X. X ja Y. Y-Y kaebus Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/7-2 ja 30.06.2020 korralduse nr 378 tühistamiseks Kaebajad: X. X ja Y. Y-Y
Menetlusosalised
Kaebajate esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja: Harku vald Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 07.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutushoiatus nr 12-4/7-2 ja 30.06.2020 korraldus nr 378.
2.Mõista Harku vallalt X. X ja Y. Y-Y kasuks välja menetluskulud summas 2589 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Harku Vallavalitsus tegi 06.05.2020 ettekirjutuse nr 12-4/7-2 (ettekirjutus, kaebuse lisa 4) X. X ja Y. Y-Yle (kaebajad) kuuluval kinnistul Harku vallas, Muraste külas, Xxxxxxx xx xx (kinnistu) ehitustegevuse peatamiseks ning poolelioleva ehitise lammutamiseks.
Kaebajad esitasid ettekirjutusele vaide (kaebuse lisa 5) ning vaidemenetluse raames täiendavad seisukohad (kaebuse lisa 6). Harku Vallvalitsuse 30.06.2020 otsusega (vaideotsus, kaebuse lisa 7) jäeti vaie rahuldamata, kuid muudeti ettekirjutuses määratud lammutamistähtaega ning määrati uueks tähtajaks 31.12.2021.
2.30.07.2020 esitasid X. X ja Y. Y-Y Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 06.05.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/7-2 ja 30.06.2020 korralduse nr 378 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse oma 13.08.2020 määrusega menetlusse. Asja menetlus oli peatatud seoses kompromissläbirääkimistega 06.05.2021 kuni 01.02.2023. Asjas toimus kohtuistung 07.03.2023.
4.1.Ettekirjutuse põhialuseks on väide, et kinnistule olevat ehitatud hoone osaliselt ehituskeelualasse. Ehituskeeluvööndite õiguslik alus tuleneb looduskaitseseadusest. Kinnistul puudub seadusest tulenev ehituskeeluala. Eeltoodut kinnitab ka riigi vastava valdkonna pädev haldusorgan Keskkonnaamet 16.07.2020 kirjas (vt kaebuse lisa 7) märkides, et tegemist ei ole looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndiga. mis oleks seotud mõne veekogu ranna või kalda piirangutega või looduskaitsealast tulenevate kitsendustega. Seega antud juhul ei ole rikutud seadusest tulenevat ehituskeeluvööndit.
4.2.Ettekirjutuses märgitakse, et detailplaneeringu kohaselt olevat paeastangu servale (klindi pervele) lähemale kui 25 meetrit ehitamine keelatud ning tegemist olevat seega ehituskeelualaga. Ettekirjutuses ei ole selgitatud, et millisest detailplaneeringu punktist vastav regulatsioon tuleneb ning millisel õiguslikul alusel üleüldse saab detailplaneering kindlaks määrata ehituskeelualasid. Detailplaneeringu seletuskirjas vastav regulatsioon puudub. Detailplaneeringu joonisel on tõepoolest erinevad alad märgitud viirutatud alaga, mis vastavalt detailplaneeringu joonisele peaks tähistama „ehituskeeluala", kuid detailplaneeringus puudub igasugune regulatsioon vastavate alade sisustamisest ning piirangute kehtestamise alusest ja eesmärgist. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 9 lg 8 kohaselt on detailplaneeringule lisatava joonise mõte muuta detailplaneering arusaadavamaks ning illustreerimaks detailplaneeringu regulatsiooni. Seega peaks väidetav ehituskeeluala määramine ning sisustamine nähtuma detailplaneeringu seletuskirjast ja kehtestamise otsusest ning joonis saaks vastavat regulatsiooni üksnes illustreerida. Antud juhul puudub detailplaneeringus mistahes regulatsioon ehituskeeluvööndi kehtestamisest. Detailplaneeringu p 3.2 näeb ette maakasutuse ja ehitusõiguse regulatsiooni viitega konkreetsetele tabelitele märkides, et detailplaneeringuga on kindlaks määratud kruntide kasutamise otstarve, krundil paiknevate ehitiste suurimad ehitusalused pinnad, suurim lubatud korruselisus ja suurim lubatud hoonete arv krundil. Seega ei näe detailplaneering ette ehitusõiguse määramisel konkreetseid hoonestusalasid ega ehituskeeluvööndeid. Seega on sisutu ettekirjutuses esitatud väide, et detailplaneeringuga on ette nähtud ehituskeeluala paeastangu servast 25 meetrit Eeltoodud seisukohta toetab täiendavalt planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 9 loetletud detailplaneeringuga määratavad asjaolud, mis näeb ette muuhulgas muud seadustest tulenevate kinnisomandi kitsenduste kindlaksmääramise. Kuivõrd ehituskeeluala määramine on ilmselgelt ulatuslik omandiõiguse piirang, siis vastava kitsenduse kindlaksmääramine saab toimuda üksnes lähtuvalt seadusest tuleneva kitsenduse alusel. Antud juhul puudub õigusakt,
mis näeks ette ehituskeeluvööndi nõude 25 meetrit astangust. Seega ei võimaldanud ka detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud regulatsioon määrata detailplaneeringuga kindlaks ehituskeeluvööndit ilma, et õigusaktiga oleks vastav piirang kehtestatud. Lisaks on asjakohane viidata looduskaitseseaduse § 40 lg-le 2, mille kohaselt oleks võimalik seadusest tulenevat ehituskeeluvööndit suurendada üldplaneeringuga, mitte aga detailplaneeringuga. Seega isegi kui detailplaneering oleks sisaldanud regulatsiooni ehituskeeluvööndi suurendamiseks, mille välistavad kaebajad täielikult, siis vastav regulatsioon ei omaks õiguslikku tähendust - detailplaneeringuga ei saa seadusest tulenevat ehituskeeluvööndit suurendada.
4.3.Ettekirjutuses leitakse, et kinnistul olevat rikutud ka Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringut (Kättesaadav arvutivõrgus: https://kaart.harku.ee/DP/E_teemaplaneering/_avalik/) (teemaplaneering) viidates punktile 3.11.10, mille kohaselt tuleb vältida hoonete ehitamist klindi pervele lähemale kui 30 meetrit. Vastav viide on eksitav. Eeltoodut kinnitab ainuüksi fakt, et vastustaja on ise väljastanud kinnistule ehitusloa, mis võimaldab klindi pervele lähemale kui 30 meetrit ehitada. Lisaks, teemaplaneeringu p 3.11.10 näeb ette üldised soovitused, mitte ei kehtesta ehituskeeluvööndit. Vastav on sõnaselgelt esile toodud teemaplaneeringu seletuskirja p 3.11.10 pealkirjas. Lisaks on ka vastava soovitava regulatsiooni osas eraldi ette nähtud, et ka vastav soovitus ei kohaldu tihehoonestusalal paikneval klindi serval ja jalamil olemasoleva hoonestuse vahele jääval alal ehk olukorras, mis esineb praegusel juhul. Seega ei tulene ka teemaplaneeringust ettekirjutuses viidatud ehituskeeluala.
4.4.Taganemata eeltoodust, isegi kui oleks võimalik detailplaneeringuga kehtestada ehituskeeluala 25 meetri klindist, siis puuduvad igasugused põhjendused, kuidas on kinnistu piir ja klindilt arvestatav väidetav ehituskeeluvöönd seotud. On üldteada asjaolu, et klindi ülemine serv võib ajas muutuda lähtuvalt ilmastikumõjudest, inimtegevuse tulemusel jne, mis on toimunud ka käesoleval juhul. Kliendi ülemisele servale on rajatud vaateplatvorm. Lisaks on klindi ülemisele servale ladustatud lund, mis hiljem rasketehnikaga alla lükatud. Kõik vastavad toimingud mõjutavad klindi ülemist serva ning puudub igasugune alus eeldada, et klindi ülemine serv vastab ka käesoleval hetkel detailplaneeringu kehtestamise ajal esinenud faktilisele olukorrale. Eeltoodust tulenevalt näeb ka looduskaitseseadus § 35 lg 5 ette, et ehituskeeluvööndite määramisel arvestatakse kaldaastangu alumisest, mitte ülemisest servast. Seega isegi kui detailplaneeringuga oleks kehtestatud ehituskeeluala 25 meetrit klindi servast, nagu väidetakse ettekirjutuses, siis klindi serv detailplaneeringu kehtestamise ajahetkel ja kinnistu piir ei ole samastatavad. Ettekirjutuses puudub etteheide, et kinnistul oleks ehitustegevusega asutud klindi alumisele servale lähemale kui 25 meetrit.
4.5.Kaebajad leiavad, et lähtudes eeltoodust ei ole kinnistul ehitustegevusega rikutud detailplaneeringut ega teemaplaneeringut. Isegi kui detailplaneering oleks ette näinud ehituskeeluala, mida on kinnistule rajatud ehitise puhul väga minimaalselt ületatud, siis eeltoodu ei ole automaatseks aluseks kinnistule rajatud hoone lammutamiseks.
4.6.Kaebajad on järelevalvemenetluse raames selgitanud, et enne ehitustööde algust hoone asukohta nihutati väga minimaalselt põhja suunas võrreldes esialgse ehitusprojektiga. Hoone asukoha vastav minimaalne nihutus ei toonud kaasa ehituskeeluvööndis ehitamist. Eeltoodut on kinnitanud ka Keskkonnaamet. Kaebajad ei osanud vähimalgi määral eeldada, et vastustaja võiks asuda seisukohale, et tegemist on ehituskeeluvööndiga ning vastav nihutus on lubamatu.
Kaebajate vastavat veendumust kinnitab kogu vastava piirkonna faktiline olukord. Piirkonnas on hulgaliselt hooneid, mis on rajatud klindi servale lähemale kui 25 meetrit. Näiteks Prisma tn. 3 kinnistul asub hoone kinnistu piirist ca 20 m kaugusel ning piirkonna mitmed hooned on rajatud klindi servale - Lõkke tn 8 asub ca 6-7m panga servast, Lõkke tn 14 hoone asub ca 5 m panga servast, Lõkke tn 16 grillmaja asub otse panga serval, Lõkke tn 20 hoone kaugus pangast on ca 5 m, Tulisaba tee 18 kaugus pangast on ca 6 m, Tulisaba tee 22 hoone kaugus pangalt on ca 10 m jne. Lisaks piirneb kinnistuga Muraste vaateplatvorm koos trepiga, mis on igapäevaselt avalikkuse poolt aktiivses kasutuses. Kõik vastavad faktilised asjaolud kinnitavad, et piirkonnast puudub kehtiv ehituskeeluvöönd 25 meetrit klindi servast. Eeltoodud asjaolude valguses ei osanud kaebajad vähimalgi määral eeldada, et ehitise nihutamine väga minimaalselt võiks kogu piirkonda arvestades mistahes probleemiks osutuda, rääkimata väitest, et tegemist võiks olla ehituskeelualaga.
