Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks X suhtes
Menetlusosalised
Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Inna Golovina Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse - X (isikukood)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus. Anda luba seada kinnistule registriosa numbriga xxxxx (asukoht X maakond, X vald, X linn, X tn X) käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nii, et X on kinnistu käsutamine keelatud.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.Määrus toimetatakse X kätte pärast täitmist tagava toimingu sooritamist. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Määrus toimetatakse resolutsiooni punktis 3 toodud ajal kätte X.
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitas 02.05.2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks X kuuluva vara suhtes. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.X on alates ühingu registrisse kandmisest X OÜ, registrikood xxxxxxx (edaspidi osaühing) juhatuse liige. Osaühingul on maksuvõlg (põhivõlg, intressid, sunniraha). Põhivõlg tekkis järgmiselt: - 24.08.2022.a maksuotsusega nr 12.2-3/057722-18 (taotluse lisa 3) kohustas MTA osaühingut tasuma 9 198,94 eurot. Tegemist on maksustamisperioodide september detsember 2021 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksuga. Maksuotsuse aluseks on see, et osaühing deklareeris sisendkäibemaksuna summasid, mille kohta puudusid arved, ning tegi kulutusi, mille seos majandustegevusega on tõendamata. Maksusumma on tasumata;
- maksustamisperioodide juuni 2020 - veebruar 2022 deklareeritud, kuid tasumata maksud (erijuhtude tulumaks, käibemaks, tööjõumaksud) kokku 79 444,81 eurot (taotluse lisa 1).
1.2.Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole tulemusi andnud. MTA tegi alates 28.06.2021 korduvalt arestikorraldused Eestis tegutsevatele pankadele (taotluse lisa 6), ühtegi laekumist maksuvõla katteks ei ole toimunud. Osaühingul ei ole registervara. MTA andmetel on osaühingu majandustegevus lõppenud.
1.3.MTA algatab kohtule taotluse esitamisega vastutusmenetluse osaühingu juhatuse liikme X suhtes. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on isikule rahalise nõude määramine kogusummas 96 015 eurot (maksuotsuse alusel 9 198,94 eurot, deklareeritud tasumata maksud 79 444,81 eurot, vähemalt 3 kuud täitmisel olnud intressinõue 7 371,25 eurot). Määruse punktis 1.1 nimetatud maksukohustus on tekkinud X juhatuse liikmeks oleku ajal. X on jätnud täitmata deklareerimise ja tasumise kohustused, ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, on kandnud osaühingu pangakontolt iseendale raha.
1.4.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda X tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA tugineb järgmistele asjaoludele: - isik ei täitnud kaasaaitamiskohustust: esitas 03.02.2022 ja 16.03.2022 küsitud dokumendid osaliselt; hilisemad korraldused (üks neist loeti osaühingule kätte toimetatuks, ühega tutvus juhatuse liige e-maksuametis) jättis täitmata; - isik viis osaühingust ettevõtlusega mitteseotult raha välja: ajavahemikul 01.02.2020 06.08.2021 võttis osaühingu arvelduskontolt välja sularaha 6 685 eurot ja tegi iseendale ülekandeid kokku 82 273,75 eurot (taotluse lisa 5).
1.5.Ei esine aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning osaühingu õigusvõime on säilinud. Maksukohustuse määramine X ei ole aegunud.
1.6.X kuulub kaks kinnisasja. 1/2 suurune mõtteline osa korteriomandist Tallinnas X (registriosa nr xxxxxx) on koormatud kahe hüpoteegiga ja sellele on juba seatud keelumärge. Selle kinnistu kasutamine maksuvõla tagatisena ei ole otstarbekas. Kinnisasi X maakonnas X vallas X linnas X tn x (registriosa nr xxxxx) kuulub ühisomandina X ja veel ühele füüsilisele isikule. Kinnisasja sihtotstarve on elamumaa ja sellel paikneb nelja magamistoaga elamu. Kinnisasja koormab hüpoteek summas 19 500 eurot X OÜ kasuks. MTA hindab kinnisasja väärtuseks tervikuna ligikaudu 200 000 eurot. MTA taotleb keelumärke seadmist, nii et X on keelatud kinnisasja käsutamine. Hüpoteegi seadmine ühisomandi osale ei ole võimalik. Keelumärge ei koorma isikut ülemääraselt, kuna eseme kasutamist see ei takista.
1.7.MTA lõpetab täitetoimingud, kui X on esitanud tagatise 101 645 euro ulatuses. Tagatise suurus on määratud lähtudes sellest, et maksukohustuse tõenäoline suurus on 96 015 eurot ning tagatis peab katma ka täitekulud, mille suuruseks määrab MTA kohtutäituri tasu tõenäolisest suurusest lähtudes 5 630 eurot.
1.8.MTA taotleb, et X ei küsita taotluse kohta arvamust ning talle ei avaldata kohtumäärust või asja materjale enne loa alusel täitetoimingute sooritamist. Kohtu seisukoht
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus
seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on vastutusotsuse adressaadi elu- või asukoht. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14 p 11.5, 3-3-1-7-13 p 13).
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1 lubab taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta.
4.MTA alustas vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust lahendatava taotluse esitamisega kohtule. Kohtupraktikas peetakse seda lubatavaks, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on varasemas maksumenetluses piisavalt välja selgitatud. Maksustamise aluseks olevaid asjaolusid saab kohtu hinnangul pidada piisavalt selgeks ka siis, kui maksukohustus tuleneb osaühingu enda esitatud maksudeklaratsioonidest. Seega eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks.
