Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tagastama pensionilt kinni peetud tulumaks koos viivisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde dokumendid „Ametlikud Teadaanded“, „Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“ ja „Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg“.
2.Rahuldada Xi kaebus osaliselt ning mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja kahju hüvitis summas 5 eurot ja 31 senti. Ülejäänud osas jätta Xi kaebus rahuldamata.
3.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja riigilõiv summas 1 euro ja 30 senti eurot.
4.Kahju hüvitis ja väljamõistetud menetluskulu tuleb Sotsiaalkindlustusametil maksta Xile välja pärast kohtuotsuse jõustumist koos järgmise pensionimaksega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi ja kontaktandmed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) avaldas 01.02.20181 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja), et talle toimetataks pension koju kätte aadressil Yyyyyyyyyy yy/y-y, Tallinn.
2.Vastustaja sõlmis 18.10.2021 AS-iga Hansab raamlepingu2, mille kohaselt asus alates 01.02.2022 pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukannet tegema senise Omniva OÜ asemel AS Hansab koos Viking Security AS-iga.
3.Kaebaja teavitas vastustajat 09.02.2022 e-kirjaga3, et ta ei ole senini kätte saanud pensioni, mis tulnuks talle kätte toimetada 6. kuupäevaks. Kaebaja on teavitanud sellest vastustajat juba 3 päeval järjest. Kaebaja peab side- ja kommunaalteenuste eest tasumiseks võtma laenu 350 eurot intressiga 0,5% päevas. Kaebaja avaldas lootust, et vastustaja hüvitab talle viivituse tõttu tekkinud laenu intressi.
4.Vastustaja vabandas 11.02.2022 e-kirjas4 pensioni kojukande viivituse pärast ja selgitas, et ebaõnnestunud makse korral võtab teenuse korraldaja AS Hansab kaebajaga ühendust. Kojukande teostab Viking Security AS. Kojukande aadressiks on märgitud Yyyyyyyyyy yy yy/y-y, Tallinn ja kuupäevaks 6. kuupäev ajavahemikus kl 8.00-18.00.
5.Kaebaja esitas 14.02.2022 vastustajale vaidena pealkirjastatud avalduse5, milles selgitas, et ei ole pensioni kätte saanud. Pension tulnuks seaduse kohaselt välja maksta 5. kuupäeval. Vastustaja vastutab eraõiguslikule isikule volitatud ülesande täitmise eest ja peab tasuma kaebajale viivitusintressi 15,15 eurot (0,5% päevas) isegi juhul, kui kaebaja ei oleks olnud sunnitud laenu võtma.
6.Vastustaja leidis 28.03.2022 kirjas nr 6-1/8976-56, et puudub õiguslik alus kaebajale tema soovitud summat maksta. Vastustaja on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 36 lg 1 järgi kohustatud maksma pensioni iga kuu jooksva kuu eest, kuid ükski seadus ei sätesta pensioni maksmiseks kindlat kuupäeva. Kaebajale püüti pensioni koju kätte toimetada 06.02.2022 ja 16.02.2022, mõlemal korral see ebaõnnestus. Pärast 06.02.2022 võeti kaebajaga ühendust ja täpsustati tema aadressi, mis osutus õigeks. Erinevaks osutus telefoninumber. Õige number edastati ka vedajale. Vastustaja andmebaasidesse tuleb telefoninumber rahvastikuregistrist ja kui klient ei teavita ise telefoninumbri muutusest, kasutatakse rahvastikuregistris olevat teavet. Vastustaja on teavitanud kõiki kliente, et kojukanne toimub kindlal kuupäeval ajavahemikul kl 8.00-18.00. Eeldatakse, et kliendid on sel ajavahemikul aadressil, kuhu kojukanne peab toimuma. Esimesel korral võis takistuseks saada vale telefoninumber, kuigi aadress oli õige. Teisel rahade üleandmise kuupäeval see takistuseks olla ei saanud. Märtsis 2022 maksti kaebajale välja 2 kuu pension, mistõttu peeti kinni ka tulumaks (58,14 eurot), mille kaebaja saab tagasi 2022. a tuludeklaratsiooni esitamisel.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.02.2022 ja 28.03.2022 kirjade tühistamiseks, vastustajalt kaebaja kasuks varalise kahju hüvitise 38,15 eurot Vastustaja 01.07.2022 esitatud lisa „Avaldus_kojukanne_01_02_2018“. Vastustaja 16.09.2022 esitatud lisa „5.2-92044-1 15.10.2021 leping_SKA_Hansab“; 01.07.2022 esitatud lisad „Pressiteade_02_11_2021“ ja „Pressiteade_18_01_2022“.