4.7.Vastavalt eeltoodule asus vastustaja kinnistul teostatud ehitustegevuse üle ehitusjärelevalvet teostama aasta aega hiljem peale aktiivse ehitustegevuse algust, kui ehitise majakarp oli sisuliselt valmis. Kaebajad on kinnistule ehitise rajamiseks aastaid (ca 30 aastat) kogunud vahendeid ning kogu oma säästud ehitusse paigutanud. Lisaks on võtnud täiendava finantseeringu jaoks laenu. Kaebajate poolt käesolevaks hetkeks ehitustegevuseks teostatud kulutuste maht on ca 140 000 eurot, millele lisandub kinnistu maksumus. Tegemist on kaebajate kui füüsiliste isikute jaoks äärmiselt suurte summadega ning ehitise lammutamine paneks kaebajad väga raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodut kinnitab ka kinnisvara eksperthinnang (kaebuse lisa 9).
4.8.KorS § 28 lg-ga 1 antakse korrakaitseorganile riikliku järelevalve raames õigus teha ettekirjutus, kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole ettekirjutuses esitatud ühtegi väidet, et kinnistul oleks rajatud ehitis ohtlik või esineks mistahes muul viisil ohu olukord. Seega ohtu ei esine ning ettekirjutus on tehtud väidetava korrarikkumise tõttu, millega ohtu ei kaasne. Seevastu lammutamisettekirjutuse tegemine saab üleüldse kõne alla tulla ehitusseadustiku § 132 lg 3 kohaselt olulise või kõrgendatud ohu korral või püsiva negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada, puhul. Käesoleval juhul vastavaid aluseid ei esine. Samuti on leitud ettekirjutuses, et ehitusseadustiku § 132 lg 3 antud olukorras lammutamist ette ei näe. Seega jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel üleüldse nõutakse antud juhul lammutamist.
4.9.Kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 kohtuotsus asjas nr 3-16-2100) on leitud, et kuna lammutamisettekirjutus on ehitanud isiku suhtes äärmiselt koormav meede, tuleb selle tegemisele eelnevalt hoolikalt kaaluda, kas ei esine vähem koormavaid meetmeid, mida oleks võimalik kasutada sama eesmärgi saavutamiseks. Lammutamisettekirjutuse tegemise proportsionaalsuse huvides tuleb kaaluda, millised vastuolud loa tingimuste või muude avalikõiguslike normidega on nii olulised, et lammutamine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Seega tuleb haldusorganil alati esmalt kaaluda. kas lammutamisel on vähem koormavaid alternatiive. Antud juhul vastavat sisulist kaalumist teostatud ei ole.
4.10.Isegi kui detailplaneeringuga oleks ette nähtud ehituskeeluala, siis tegemist ei ole seadusest tuleneva ehituskeeluvööndiga ning võimalik on detailplaneeringu vastavas osas kehtetuks tunnistamine või uue detailplaneeringu kehtestamine. Arvestades, et hoone asukoht jääb väljaspoole Muraste looduskaitseala ning kinnistul puuduvad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud, keskkonnakaitselisi nõudeid eiratud ei ole. Eeltoodut on väljendanud ka Keskkonnaamet 16.07.2020 kirjas. Samuti ei muutu avalikkuse jaoks kinnistule hoone rajamisega midagi - klint on endiselt avalikkusele vastavalt kasutatav nagu see on siiani olnud. Lisaks on kaebajad valmis omalt poolt panustama täiendavalt Muraste küla arengusse
erinevatel viisidel ning pakkunud välja võimalikud koostöövormid (kaebuse lisa 10). Asjakohane on viidata, et kaebajad kuuluvad Tallinna Kristlikku Vabakogudusse ning kavandavad vaidlusalust hoonet kasutada paar korda kuus ka nn kodukogudusena, mis oleks piirkonnas ainulaadne ja teeniks seeläbi ka avalikku huvi.
4.11.Ettekirjutuses põhjendatakse lammutamisnõuet väitega, et vaidlusalusele hoonele ei ole võimalik anda kasutusluba. Vastav väide ei ole asjakohene. Esiteks, planeeringuid eiratud ei ole. Teiseks, isegi kui hoone asuks osaliselt ehituskeeluvööndis, siis vastavalt eeltoodule on võimalik väidetav rikkumine kõrvaldada läbi detailplaneeringu menetluse. Seega on ennatlik ning asjakohatu põhjendada hoone lammutamisnõuet tulevikus kasutusloa saamise võimatusega. Isegi kui esines rikkumine, siis on võimalik rikkumine kõrvaldada ning puudub igasugune alus eeldada, et vaidlusalusele hoonele kasutusluba tulevikus ei väljastata. Kasutusloa väljastamise otsustatakse vastava menetluse raames.
4.12.Seega isegi kui kinnistul on hoone rajamisel rikutud ehituskeeluvööndit, siis on vastav rikkumine võimalik kõrvaldada oluliselt leebemate meetmetega kui hoone lammutamine kahjustamata seeläbi avalikku huvi. Vastava asjaoluga ei ole ettekirjutuses arvestatud.
4.13.Võttes arvesse eeltoodut on ettekirjutus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Samuti kuulub lähtuvalt eeltoodust tühistamisele vaideotsusega määratud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks.
4.14.Kaebajad toovad välja, et OÜ Loodusekspert ekspert T. T isikus, eksperthinnangus (13.02.2023 vastuse lisa) jõuti järeldusele, et vaidlustatud ettekirjutuse objektiks oleva hoone nihkest tulenevalt ei ole tuvastatud ebasoodsaid mõjusid Muraste LKAle, rohevõrgustiku koridorile ega elustikule. Lisaks tõi ekspert esile, et teatavaid ebasoodsaid mõjusid, mis ei ilmne hoone nihkumisest, vaid elamurajooni üldisest survest loodusele, on võimalik kompenseerida soovituslike leevendusmeetmetega kogukonda kaasates ning igaühe looduskaitse printsiipi rakendades. Vastav tõend kinnitab täiendavalt, et hoone asukoha nihe ei oma negatiivseid mõjusid ning seega on lammutusettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne meede ja kaebus on põhjendatud.
4.15.Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 589 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (vt 06.03.2023 ja 10.03.2023 kaebaja menetluskulude nimekiri koos lisadega).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Vastustaja märgib esiteks, et kaebaja kaebuses toodud väited on vasturääkivad. Teiseks ei ole vallavalitsus kordagi ei järelevalve- ega vaidemenetluse käigus väitnud, et Xxxxxxxx xx xx kinnistul paikneb looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeluala, vaid seda, et tegemist on detailplaneeringust tuleneva piiranguga. Vallavalitsusele edastati kaebus, et Xxxxxxxx xx xx kinnistul ehitamisel olev üksikelamu ei paikne ehitusprojekti järgses asukohas. Kohalikule omavalitsusele on seadusega ( EhS § 130 lg 2) pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle. Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitamise vastavust ehitusprojektile ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Teistel isikutel, eelkõige sama planeeringuala kinnistute omanikel ja vahetutel naabritel, on õigustatud ootus, et kinnistute hoonestamine toimub vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Täiendavalt, on vastustaja hinnangul käesolevas asjas kaalukas asjaolu, et lisaks hoone detailplaneeringu järgsesse ehituskeelualasse püstitamisele, on hoone paiknemine kinnistul vastuolus ka ehitusloa ehitusprojektiga. Seetõttu ei ole vastustaja hinnangul õige, et kaebuses on kahtluse alla seatud vaid detailplaneeringu tingimuste kehtivus, mitte aga kinnistule antud
ehitusloa järgimise kohustus, kuivõrd püstitatud hoone ei vasta ehitusprojektis märgitud asukohale (11.09.2020 vastuse lisa 1 ja 2). Vaidemenetluse käigus 16.06.2020 toimunud mõõdistuse tulemusena selgus, et kinnistule püstitatud hoone kõige klindipoolsem osa paikneb klindi servast 19,77m kaugusel ning seega ehituskeelualas üle 5 meetri (11.09.2020 vastuse lisa 7 ja 8). Mõõdistuse tulemustest nähtuvalt paikneb üle poole olemasolevast ehitisest ehituskeelualas. Tulenevalt EhS § 5 on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 3 lõige 1 punkti 2 kohaselt koosneb ehitusprojekt graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud. Sama määruse § 4 lõige 1 punkti 1 kohaselt sisaldab ehitusprojekt üldjuhul asendiplaani. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti asendiplaani osas joonised, mis mh kajastavad ehitise paiknemist krundil. Eeltoodust tulenevalt on projektikohaseks ehitamiseks kohustuslik järgida hoone paiknemist kinnistul. Tulenevalt EhS § 19 peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh peab punkti 1 kohaselt omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule. Käesoleval juhul ei ole kaebajad omapoolseid kohustusi täitnud, sest kinnistul ei ole ehitustegevus toimunud vastavalt kehtivale detailplaneeringule ega ehitusloale. Vastustaja mõistab kaebajate väiteid analüüsides, nagu kehtiv detailplaneering ei ole järgimiseks kohustuslik. Taoline tõlgendus on väär, kuivõrd isikud on taotlenud ehitusloa detailplaneeringuga vastavuses, kuid omavoliliselt püstitanud hoone nii detailplaneeringus kui ka ehitusloa ehitusprojektis märgitust teise asukohta. Vastustaja hinnangul tekib kaebajate sellise tegevuse õigustamisel küsimus detailplaneeringute koostamise vajadusest ja kehtestamisest üleüldse, st mis eesmärgil koostada planeeringuid, kui nende tingimusi järgida ei tule. Lisame, et kaebajad ei ole esitanud vallavalitsusele nii järelevalve- kui ka vaidemenetluse käigus ühtegi objektiivset, vältimatut ega tõsiseltvõetavat põhjendust, mis tingisid Xxxxxxxx xx xx kinnistul hoone ehitusloast erinevasse kohta ning seeläbi ehituskeelualasse ehitamise.
