Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 26.04.2023, Tartu 3-20-811 Xi kaebus Tööinspektsiooni 06.04.2020. a käskkirja nr 1.2-1/18 õigusvastasuse kindlakstegemise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise nõuetes Tartu Halduskohtu 31.05.2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tööinspektsioon
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda vastustajalt välja nelja nõustaja senised haridus- ja töökogemuse kirjeldused.
2.Tagastada kaebajale 25.11.2022. a seisukoha lisana esitatud kompleksekspertiisi akt ning 07.03.2023. a seisukoha lisana esitatud 30.11.2020. a e-kiri.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2022. a otsuse resolutsiooni punktid 1-2 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
4.Muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 järgmiselt: „Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.“
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
6.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.05.2023 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsioon muutis 06.04.2020. a käskkirjaga nr 1.1-1/24 Tööinspektsiooni struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja paiknevust alates 15.04.2020. Käskkirja kohaselt likvideeritakse 11,6 ameti- ja töökohta, s.h järelevalve osakonnast 4 (täidetud) tööinspektori ametikohta. Likvideeritud teenistuskohtade arvelt luuakse 10,6 nõustamisjuristi töökohta ja 1 jurist-nõuniku ametikoht.
2.Tööinspektsioon vabastas 06.04.2020. a käskkirjaga nr 1.2-1/18 Xi teenistusest järelevalve osakonna tööinspektori ametikohalt alates 15.04.2020 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel ametikoha koondamise tõttu, sest ametikoht kaob asutuse struktuurist. Xi avaliku teenistuse staaž oli teenistussuhte lõppemise ajal 5 kuud ja 27 päeva, sellest Tööinspektsioonis 3 kuud ja 14 päeva. Xile maksti teenistussuhte lõppemisel ATS § 101 lg 6 alusel iga seadusega ette nähtud 15-kalendripäevasest etteteatamistähtajast puudu jääva 10 tööpäeva eest palka. Xile maksti teenistussuhte lõppemisel ATS § 102 lg 1 alusel välja koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral ette nähtud hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses ning lõpparve, s.h kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitis 10,04 kalendripäeva eest ja 14. aprilliks välja teenitud palk. Käskkirja kohaselt on koondatavate hulka valitud avaliku teenistuse staaži ja Tööinspektsioonis teenistuses oldud aja järgi 4 teenistujat, kelle töökogemus tööinspektorina töötamisel on kõige väiksem. Tegemist on ametnikega, kes on avalikus teenistuses olnud alla 6 kuu ja kelle katseaeg ei ole lõppenud (neid ei ole lubatud iseseisvale tööle). Tööinspektsioonil puudub võimalus pakkuda teenistusest vabastatavale ametnikule tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.
3.Tartu Halduskohus menetles Xi kaebust Tööinspektsiooni 06.04.2020. a käskkirja nr 1.21/18 õigusvastasuse kindlakstegemise, teenistusest vabastamise aluse muutmise (lugeda teenistussuhe lõppenuks kaebaja algatusel) ja hüvitise (12 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 14 400 eurot) nõuetes. Kaebaja põhjendused: 1) Struktuurimuudatus on näilik ja ajendatud vaid sellest, et kaebajast vabaneda. Vastustaja võttis kohe tööle vaid ühe ja mõne kuu jooksul kolm nõustamisjuristi, seega ei olnud vajadus kümne juristi järele kiireloomuline ja piirduda saanuks täitmata tööinspektorite ametikohtade koondamisega. Tööinspektsioon rikkus ATS §-s 13 sätestatud kohustust tagada ametnike võrdne kohtlemine ja kaitsta diskrimineerimise eest. 2) Kaebajale tulnuks pakkuda nõustamisjuristi ametikohta. Mentorid hindasid, et kaebaja on 2-kuulise väljaõppe jooksul omandanud tööinspektori iseseisvaks tööks vajalikud oskused (tl 47). Pärast koondamist tööle võetud 4-st nõustamisjuristist 3-l puudub juriidiline või personalitöö alane haridus. Vastustaja ei hinnanud kaebaja teadmisi ja oskusi nõustamisjuristina. 3) Vastustaja soovis vabaneda kaebajast, kuna kaebaja vaidles 18.11.2019. a juhtumi tööõnnetuseks tunnistamise üle. Seda kinnitavad endiste ametnike kirjad (tl 112-114) ja asjaolu, et vastustaja teavitas kaebajat koondamisest enne, kui käskkiri struktuuri muutmise kohta alla kirjutati. Koondamise õigusvastasust kinnitab ka see, et vastustaja oli nõus sõlmima kaebajaga kompromissi ja maksma hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses. 4) Õiglane on ATS § 105 lg-s 1 märgitust suurema hüvitise väljamõistmine, sest rikkumine oli sihilik, tegemist on kaebaja kiusamisega; kaebajat koheldi ebavõrdselt tulenevalt tervisest (18.11.2019 saadud tervisekahju tõttu oli kaebaja vaimne tervis kannatada saanud); kaebajat diskrimineeriti tervise alusel 2020. a lõpus tööle kandideerimisel; kaebajat diskrimineeriti seetõttu, et ta kaitses oma õigusi; vastustaja põhjustas kaebajale pikaajalise tervisekahju; rikkumise on toime pannud riiklik järelevalveasutus.