Kaebaja 27.04.2022 esitatud lisa 1.
Kaebaja 27.04.2022 esitatud lisa 2.
Kaebaja 27.04.2022 esitatud lisa 3.
Kaebaja 27.04.2022 esitatud lisa 4.
2(9)
3-22-954
väljamõistmiseks ja vastustaja kohustamiseks tagastama pensionilt kinni peetud tulumaks 58,14 eurot.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 31.05.2021 määrusega kaebuse vastustaja 11.02.2022 ja 28.03.2022 kirjade tühistamise nõudes ning võttis kaebuse menetlusse hüvitamise ja kohustamise nõuetes. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.07.2022 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 20.09.2022 määrusega menetlusse võtmata.
Vastustaja palus 01.07.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
10.Kaebaja selgitas 20.09.2022 avalduses, et loobub kahju hüvitamise nõudest, kuid jääb nõude juurde kohustada vastustajat tagastama pensionilt kinni peetud tulumaks 58,14 eurot kohtuotsuse jõustumisel jooksva kalendrikuu pensionimaksega ja koos viivisega 0,5% päevas kuni õigusvastaselt kinni peetud tulumaksu tagastamiseni.
11.Kaebaja täpsustas 10.04.2023 avalduses, et kui kohus ei pea kaebaja viivisearvestust mõistlikuks, siis taotleb ta viivist sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 33 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel koos tulumaksuga kokku summas 64,02 eurot. Kui ka see ei ole mõistlik, siis taotleb kaebaja viivist 0,006% päevas alates 05.02.2022 koos tulumaksuga kokku summas 59,64 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendused:
12.1.Kaebajale tulnuks 2022. a veebruarikuu pension 374,34 eurot välja maksta 05.02.2022. Omniva on varasemalt alati kaebajale pensioni 6. kalendripäevaks kätte toimetanud. Perioodil 05.02.-06.03.2022 kaebajale pensioni kätte ei toimetatud. Ebaõige on väide, nagu oleks püütud kaebajale 06.02.2022 ja 16.02.2022 pensioni kätte toimetada ning ebaõnnestumise korral võetud temaga ühendust, et aadressi täpsustada.
12.2.Ebaõige on väide, nagu oleksid kaebaja andmed rahvastikuregistris muutunud. Vastustajale oli kaebaja telefoninumber teada. Kaebaja kasutuses on telefoninumber dddddd olnud üle 25 aasta. Omniva on kaebaja sellelt telefoninumbrilt kätte saanud. Telefoninumber ccccccc ei ole kaebaja oma, vaid pankrotihaldur Toomas Trossi oma. Kaebajal oli 2014. a-l pankrot ja Toomas Tross oli selle haldur. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks eelistas vastustaja kasutada telefoninumbrit ccccccc. Toomas Tross kinnitas kaebajale, et keegi ei ole kaebajat sellelt telefoninumbrilt otsinud ega püüdnud pensioni kohale toimetada.
12.3.Kaebaja pensionist tulumaksu kinnipidamine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ja on õigusvastane, sest kaebajale ühe kuu eest väljamaksmisele kuuluv pension jääb alla 500 euro (tulumaksuseaduse (TuMS) § 41 p 6, § 42 lg 1). Vastustaja peab hüvitama kaebajale tulumaksu summas 58,14 eurot koos viivitusintressiga 0,5% päevas alates 05.02.2022 kaebuse esitamise aja seisuga kokku 80 päeva eest summas 23,26 eurot. Lisaks tuleb vastustajal maksta viivitusintressi pensioni tähtaegselt välja maksmata jätmise eest 0,5% päevas. Kahju peab kaebajale hüvitama vastustaja, mitte eraõiguslik isik, kellele vastustaja on avalik-õigusliku ülesande delegeerinud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 3). Kaebaja ei võtnud laenu, vaid kavatses seda sundseisus teha. Kaebaja ei nõustu SÜS §-s 20 ja VÕS § 113 lg-s 1 toodud määradega, mis sõltuvad Euroopa Keskpanga ja krediidiasutuste laenamise keskmistest kordajatest. Kaebaja jääb oma arvestusmetoodika juurde ja peab viivisemäära 0,5% päevas mõistlikuks. 3(9)
3-22-954
12.4.Vastuoluline on vastustaja seisukoht, et kindlat kuupäeva pensioni väljamaksmiseks ei ole määratud. Vastustaja on 11.02.2022 vastuses öelnud, et selleks on 6. kuupäev. Vastustaja veebilehel7 on selleks märgitud 5. kuupäev.