5.2.Vastustaja on kaebajale nii järelevalve- kui ka vaidemenetluse käigus selgitanud, et Xxxxxxxx xx xx kinnistu on moodustatud Harku Vallavolikogu 21. juuni 2001 otsusega nr 51 kehtestatud Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu alusel (11.09.2020 vastuse lisa 3.). Nimetatud detailplaneering kehtib ning seda ei ole kehtetuks tunnistatud või tähtaegselt vaidlustatud. Planeeringule ei kehti seaduses sätestatud aegumistähtaega, misjärel see automaatselt kehtetuks muutuks. Ehitusluba antakse, kui see vastab detailplaneeringule ning ehitusloa menetluses ei tõstatata ega kaaluta detailplaneeringuga kehtestatud ehitustingimuste kehtivuse küsimust. Kehtiva planeeringu alusel koostatud ehitusprojektile on Xxxxxxxx xx xx kinnistule väljastatud ehitusluba. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.1. on selgitatud. „Planeering toetab uute väikeelamute ja tehnoehitiste rajamist ning arvestab piirkonna elanike liikumisega klindiservani, kust pääseb mereäärsele puhkealale.“ Planeeringujoonisel on põhjapoolsetele kinnistutele klindist läbivalt (planeeringu põhijoonisel pos nr 21, 22, 29, 30, 34, 35, 37 ja 38) ette nähtud 25-meetrine ehituskeeluala, et oleks tagatud avalik juurdepääs klindiservale, kuid samuti kaitstud kinnistuomanike privaatsus seal liikuvate inimeste eest. Lisaks sellele tuleb arvestada aasjaoluga, mida ka kaebaja on välja toonud, et klindi serv muutub aja jooksul, millest tulenevalt ei ole välistatud tulevikus klindile lähedale ehitatud hoonetele tekkida võiv oht. Planeeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud ehitus- ja planeerimisseadus ei sisaldanud otsesõnu planeeringutes kohustust hoonestus- või ehituskeeluala märkimiseks. Siiski, nagu ka Kolmiku maaüksuse detailplaneeringust nähtub, seda praktikas märgiti ning kanti planeeringujoonistele. Vastustaja selgitab, et planeeringu elluviimisel tuleb alati lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastustest. Tähele tuleb panna, et planeering oleks teistele isikutele riiveteta elluviidav, st kui teised isikud on sama planeeringualal ehitusõiguse realiseerimisel kehtivatest planeeringunõuetest lähtunud, on isikutel õigustatud ootus, et samadest nõuetest lähtutakse ka veel hoonestamata kruntide puhul. Viimast juhul, kui konkreetse kinnistu puhul ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut
või väljastatud projekteerimistingimusi. Seega tuleb vallal järgida kehtivaid planeeringuid ning seista selle eest, et planeering kui terviklik ruumilahendus viidaks ellu nii, nagu näeb ette kehtestatud planeering. Käesoleval juhul puudub planeeringu ja taotletud ehitusloa elluviimiseks alus Xxxxxxxx xx xx kinnistu suhtes erandite tegemiseks. Kaebajad on kinnistule ehitusloa taotlemisel kehtivast planeeringust lähtunud, st pidanud planeeringut piisavalt ajakohaseks, et selle alusel hoone projekteerida ning ei ole enne planeeringu alusel ehitusloa taotlemist tõstatanud kehtiva planeeringu ajakohasuse küsimusi. Vastustaja juhib veel kord tähelepanu, et ehitusloa taotlusele lisatud ehitusprojekt on koostatud vastavalt detailplaneeringule. Arvestades ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaanis toodut, mille kohaselt on hoone lubatud ehitada vastu ehitusala/hoonestusala põhjapoolset serva, pidid kaebajad olema teadlikud, et hoone nihutamine põhja poole viib olukorrani, kus hoone ei hakka paiknema selleks ettenähtud alas ning seeläbi püstitatakse ehituskeelualasse.
5.3.Kaebajate arutlus, et detailplaneeringu seletuskiri peaks ilmtingimata sisaldama ehituskeeluala selgitust, on meelevaldne. Xxxxxxxxx xx xx maaüksus vastab Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu põhijoonisel positsioonile 37 ning jooniselt on selgelt tuvastatav hoonestusala/ehitusala ning punase viirutusega 25-meetrine ehituskeeluala kinnistu piirist arvates. Vallavalitsus möönab, et kuigi planeeringu põhijoonisel ei ole tingmärkide osas konkreetsel välja toodud hoonestusala/ehitusala, on see jooniselt, arvestades ehituskeeluala tähistust, selgesti eristatav ning arusaadav. Samuti kinnitab nimetatud asjaolu juba piirkonda rajatud hoonestus. Hoonestusalasid hakati planeeringutesse sõnaselgelt märkima alles 01.01.2003 kehtima hakanud planeerimisseaduse kohaselt. Käesoleval juhul ei oma asjas tähtsust, et seletuskirjas ei ole ehituskeeluala eraldi märgitud. Planeering on konkreetse maaala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavaid üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja ja joonise vahel ei esine vastuolu, vaid dokumendid moodustavad mõlema andmeid arvesse võttes terviku. Kuivõrd tegemist on planeerimisseaduse üldosas kehtestatud põhimõttega, kehtib see ka varem koostatud planeeringutele. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 2 jäid uue planeerimisseaduse kehtestamisel 2015. aastal kõik eelnevate seaduste alusel koostatud planeeringud kehtima. Kuigi aja jooksul on planeeringu menetlus- ja sisunõuded muutnud, peamiselt uuenenud ja täpsustunud, tuleb planeeringu elluviimisel alati lähtuda konkreetse planeeringu tervikliku planeeringulahenduse mõttest ja sõnastusest.
5.4.Xxxxxxxx xx xx kinnistul kehtiv Kolmiku maaüksuse detailplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 21.06.2001 otsusega nr 51 ning käesoleval ajal detailplaneeringuga seatud tingimuste üle enam vaidlustamisvõimalust ei ole. Kinnistusraamatu andmetel omandasid kaebajad Xxxxxxxxx xx xx kinnistu 2010. aastal, st pea 10 aastat pärast planeeringu kehtestamist. Kinnistu omandamisel oli isikutel võimalik kinnistul kehtiva detailplaneeringuga tutvuda. Xxxxxxxx xx xx kinnistul anti ehitusluba 04.06.2018 üksikelamu püstitamiseks. Kaebajad pidid olema teadlikud, millised piirangud sätestab ja õigused annab kinnistul kehtiv detailplaneering. Olukorras, kus isikud on ehitusloa taotlemisel planeeringuga kehtestatud nõudeid järginud, kuid ehitustegevuse käigus neid omavoliliselt eiranud (11.09.2020 vastuse lisa 4), ei anna alust planeeringu tingimuste kehtivuses kahtlemiseks.
5.5.Detailplaneeringu olemus on seotud ehitusõigusega. Detailplaneering pole sama, mis ehitusprojekt, sest ehitusprojekt määrab ära täpsed hoone parameetrid. Detailplaneering annab ehitusliku raamistiku, mille sisse peab tulevikus projekteeritav hoone ära mahtuma, st detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus. Seega määratakse planeeringuga maksimaalne kinnistu ehitusõigus ning ka hoonestusala piirid. Teiseks viib kohalik omavalitsus läbi detailplaneeringute ellu oma territooriumi ruumilist planeerimist. Kolmiku maaüksuse detailplaneering kehtib ning juhul, kui maaüksusel kehtib varasemalt kehtestatud detailplaneering ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb maaüksusele hoonestuse rajamisel lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Juhul, kui planeeringuala või elluviimise olulised
asjaolud on muutunud, näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette erinevad toimimisviisid ja võimalused.
5.6.Vastustaja on kaebajatele varasemalt vaidemenetluse käigus selgitanud, et Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud teemaplaneering (Arvutivõrgus kättesaadavad: https://kaart.harku.ee/DP/E_teemaplaneering/_avalik/) on aluseks uute planeeringute koostamisel, kuid kehtib ka osas, mille kohta detailplaneering on jäänud n-ö neutraalseks. Harku valla kehtivad üld(Arvutivõrgus kättesaadavad: https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering ) ja teemaplaneering on avalikult kättesaadavad valla kodulehel ning nendega on igal isikul võimalik tutvuda. Ettekirjutusse toodi teemaplaneeringu viide punktile 3.11.10 selleks, et näitlikustada asjaolu, et detailplaneeringuga on isikule ette nähtud juba nagunii soodsamad tingimused võrreldes täna kehtivate kõrgemate planeeringute tingimustega, millega uue planeeringu koostamisel tuleb arvestada. Teemaplaneeringuga ei ole kehtetuks tunnistatud kehtivate detailplaneeringute nõudeid. Mis puutub aga teemaplaneeringu tõlgendamisse, siis kordame veel kord, et Xxxxxxxx xx xx maaüksuse hoonestamisel tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust ning tegemist ei ole kinnistuga, millele ehitusõigust taotleda soovitakse, et lähtuda saaks teemaplaneeringu tingimustest, millele kaebaja on tuginenud. Kehtiva Kolmiku maaüksuse detailplaneeringuga on ette nähtud ühine ehitusjoon, st läbivalt on ehituskeelualaks määratud 25-meetrine ala klindi servast. Lisaks ei ole viide teemaplaneeringule lähtunud niivõrd ehituskeeluala kirjeldamisest kui sellest, et klindialuseid ja -pealseid tuleb säilitada puhkealadena, kuhu võib rajada jalgradasid. Harku valla üheks ainulaadsemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, millele avaneb teedelt ja hoonestuse vahelt kauneid vaateid. Jalgrada on Kolmiku planeeringu alusel ette nähtud ja joonisel tabelisse „Kruntide tehnilised näitajad“ piiranguna kantud.
5.7.Vastustaja kordab, et Kolmiku maaüksuse detailplaneering on kehtiv ning käesoleval ajal ei kehtestata selles osas täiendavaid piiranguid. Vallavalitsus ei nõustu kaebajate meelevaldse seisukohaga nagu peaks 25-meetrist ehituskeeluala arvestama klindi alumisest servast. On tõsiasi, et klindi ülemine serv aja jooksul erinevate mõjutuste tulemusena muutub. Käesoleval juhul on klindi serv Xxxxxxxx xx xx kinnistu piirist väljas ja kaugemal ning 25-meetrine ehituskeeluala on võimalik takistusteta tagada. Sõltumata sellest, et aja jooksul klindi serva kaugus võib muutuda, on detailplaneeringuga kindlaks määratud ka ehitusala/hoonestusala, mille piiridest on kaebajad vaidlusalusel juhul üle ehitanud põhjendusel, et soovisid kinnistu lõunapoolset osa suurendada. Seega isegi, kui 25-meetrist ehituskeeluala ei oleks võimalik tagada, kuivõrd klindi serv on aja jooksul muutunud, ei muutu detailplaneeringu põhijoonisel ehitusala/hoonestusala asukoht, mida kaebajad hoone püstitamisel samuti järginud ei ole. Vallavalitsus rõhutab, et Xxxxxxxx xx xx kinnistu puhul ei ole tegemist pelgalt detailplaneeringuga ette nähtud ehituskeelualasse ehitamisega, vaid isikud ei ole kinnistule hoonet püstitanud ehitusloale vastavalt ega ka ettenähtud ehitusalale/hoonestusalale.