4.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjendused:
1) Vastustaja esitatud teenistujate koosseisu muutused (tl 96-97, 99-100) näitavad, et vastustaja on praktiliselt sama teenistuskohtade koosseisu juurde jäänud praeguseni. Ei ole usutav, et ulatuslik ümberkorraldus asutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, mida on järgitud rohkem kui 2 aastat ja koondades 4 ametnikku, tehti selleks, et lõpetada teenistussuhe kaebajaga. Koosseisu muutmist ei muuda pahauskseks asjaolu, et kõiki uusi töökohti ei täidetud. Vastustaja otsustada on teenistuskohtade arv. 2) Vastustaja pahausksust ei tõenda dokumentide allakirjutamise ajaline järjekord. Õigusvastane ei ole, kui dokumendid valmistatakse ette varem ja kirjutatakse alla samal kuupäeval ehk 06.04.2020 ühtse paketina. Ülekaalus on asjaolud ja tõendid selle kasuks, et vastustaja muutis teenistuskohtade koosseisu heas usus, asutuse töö parema korraldamise eesmärgil. 3) Vastustaja koostas ametnike võrdluse kohta eraldi dokumendi (tl 91-94). Kriteeriumid on kooskõlas ATS § 90 lg 5 nõuetega. Kaebaja valik koondatavate hulka ei olnud seotud tema tervisega või kaebaja ja vastustaja vaheliste muude erimeelsuste või vaidlustega. Vastustaja kohaldas põhjendatud, objektiivset ja kontrollitavat kriteeriumi ning rakendas seda ühtviisi kõigi ametnike suhtes. Kaebaja arvamus, et arvestada saanuks ka muid asjaolusid (nt kaebaja õppimisvõimet, töökogemust muudel ameti- ja töökohtadel, katseaja vahevestluse tulemusi), ei muuda vastustaja kohaldatud kriteeriume õigusvastaseks. 4) Vastustaja ei ole suhtunud kaebajasse pahatahtlikult. Kaebaja võeti teenistusse tööinspektorina pärast 18.11.2019. a juhtumi toimumist ning erimeelsuste tekkimist seoses sellega, kas toimunu oli tööõnnetus või mitte. Eeltoodut ei lükka ümber Y 30.11.2020. a e-kiri (tl 112-113) ega A e-kiri (tl 114). Tegemist on isikute subjektiivse arvamusega, mis on muude asjaolude ja tõenditega vastuolus. 5) Kohus taunis kaebaja taotlust tõlgendada kompromissläbirääkimiste pidamist vastustaja kahjuks. Hea usu põhimõttega on vastuolus kasutada teise poole kahjuks kompromissläbirääkimiste pidamise fakti või selle raames avaldatut. 6) Kaebajal puudub juriidiline või personalitöö alane haridus. Kaebajal on kõrgharidus piimatehnoloogia erialal (tl 49-50). Kokkupuude personalitööga sekretäri töökohal aastaid tagasi ei täida töökogemuse nõuet olukorras, kus see nõue on alternatiiviks juriidilisele või personalitöö alasele haridusele ning on eelduseks töökohal, kus töötajal tuleb anda riikliku järelevalveasutuse nimel juriidilisi nõuandeid. 7) Täidetud ei ole ATS § 105 lg 1 kohaldamise eeldus ning teenistusest vabastamise aluse muutmine ja kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmine ei ole võimalik. Käskkirja õiguspärasuse korral ei saa kohaldada ATS § 105 lg-t 3. Kohus ei tuvastanud kaebaja ebavõrdset kohtlemist teenistussuhte lõpetamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.X esitas 30.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas vääralt ATS-i norme. Õiguspärast põhjust 5,6 ametikoha koondamiseks ei olnud, sest need kohad jäeti peale struktuuri muutmist täitmata. Kaebaja vahetu juhi käest arvamust ei küsitud. 2) Kohus jättis uurimata, kas Sotsiaalministeeriumi (SM) poolt kehtestatud riikliku järelevalve maht on vähenenud või mis põhjusel hoitakse täitmata ametikohti. Kaebajale teadaolevalt jäeti 2020. ja 2021. a suur osa SM-i nõutud järelevalvemahust inspektorite puudumise tõttu tegemata, tuues põhjuseks koroona. Tegelik põhjus on selles, et kohtuvaidluse tõttu ei saadud vähenenud inspektorite arvu taastada.