13.Vastustaja põhjendused:
13.1.Vastavalt isiku soovile maksab vastustaja pensioni kas isiku arvelduskontole või posti teel kojukandega. Pensioni maksmise kuupäeva seadus ei sätesta. Pensioni makstakse iga kuu jooksva kuu eest SÜS §-s 28 sätestatud korras, v.a posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension. Ülekanded tehakse reeglina 5. kuupäeval. Kaebaja pensioni kojukanne teostati reeglina
6.kuupäeval.
13.2.Kaebajale makstakse pensioni tema avalduse alusel posti teel kojukandega. Telefoninumbrit avaldusele ei olnud märgitud. Kojukande teenust osutas AS Eesti Post (Omniva). Leping nendega lõppes ja pärast hanke läbi viimist osutus uueks teenuse osutajaks AS Hansab. Lisaks 02.11.2021 teavitusele teavitati 18.01.2022 kojukande teenuse partneri muutusest, milles anti ühtlasi teada, et aadressi ja telefoninumbri muutusest tuleb teavitada vastustajat.
13.3.Kojukandeks vajalikud andmed (sh aadress ja telefoninumber) edastas AS-ile Hansab vastustaja, lähtudes sotsiaalkaitse infosüsteemis olevatest andmetest. Sotsiaalkaitse infosüsteemi pidamise eesmärk on seadusest tulenevate vastustaja avalike ülesannete täitmine, sh pensionide maksmine (SÜS § 38 lg 1 p 1). Rahvastikuregister on sotsiaalkaitse infosüsteemi kohustuslikuks andmeandjaks isiku üldandmete, sh kontaktandmete osas (sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lg 1 ja § 8 lg 1 p 3). Rahvastikuregistri pidamise üks eesmärkidest on isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine avalik-õigusliku ülesande täitmiseks (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 4 p 1). Isikud on kohustatud tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse rahvastikuregistris (RRS § 98). Rahvastikuregistris on kaebaja kontaktandmetes tema telefoninumbriks ccccccc (st viimati registrisse kantud telefoninumber). Selgus, et rahvastikuregistris olev telefoninumber ei ole õige, mis oli tõenäoliselt põhjuseks või üheks põhjuseks, miks kaebaja pensioni 06.02.2022 kätte ei saanud. Mingil põhjusel ei õnnestunud kaebajale pensioni kätte toimetada ka 16.02.2022.
13.4.SÜS § 20 lg 2 kohaselt ei ole isikul õigust viivisele, kui viivituse rahalise hüvitise väljamaksmisel põhjustas isiku enda tegevus, tegevusetus või vääramatu jõud.
13.5.Tulenevalt TuMS § 12 lg 1 p-st 7 maksustatakse pensionid tulumaksuga. Maksuvaba tulu on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus (TuMS § 23 lg 1). Füüsilise isiku poolt saadud tulu võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus (TuMS § 36 lg 1). Märtsikuus sai kaebaja 2 kuu pensioni (veebruari ja märtsi), mistõttu ületas märtsi tulu maksuvaba tulu suuruse. Kui pärast maksudeklaratsiooni esitamist selgub, et tulumaksu on tasutud rohkem, kui seadus ette näeb, tagastatakse see kaebajale (TuMS § 46 lg 6).