5.8.Kaebaja on kaebuses tuginenud vaid Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu tingimustele, kuid mitte faktile, et isikud ei ole muuhulgas kinnistul hoone püstitamisel lähtunud ehitusloa ehitusprojektis toodud hoone asukohast. Ühtlasi ei nõustu vallavalitsus, et kinnistule rajatud hoone puhul on ehituskeeluala väga minimaalselt ületatud. Selle väite ebaõigsust tõendavad nii vaidemenetluse käigus läbiviidud mõõdistus kui ka kinnistule püstitatud hoone paiknemise joonis. Lisaks eeltoodule jääb vastustajale arusaamatuks kaebajate meelevaldne tõlgendus, et detailplaneering ei kehti või ei kehti osas, mis kaebajate soovide ja huvidega vastuolus on ning sedagi olukorras, kus isikud on juba rikkumise toime pannud. Vallavalitsus ei ole teinud automaatset järeldust, et Xxxxxxxx xx xx kinnistule püstitatud hoone tuleks automaatselt lammutada. Nii järelevalvemenetluse kui ka vaidemenetluse käigus on võimalikke lahendusvariante kaalutud, samuti on kaebajad esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Vastustaja on seisukohal, et püstitades hoone osaliselt ehitusalast/hoonestusalast välja ehituskeelualasse, pidi isik arvestama kohaliku omavalitsuse
reageerimisega ning ka potentsiaalse kahju tekkimise võimalusega. Isikul puudub alus eeldada, et kohalik omavalitsus oma kohustusi ei täida ning nõuete rikkumist aktsepteerib. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 on igal inimesel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ehk ehitusõiguse mõistes eelkõige oma kinnisasja hoonestada, st ehituslikult kasutada. Riigil on kohustus sätestada omalt poolt õiguslik raamistik üksikisiku omandi kaitsmiseks, sätestades normid, mis piiritlevad omaniku ning teiste isikute õigused ja kohustused. Põhiseaduse mõistes on igasugune reeglite kehtestamine kinnisasja kasutamise piiramine ning sellised piirangud peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud. Käesoleval juhul on piirangud ette nähtud planeerimisseaduse alusel detailplaneeringuga. Omavoliliselt ehitanud isikut ei kaitse usalduse arvestamise kohustus ega õiguspärase ootuse printsiip, st isik ei saa eeldada, et teadlikult ja tahtlikult ehituskeelualasse ehitamisel on tal võimalik hoone hiljem ilmtingimata seadustada. Vallavalitsus on seisukohal, et Xxxxxxxx xx xx pooleliolev hoone ei ole püstitatud ehitusloa kohaselt, kuivõrd hoone paikneb ehituskeelualas ning on ehitusalast/hoonestusalast osaliselt väljas.
5.9.EhS § 132 lõikes 3 on toodud alused, millal korrakaitseorgan ehitise lammutamise võib eelkõige otsustada. Seaduses ei ole toodud ammendavat loetelu ning seega on selles osas antud korrakaitseorganile, kelleks käesoleval juhul on vallavalitsus, kaalutlusõigus. Arvestades, et vallavalitsus ei pea Xxxxxxxx xx xx kinnistul hoone ehitamise jätkamist praeguses asukohas võimalikuks, tuli lisaks ehitustegevuse peatamisele otsustada järgnevate tegevuste üle. Rõhutame, et Xxxxxxxx xx xx kinnistul ehitatav hoone on pooleliolev, st tegemist ei ole valmisehitatud hoonega. Olukorras, kus kohalik omavalitsus isiku omavolist tulenevatel põhjustel ehitise seadustamiseks võimalust ei näe, tuleb pärast ehitustegevuse peatamist ka juba osaliselt püstitatud hoone osas isikule kohustused seada, et ebaseaduslik olukord kinnistul likvideeritaks. Ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemise kui diskretsioonotsuse õiguspärasuse määrab eelkõige see, kas vallavalitsus on kaalumisel arvestanud kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning kas lammutamise poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas kaalutlusvolituse eesmärgiga. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis on püstitatud ebaseaduslikult. Kaebajad on nii järelevalve- kui ka vaidemenetluse käigus tunnistanud, et soovisid hoone nihutamist Xxxxxxxx xx xx kinnistul põhjapoole, sest põhjapool on külm ja tuuline ning nad soovisid rohkem kasutada kinnistu lõunapoolset osa. Ehitustegevuse alustamisel pidid isikud olema teadlikud ehitusprojekti asendiplaanist tulenevalt hoone paiknemise võimalikkusest kinnistul, omaniku seadusest tulenevast kohustusest tagada ehitise ja ehitamise vastavus nõuetele, detailplaneeringust tulenevast hoonestusalast, 25-meetrisest ehituskeelualast ja jalgtee servituudi vajadusest. Lisaks alustati kinnistul ehitustegevust ilma ehitamise alustamise teatise esitamiseta. Vaide esitajatel puudub õiguspärane ootus, et kohalik omavalitsus nimetatud asjaolusid tuvastades kinnistul ehitustegevust ei peata. Samuti ei saa isik eeldada, et kohalik omavalitsus juba osaliselt püstitatud hoone lammutamist ei nõua, kuivõrd pooleliolev ehitis, mille edasi ehitamiseks isikul õigus ning seaduslik võimalus puudub, võib kinnistul tekitada ohtliku olukorra ning rikkuda Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määruse nr 23 „Harku valla heakorra eeskiri“ nõudeid. Kaebajatel ei ole alust ega õigust nõuda, et kohalik omavalitsus igal tingimusel leiaks võimalused hoone seadustamiseks, mille nihutamist nad ise soovisid ning seeläbi, arvestades ehitusloa aluseks olevaid dokumente, ehituskeelualasse ehitamisest omanikena teadlikud pidid olema. Kaebajatel on õigus nõuda, et võimalikke lahendusi kaalutakse, mida vallavalitsus ka teinud on. Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku kaudu reguleeritakse mh ka avalikus ruumis toimuvat, andes käitumiseks reeglid, mille raames on isikutel võimalik suunata oma toiminguid selliselt, et need oleksid seaduslikud ning aktsepteeritud. Üksikjuhtumi puhul on haldusorgani üheks peaeesmärgiks vajaliku ja kohase meetme otsimine, millega oleksid isikute põhiõigused ja vabadused kaitstud. Selleks teeb haldusorgan riikliku järelevalvemenetluse käigus muuhulgas
otsuseid, mis ei pruugi alati adressaadile majanduslikus mõistes soodsad olla, kuid lähtuvad asjaolusid arvestades õigetest printsiipidest. Vastustaja on ettekirjutusega kohustuse määramisel lähtunud kaalutlusõigusest ning jõudnud seisukohale, et olukorras, kus kõik alternatiivsed lahendused (ehk hoone seadustamine olemasolevas kohas) puuduvad, ei ole diskretsiooni kasutades proportsionaalne jõuda muule seisukohale, kui seda antud juhul tehtud on. Vallavalitsus selgitas nii ettekirjutuses kui ka vaideotsuses, et kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldada valla ruumilist planeerimist ja luua läbi selle nii avalikke kui ka erahuve ja vajadusi arvestav kvaliteetne elukeskkond. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Seega on detailplaneering käsitatav avaliku kokkuleppena, mis ühendab ühelt poolt üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi teiselt poolt maaomaniku huviga oma kinnistut kasutada. Võimalusi kehtiva Kolmiku planeeringu muutmiseks oleks pidanud kaaluma enne ehitusloa taotluse esitamist ning ehitama asumist. Käesoleval juhul on Xxxxxxxx xx xx kinnistul ehitamisel olev hoone nii ehitusloa ehitusprojekti, detailplaneeringu, teemaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga ilmselges vastuolus, sest hoone paikneb ehituskeelualas. Seega oleks vastuolu üldplaneeringuga olnud võimalik ületada vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega. Samas on tegemist erandliku võimalusega ning tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 1 peab sellisel juhul esinema üldplaneeringu muutmiseks ka erandlik ja põhjendatud vajadus. Mõjuvaks põhjuseks ei ole, et isik teadlikult ning tahtlikult hoone planeeringus ettenähtud ehitusala/hoonestusala ei järgi. Käesoleval juhul ei esine vallavalitsuse hinnangul ühtegi objektiivset põhjendust, mis avaliku huvi seisukohast tingiksid vajaduse üldplaneeringu muutmiseks, st kaaluks üles tervikliku üldplaneeringuna vormistatud, loodushoidlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud avaliku huvi. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajaduseks ei saa pidada asjaolu, et isik ehitab hoone teadlikult ehituskeelualasse, misjärel tuleb kohalikul omavalitsusel leida viise, kuidas hoone sõltumata rikkumisest seadustada. Selline halduspraktika seab kahtluse alla, tekitab küsitavusi detailplaneeringute koostamise ja järgimise vajaduses üleüldse ning annab väära indikatsiooni, et kehtivate nõuete teadliku rikkumise korral peab kohalik omavalitsus asja igal juhul isikule sobivalt lahendama ja kokkuvõttes hoone seadustama. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on võimalus paindlikumalt reageerida muutuvatele oludele ja vajadustele, mis aga ei saa tõusetuda olukorras, kui kehtivat planeeringut on tahtlikult nõudeid rikkudes asutud ellu viima.
5.10.Kaebajate väited hoone paiknemise minimaalsest nihutamisest on ümber lükatud hoone paiknemise joonisega, millelt nähtub, et üle poole Xxxxxxxx xx xx püstitatud ehitisest paikneb detailplaneeringuga kehtestatud ehituskeelualas ning on sealhulgas planeeringuga ettenähtud ehitusalast/hoonestusalast väljas. Isikud pidid kinnistut 2010. aastal omandades või vähemalt enne ehitusloa taotlemist olema teadlikud maaüksusel kehtivast detailplaneeringust ning selle seatavatest tingimustest. Seega ei ole arvestatav ega tõsiseltvõetav kaebajate seisukoht üldistatult, et nemad ei olnud teadlikud tingimustest, mida detailplaneering maaüksuse hoonestamisele seab, kuigi ometi on ehitusprojekt koostatud, ehitusluba taotletud ning antud detailplaneeringu tingimustega kooskõlas ja vastavalt. See, millised hoonestustingimused näeb maaüksusele ette kehtiv detailplaneering, pidi kaebajatele olema teada juba enne kinnistu soetamist, sh maaüksusega tutvumisel ka arusaam sellest, kui suur ala kinnistu lõunapoolsest osast jääb kasutamiseks pärast maja valmimist. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule pidi saama planeerida ka kinnistu kasutamise võimalusi vastavalt, et kaebajate huvid ning detailplaneeringu tingimustega arvestamine oleksid omavahel kooskõlas. Kaebajate tegevus ei saa olla vabandatav mitte teadmisega, eriti arvestades, et ehitustegevuse kavandamisel, hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb üldjuhul vastava ala spetsialistide nõu ja abi kasutada.