3) Korrektne ja õiges järjekorras dokumentide koostamine ja allakirjutamine on riigiasutuses oluline. Õigusvastane on kaebaja koondamisest teavitamine enne, kui ei ole struktuuri muudetud. Teenistuskohtade koosseis muutub peale sellekohase otsuse allkirjastamist. 4) Kaebaja läbis 27.03.2020 mentorite ja järelevalve osakonna juhatajaga katseaja vestluse ning lubati iseseisvale tööle (lisa 94), kuigi järelevalve osakonna juhataja koheselt käskkirja ei vormistanud. Kaebaja oli Tööinspektsioonis töötanud ligi 6 aastat. Vastustaja hindas ainult töökogemuse ajalist kestvust, mis on vastuolus ATS-i § 90 lg 5 nõuetega. 5) Kohus eksib, väites, et vastustaja ei suhtunud kaebajasse pahatahtlikult. Ei nõustu kohtuga, et Y kirjas olev info ei ole usaldusväärne. Ka A kirjas märgitu viitab vastustaja pahatahtlikule suhtumisele kaebajasse. Kohus eiras asjaolu, et vaidlus tööõnnetuse toimumise üle ja sellest tingitud konflikt algas pärast ametnikukoha pakkumist, mitte enne, seega ei näita uus ametikoht mittepahatahtlikkust. 6) Kaebaja on hämmingus, et kohus taunib tema taotlust tõlgendada vastustaja pakutud kompromissi vastustaja kahjuks. Kaebaja palub ringkonnakohtu hinnangut, kas kompromisspakkumist (lisa 90) saab käsitleda vastustajapoolse õigusrahu saavutamise püüdena ja heatahtliku käitumise märgina. 7) Kaebaja eelnev töökogemus personalivaldkonnas on kooskõlas nõustaja ametijuhendi nõudega ja koondamisel pidanuks talle pakkuma nõustamisjuristi kohta. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et vastustaja täitis kohustuse hinnata, sest objektiivset hindamist läbi ei viidud. 8) Kohus eiras asjaolu, et nõutud personalialase hariduseta on töötanud mitmed varasemad ja peale kaebaja koondamist tööle võetud nõustamisjuristid. Kohus rikkus uurimispõhimõtet. Kohus pidanuks välja selgitama, kas nõutud hariduseta tööle võetud nõustamisjuristid on suurema eelneva töökogemusega kui kaebaja.
6.Tööinspektsioon palub 25.07.2022. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Alusetu on kaebaja etteheide, et kohus rikkus uurimispõhimõtet. Tööinspektsioonil puudusid 14.04.2020 seisuga vabad ametikohad, millele kaebaja oma haridustaseme, teadmiste ja oskustega oleks sobinud. Ühelgi kaebaja töö- või ametikohustusel teenistussuhte kestel ei olnud seost tööõiguse sisulise valdkonnaga, ka ei osalenud kaebaja vastavatel koolitustel. Kaebuses viidatud töötajad omavad personalitöötaja erialast ettevalmistust või varasemat töökogemust töösuhetega seotud valdkonnas.
7.X märkis 31.07.2022. a seisukohas järgmist: 1) Kaebaja väga headele Tööinspektsiooni tegevusvaldkondade (töösuhted ja -ohutus) teadmistele viitab peadirektor oma kirjas (lisa 100), mis on kirjutatud enne tööõnnetuse toimumise vaidluse algust. Kaebaja töösuhete- ja personalialaseid suurepäraseid teadmisi kinnitab tema võit 2021. a kevadel konkursil, kus 400+ töötajaga ettevõttesse otsiti personalispetsialisti ja lahendati mitmes voorus reaalseid ülesandeid. 2) Vastustaja võttis tööle neli uut nõustajat, kuid likvideeris 10 ametikohta. Kaebaja palub ringkonnakohtul välja nõuda viidatud nelja inimese senise haridus- ja töökogemuse kirjelduse tervikvaate. 3) Kuna kaebajast varem oleks pidanud lisaks täitmata ametikohtadele koondama vähemalt kaks hiljem tulnud inspektorit, siis kinnitab see kaebaja väidet, et tema koondamine oli alusetu ja õigusvastane, kuna vajalikud nõustajad saanuks ka täitmata kohtade muutmisega tööle võtta ning kaebaja koondamine ei olnud vajalik.
8.X märkis 25.11.2022. a seisukohas, et temast otsustati vabaneda ebaseadusliku koondamisega. Kaebaja esitas kompleksekspertiisi akti, mille palub võtta asja juurde, tõendamaks, et kaebajale põhjustati tõsine tervisekahju.
9.X palus 07.03.2023. a seisukohas ringkonnakohtul tutvuda praeguste nõustamisjuristide haridusega Tööinspektsiooni kodulehel. Hetkel töötab 16 nõustamisjuristi, kellest kuuel puudub kaebajalt koondamisel nõutud haridus. Nendest viis on tööle võetud peale kaebaja koondamist. Senini ei ole tööle võetud kümmet nõustamisjuristi. Seega ei olnud 2020. a aprillis objektiivset vajadust ega põhjust koondada 9,5 järelevalveametniku ametikohta ja koondada kaebaja. Kaebaja esitas lisana Z 30.11.2020. a e-kirja.
10.Tööinspektsioon märgib 20.03.2023. a seisukohas, et kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid uusi asjaolusid ta soovib 25.11.2022 esitatud lisadega tõendada, mistõttu tuleb jätta need lisad tähelepanuta. Kaebaja poolt 07.03.2023 esitatud väited ja e-kiri on sarnased varasemas kohtumenetluses halduskohtule esitatule ning nende osas on halduskohus otsuses oma seisukohad esitanud. Vastustaja märgib, et võimaliku tööõnnetuse juhtum ei ole käimasoleva kohtuasja esemeks ning Tartu Halduskohtu 3-liikmeline kohtukoosseis tegi 10.02.2023 haldusasjas nr 3-22-943 otsuse (ei ole jõustunud), leides, et tegemist ei ole tööõnnetusega.