13.6.Kaebajale püüti pensioni kätte toimetada 06.02.2022 aadressil Yyyyyyyyyyy yy yy/y-y, Tallinn. Vedaja käis ümber maja, koputas kuhu võimalik ja ootas. Vedaja kõneeristuse kohaselt helistas ta kl 13.38 telefoninumbril ccccccc, kuid sellel numbril ta kaebajaga kontakti ei saanud. Kuna pensioni kätte toimetada ei õnnestunud, märkis vedaja kohaletoimetamise tühistatuks. 13.02.2022 helistas vastustaja kaebajale teisel rahvastikuregistris oleval numbril ehk ddddddd
ning selgus, et see on kaebaja õige telefoninumber. Teist korda üritati kaebajale pensioni kätte toimetada 19.02.2022. Vedaja e-kirjas on märgitud, et vastustaja poolt on edastatud telefoninumber ccccccc. Seda, millise telefoninumbri edastas vastustaja teise kojukandesse, tuvastada ei õnnestunud, sest teenistuja, kes info sisestamisega tabelisse ja andmete edastamisega tegeles, on töölt lahkunud. Kõneeristuse andmetel helistati 19.02.2022 kl 11.02 taas telefoninumbril ccccccc, kuid kaebajaga sellelt numbrilt kontakti ei saadud. Taas märkis vedaja kojukande tühistatuks, kuna pensioni kätte toimetada ei õnnestunud. Vastustajal puudub kindel teadmine, miks Omnival õnnestus pension kätte toimetada. Omniva on ka universaalse postiteenuse osutaja postiseaduse alusel ning see annab võimaluse isikuandmete töötlemiseks postiteenuse osutamisel. Samuti on tõenäoline, et kui üks ja sama isik toimetab ühes piirkonnas isikutele saadetisi, siis on tal vastavad teadmised/kogemused juba olemas.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja 20.09.2022 ja 10.04.2023 avaldustest järeldub, et ta taotleb kaebusega üksnes tulumaksu tagastamist koos viivisega. Muid nõudeid ta ei esita, mh ei taotle kahju hüvitamist ega viivist pensioni väljamaksmisega viivitamise tõttu.
15.Vaidluse all ei ole, et kaebajale ei toimetatud pensioni summas 374,34 eurot 2022. a veebruarikuus kätte. Kaebajale maksti 2022. a veebruari- ja märtsikuu pensionisummad välja ühekorraga 2022. a märtsis ning välja makstud summalt peeti kinni tulumaks 58,14 eurot.
16.Pensioni makstakse RPKS § 36 lg 1 alusel iga kuu jooksva kuu eest. Vastustajal on õigus selles, et ükski õigusakt ei sätesta konkreetset kuupäeva, millal tuleb pension välja maksta. See, et vastustaja on oma veebilehel8 toonud välja 5. kuupäeva ja kaebajale on seni makstud pensioni
6.kuupäeval, ei tähenda, et tegemist oleks õigusaktides sätestatud ja siduvate kuupäevadega. Siiski ei maksnud vastustaja kaebajale 2022. a veebruarikuu pensioni välja ühelgi veebruarikuu päeval, vaid koos järgmise kuu pensioniga märtsis 2022. a-l.
17.Vastustaja selgitustest ja vedaja e-kirjadest9 nähtub, et pensioni kättetoimetamine kaebajale 2022. a veebruaris ebaõnnestus põhjusel, et vedajal oli kaebaja osas vale telefoninumber (ccccccc). Rahvastikuregistri andmetel on nii telefoninumber ccccccc kui ka ddddddd kaebaja kasutuses. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole telefoninumber ccccccc tema, vaid pankrotihalduri oma. Kaebaja kasutuses on üksnes telefoninumber ddddddd. Kohus nõustub iseenesest vastustaja seisukohaga, et kaebajal on RRS § 98 järgi kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Samas ei saa väita, et rahvastikuregistris kaebaja õigeid kontaktandmeid ei olnud ja seetõttu puudus võimalus kaebajaga ühendust saada ning tekkinud olukorda vältida. Vastustaja kinnitas ise, et on helistanud kaebajale telefoninumbril ddddddd ja on saanud temaga ühendust. Samuti oli rahvastikuregistrist teada kaebaja e-posti aadress [email protected]. Samalt aadressilt oli kaebaja saatnud vastustajale 09.02.2022 e-kirja teavitusega, et ta ei ole pensioni kätte saanud. Kaebaja selgituse kohaselt oli ta selleks ajaks helistanud vastustajale juba 3 korral. Kohus on seisukohal, et vastustaja pidanuks asuma uurima, mis põhjusel kaebajale pensioni kättetoimetamine viibis. Kui vastustaja oleks täpsustanud lisaks kaebaja aadressile ka tema telefoninumbrit, uurinud vedajalt pensioni kätte toimetamata jätmise põhjusi ja edastanud vedajale kaebaja õige telefoninumbri, oleks olnud võimalik kaebaja probleem kiiresti lahendada ja kaebajale pension juba 19.02.2022 välja maksta. Praegusel juhul on tõrke pensioni kättetoimetamisel põhjustanud vastustaja, kes edastas vedajale kahel korral vale telefoninumbri, kuigi vastustajale oli kaebaja õige telefoninumber teada.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine“. Vastustaja 16.09.2022 esitatud lisa „Vastus_kohtunõudele_Lisa_2_info_Viking_Securitylt“.