5.11.Mis puutub kaebajate viidatud teiste piirkonna kinnistute hoonestamisse, siis vallavalitsus on vaideotsuses selgitanud, et samuti Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu alas paikneva Prisma tn 3 kinnistule püstitatud hoone on saanud ehitusloa aastal 2002 ning kasutusloa aastal 2015. Nagu vastustaja ka vaideotsuses märkis, ei suudetud tuvastada
põhjendusi, miks ehitusluba vastava asendiplaani alusel 18 aastat tagasi anti. Vastustaja möönab, et tõenäoliselt on ehitusluba väljastatud ekslikult, sest hoone üks osa paikneb ehituskeelualas. Haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, kuid usalduse kaitset ei saa kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise või kordamise eesmärgil. Lisaks ei tulene võrdse kohtlemise printsiibist seda, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi suhtes. Riigikohus on olnud seisukohal, et haldusorgan ei riku võrdsuse põhimõtet, kui ta ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Vallavalitsus peab eelnevast tulenevalt oluliseks selgitada, et olemuslikult on Prisma tn 3 ja Xxxxxxxx xx xx kinnistute olukorrad erinevad – Prisma tn 3 ehitusluba on tõenäoliselt väljastatud ekslikult, kuid hoone seejuures püstitatud ehitusloa kohaselt, teisalt Xxxxxxxx xx xx ehitusluba on antud korrektselt, kuid hoonet on teadlikult nihutatud ning püstitatud omaniku soovide kohaselt osaliselt ehitusalast/hoonestusalast välja ehituskeelualasse. Riigikohtu praktika kohaselt õigusvastase ehitusloa alusel püstitatud ehitisele võimalik anda kasutusluba, mida Prisma tn 3 hoone puhul on tehtud. Samas ei nõustu vallavalitsus samasuguse käsitlusega Xxxxxxxxx xx xx kinnistu puhul. Vallavalitsus peab oluliseks hea halduse tava järgimist, et tulevikus vältida varasemalt tehtud vigu. Ülejäänud kaebajate toodud näidete osas, mis puudutavad Lõkke tänava ja Tulisaba tee hoonestust, kordab vallavalitsus taas, et tegemist on aiandus- ja suvilaühistute alaga, kuhu hooned on rajatud varasemalt ühistutes kehtivate generaalplaanide alusel. Lisaks sellele ei kuulu nimetatud kinnistud Kolmiku detailplaneeringu alasse, millega käesoleval juhul 25meetrine ehituskeeluala kehtestatud on. Seega ei ole tegemist asjakohaste näidete ja võrdlustega. Sealjuures ei pea vallavalitsus ka asjakohaseks kaebajate viiteid väidetava Muraste vaateplatvormi ja trepi kohta, kuivõrd Meriküla pankranniku torustikutorni trepp ja vaateplatvorm on 13.08.2020 arvates suletud põhjusel, et platvormile pääs, selle piirded ja trepp ei vasta ohutusnõuetele.
5.12.Vastustaja märgib, et asus järelevalvemenetlust Xxxxxxxx xx xx kinnistul teostama tulenevalt esitatud kaebusest. Siinkohal, mis puutub etteheitesse justkui alustas vallavalitsus teadlikult järelevalvemenetlust liiga hilja või on sellega tahtlikult venitanud, siis on EhS § 43 lõike 1 kohaselt enne ehitama asumist nõutud ehitamise alustamise teatise esitamine. Xxxxxxxx xx xx puhul ei ole nimetatud kohustust täidetud, kuigi see on EhS § 19 lõige 1 punkti 2 kohaselt omaniku kohustus. Lisaks on ehitusloa andmise otsuse punktis nr 3 kirjutatud, et „Ehitise omanik on kohustatud esitama ehitusloa väljastajale elektrooniliselt ehitisregistri kaudu www.ehr.ee vähemalt kolm päeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta“. Ehitamise alustamise teatises on lisaks taotlejale ja ehitamist teostavale isikule kohustuslik märkida ära omanikujärelevalve tegija. EhS § 20 lõike 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Kaebajad seda teinud ei ole. Arvestades Harku valla suurust ning ehitusobjektide arvu (ehitisregistri andmetel oli Harku vallas 2019. a antud kokku 1084 ehitus- ja kasutusluba ning ehitus- ja kasutusteatist) ei ole eesmärgipärane ega teostatav kõikidele objektidele ehitusjärelevalve tegemine. Kohalik omavalitsus lähtub usalduse printsiibist ehk kui kinnistule on ehitusluba antud, siis eeldatakse, et ehitustegevus viiakse läbi nõuetekohaselt ja korrektselt vastavalt loa aluseks olevale ehitusprojektile. Järelevalve teostamisel toimub objektide kontroll nii juhuvaliku kui ka esitatud vihjete/kaebuste alusel ning kui esineb alus, alustatakse ka vastav menetlus ning vajadusel koostatakse ettekirjutus. Eelnevast tulenevalt jääb vastustajale arusaamatuks kaebaja väljendatud rahulolematus, et tema poolt toime pandud rikkumist kohaliku omavalitsuse poolt varem ei tuvastatud. Märgime veel kord, et omaniku kohustus on tagada ehitise ja ehitamise seaduslikkus, st nimetatud kohustuse täitmise eest vastutab isik ise, mitte kohalik omavalitsus.
5.13.Käesolevas asjas ei saa ka ainukeseks määravaks asjaoluks olla väidetav summa, mida kaebajad on ehitamisse panustanud. Arvestades, et elamu püstitamiseks tuleb üldjuhul kulutada märkimisväärseid summasid, ei saa see aga automaatselt olla sedavõrd suure kaaluga, mis võtaksid kohalikult omavalitsuselt võimaluse olukorrale vastavalt reageerida. Taas tekitaks taoline praktika olukorra, kus kohalikul omavalitsusel ei ole sisuliselt võimalik leida muid lahendusi, kui ebaseaduslikult püstitatud hoone igal juhul seadustada. Kui isikud, teades lammutamise kui võimaliku tagajärje võimatusest, teadlikult ja tahtlikult hooneid vastavalt oma soovidele püstitavad, kaotavad vallavalitsuse hinnangul mõtte nii üld- kui ka detailplaneeringud, samuti ehituslubade andmine ning ka vastava järelevalve teostamine. Vallavalitsus ei tuvastanud kaebajate esitatud kinnisvara eksperthinnangust kinnitust, et hoone lammutamine seaks isikud majanduslikult väga raskesse olukorda. Kaebajate poolt vallale edastatud kinnistu hindamisaktist nähtuvalt oli hinnangu eesmärgiks laenutagatise turuväärtuse hindamine krediidiasutusele esitamiseks, mis ei kajasta ilmtingimata seda, millises ulatuses rahalisi vahendeid on omanikud hoone püstitamiseks kasutanud. Kinnisvarahindajal ei ole kohustust kontrollida, kas püstitatud hoone on ehitatud ehitusloale vastavalt. Arvestades kaebajate väiteid ehitamise alustamiseks raha kogumise perioodist, ei oleks isik vallavalitsuse hinnangul sellisel juhul pidanud hoone püstitamisega ehituskeelualasse riskima. Seetõttu on vallavalitsus seisukohal, et vaide esitajad on ise oma tegevusega väidetava majandusliku kahju tekkimise põhjustanud.
5.14.06.05.2020 ettekirjutuses on viidatud alusena EhS § 130 lõige 2 punktid 1, 2 ja 3 ning korrakaitseseaduse § 23 lg 3 ja lg 4. Viidatud EhS sätte kohaselt teostab kohalik omavalitsus riiklikku järelevalvet ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule vastavuse üle, kontrollib ehitamise või ehitise nõuetele vastavust ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu. Vastavalt konkreetsele juhtumile otsustab kohalik omavalitsus ka kohase meetme rakendamise. Vastustaja on nii vaideotsuse kui ka käesolevas vastuses põhjendanud, mis alustel on pidanud eesmärgipäraseks kinnistule püstitatud hoone lammutamiseks. Kaebajate poolt vallavalitsusele edastatud Xxxxxxxx xx xx kinnistu hindamise aktist ning ka 25.05.2020 esitatud vaidest nähtus, et püstitatud ehitise valmidus on 35%. Seega on hoone osaliselt valmis ehitatud. Vallavalitus ei pea reaalseks ühtegi võimalust, et ehituskeelualas paiknevat pooleliolevat hoonet saaks antud asukohas edasi ehitada. Selleks, et Xxxxxxxx xx xx kinnistule oleks võimalik püstitada elukondlik hoone, mida saaks ka sihtotstarbe kohaselt kasutada, tuleb hetkel kinnistul paiknev pooleliolev ehitis lammutada.
5.15.Nii ettekirjutuses, vaideotsuses kui käesolevas vastuses on põhjendatud, millised asjaolud on tinginud vastava sisuga ettekirjutuse tegemise. Isik ei saa rikkumist toime pannes eeldada, et senine kohtupraktika teda igal juhul kaitseb ning kohus kohaliku omavalitsuse otsused tingimata tühistab. Vastustaja nõustub, et haldusorganil tuleb alati esmalt kaaluda, kas lammutamisest on isikule vähem koormavaid alternatiive, mida on tehtud. Vastustaja on kaebajatele selgitanud, miks ei ole võimalik Xxxxxxxx xx xx kinnistule anda projekteerimistingimusi, sest EhS § 27 lõige 2 punktide 1-3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel detailplaneeringu olemasolul hoone väljakujunenud keskkonda, et projekteerimistingimused ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus määratud tingimusi. Sama paragrahvi lõikes 4 on toodud loetelu tingimustest, mida on võimalik detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimustega täpsustada. Loetelus ei ole punkti, mis võimaldaks projekteerimistingimuste andmisega muuta detailplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluala või suurendada, nihutada hoonestusala rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest. Lisaks ei ole projekteerimistingimuste andmine võimalik vastuolu tõttu Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud teemaplaneeringu nõuetega, mille kohaselt tuleb vältida hoonete ehitamist klindi pervele lähemale kui 30 meetrit. Samuti on põhjendatud, miks ei pea vallavalitsus võimalikuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist, kuivõrd selleks puuduvad planeerimisseadusest tulenevad alused. Teisalt, nagu eelnevalt märgitud, otsustab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise üle vallavolikogu. Kaebajad on vastavasisulise taotluse esitanud.
5.16.Kehtiva Kolmiku maaüksuse detailplaneeringu ja antud ehitusloa kohaselt on Xxxxxxxx xx xx kinnistule lubatud püstitada üksikelamu, mitte üld- ja avalikult kasutatavat hoonet (kogukonnahoone vms). Vallavalitsus on seisukohal, et avalik huvi on riivatud juba asjaolust, et detailplaneeringuga kehtestatud nõuetest ei ole isik omavoliliselt kinni pidanud. See, kas ja kui palju külalisi enda elamusse kutsutakse, on igaühe eraelu puudutav küsimus, st juhul, kui kaebajad soovivad oma kodus pidada eraviisilisi jumalateenistusi, on see nende õigus ning kahtlemata üllas tegevus, kuid nimetatud asjaolu ei muuda kinnistu ega hoone kasutamise sihtotstarvet või teeni seeläbi automaatselt avalikke huve, mis oleksid põhjendatud aluseks üldplaneeringu põhilahenduse muutmisele.