11.X palub 20.03.2023. a seisukohas jätta enda terviseandmete tõttu kohtuotsus avaldamata või avaldada see osaliselt ning otsuse avaldamisel kasutada nime asemel tähemärki X ning vältida otsuses terviseandmeid ja andmeid, mis viitavad äratuntavalt kaebaja isikule. Kaebaja selgitas, et 25.11.2022 esitatud ekspertiisiakt tõendab, et kaebaja sai Tööinspektsioonis töötamise ajal otsese juhi tegevuse tõttu tervisekahju. Kaebaja palus kohtul arvestada hüvitise määramisel tervise tõttu diskrimineerimist koondamisel. Varasemas menetluses ekspertiisiakti esitada ei saanud, kuna ekspertiis toimus alles 15.11.2022. 25.11.2022 edastatud B kiri tõendab, et kaebaja väide diskrimineerimise kohta ei ole tema ettekujutus, sama probleemiga on ametiasutustesse pöördunud ka teised Tööinspektsiooni töötajad. Halduskohtu 10.02.2023. a otsus nr 3-22-943 on edasi kaevatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
13.Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt ATS § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu. ATS § 90 lg 1 p 2 järgi võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Vaidlust ei ole selle üle, et Tööinspektsiooni järelevalve osakonnast kaotati asutuse struktuurimuudatuse tulemusena mitu tööinspektori ametikohta, sh kaebaja ametikoht. Ringkonnakohus hindab esmalt kaebaja väiteid vaidlustatud käskkirja kohta seoses Tööinspektsiooni struktuurimuudatusega (I), uurib seejärel, kas kaebaja ametist vabastamine koondamise tõttu oli seadusega kooskõlas (II) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
14.Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja otsustas 2020. a aprillis Tööinspektsiooni struktuuri muuta viisil, et järelevalve osakonnas kaotati 5,6 täitmata ametikohta ning 4 täidetud tööinspektori ametikohta, moodustades nende arvel nõustamisjuristide töökohad ennetusosakonnas. Pooled ei vaidle järelevalve osakonnas 5,6 täitmata ametikoha kaotamise üle. Kaebaja ei nõustu tööinspektorite täidetud ametikohtade kaotamisega, sest leiab, et kaotatud ametikohtade asemele loodud 10,6-st ennetusosakonna nõustamisjuristi ametikohast
täideti koheselt vaid üks ning mõne nädala/kuu möödudes kolm, seega jäid peale struktuuri muutmist täitmata 5,6 ametikohta1 ning puudus vajadus inimeste koondamiseks. Kaebaja hinnangul jättis halduskohus menetluse käigus uurimata, kas sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud riiklik järelevalve maht on vähenenud või millisel põhjusel hoitakse täitmata ametikohti, kui nendeks vajadus puudub.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ametiasutusel on oma sisemise struktuuri üle otsustamisel avar kaalutlusruum ning sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud (halduskohtu otsuse p 7). ATS-i eelnõu seletuskirjas2 selgitatakse, et nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses. Ametniku ametikoha kaotamine peab aga olema alati põhjendatud (lk 57). Vastustaja on struktuuri muutmise vajadust 06.04.2020. a käskkirjas nr 1.1-1/24 (tl 7) veenvalt põhjendanud eriolukorra väljakuulutamisest ja COVID-19 viiruse levikust tingitud ennetus- ja teavitustegevuse mahu olulise suurenemisega, millest tulenevalt tuli juurde luua ennetusosakonna nõustamisjuristide töökohti. Pooled ei vaidle käskkirjas toodud faktiliste asjaolude üle (vt halduskohtu otsuse p 9). Vastustaja põhjendamiskohustus on sellega täidetud. Vastustaja kaalutlusi struktuuri muutmisel ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ilmselgelt asjakohatuks. Struktuuri muutmise vajalikkust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kuigi pärast vaidlusalust struktuuri muutmist tehti struktuurimuudatusi veel (peadirektori 29.05.2020. a käskkiri nr 1.1-1/37 ja 17.12.2020. a käskkiri nr 1.1-1/73, tl-d 96-97 ja 99-100), järelevalveosakonna koosseis nende tulemusena ei suurenenud (vrdl: 06.04.2020. a käskkirja alusel jäi järelevalveosakonda alles 47,4 ametikohta, hetkel on järelevalveosakonnas 46,4 ametikohta).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et struktuuri muutmist ei muuda tagantjärgi pahauskseks asjaolu, et kõiki loodud uusi töökohti ei täidetud. Asutuse struktuuri muutmine ning muudetud struktuuris kohtade täitmine on halduse erinevad toimingud, mis leiavad reeglina aset ka erinevatel aegadel. Seetõttu ei saa muudetud struktuuris kohtade osalisest täitmata jätmisest teha automaatset järeldust struktuuri muutmise õigusvastasuse kohta. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et ainus võimalus ennetusosakonna töökohtade loomiseks oli järelevalve osakonna teenistuskohtade vähendamine katseajal olevate teenistujate arvelt, sest vaid selles ulatuses olid asutuse eelarves rahalised vahendid olemas (vastustaja 17.01.2021. a vastus kaebusele p 2.5, tl 87). See selgitab ringkonnakohtu hinnangul nii seda, miks oli vaja koondada lisaks järelevalveosakonna 5,6-le täitmata ametikohale veel 4 täidetud ametikohta kui ka seda, miks täideti ennetusosakonnas vaid 4 ametikohta ning 5,6 koondatud ametikohta jäid ka ennetusosakonnas endiselt täitmata.