5(9)
3-22-954
18.Pension kuulub TuMS10 § 12 lg 1 p 7 järgi tulu hulka, mis maksustatakse tulumaksuga. Tulumaks peetakse kinni pensioni väljamaksetelt (TuMS § 41 p 6). TuMS § 23 lg 1 järgi on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (maksustamisperiood on kalendriaasta – TuMS § 3 lg 1) ja TuMS § 42 lg 1 võimaldab arvestada maksuvaba tuluna igas kalendrikuus kuni 500 eurot. Kaebajale maksti 2022. a märtsis pensioni kokku summas üle 500 euro (ühe kuu pensioni suuruseks oli 374,34 eurot), mistõttu tuli kinni pidada tulumaks. Seejuures ei ole oluline, et kaebajale maksti 2022. a märtsis pensioni 2 kuu eest korraga. Arvestada tuleb konkreetses kuus välja makstud summaga (TuMS § 36 lg 1). TuMS § 42 lg 1 ei võimalda arvestada ühes kuus maksuvaba tulu rohkem kui 500 eurot. Selleks, et isikul oleks siiski võimalik kasutada kogu talle kalendriaastas ette nähtud 6000 euro suuruse maksuvaba tuluga, oli kaebajal võimalik esitada hiljemalt 02.05.202311 Maksu- ja Tolliametile (MTA) tuludeklaratsioon (TuMS § 44 lg 1), milles oleks arvestatud kaebaja kogu aastatuluga ja kalendriaastal ettenähtud maksuvaba tuluga. Kui kaebaja 2022. a tulu jäi alla 6000 euro, siis oli tema poolt makstud tulumaksu summa enammakstud maksusumma, mille osas tekkis tal MTA vastu tagastusnõue (MKS § 33 lg 1). Tagastusnõudest tuleb MTA-d teavitada maksudeklaratsioonis (MKS § 33 lg 5). MTA tagastab enammakstud maksusumma (TuMS § 46 lg 6).
19.Kaebaja nõue kohustada vastustajat tagastama kaebajale kinnipeetud tulumaks summas 58,14 eurot ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Esiteks oli tulumaksu maksmine õiguspärane, sest kaebaja sai ühes kuus tulu kokku üle 500 euro. Teiseks tuleb enammakstud maksusumma tagastusnõue esitada MTA-le, mitte vastustajale. Pensionilt kinni peetud tulumaks kanti MTA kontole (TuMS § 40 lg 4). Seega ei ole vastustajal võimalik kaebajale tulumaksu tagastada. Kinnipeetud tulumaksu ei ole põhjust vastustajalt välja mõista ka kahju hüvitisena, sest kahju kannatanu ei või hüvitise kaudu rikastuda. Kuna kaebajal on võimalik enammakstud tulumaks MTA-lt tagasi taotleda, siis tähendaks sama summa vastustajalt välja mõistmine kaebaja rikastumist, sest ta saaks sama summa tagasi topelt.