5.17.Xxxxxxxx xx xx kinnistule püstitatud hoone ei vasta detailplaneeringule ega ehitisele esitatavatele nõuetele, kuivõrd hoone on ehitatud ehitusala/hoonestusala järgimata ehituskeelualasse. Vallavalitsuse hinnangul on väär väita, et ehitis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, kui hoone ei paikne projektis määratud asukohas. Ehitise asukoht kinnistul on ehitusprojekti juures oluline aspekt, millest sõltub, kas ehitis vastab lisaks kõigele muule ka kehtivale planeeringule. Vallavalitsus on seisukohal, et üksikelamu püstitamiseks ehitusloa taotlemisel on selle peamiseks lõppeesmärgiks hoone valmis ehitada ning seda otstarbekohaselt kasutama hakata, st taotleda hoonele kasutusluba. Xxxxxxxx xx xx kinnistul paiknevat hoonet pole aga põhjendatud alustel võimalik olemasoleval kujul edasi ehitada, mis omakorda tähendab, et eesmärki, milleks ehitusluba taotleti, pole võimalik saavutada. Tulenevalt EhS § 55 punktist 3 keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale või projekteerimistingimustele. Paratamatult kaasneb ehitamisega kahju, kui valminud ehitist ei ole hiljem võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil kasutusele võtta. Kohalik omavalitsus peab oma tegevuses olema piisavalt ettenägelik, mistõttu on Xxxxxxxx xx xx kinnistu olukorda arvestades ettenähtav kasutusloa andmise võimatus, kuivõrd püstitatud hoone ei vasta detailplaneeringule ega ka ehitusloale. Selleks, et kinnistul oleks võimalik ehitustegevust jätkata, tuleb olemasolev hoone viia vastavusse kehtiva Kolmiku detailplaneeringuga.
5.18.Vastustaja on nii ettekirjutuses, vaideotsuses kui ka läbivalt käesolevas vastuses oma seisukohti põhjendanud. Kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldada valla ruumilist planeerimist ja luua läbi selle nii avalikke kui ka erahuve ja vajadusi arvestav kvaliteetne elukeskkond. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Võimalusi kehtiva Kolmiku planeeringu muutmiseks oleks pidanud kaaluma enne ehitusloa taotluse esitamist ning ehitama asumist. Käesoleval juhul on Xxxxxxxx xx xx kinnistul ehitamisel olev hoone nii ehitusloa ehitusprojekti, detailplaneeringu, teemaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga ilmselges vastuolus, sest hoone paikneb ehituskeelualas. Seega oleks vastuolu üldplaneeringuga olnud võimalik ületada vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega. Samas on tegemist erandliku võimalusega ning tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 1 peab sellisel juhul esinema üldplaneeringu muutmiseks ka erandlik ja põhjendatud vajadus. Mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et isik teadlikult ning tahtlikult hoone planeeringus ettenähtud ehitusala/hoonestusala ei järgi. Käesolevas asjas ei esine ühtegi objektiivset põhjendust, mis avaliku huvi seisukohast tingiksid vajaduse üldplaneeringu muutmiseks, st kaaluks üles tervikliku üldplaneeringuna vormistatud, loodushoidlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud avaliku huvi. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajaduseks ei saa pidada asjaolu, et isik ehitab hoone teadlikult ehituskeelualasse, misjärel tuleb kohalikul omavalitsusel leida viise, kuidas hoone sõltumata rikkumisest seadustada. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on võimalus paindlikumalt reageerida muutuvatele oludele ja vajadustele, mis aga ei saa tõusetuda olukorras, kui kehtivat planeeringut on tahtlikult nõudeid rikkudes asutud ellu viima.
5.19.Kokkuvõtvalt on vallavalitsus seisukohal, et kaebuse menetluse tulemusel, kõiki asjaolusid ja nii kaebaja kui ka vastustaja poolt esitatud materjale arvestades, ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vallavalitsus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
8.Kohus on käesolevat asja arutades teinud kindlaks järgmised asjaolud, mille üle vaidlust ei ole:
8.1.Kaebajatele kuulub alates 10.11.2010 ühisomandina Harku vallas Muraste külas asuv Xxxxxxxx xx xx maaüksus (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx), millele kaebajad taotlesid 01.03.2018 ehitusluba üksikelamu ehituseks. Kaebajatele väljastati ehitusluba 01.06.2018 Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni otsusega nr 103 „Ehitusloa andmine üksikelamu püstitamiseks Muraste külas Xxxxxxxxx xx xx maaüksusele“.
8.2.Kaebajad alustasid 06.05.2019 ehitust, kuid jätsid vastustajale esitamata ehitusloa punktis 3 ette nähtud ehitamise alustamise teatise.
8.3.Vastustaja alustas 20.04.2020 talle laekunud kaebusest lähtudes riikliku järelevalvemenetluse kinnistul toimunud ehitustegevuse seaduslikkusse kontrollimiseks. Kaebajatel võimaldati järelevalvemenetluse käigus anda oma seletused ja 06.05.2020 tegi vastustaja ettekirjutuse nr 12-4/7-2, millega nähti ette kinnistul ehitustegevuse peatamine ja poolelioleva ehitise lammutamine hiljemalt 31.12.2020.
8.4.Kaebajad esitasid 25.05.2020 ettekirjutusele vaide ja vaidemenetluses 22.06.2020 oma täiendavad seisukohad. Vastustaja jättis 30.06.2020 korraldusega nr 378 vaide rahuldamata, kuid muutis ehitise lammutamistähtaja ja määras uueks tähtajaks 31.12.2021. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on vastustaja muutnud oma 21.12.2021 korraldusega nr 858 ettekirjutuses ettenähtud lammutamistähtaega veel kord ja hetkel on selleks 6 kuud pärast käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist.
8.5.Ehitusloa väljastamise aluseks oli muuhulgas Kolmiku detailplaneering, mis on kehtestatud Harku Vallavolikogu 21.06.2001 otsusega nr 51. Ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekt vastas detailplaneeringus sätestatud nõuetele kaasa arvatud ehitise lubatud asukoha määranud hoonestusalale.
8.6.Kaebajate poolt püstitatud ehitis, mille valmimise protsent on ca 35% (hoone seinad on püsti ja katus peal), asub umbes pooles osas väljaspool detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusala ja on nihutatud keskmiselt 5 m põhja suunas alale, mis detailplaneeringu kohaselt on ehituskeeluvööndiks. Hoone asub vastavalt paiknemise joonisele 19,52 kuni 22,97m klindiastangu servast. Vaidlust ei ole, et kaebajad nihutasid hoone asukohta koostöös ehitajaga teadlikult põhja suunas ja selle sisuliseks eesmärgiks oli hoonest lõunas asuva ja hoone tuulevarju jääva krundi osa kasutamine õuealana.
8.7.Kinnistu kuulub küll väikeses osas Muraste looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku arvatud Muraste loodusala, kuid kinnistu
detailplaneeringukohane hoonestusala ja ka püstitatud hoone asukoht asuvad väljaspool Muraste looduskaitseala. Sisuline vaidlus puudub hetkel ka selle üle, et hoone asukoha nihutamine ei too kaasa ohtu hoone püsivusele ja ei riku looduskaitselisi nõudeid.
8.8.Kolmiku detailplaneeringu põhijoonisel (kättesaadav internetis https://kaart.harku.ee/DP/ 000118_77/avalik/ (kontrollitud 08.05.2023) on selgelt tuvastatav punase viirutusega 25meetrine ehituskeeluala kinnistu piirist arvates ja selle sisse jääv hoonestusala/ehitusala. Detailplaneeringu põhijoonisel olevas osas „Tingmärgid“ on ehituskeeluala tingmärk ja seda on kasutatud ka krundil pos 37 asuva ehituskeeluala määramisel. Kohus märgib, et lisaks on krundiplaanil mõõdetud vahemik astangu servast kuni keeluala piirini, mis on 25 m ja sealt edasi tuleb tingmärgiga „elamuala“ tähistatud ala, mis jääb ehituskeeluala tingmärgiga piiratud ala sisse. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et tingmärgiga „elamuala“ tähistatud ala moodustab tänases mõistes krundil lubatud hoonestusala. Seda näitab muuhulgas ka asjaolu, et kaebajad on ehitusloa taotluse esitamisel sellega nii arvestanud. Lisaks detailplaneeringule on Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu, mille 3.11.10, mille kohaselt tuleb vältida hoonete ehitamist klindi pervele lähemale kui 30 meetrit.
8.9.Vaidlust ei ole, et seni kaebajate poolt teostatud ehitustööde hind jääb suurusjärku ca 140 000 - 160 000 eurot.
8.10.Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et valmisehitatud hoone nihutamine detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusala sisse ei ole tehniliselt teostatav ja detailplaneeringule ning ehitusloale täies ulatuses vastava hoone püstitamine on sisuliselt võimalik alles pärast olemasoleva hoonekarbi lammutamist.
8.11.Ehitatava hoone muudetud asukoha tõttu ei ole piiratud klindi kasutamist avalikkuse poolt ja see on kasutatav senisel kujul ning klindiastangu serval asuva jalgtee kasutamiseks takistusi ei ole.
8.12.Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et lõplik otsustuspädevus kaebajate poolt vastustajale esitatud taotluse osas algatada hoone praeguses asukohas seadustamist võimaldav üldplaneeringut muutev detailplaneering, kuulub Harku Vallavalikogule ja viimane ei ole selles osas lõplikku otsust langetanud.
9.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on küsimus lammutusettekirjutuse põhjendatusest.
10.Kohus nõustub kõigepealt kaebajatega, et lammutusettekirjutus on ehitusõiguses äärmiselt koormav ja sisuliselt materiaalseid ressursse raiskav meede ja selle tegemisel tuleb eelnevalt hoolikalt läbi kaaluda, kas ei esine vähem koormavaid meetmeid mida oleks võimalik kasutada sama eesmärgi saavutamiseks. Samas nõustub kohus ka vastustajaga, et kohtupraktika, mis tekitaks olukorra, kus kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik leida muid lahendusi, kui ebaseaduslikult püstitatud hoone igal juhul seadustada, ei oleks kooskõlas ei põhiseaduse ega ehitusseaduse mõttega. Sellisel juhul kaotaksid tõepoolest mõtte nii üld- kui ka detailplaneeringud, ehituslubade andmine ning ka vastava järelevalve teostamine, sest isikud, teades lammutamise kui võimaliku tagajärje võimatusest, püstitaksid teadlikult ja tahtlikult hooneid vastavalt oma soovidele.