5.Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49). MTA on esitanud andmed ja dokumendid selle kohta, et osaühingul on maksuvõlg. X oli ja on osaühingu ainus juhatuse liige. Praeguses vastutusmenetluse staadiumis puudub alus välistada X vastutust intressi tasumise eest. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Osaühing on õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemine (X maksukohustuse panemine) ei ole ka kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise korral aegunud. Kokkuvõttes on maksukohustuse määramine X tõenäoline ja õiguslikult võimalik. MTA on deklareerinud oma sellekohast kavatsust. MTA taotluses esitatud põhjendused on käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel MTA kavatsuse põhistamiseks piisavad. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut vastutusotsuse
õiguspärasusele. Kohus siiski juhib MTA tähelepanu kohtupraktikale, mille järgi makseraskuste või -jõuetuse olukorras ei saa osaühingult või juhatuse liikmelt nõuda, et maksukohustused täidetakse enne teisi kohustusi, vaid nõuda saab üksnes kõigi võlausaldajate proportsionaalset kohtlemist. See kehtib ka nende rahasummade osas, mille kasutamist majandustegevuse huvides osaühing tõendada ei suuda.
6.Kohtu arvates saab praeguses kohtuasjas pidada piiripealseks küsimust, kas MTA välja toodud asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et maksukohustuse sundtäitmine võib X X tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020.a määrus asjas 3-19-1672 p 27, lahend 3-3-1-4-13 p 22).
6.1.Ühelt poolt nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et osaühing sattus majanduslikesse raskustesse ning tegi pikema aja jooksul pingutusi selleks, et kõik võlad tasuda ja majandustegevust jätkata. Maksuvõlg hõlmab maksustamisperioode juuni 2020 - veebruar 2022. Samas osaühingu konto väljavõtte põhjal on osaühing perioodil veebruar 2020 - august 2021 regulaarselt tasunud makseid MTA-le, kokku on tasutud 10 214,51 eurot ehk keskmiselt kalendrikuus 340,48 eurot. Maksepõhjustest nähtub, et vähemalt ühel korral on MTA osaühingule võimaldanud ajatamist. Samal ajal toimus konto väljavõtte põhjal majandustegevus ning osaühing tasus MTA kõrval ka teistele võlausaldajatele. Kontrolliakti põhjal osaühing hilisemas ehk maksustamisperioode september - detsember 2021 hõlmavas maksumenetluses vähemalt püüdis teha MTA-ga koostööd ning esitada nõutavaid dokumente.
6.2.Teiselt poolt on õige, et X on osaühingu kontolt välja võtnud sularaha ja toimunud on maksed osaühingu kontolt tema kontole. Kuna samal ajal on toimunud maksed ka vastupidi, siis ei ole saldo küll X kasuks sellises ulatuses, nagu väidab MTA. Osaühingu ja X vahel on toimunud kokku 1132 makset, osade puhul on makse selgitus seostatav majanduskulude või kassaga (majanduskulude katteks, majanduskulude katteks kassa, majanduskulu kassa, kassast panka), kuid enamuses on selgituseks lihtsalt „makse“. Kreeditkäive on kokku 32 205,36 eurot ja deebetkäive 82 273,75 eurot. Seega on osaühingu kontolt X kontole jõudnud kokku 50 068,39 eurot ehk keskmiselt 1 668,95 eurot kalendrikuus. Enamuse osaühingu maksuvõlast moodustavad deklareeritud, kuid tasumata maksud. See tähendab, et ei ole toimunud maksumenetlust, mille raames oleks osaühingul olnud võimalus neid makseid põhjendada ja majandustegevusega siduda. Kontrolliakti (taotluse lisa 4) põhjal esines ka maksumenetluses probleem, et kõigi osaühingu kulutuste seos majandustegevusega ei olnud arusaadav. Selles menetluses oli osaühingul võimalus anda selgitusi ja esitada dokumente, kuid osaühing seda ei teinud.
6.3.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ülekaalus asjaolud, mis räägivad selle kasuks, et X käitumist maksusuhetes võib pidada ebausaldusväärseks ning kahtlust põhjendatuks. Raha on osaühingu kontolt liikunud juhatuse liikme kontole ning selle alus või seos majandustegevusega ei ole arusaadav. Nende maksustamisperioodide osas, mille puhul osaühingul oli võimalus kulutusi põhjendada, osaühing seda ei teinud.
7.MTA on põhjendatult eelistanud võimaliku tulevase maksukohustuse tagamist kinnistu
koormamise teel. Olukorras, kus kahest kinnistust ühele on keelumärge juba seatud ja teine on ühisomandis isikuga, kes ei ole maksukohustuslane, on keelumärke seadmine X osale ühisomandis ainus võimalik valik. Keelumärge ei takista omanikul oma vara vallata ja kasutada ning ei too kaasa muutusi omandisuhetes. Kinnistu käsutamise õiguse puudumine on tasakaalustatud avaliku huviga tagada maksude laekumine. Kui teine ühisomanik soovib oma osa kinnistust käsutada, siis on ühisomanikel võimalus jagada kinnistu kaasomandiosadeks.
8.Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Kuna need eeldused on täidetud, siis rahuldab kohus taotluse. X on võimalus määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik. Samuti on tal võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 9).
9.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. MTA on tagatise väärtuseks määranud 101 645 eurot, arvestades ka täitekulude suurust. Kohtu hinnangul on tagatise suurus ülemäärane, kui tagatiseks on deposiit - täitemenetluse läbiviimine ei ole sel juhul vajalik ning piisav on tagatis suurusega 96 015 eurot. MTA saab seda arvestada, kui X soovib kasutada tagatisena deposiiti.
10.Kohus selgitab X, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas ning tal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.