20.Kaebaja taotles kinnipeetud tulumaksult viivise väljamõistmist. Kohus selgitab, et viivist saab RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Nt saaks kaebaja nõuda viivist 2022. a veebruari pensionisumma maksmisega viivitamise eest (SÜS § 20 lg 1). Kaebaja loobus sellest nõudest. Viivisenõude saaks esitada ka MTA vastu, kui MTA viivitab enammakstud tulumaksu tagastamisega (MKS § 116 lg 2 räägib küll intressist, mis on sisuliselt siiski viivis). TuMS § 46 lg-d 3 ja 6 kohustavad MTA-d tagastama enammakstud tulumaksu hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
1.oktoobriks. Praegusel juhul ei ole enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg 01.10.2023 veel saabunud. Tulumaksu eest ei saa viivist nõuda vastustajalt, sest tulumaksu maksmine toimus vastavalt seadusele ja vastustaja ei ole kohustatud kaebajale tulumaksu tagastama, seetõttu ei saa temalt ka selle eest viivist nõuda. Vastustajalt ei saa nõuda ka RVastS § 23 p 1 alusel intressi, sest kaebaja pensionilt makstud tulumaksu ei saa pidada alusetult tasutud summaks, selle maksmise alus tuli TuMS-ist.
21.HKMS § 2 lg 4 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest ja selle täiendustest võib aru saada selliselt, et kaebaja heidab vastustajale ette 2022. a veebruaris pensioni kätte toimetamata jätmist. Kui kaebajale oleks pension õigeaegselt kätte toimetatud, ei oleks kaebajale 2022. a märtsis välja makstud pensionsumma ületanud 500 eurot ja sellelt ei oleks kinni peetud tulumaksu summas 58,14 eurot. Nimetatud summa oleks jäänud kaebaja käsutusse ja kaebaja oleks saanud seda kasutada vastavalt oma äranägemisele juba 2022. a märtsis. Praegu peab ta ootama selle summa
Kohus käsitleb praeguses asjas TuMS-i redaktsiooni, mis kehtis 2022. a märtsis. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg“.
6(9)
3-22-954
tagastamiseni. Kaebaja eesmärgiks on saada kahju hüvitist selle aja eest, mil tulumaksu summa oli tema käsutusest välja läinud. Kaebaja on kasutanud kaebuses vale mõistet (viivis).
22.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
23.Kohtu hinnangul on praegusel juhul varalise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Vastustaja ja kaebaja vahel on avalik-õiguslik suhe, sest kaebajale makstakse RPKS-i alusel riiklikku pensioni. Vastustaja on avaliku võimu kandja (Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 1, § 39 lg-d 1 ja 3, § 67 lg 2 p 2), kelle ülesandeks on riiklike pensionide maksmine (sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ § 6 p 1). Kaebajale oli määratud riiklik pension ja tal on RPKS § 36 lg 1 järgi õigus saada pensioni iga kuu jooksva kuu eest. Vastustaja rikkus kaebaja seda õigust, sest kaebaja ei saanud 2022. a veebruaris talle ette nähtud pensioni. Kuigi pensioni kohale toimetamise kohustus oli pandud lepinguga AS-ile Hansab, vastustab tema kohustuste nõuetekohase täitmise eest kaebaja ees vastustaja (RVastS § 12 lg 3). Rikkumine oli õigusvastane, sest vastustajale olid kaebaja õiged kontaktandmed teada, sellele vaatamata edastas ta vedajale korduvalt kaebaja kohta vale telefoninumbri. Kaebaja püüdis rikkumist vältida, helistades korduvalt vastustajale ja andes ka e-kirja teel teada pensioni mitte saamisest. Sellele vaatamata ei püüdnud vastustaja pensioni kätte mitte saamise põhjusi kohe välja selgitada, kontrollida kaebaja kontaktandmeid ja võrrelda neid vedajale edastatud kontaktandmetega. Vedajaga suhtlemisel selgunuks kohe asjaolu, et vastustaja edastatud telefoninumber ei ole õige ja kaebajat sellelt kätte ei saa. Vedaja edastatud teabest12 nähtub, et telefoninumbrilt ccccccc saadi ühendust pankrotihalduriga, kes ütles, et ta ei ole kaebaja asukohaga kursis. Seega olnuks kohustuse nõuetekohasel täitmisel võimalik pensioni kättetoimetamise takistus õigeaegselt kõrvaldada ja kaebajale pension juba 2022. a veebruaris kätte toimetada. Kaebajale tekkis kahju, sest pensioni hilisema kätte toimetamise tõttu peeti kaebaja pensionilt 2022. a märtsis kinni tulumaks. Kuigi kaebajal on võimalik see MTA-lt 2023. a-l tagasi taotleda, jäi kaebaja vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu 2022. a-l ilma tulumaksuna makstud summa vabalt kasutamise võimalusest.