17.Arutelu selle üle, miks hoitakse asutuses jätkuvalt täitmata ametikohti, väljub käesoleva vaidlusküsimuse raamidest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eluliselt ei ole usutav, et vastustaja viis läbi ulatusliku ümberkorralduse asutuse struktuuris ning koondas kokku neli ametnikku pahauskselt vaid selleks, et kaebajast vabaneda. Ringkonnakohtu jaoks on usutavam vastustaja selgitus, et vaid kaotatud ametikohtade ulatuses oli asutusel rahalisi vahendeid ennetusosakonda selliste töökohtade loomiseks, kuhu saanuks reaalselt inimesed tööle võtta. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus ka seda, et halduskohus oleks eksinud uurimispõhimõtte vastu, kui ei uurinud, miks on ennetusosakonnas seni täitmata ametikohti.
Kaebaja eksib arvutustehtes: 10,6-4=6,6, mitte 5,6. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-6462-4182-a6ce-d182400e1bae
II
18.ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametnike ülalpeetavate arvu. Kaebaja väitel hindas vastustaja ainult kaebaja töökogemuse ajalist kestvust, mis on vastuolus ATS § 90 lg 5 nõuetega.
19.Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Järelevalve osakonna ametnike võrdlusest ja koondamise ettepanekust (tl 91-95) nähtub, et koondamise eesmärgil ametnike võrdlemiseks koostati tabel, milles kajastusid ametniku staaž avalikus teenistuses ja eraldi Tööinspektsioonis, ametnike haridustasemed ning eristati ka ametnikke, kes kasvatasid alla 7-aastast last ning täitsid teenistujate esindaja ülesannet ehk olid valitud töökeskkonna volinikuks. Seega lähtus vastustaja ametnike võrdlemisel kõigist ATS § 90 lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest. Ametnike võrdlusest ning vaidlustatud käskkirjast (tl 5-6) nähtub, et koondamisettepanek tehti aga ametnike osas, kelle töökogemus tööinspektorina oli kõige väiksem. Seeläbi jäid 06.04.2020 seisuga koondatavate nimekirja neli ametnikku, kes olid avalikus teenistuses olnud alla 6 kuu ning kelle katseaeg Tööinspektsioonis ei olnud ka teenistussuhte lõpetamise viimaseks päevaks lõppenud ehk kes ei olnud veel lubatud iseseisvale tööle. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et nimetatud kriteeriumitest lähtumine on kooskõlas ATS § 90 lg 5 nõuetega (otsuse p 13) ning ringkonnakohus nõustub sellega. Kui töötajate võrdlemisel saadud andmed hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised, nt on isik keskharidusega, kuid pika teenistusstaaži ja töökogemusega või vastupidi magistrikraadiga, kuid lühikese töökogemusega, mistõttu on ametnike pingeritta seadmine keeruline, on asutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud kvalitatiivsetele näitajatele omistada koondamisel suurem kaal ehk milliste näitajatega töötaja suudab teenistusülesandeid kõige paremini täita. Haldusasja materjalidest nähtub, et antud juhul otsustati anda suurem kaal töökogemusele, mis ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult peegeldab ka teadmisi ja oskusi ehk mida rohkem on isikul töökogemust, seda paremad on eeldatavalt ka tema oskused ja teadmised ametikohal. Seetõttu ei saa avalikus teenistuses ning asutuses omandatud töökogemuse pikkusest lähtumist pidada õigusvastaseks. Kuigi kaebaja selgitab apellatsioonkaebuses, et ta oli Tööinspektsioonis töötanud ligi 6 aastat, ei peegelda see kaebaja avaliku teenistuse staaži. Kaebaja avaliku teenistuse staaž Tööinspektsioonis ei olnud teiste koondatavate ametnike omast märkimisväärselt pikem ning jäi kõigi ametnike võrdluses tagantpoolt neljandale kohale. Ametnike võrdluses esitatud 15.04.2020 seisuga olnuks kaebajal asutuses avaliku teenistuse staaži 3 kuud 15 päeva, teisel koondatud ametnikul 3 kuud 14 päeva ja kahel koondatud ametnikul 2 kuud 13 päeva. Kaebaja teenistussuhte viimasel päeval 14.04.2020 oli kaebajal teenistusstaaži Tööinspektsioonis 3 kuud 14 päeva (tl 5p).
20.Kaebaja väitel läbis ta 27.03.2020 mentorite ja järelevalve osakonna juhatajaga katseaja vestluse ning lubati iseseisvalt tööle (tl 47-48), kuigi järelevalve osakonna juhataja koheselt käskkirja ei vormistanud. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale pakuti Tööinspektsioonis tööinspektori ametikohta algusega 01.01.2020 4-kuulise katseajaga (tl 53). Katseaja vestluse ajaks oli kaebajal teenistusstaaži Tööinspektsioonis alla kolme kuu. Käesoleva haldusasja materjalidest, sh katseaja vestlusest ei nähtu vastustaja otsust kaebaja katseaja lõpetamiseks enne 4-kuulise katseaja möödumist. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kaebaja oli vaidlustatud käskkirja tegemise hetkeks lubatud iseseisvale tööle. Samas märgib
ringkonnakohus, et ka katseaja läbimise korral olnuks kaebaja asutuses omandatud teenistusstaaži pikkuselt koondatavate seas neljandal järjekohal. Halduskohus on õigesti leidnud, et pikkuselt järgmised töökogemused olid 15.04.2020 seisuga 5 kuud 12 päeva (millisel juhul oli ametnik juba lubatud ka iseseisvale tööle) ning 6 kuud 15 päeva. Kuivõrd vastustaja eesmärgiks oli kaotada mh neli täidetud tööinspektori ametikohta järelevalveosakonnas ning ametnike võrdlemise alusena saab asjakohaseks pidada teenistusstaaži Tööinspektsioonis, on kaheldav, kas kaebajal olnuks võimalik koondamist vältida ka iseseisvale tööle lubamise korral.
