X kaebus Tallinna Vangla 06.04.2023 vaideotsuse nr 515/23/48-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks vaadata kaebaja 09.01.2023 taotlused nr 5-8/23/1308-1 ja 58/23/1304-1 uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas viibiv X esitas 09.01.2023 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8/23/1308-1 korduva riskihinnangu koostamiseks, millest tulenevalt hinnataks ümber tema ohtlikkuse tase. X hinnangul on kehtiv riskihindamine vastuolus riskihindamise metoodika ja põhimõtetega ning ta soovib, et tema ohutase muudetaks kõrgohtlikult ohtlikule.
2.Tallinna Vangla jättis 12.02.2023 vastusega nr 5-8/23/1308-2 korduva riskihinnangu koostamise ja ohtlikkuse taseme muutmise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et riskihindamise käigus on riske hinnatud vastavalt ette nähtud vangide kriminogeensete riskide hindamise vahendile ja kehtivale metoodikale. Taotleja ohtlikkuse tasemeks hinnatud „kõrgohtlik“ on arvestades kriminogeensete riskide hinnangut ja kehtivat metoodikat silmas pidades õige ja asjakohane ning seda ei muudeta.
3.09.01.2023 esitas X taotluse nr 5-8/23/1304-1 riskihindamise ankeedis kajastatud turvalisusriski „usalduse kaotus“ kustutamiseks, kuna tegemist on valeväitega.
4.Tallinna Vangla jättis 12.02.2023 vastusega nr 5-8/23/1304-2 riskihindamise ankeedis kajastatud turvalisusriski „usalduse kaotus“ kustutamise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla selgitas, et riskihindamise käigus hinnati riske vastavalt ettenähtud vangide kriminogeensete riskide hindamise vahendile ja kehtivale metoodikale. Taotleja riskihindamise ankeedis kajastatud turvalisusrisk „usalduse kaotus“ on arvestades kriminogeensete riskide hinnangut ja kehtivat metoodikat silmas pidades õige ja asjakohane ning seda ei muudeta.
5.X esitas 27.02.2023 (registreeritud 02.03.2023) vangla vastusele nr 5-8/23/1308-2 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 06.04.2023 otsusega nr 5-15/23/48-2 rahuldamata. Vangla leidis, et vastuses on toodud asjakohased põhjendused, mida on vaideotsuses ka täpsustatud ja täiendatud. Vaidemenetluses ei leidnud kinnitust põhjendamiskohustuse rikkumine, mistõttu puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamiseks ehk riskihinnangu, sealhulgas ohutaseme muutmiseks.
6.X esitas 27.02.2023 (registreeritud 02.03.2023) vangla vastusele nr 5-8/23/1304-2 vaide, milles soovib selgitust kinnipeetava individuaalses täitmiskavas turvalisuse riskiks märgitud usalduse kaotuse aluste kohta.
7.05.04.2023 vastuses nr 5-15/23/49-2 selgitas vangla, et liigitab X pöördumise märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 1 kohaselt selgitustaotluseks. Vastuses selgitati X muuhulgas, et talle koostatud ja kinnitatud individuaalsesse täitmiskavasse kandus turvalisuse risk „usalduse kaotus“ riskihindamisest. Riskihindamise koostamisse olid kaasatud mitmed oma ala spetsialistid ja vigade vältimiseks konsulteeriti riskihindamise koostamise ajal metoodikuga.
8.X (kaebaja) esitas 02.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse individuaalse täitmiskava osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ümber hindama ja alandama kaebaja ohutaset ning võimaldama vangistusseaduse § 20 viidatud ümberpaigutamise avavanglasse.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
11.Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja vangla seisukohtadega selles, et kaebaja ohtlikkuse taset „kõrgohtlik“ ei alandata ning et kaebaja suhtes esineb turvalisuse risk - usalduse kaotus. Nii kaebusest kui ka muudest kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud tema suhtes kinnitatud individuaalses täitmiskavas (ITK) sisalduvaid hinnanguid konkreetse turvalisusriski ning ohtlikkuse taseme kohta ja soovib, et vangla viiks läbi uue riskihindamise ning muudaks selle tulemusena ka ITK-d.
12.Kaebaja on esitanud nii tühistamis- kui kohustamisnõude. Kohtu hinnangul on kaebaja 09.01.2023 esitatud taotlused käsitatavad taotlustena toimingu sooritamiseks (seda seisukohta jagab vaideotsuses ka vangla). Kuivõrd 12.02.2023 vastustega keeldus vangla toimingute sooritamisest, on ka nimetatud vastused käsitatavad toimingutena ning seetõttu ei ole nende tühistamise nõue lubatav. Eeltoodut arvestades järeldab kohus, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla 06.04.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/48-2 tühistamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja 09.01.2023 taotlused uuesti läbi. Taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue hõlmab kohtu hinnangul ka uue riskihindamise läbiviimise nõuet, kuna esialgses taotluses soovitud „ümberhindamine“ ongi sisuliselt uue hindamise läbiviimine.
13.Sõltumata nõude eesmärgipärasest tõlgendamisest leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebajale õiguse riskihindamise tulemuse ja ITK vaidlustamiseks. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
14.Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava 2(4)
on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
15.Eeltoodust nähtub, et individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebaja puhul tuvastatud usalduse kaotus eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14).
16.Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on sätestatud VangS § 20 lgs 1. Selle normi kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui kinnipeetava ITK-st selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab selles normis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p 18).
17.Avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel on kaebajal võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ja vaielda ITK-s kajastatule vastu, kui vangla sellele dokumendile tugineb (vt Tartu Halduskohtu 21.01.2019 määrus asjas nr 3-19-58, p 12). Vajadusel saab kinnipeetav kohtus vaidlustada täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule täitmiskavas (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111).
18.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et riskihindamise tulemusel tehtud järeldus usalduse kaotuse esinemise kohta ja vastava turvalisusriski kajastamine ITK-s ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisest. Seega puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
19.Arvestades eeltoodut ei ole praegusel juhul lubatav ka Tallinna Vangla 06.04.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/48-2 vaidlustamine, kuna see ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (HKMS § 45 lg 4). Seega tuleb ka vaideotsuse tühistamise nõue HKMS § 45 lg 4 ning HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
20.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
3(4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.