24.Kaebaja ei ole talle kahju tekkimist ega selle suurust põhjendanud ega tõendanud, kuigi kohus juhtis 02.09.2022 määruses kaebaja tähelepanu sellele kohustusele. Kaebaja taotles tulumaksu summalt hüvitist 0,5% päevas, sest see tundus talle mõistlikuna. Kaebaja ei viidanud ühelegi normile, millel selline määr tugineb.
25.Kohtu on hinnangul põhjust lähtuda analoogia korras viivise regulatsioonist. Riigikohus selgitas 03.04.2020 otsuses asjas nr 3-17-98 (p 27), et viivisenõude rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 51). Viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt Riigikohtu 19.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt Riigikohtu 16.12.2010 otsus asjas nr 3-3-183-10, p 22).
26.Praeguses asjas ei ole kaebajal õigust nõuda viivist, mida kohus juba eespool selgitas. Samas on põhjust mõista kaebajale välja kahju hüvitis, mis on samas suuruses viivisega, sest viivis täidab sisuliselt sama eesmärki, mida kaebajale väljamõistetav hüvitis peaks täitma –
Vastustaja 16.09.2022 esitatud lisa „Vastus_kohtunõudele_Lisa_2_info_Viking_Securitylt“.
7(9)
3-22-954
maksta kaebajale hüvitist selle eest, et ta ei saanud ise oma raha kasutada. Sellises suuruses kahju tekkimist saab eeldada.
27.RVastS § 7 lg 4 võimaldab avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada täiendavalt eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, sh VÕS § 113 lg-t 1. Ka SÜS viitab viivise osas VÕS § 113 lg-le 1. Järelikult on VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise määrast põhjendatud lähtuda ka praeguses asjas. MKS § 117 lg-s 1 toodud intressimäärast ei ole alust praeguses asjas lähtuda, sest tegemist ei ole maksuvaidlusega ja vastustajale ei tule MKS-ist kohustusi. Lisaks ei oleks MKS-is toodud intressimäära kohaldamine kooskõlas kahju ettenägemise nõudega (RVastS § 13 lg 1 p 1, VÕS § 127 lg 3). Vastustaja ei pidanud ette nägema, et rikkudes pensioni tähtaegselt kätte toimetamise kohustust, peab ta maksma kahju hüvitist MKS § 117 lg-s 1 toodud intressimäära järgi. Vastustaja tegevust reguleerib SÜS, mis viitab VÕS § 113 lg-le 1.
28.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga avaldatud teadete13 järgi oli intressimääraks 2022. a-l 0% ja 2023. a I poolaastal 2,5%. Seega oli viivise määraks 2022. a-l 8% aastas ja 2023. a I poolaastal 10,5% aastas.
29.Tulumaks peeti kinni 2022. a märtsis, mitte veebruaris, seetõttu tuleb hüvitise maksmise algusajaks lugeda 2022. a märts. Tuludeklaratsiooni oli võimalik esitada alates 15. veebruarist (TuMS § 44 lg 1) kuni 2. maini (sest 30.04.2023 oli pühapäev). Enammakstud tulumaksu tagastamise õigus on MTA-l kuni 2. oktoobrini (sest 01.10.2023 on pühapäev). MTA pressiteatest14 nähtuvalt hakkas MTA enammakstud tulumaksu tagastama 28. veebruarist neile inimestele, kes esitasid oma tulude andmed elektrooniliselt, ja 17. märtsist paberil deklaratsiooni esitajatele. Arvestades põhimõttega, et kannatanu ei tohi talle tekkivat kahju suurendada, oli kaebajal kohustus esitada tuludeklaratsioon võimalikult kiiresti. Üldteada olevalt on MTA vaadanud vähem keerukad deklaratsioonid läbi kiiresti ja teinud ka tagasimakse kiiresti. Seega võis/võinuks kaebaja saada enammakstud maksusumma tagasi 2023. a märtsikuu jooksul. Kaebaja ei ole ise mingit teavet deklaratsiooni esitamise ega tulumaksu tagasisaamise kohta kohtule edastanud. Kohus ei pea vajalikuks seda teavet ka ise MTA-lt küsida, sest kui kaebaja on viivitanud deklaratsiooni esitamisega või ei ole seda vastustaja soovitusele vaatamata