21.ATS § 90 lg 7 sätestab, enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga samaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral. Apellatsioonkaebuse väidete pinnalt võib järeldada, et kaebaja hinnangul olid tal piisavad teadmised ja oskused ennetusosakonnas nõustamisjuristi töökohustuste täitmiseks, kuid vastustaja objektiivselt hindamist läbi ei viinud.
22.Ringkonnakohus möönab, et vaidlustatud käskkirjas on vastustaja vaid lakooniliselt selgitanud, et Tööinspektsioonil puudub võimalus pakkuda teenistusest vabastatavale ametnikule samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, selgitamata konkreetsemalt selle põhjuseid (tl 5). Samas kohtupraktikast ei tulene, et asutus peab ametnikule põhjendama mingi ametikoha pakkumata jätmist. Iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste tegemist ja pikendab nende kulgu. Ametiasutusel on sellegipoolest kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel (RKHK 27.03.2018. a otsus asjas nr 3-16-340, p 13). Kohtumenetluses ongi vastustaja selgitanud, et kaebaja ei olnud tööõiguse küsimustega, millele oli vaja kohe Tööinspektsiooni infotelefonis ja e-kirjades vastama hakata, tegelenud vähemalt alates 09.05.2014 Tööinspektsiooni tööle asumisest Lõuna inspektsiooni sekretär-referendi töökohale. Ka selgitas vastustaja, et ühelgi kaebaja poolt täidetud töö- või ametikohustusel teenistussuhte kestel ei olnud otsest seost tööõiguse sisulise valdkonnaga, ka ei osalenud kaebaja vastavatel koolitustel (vastustaja 17.01.2021. a vastuse halduskohtule p 3.8, tl 86-90 ning 25.07.2022. a vastuse ringkonnakohtule p 2.1, tl 162). Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (RKHK 07.06.2019. a otsus asjas nr 3-16-2061, p 13; 28.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Võrreldes vastustaja selgitust haldusasjas esitatud tõenditega peab ringkonnakohus usutavaks, et vastustaja lähtus halduskohtule esitatud kaalutlustest ka käskkirja andmisel.
23.Tööinspektsiooni peadirektori 30.10.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/48 kinnitatud „Ennetusosakonna nõustamisjuristi ametijuhendi“ järgi on töökoha eesmärgiks anda isikutele selgitusi töösuhete nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sh vastata selgitustaotlusele ja teabenõuetele ning esineda Tööinspektsiooni nimel teavitusüritustel ja vajadusel meedias. Kohustuslikud nõuded töökoha täitjale on: 1) rakenduslik või akadeemiline juriidiline kõrgharidus või selle omandamine, või personalitöö alane haridus või kogemus; 2) ametialane enesetäiendamine. Ka peab töökoha täitjal kohustusliku nõudena olema eelnev
töökogemus vähemalt üks aasta ning ta peab omama teadmisi riigi põhikorrast (põhiseadus ja põhiseaduslikud seadused), kodanike õigustest ja vabadustest, avaliku halduse organisatsioonist ja avalikust teenistusest ning töölepingulisi suhteid reguleerivatest õigusaktidest. Samuti tuleb omada teadmisi Euroopa Liidu institutsioonidest, struktuurist ning õigussüsteemist ja selle rakendamisest Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis ning ametikoha töövaldkonnast Euroopa Liidu kontekstis (tl 51-52).
24.Haldusasja toimikus oleva CV kohaselt omandas kaebaja bakalaureusekraadi Eesti Põllumajandusülikoolist piimatehnoloogia erialal. Ka oli talle väljastatud juhiabi III ja müüja I kutsetunnistused. Kuigi Tööinspektsioonis oli kaebaja läbinud 2014. aastal töö tasustamise ja kahjude hüvitamise, puhkuste ajakava koostamise ning töölepingu lõpetamise alased koolitused, piirdus iga koolitus vaid kolme tunniga (tl 49-50). Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et sellises ulatuses koolituste läbimine ei saanud tõsta kaebaja teadmisi tasemele, mis oleks nõutav nõustamisjuristi ametijuhendis toodud ülesannete täitmiseks. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebajal puudus juriidilise või personalitöö alane haridus ning kaebaja puhul võis kõne alla tulla ametijuhendile vastavus vaid seoses personalitöö alase kogemusega.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kaebajal Tööinspektsiooni aastatepikkuse töötajana tööst tulenev kohustus hoida end kursis valdkonna seadusandluse ja selle muutustega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja töötas Tööinspektsioonis alates 19.05.2014, seega üle 5 aasta. Kaebaja ise on selgitanud (kaebuse lisa VI lisa 102, tl 55-60), et alguses oli ta sekretär, alates jaanuarist 2017 uurimistalituse spetsialist, kelle ülesandeks oli nii kergete (80% kõikidest) kui ka raskete (20%) õnnetuste kodeerimine (=statistika eeltöö) ning puuduvate arsti teatiste küsimine arstidelt. Selgitusest nähtub, et 2018-2019. a asendas kaebaja ka mitteametlikult uurimistalituse tööinspektorit viimase puhkuse ajal. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma tööülesannete täitmise eesmärgil läbinud ulatuslikuma töö- ja teenistusõiguse alase koolituse. Nõustuda võib halduskohtuga selles, et kokkupuude personalitööga sekretäri töökohal aastaid tagasi ei täida töökogemuse nõuet olukorras, kus see nõue on alternatiiviks juriidilisele või personalitöö alasele haridusele ning on eelduseks töökohal, kus töötajal tuleb anda riikliku järelevalveasutuse nimel juriidilisi nõuandeid (halduskohtu otsuse p 20). Ka ei täida töökogemuse nõuet tööinspektori ajutine puhkuse ajal asendamine. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga selles, et kaebaja haridus, teadmised ja oskused ei olnud piisavad, et 2020. a aprillis nõustamisjuristi ametisse asuda.