11.Võimalike ebaseaduslike ehitiste lammutamist käsitlevad ja annavad sellele sisulise õigusliku aluse nagu kaebajad ja vastustajad õigesti välja toovad, eelkõige ehitusseadustiku § 132 lg 3 punktid 1-2, mis on sõnastatud järgnevalt: (3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
11.1.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole sisuliselt vaidlust, et rakendamisele ei kuulu EhS § 132 lg 3 p 1, sest selles toodud ohueeldused ei ole täidetud. Vaidlust ei ole küll selles, et ehitus asub osaliselt väljaspool ehitusala, kuid kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva asja asjaoludest ja menetlusosaliste seisukohtadest, et selle mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Kohtu hinnangul, ei ole klindiastangu nõlvast 25 meetri asemel umbes 20 m kaugusel asuv hoone käesoleval juhul ka ohuks naabritele või muudele isikutele. Samuti ei tulene hoone asukohast ettenähtavas tulevikus selle eeldatava ekspluatatsiooni ajal tajutavalt olulist või kõrgendatud ohtu. Kohus möönab siinkohal, et võimalikud kliimamuutused võivad põhjustada muuhulgas ka klindiastangu senisest kiirema murenemise, kuid hetkel on sellised väited kohtu hinnangul selgelt spekulatiivsed ja ei ületa seaduses ettenähtud künnist ohu tuvastamiseks. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et igal juhul tuleb sellise võimaluse puhul kaebajatel arvestada, et isegi hoone võimalikul seadustamisel olemasolevas asukohas, tuleb neil endil kanda vastavat riski.
11.2.Kohus on seisukohal, et ka EhS § 132 lg 3 p 2 rakendamiseks vajalikud eeldused pole täidetud. Kohtumenetluses ei ole vastustaja suutnud kohut veenda, et kaebajatele või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele on kaasnenud mingi selgelt arusaadav püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav. Kohtu hinnangul ei ole seadusandja siinkohal silmas pidanud püsiva mõju all seda, et rikutud on detailplaneeringuga määratud ehitise asukoha nõudeid. Kohut hinnangul on püsiva mõju all siinkohal siiski silmas peetud seda, et vastav negatiivne mõju oleks tajutav ka reaalse mõjuna näiteks valguse vähenemisena, sademete suunamisena vms. Selliseid väiteid käesolevas asjas esitatud ei ole. Lihtsalt asjaolu, et keegi naabritest esitas kaebuse väitega, et ehitis asub väljaspool detailplaneeringuga sätestatud hoonestusala, selliseks mõjuks kohtu hinnangul ei kvalifitseeru.
12.Kuna eeltoodud analüüsist tulenevalt ei ole täidetud eeldused EhS § 132 lg 3 p 1 ja 2 rakendamiseks, tuleb kohtul hinnata, kas seadus annab mingeid muid võimalusi ehitise lammutamiseks kohustamiseks. Kohus leiab, et EhS § 132 lg 3 sõnastus ei piira ehitise lammutamiseks kohustamise võimalust ainult selle punktides 1-3 sätestatud eeldustega. Selliseks tõlgenduseks annab aluse selle lõike sissejuhatavas lauses kasutatud sõna “eelkõige“. Ka Riigikohus on märkinud oma 21.11.2022 otsuses haldusasjas nr. 3-19-2398 punktis17. järgmist:“ Kui lammutamisettekirjutusega hõlmatud ehitised pole ohtlikud ning nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju (kumbagi praegusel juhul kassatsiooniastmes ei väideta), ei saa lammutamisettekirjutust teha EhS § 132 lg 3 p-des 1 ja
2 sätestatud alustel. Tegemist ei ole siiski suletud loeteluga, sest EhS § 132 lg 3 järgi otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige nendel juhtudel. Siiski viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus, et lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused. Üheks selliseks põhjuseks võib olla ehitise ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus. Kui seadustamist takistab kehtiv üldplaneering, on ehitise seadustamine võimatu eelkõige siis, kui üldplaneeringu vastavas osas muutmise püüded on asjakohases menetluses osutunud edutuks või on ettenähtav, et üldplaneeringu vastavas osas muutmine on õiguslikult võimatu. Vaba ehitustegevuse korral saab ehitise lugeda seadustatuks, kui see on kooskõlas kitsenduste ja planeeringutega EhS § 12 lg 2 mõttes (vrd kolleegiumi otsus nr 3-17-1859/34, p 17). Järelikult tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas käesoleval juhul esineb muu alus, mida vastustaja on õiguspäraselt rakendanud lammutamisettekirjutuse tegemisel.
12.1.Kohus märgib, et nähtuvalt vaidlustatud ettekirjutusest, vaideotsusest ja vastustaja kohtus esitatud seisukohtadest ja tõenditest, on vastustaja teinud lammutamisettekirjutuse põhiliselt kahe sisulise põhjendusega. Esimeseks on asjaolu, et kuigi varasemalt on vallas isegi ekslikult lubatud ehitada sisuliselt ehituskeeluvööndisse, on vallavalitsus otsustanud asuda karmistama ja parandama oma senist halduspraktikat õigusvastaste ehitiste vastu võitlemisel ning ehitajate distsiplineerimisel. Teise ja oluliseima põhjusena vaidlustatud ettekirjutise tegemiseks on vastustaja välja toonud oma tekkinud veendumuse, et käesoleval juhul ei ole võimalik ebaseaduslikku ehitist seadustada ja sellele kasutusluba saada. Sama aluse võimalikkusele on viidanud ka Riigikohus eelpooltsiteeritud lahendis. Vastustaja leiab olukorda analüüsides kõigepealt, et käesoleval juhul on ebaseadusliku ehitise seadustamine võimalik ainult läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise, millega kohus põhimõtteliselt nõustub. Vastustaja toob välja, et ta selgitas nii ettekirjutuses kui ka vaideotsuses, et kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldada valla ruumilist planeerimist ja luua läbi selle nii avalikke kui ka erahuve ja vajadusi arvestav kvaliteetne elukeskkond. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Seega on ka detailplaneering käsitatav avaliku kokkuleppena, mis ühendab ühelt poolt üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi teiselt poolt maaomaniku huviga oma kinnistut kasutada. Võimalusi kehtiva Kolmiku planeeringu muutmiseks (lõunapoolse õueala suurendamiseks) oleks vastustaja arvates pidanud kaaluma enne ehitusloa taotluse esitamist ning ehitama asumist. Käesoleval juhul on Xxxxxxxx xx xx kinnistul ehitamisel olev hoone nii ehitusloa ehitusprojekti, detailplaneeringu, teemaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga ilmselges vastuolus, sest hoone paikneb ehituskeelualas. Seega oleks vastuolu üldplaneeringuga olnud võimalik ületada vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega. Samas on detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmisel tegemist erandliku võimalusega ning tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 1 peab sellisel juhul esinema üldplaneeringu muutmiseks ka erandlik ja põhjendatud vajadus. Mõjuvaks põhjuseks ei ole siinkohal vastustaja arvates olukord, et isik teadlikult ning tahtlikult hoone planeeringus ettenähtud ehitusala/hoonestusala ei järgi. Käesoleval juhul ei esine vallavalitsuse hinnangul ka ühtegi objektiivset põhjendust, mis avaliku huvi seisukohast tingiksid vajaduse üldplaneeringu muutmiseks, st kaaluks üles tervikliku üldplaneeringuna vormistatud, loodushoidlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele suunatud avaliku huvi. Üldplaneeringu muutmise põhjendatud vajaduseks ei saa vastustaja
arvates pidada asjaolu, et isik ehitab hoone teadlikult ehituskeelualasse, misjärel tuleb kohalikul omavalitsusel leida viise, kuidas hoone sõltumata rikkumisest seadustada. Selline halduspraktika seab kahtluse alla ja tekitab küsitavusi detailplaneeringute koostamise ja järgimise vajaduses üleüldse ning annab väära indikatsiooni, et kehtivate nõuete teadliku rikkumise korral peab kohalik omavalitsus asja igal juhul isikule sobivalt lahendama ja kokkuvõttes hoone seadustama. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on võimalus paindlikumalt reageerida muutuvatele oludele ja vajadustele, mis aga ei saa tõusetuda olukorras, kui kehtivat planeeringut on tahtlikult nõudeid rikkudes asutud ellu viima. Samuti leiab vastustaja, et käesolevas asjas ei saa ka ainukeseks määravaks asjaoluks olla väidetav suur rahasumma, mida kaebajad on ehitamisse panustanud. Arvestades, et elamu püstitamiseks tuleb üldjuhul kulutada märkimisväärseid summasid, ei saa see aga automaatselt olla sedavõrd suure kaaluga, mis võtaksid kohalikult omavalitsuselt võimaluse olukorrale vastavalt reageerida. Vallavalitsus selgitab, et eeltoodust lähtuvalt ei saa ta ette valmistada otsuse eelnõud vallavolikogule, mis toetaks kaebaja poolt olukorra lahendamiseks välja pakutud õiguslikku lahendust üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Samas möönab vastustaja, et lõpliku otsuse selles küsimuses langetab siiski vallavolikogu, kes võib vastava detailplaneeringu menetluse ka oma otsusega algatada.
12.2.Kohus leiab, et põhimõtteliselt on vastustaja seisukohad seaduslikkuse ja ehitamisel planeeringute ja ehituslubadega ettenähtud ehitusõigustest ja ehitusprojektidest kinnipidamise tagamise vajalikkusest põhjendatud ja igati õiged. Kohus märgib, et kaheldamatult rikub detail- ja üldplaneeringutes sätestatud nõuete rikkumine ehitustegevuse käigus avaliku menetluse käigus saavutatud kokkuleppeid ja rikub planeeringute menetluses osalenud isikute ja kõigi teiste puudutatud isikute õiguspärast ootust planeeringutes kokkulepitust kinnipidamiseks. Lisaks avaliku usalduse kaotamisele võib sellise õigusvastase tegevuse aktsepteerimine julgustada ka teisi isikuid ehitamisel tahtlikult ja teadlikult ainult oma huve silmas pidades õigusnorme rikkuma. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et nii ehitusloa, ehitusprojekti, detailplaneeringu, teemaplaneeringu kui ka üldplaneeringuga ilmselges vastuolus oleva hoone seadustamise võimalused on reeglina suhteliselt kasinad ja sisuliselt pakub selleks väljaspool täielikku või osalist lammutamist käesoleval juhul ainsa õigusliku võimaluse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et tegemist on erandliku võimalusega ning tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 1 peab sellisel juhul esinema üldplaneeringu muutmiseks ka erandlik ja põhjendatud vajadus.