esitanud, siis on ta sellega ise endale tekkivat kahju suurendanud ja selle eest ei saa hüvitist välja mõista vastustajalt. Kohus ei pea vajalikuks MTA-lt täiendavate tõendite väljaküsimist ka põhjusel, et kaebajale väljamõistetava hüvitise suurus ei kujune suureks. Kaebusest järeldub, et kaebajale maksti pension välja 06.03.2022. Sellest ajast jäi ta ilma tulumaksu summast, seega tuleb see kuupäev lugeda hüvitise arvutamise perioodi alguseks. Nimetatud kuupäevast kuni aasta lõpuni on 300 päeva. Seega on 2022. a eest makstava hüvitise suuruseks 58,14 × 0,08 × 300 ÷ 365 = 3,82 eurot. Kohus eeldab, et kaebaja pidi saama tulumaksu tagasi hiljemalt 31.03.2023. See kuupäev tuleb lugeda hüvitise arvutamise perioodi lõpuks. Aasta algusest kuni selle kuupäevani on 89 päeva. Seega on 2023. a eest makstava hüvitise suuruseks 58,14 × 0,105 × 89 ÷ 365 = 1,49 eurot. Kokku on kaebajale maksmisele kuuluva hüvitise suuruseks 5,31 eurot.
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Ametlikud Teadaanded“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg“.
8(9)
3-22-954
30.Vastustaja esitatud pressiteadetest15 nähtub, et kojukande teenus maksis 6,7 eurot. Kuna kaebajale maksti 2 kuu pension välja ühe kojukande raames, siis maksis kaebaja vaid ühe kojukande eest ja säästis seega teise kojukande tasu. Reeglina tuleks kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik kahju tekitamise tagajärjel sai (VÕS § 127 lg 5). Kohus ei pea siiski praeguses asjas põhjendatuks kaebaja säästetud kuluga arvestada. Sellega oleks põhjust arvestada juhul, kui kaebaja taotleks kahju hüvitamist pensioni väljamaksmisega viivitamise eest. Praeguses asjas on vaidluse alla tulumaksu maksmisega kaebajale põhjustatud kahju. Seetõttu ei ole kaebaja säästetud kulu maha arvatava kuluna asjakohane.
31.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kahju hüvitise 5,31 eurot. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 20 eurot. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kumbki menetlusosaline kohtule menetluskulu dokumente esitanud. Arvestades, et kaebaja taotles vastustajalt 81,4 euro (tulumaks 58,14 eurot ja viivis 23,26 eurot) väljamõistmist, kohus rahuldas kaebuse kahju hüvitise summas 5,31 eurot, siis rahuldas kohus kaebuse 6,52% ulatuses. Seda arvestades tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 1,3 eurot (20 × 0,0652).
33.HKMS § 168 lg 11 järgi tuleb rahasumma väljamõistmist puudutavas osas kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kaebaja taotles hüvitise väljamaksmist kohtuotsuse jõustumisel jooksva kalendrikuu pensionimaksega. Kohtu arvates ei saa sellisena otsuse täitmise tingimust seada, sest kohtuotsus võib jõustuda ka pärast jooksva kuu pensionimakse tasumise tähtaega (nt edasikaebamise korral kõrgemal seisnva kohtu otsus). Ilmselt soovib kaebaja siduda hüvitise maksmist pensionimaksmisega põhjusel, et soovib saada hüvitisemakset posti teel koju. Ühe kandena oleks see vähem koormavam kui eraldi maksetena. Kohtu hinnangul võib sellist põhjust pidada mõistlikuks. Vastustaja ei ole sellisele kohtuotsuse täitmise tingimusele vastu vaielnud. Sel põhjusel seab kohus kohtuotsuse täitmise tingimuseks, et kahju hüvitis ja väljamõistetud menetluskulu tuleb maksta kaebajale välja pärast kohtuotsuse jõustumist koos järgmise pensionimaksega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Vastustaja 01.07.2022 esitatud lisad „Pressiteade_02_11_2021“ ja „Pressiteade_18_01_2022“.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.