26.Kaebaja väitel eiras halduskohus asjaolu, et nõutud personalialase hariduseta on töötanud mitmed varasemad ja pärast kaebaja koondamist tööle võetud nõustamisjuristid. Kohus rikkus uurimiskohustust, sest ei selgitanud, kas nõutud hariduseta tööle võetud nõustamisjuristid on suurema eelneva töökogemusega kui kaebaja. Ühtlasi palus kaebaja ringkonnakohtul välja nõuda nelja nõustajana tööle võetud inimese senise haridus- ja töökogemuse kirjelduse. Vastustaja kinnitab ringkonnakohtule 25.07.2022 esitatud vastuse p-s 2.1 (tl 162), et kaebaja poolt viidatud töötajad omavad personalitöötaja erialast ettevalmistust või varasemat pikaaegset töökogemust töösuhetega seotud valdkonnas. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, sest käesoleva haldusasja eesmärgiks ei ole teostada kontrolli vastustaja värbamistegevuse üle. Isegi kui ringkonnakohus tuvastaks mõne nõustamisjuristina töötanud või töötava isiku haridus- või töökogemuse mittevastavuse, ei annaks see alust tuvastada kaebaja haridus- ja / või töökogemuse vastavust nõustamisjuristi tööülesannete täitmiseks. Seega ka vastustaja võimalik õigusvastane tegevus mõne nõustamisjuristi tööle võtmisel ei muuda vastustaja tegevust kaebaja ametikohale vastavuse hindamisel õigusvastaseks. Samal põhjusel ei ole alust tuvastada ka halduskohtu poolt uurimispõhimõtte
rikkumist ning ringkonnakohus ei näe vajadust tutvuda praeguste nõustamisjuristide haridusega Tööinspektsiooni kodulehel.
27.ATS § 90 lg-st 4 tuleneb, et koondamine ei ole lubatud, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks ametnikku mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada muudetud ametiülesandeid täitma. Sellega seoses on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et seoses COVID-19 levikust tingitud olukorrast oli Tööinspektsioonil 2020. a aprillis vaja ennetusosakonda tööle inimesi, kes oleksid võimelised kohe nõustamisega alustama ega vajaks valdkonnaspetsiifilist koolitust ja pikka sisseelamisaega ülesannetega iseseisvalt toimetulekuks (vastustaja 17.01.2021. a vastuse halduskohtule p 3.8, tl 86-90). Ringkonnakohus peab riigis 2020. a kevadel valitsenud olukorda arvestades selgitust veenvaks ning usub, et sellistest kaalutlustest lähtuti ka kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmisel.
28.Kaebaja leiab, et õigusvastane oli kaebaja koondamisest teavitamine enne, kui ei olnud asutuse struktuuri muudetud. Õiges järjekorras dokumentide koostamine ja allakirjutamine on riigiasutuses oluline. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda vastustaja pahausksust see, et kaebajale saadeti e-kiri koondamise eelinfoga 06.04.2020 kell 16:05 (tl 44), kuigi käskkiri Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muudatuse kohta allkirjastati ajaliselt hiljem, kell 16:11 (tl 7-9). Haldusasja materjalidest nähtub, et peadirektorile pidi olema kaebajale e-kirja saatmise ajaks teada järelevalve osakonna ametnike võrdlus ja ettepanek koondamiseks (allkirjastatud kell 15:20 (tl 91-95)). Seega oli peadirektor kaebajale e-kirja saatmise ajaks oma seisukoha struktuurimuudatuse ja ametikohtade koondamise osas kujundanud, mh ametnikke võrrelnud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus õigusvastaseks, et peadirektor teavitas kaebajat oma otsusest veel enne struktuuri muutmise käskkirja allkirjastamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat ei vabastatud teenistusest e-kirjaga, vaid peadirektori käskkirjaga alles pärast Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmist, kell 18:58 (tl 5-6). Seega on kaebaja alusetult omistanud e-kirjale õigusliku tähenduse, mida sellel ei olnud. E-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kaebaja koondamine otsustati omamata selgust asutuse struktuuri osas.
29.Kaebaja hinnangul eksis halduskohus väites, et vastustaja ei suhtunud kaebajasse pahatahtlikult. Halduskohus eiras kaebaja arvates seda, et vaidlus tööõnnetuse toimumise üle ja sellest tingitud konflikt algas pärast ametnikukoha pakkumist, mitte enne seda. Kaebaja leiab, et Y lahkumiskirjas olev info on usaldusväärne ning A kiri viitab vastustaja pahatahtlikule suhtumisele. Ühtlasi palub kaebaja ringkonnakohtu hinnangut, kas vastustajapoolset kompromissipakkumist saab tõlgendada õigusrahu saavutamise püüdena ja heatahtliku käitumise märgina. Kaebaja leiab 20.03.2023 esitatud seisukohas ka seda, et 25.11.2022 edastatud B kiri tõendab, et ka teised Tööinspektsiooni töötajad on esitanud pöördumisi seoses diskrimineerimisega.
