
24.Riigikohus on selgitanud, et kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, siis see on üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15 p 14).
25.Kolmas isik viitas sellele, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013.a käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhendi riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktide 7.2 ja 7.4 alusel antakse uuringuluba ka siis, kui potentsiaalne kaevandamisloa andmine varustuskindluse aspektist tulenevalt ei ole võimalik. Sellele asjaolule juhitakse uuringuloa taotleja tähelepanu ning vastav selgitus lisatakse uuringuloa andmise otsuse motiveerivasse ossa, kuid uuringute tegemine iseenesest ei ole seetõttu veel vastuolus riiklike huvidega. Kohtu hinnangul ei saa seda lähenemist üle kanda olukorrale, kus uuringuloa andmise üle otsustab kohalik omavalitsus. Riigi huvide (eeskätt varustuskindluse) ja kohaliku omavalitsuse huvide (eeskätt valla arengu suunamine ja kohaliku kogukonna huvid) kaitsmine ja arvestamine on erinevad asjad ja nende lahendamine ei pea toimuma samamoodi.
26.Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õiguspärane. Vastustaja on arvesse võtnud kohased asjaolud ja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Tehtud otsus on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Kui vaidlustatud korraldus on õiguspärane, siis ei saa kohus kohustada vastustajat sama küsimust uuesti otsustama.
Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus jätab vaidlustatud korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
28.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Tartu Halduskohtu 12.05.2023.a lahend muudetud Riigikohtu 19.06.2026.a lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.