12.3.Kohus leiab, et samamoodi peab ka lammutusettekirjutus muul põhjendusel kui EhS § 132 lg 3 p 1-3 toodud asjaolud, olema sisuliselt väga hästi põhjendatud (vähemalt samal tasemel eeldustega kui eelmainitud seadusesätetes). Kohus leiab, et kohtupraktikast tulenevalt võib nõustuda vastustajaga selles, et ebaseadusliku ehitise seadustamise võimatus kuulub selliste võimalike põhjenduste hulka. Samas märgib kohus, et vallavalitsuse enda kohtumenetluses esitatud seisukohad lükkavad selle põhjenduse kasutamise käesolevas asjas sisuliselt ümber. Nimelt selgitas vallavalitsus, et tema ei näe võimalust, et tema saaks toetada vastavat otsust, kuid märkis, et selle otsuse langetamiseks tal endal pädevust ei ole ja selle peab tegema lõppastmes vallavolikogu. Kohus märgib, et kohtu hinnangul on vallavalitsus oma seisukohta selgitades liiga kitsalt tõlgendanud avalikku huvi, mis seisnevat eelkõige planeeringute ranges ja täpses elluviimises (seaduslikkuse tagamine) ning keskkonna ja looduskaitse nõuete tagamises. Kohus leiab, et need huvid on kaheldamatult kaalukad, kuid need ei pea automaatselt üles kaaluma kõiki teisi
huve. Kohus märgib, et tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 on kohaliku omavalitsuse kõige üldisemaks defineerivaks ülesandeks „... iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.“. Kohus märgib, et on väga oluline, et kohalik omavalitsus oleks nö inimestele lähedane ja arvestaks tema pädevusse antud ülesannete lahendamisel oma puudutatud elanike huvide ja vajadustega. Loomulikult ei tähenda see, et avaliku võimu organina tohiks kohalik omavalitsus tegutseda väljaspool Eestis kehtivat õiguskorda, kuid oma unikaalse positsiooni tõttu tuleb tal otsuste langetamisel eriline rõhk ja eelistus panna just kohalike elanike heaolu tagamisele.
12.4.Käesoleval juhul nähtub kohtule kohtumenetluse käigus kogutud materjalidest, et kohalik omavalitsus pidas kaebajatega pikalt läbirääkimisi ja ei välistanud tekkinud olukorra lahendamist kompromissiga läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Ka kohus suunas menetlusosalisi juba asja menetlusse võttes kompromissi leidmisele ja peatas menetlusosaliste 4.05.2021 esitatud ühise taotluse alusel menetluse seoses toimuvate kompromissiläbirääkimistega oma 6.05.2021 määrusega kuni 30.11.2021. Kohus pikendas sisuliselt kompromissiläbirääkimiste tähtaega oma 10.12.2021 määrusega kuni 31.12.2022 kaebaja 30.11.2021 taotluse, millega nõustus ka vastustaja, alusel. Kaebaja esitas 02.01.2023 kohtule uue taotluse menetluse peatamise pikendamiseks seoses vajadusega anda uuele, 02.11.2022 ametisse asunud, vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu osas seisukoha kujundamiseks täiendavat aega. Samuti selgitasid kaebajad taotluses, et piirkonna elanikel (heakskiidu detailplaneeringu muutmisele on andnud piirinaabrid ja Muraste Külaselts) puuduvad vastuväited kaebajate kinnistut puudutava detailplaneeringu osas, ja tehtud ekspertiisist (Loodusekspert OÜ) tulenevalt loodusväärtused sellega kahjustatud ei saa, mistõttu ei ole ka detailplaneeringu muutmise menetlus ilmselgelt perspektiivitu. 6.01.2023 kohtule saadetud vastuses nõustus vastustaja esindaja kohtumenetluse edasise peatamisega. Kohus rahuldas menetlusosaliste taotluse ja peatas oma 12.01.2023 määrusega menetluse kuni 31.12.2023. Nii kohtule kui ka kaebajatele üllatuslikult teatas vastustaja 23.01.2023 ilma igasuguste selgitusteta, et osapooled asjas kompromissi ei saavuta ning palus kohtumenetlusega edasi liikuda. Kohus uuendas menetluse ja viis läbi kohtuistungi. Kohtuistungil vastustaja esindaja selgitas, et volikogu planeerimis- ja ehituskomisjon on andnud vallavalitsusele suunise valmistada ette detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus vallavolikogule, sest valla poliitika on mitte algatada üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, kui seal ei ole taga suurt avalikku huvi. Esindaja möönis kohtuistungil, et vastav otsus valmistatakse ette ja pärast ettenähtud menetluslike sammude läbimist ja arutamist planeerimiskomisjonis saadetakse edasi küsimuse lõplikuks otsustamiseks vallavolikogule.
12.5.Kohus märgib, et kaheldamatult on seaduslikkuse tagamine planeerimis- ja ehitusprotsessis kohaliku omavalitsuse ühe põhiülesande täitmisel üks olulisemaid eesmärke. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kord vastuvõetud üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on erandlik olukord. Siinkohal ei saa aga kohus nõustuda vastustajaga, et PlanS § 142 näeb sellise muudatuse tegemise eeldusena ette kitsalt olulise avaliku huvi muudatuse ainsa võimaliku põhjendusena. Nimelt näeb vastusaja viidatud PlanS § 142 ette, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut võib sisaldada detailplaneering põhjendatud vajaduse korral. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et sisuliselt soovitakse uue detailplaneeringuga muuta hoonestamiseks lubatud ala detailplaneeringus nii, et see poleks sisulises vastuolus üldplaneeringuga (ka selle teemaplaneeringuga) määratud kohustuslike
aladega. Järelikult on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muudatusega PlanS § 142 lg 1 p 2 või ka p 3 mõttes.
12.6.Eeltoodust tulenevalt omab kohtu hinnangul tähtsust PlanS § 142 toodud määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajadus“ sisustamine. Kohus leiab, et erinevalt vastustaja tõlgendusest ei ole seadusandja soovinud põhjendatud vajaduse mõiste sisustamisel piirata otsustajate otsustusvabadust ainult avaliku huviga. Ühelt poolt toimub planeerimisel juba põhialuste tasandil paratamatult avaliku ja erahuvi kaalumine ja tasakaalustamine ehk planeerimisotsuste tegemisel tuleb paratamatult mõlemaga arvestada. Teiselt poolt on detailplaneering reeglina olemuslikult kõige rohkem erahuvi väljendav planeeringuliik ja juba seetõttu ei saa selle kehtestamise ja muutmise vajadust sisustada ainult avaliku huviga. Kohtu hinnangul on seadusandja PlanS § 142 sõnastamisel teadlikult kasutanud määratlemata õigusmõistet „põhjendatud vajadus“, sest ta on soovinud anda kohalikke olusid paremini tundavatele planeerimisotsuste tegijatele võimalikult laia kaalutlus- ja otsustusvabaduse valdkonnas, kus võimalikke ette tulevaid olukordi on väga palju ja väga erinevaid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse kohustusest tagada eelkõige oma piirkonna elanike heaolu, on lisaks avalikule huvile üheks selliseks olukorraks ka olukord, mis edendab eelkõige erahuvi kahjustamata oluliselt teiste eraomanike ja avalikke arusaadavalt määratletavaid huvisid. Lisaks nende erinevate huvide arvestamisvõimalusele tuleb kohalikul omavalitsusel huvide konflikti korral tõsiselt ja põhjalikult kaaluda avalike ja erahuvide tähtsust iga konkreetse ettepaneku lahendamisel ja ta ei saa asuda seisukohale, et avalik huvi senise üldplaneeringu regulatsiooni säilitamiseks kaalub alati ja tingimusteta üles erahuvi selle muutmiseks. Kohus leiab, et vaatamata seaduslikkuse tagamise põhimõtte väga kõrgele kohale avalike huvide ja ka erahuvide kaitsmisel, ei tohi otsuste langetamisel kunagi unustada, et seaduslikkuse tagamine ei ole eesmärk omaette. Abstraktne seaduslikkuse tagamine iga hinna eest ja mõistlikku kaalutlust rakendamata ei saa kohtu hinnangul olla olemuslikult tähtsam, kui inimeste heaolu, mille tagamisele see ühiskonnaelu korraldamise põhimõte on ju suunatud. Käesoleval juhul on ka seadusandja seda mõtet selgelt väljendanud lubades põhjendatud juhtudel hierarhiliselt kõrgema taseme planeeringut muuta madalama taseme planeeringu muutmise menetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on täielik õigus esitada oma erahuvist tulenevaid kaalutlusi ja nõuda nende igakülgset kaalumist tema poolt esitatud detailplaneeringu muutmise menetluse taotlusega seoses. Nende kaalutluste alla käivad nii juba valminud ehitise ja selle lammutamise maksumus seoses teistsuguste võimaluste puudumisega ehitise olemasoleva detailplaneeringuga ettenähtud ehitusalasse paigutamiseks, võimalikud naabrite ja avalikkuse kahjustatud huvid, looduskaitselised huvid, seaduslikkuse tagamise huvi. Lisaks oleks kohalikul omavalitsusel kohtu hinnangul vaja kaaluda ka eksimuse suurust ja kindlaks tehtud mõjusid. Kohus märgib lisaks, et kuigi isikute subjektiivne käitumine ei saa olla pärast õigusvastase olukorra tekitamist põhiliseks kriteeriumiks otsuse langetamisel, tuleb käesoleval juhul sarnaselt kriminaalmenetlusele kaaluda ka isikute puhtsüdamlikku kahetsust ja valmidust nii rahaliselt kui reaalselt kinnisvara osaga heastada oma mõistlike võimaluste piires toimepandud rikkumist. Lähtuvalt kohtule kättesaadavatest tõenditest ei ole vastustaja kaalutlusõigust käesolevas asjas täies ulatuses teostanud, sest on asunud ennatlikult seisukohale, et detailplaneeringu muutmiseks puudub õiguslik alus selle teostamise võimatuse tõttu. Eeltoodust nähtuvalt see käesoleval juhul nii ei ole.
12.7.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja peamine väide ehitise senises asukohas seadustamise õiguslike võimaluste puudumisest ei ole põhjendatud ja on selgelt ennatlik arvestades kaebaja esitatud detailplaneeringu muutmise taotlust. Vastustaja on jätnud ehitise seadustamise võimatuse väitele tuginedes sisuliselt kaalumata nii kaebaja huvid, kohaliku omavalitsuse võimalikud huvid, kui ka osaliselt püstitatud ehitise lammutamisega ja uue ehitise püstitamisega eraisikule kaasnevate kulutuste põhjendatuse olukorras, kus ehitis ei riiva tajutaval määral ei naabrite ega avalikkuse huve, mis on olnud ehitusloa andmise aluseks v.a. ehitise osaliselt väljaspoole hoonestusala jääv asukoht. Lisaks märgib kohus, et vastustaja on sisuliselt jätnud kaalumata ka võimalikud alternatiivsed mõjutusvahendid tulevikus sarnaste õigusrikkumiste vältimiseks. Kuna kõiki neid küsimusi tuleb ja saab arutada taotletud detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamisel ning kohtu hinnangul ei ole hetkel teadaolevate asjaolude pinnal ka selgelt välistatud kaebajatele positiivne otsus, siis tuleb kohtul lugeda koostatud lammutusettekirjutus ennatlikuks ja õigusvastaseks ehk kaebus rahuldada. Menetluskulud
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebajad on taotlenud oma menetluskulude hüvitust kokku summas 2 589 eurot. Vastustaja kaebajate kantud menetluskulude põhjendatuse küsimust tõstnud ei ole ja kohus leiab, et need on põhjendatud ja tuleb kaebajatele vastustajalt välja mõista.