30.Esmalt tagastab ringkonnakohus kaebajale 07.03.2023. a seisukoha lisana esitatud Z 30.11.2020. a e-kirja, sest see on toimikus (tl 112-113) olemas. Kiri väljendab ametist lahkuva endise Tööinspektsiooni töötaja emotsionaalseid seisukohti selle kohta, mida on asutuse juhtimisel valesti, ebaõiglaselt või ülekohtuselt tehtud. Kiri ei ole samas käsitletav tõendina Tööinspektsiooni struktuurimuudatuse ning kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamise õigusvastasuse kohta. Ringkonnakohus möönab, et nii Y kui A kirjad viitavad juhtimispuudustele Tööinspektsioonis. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et „pahatahtlikkus“ omadussõnana ei oma juriidilist tähendust ning seda ei ole võimalik kasutada ühegi riigiasutuse tegevuse kirjeldamiseks ka juhul, kui riigiasutuse juht suhtub kellessegi pahatahtlikult. Juriidiline tagajärg saabub võimaliku pahatahtliku suhtumise tulemusena alles
siis, kui sellega kaasneb asutuse poolne õigusvastane tegevus. Vaidlusalusel juhul ei ole ringkonnakohtul asjas kogutud tõendite põhjal alust järeldada, et ka vastustaja võimalik negatiivne suhtumine kaebajasse toonuks kaasa kaebaja õigusvastase teenistusest vabastamise. Z 30.11.2020. a e-kiri, A e-kiri (tl 114) ega 25.11.2022 edastatud B kiri (tl 170) koos ega eraldivõetuna ei tõenda, et struktuurimuudatus ning ametnike hindamise ja võrdlemise tulemus olid kaebajast vabanemise eesmärgil ette planeeritud.
31.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus eksis, kui väitis, et vastustaja võttis kaebaja teenistusse tööinspektorina pärast 18.11.2019. a juhtumi toimumist ning erimeelsuste tekkimist seoses sellega, kas toimunu oli tööõnnetus või mitte. Haldusasja materjalidest nähtub, et tööinspektori ametikohta pakuti kaebajale 02.12.2019 (tl 53) samas kui tööandja akt kaebaja õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise kohta koostati 04.12.2019, mis väljastati kaebajale 05.12.2019 ning seejärel algas vaidlus tööõnnetuse toimumise üle (vt vastustaja 17.01.2021. a vastus kaebusele, tl 86p). Vastavas osas tuleb halduskohtu põhjendusi muuta. Samas ka vaidluse toimumine iseenesest ei kinnita, et nimelt see tõi kaasa kaebaja teenistusest vabastamise.
32.Sarnaselt halduskohtule ei näe ka ringkonnakohus midagi õigusvastast vastustaja püüdes lahendada pooltevaheline vaidlus kompromissilepinguga. Halduskohus defineeris kompromissilepingu õigesti õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmiseks vaieldamatuks viisil, kus mõlemad pooled teevad vastastikku järeleandmisi (VÕS § 578 lg 1). Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (lg 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kompromissi eesmärk on saavutada õigusrahu ning säästa vaidlusega seotud aja- ja rahakulu. Seetõttu ei kinnita kompromissi sõlmimise valmidus tingimata seda, et vastustaja tunnistaks oma käitumise õigusvastasust ega ka seda, et kaebaja õiguslik positsioon oleks kohtus tugevam. Ringkonnakohus märgib, et ka kohtumenetluses võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga (HKMS § 154 lg 1). Tihti on see ka pooli nii ajaliselt kui rahaliselt säästvam kui aastaid kestev vaidlus läbi kolme kohtuastme.
33.Kaebaja esitas 25.11.2022 ringkonnakohtule asja juurde võtmiseks kompleksekspertiisi akti, mis määrati kaebaja psüühilise seisundi kindlakstegemiseks seoses kaebusega Tööinspektsiooni 01.04.2020. a otsuse nr (3-6) 1.4-11/10137-5 peale. Ringkonnakohus leiab, et tõend tuleb kaebajale tagastada. Kaebaja kaebust Tööinspektsiooni eelviidatud otsuse peale arutab kohus haldusasjas 3-22-943, mistõttu ei ole tõend käesolevas vaidluses asjakohane.
34.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks ning käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise määramiseks.
III
35.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus osaliselt muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.
36.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, puudub alus kaebaja menetluskulude
vastustajalt väljamõistmiseks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
37.Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus jätaks kaebaja terviseandmete tõttu kohtuotsuse avaldamata või avaldaks selle osaliselt ning otsuse avaldamisel kasutaks nime asemel tähemärki X ning väldiks otsuses terviseandmeid ja andmeid, mis viitavad äratuntavalt kaebaja isikule. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Kuna otsus sisaldab ka teiste füüsiliste isikute nimesid, tuleb otsuse avaldamisel asendada ka nende isikute nimed tähemärkidega. Arvestades, et ka halduskohtu otsus sisaldab teiste füüsiliste isikute nimesid, muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse punkti 3 järgmiselt: „Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.