lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-737/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-737/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 46KaebetähtaegRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-737

Määruse kuupäev

25. aprill 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta Nikolai Lilitškini menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 6. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist. Kaebaja viitab sündmustele, mis leidsid vanglas aset aastatel 2013 kuni 2017 ning käsitleb kaebuses viidatud juhtumeid enda piinamisena. Kaebusest nähtuvalt on N. Lilitškin kaebuses viidatud juhtumeid aastaid tagasi ka mõningatel juhtudel vanglasiseselt (nt vaidemenetluses või kahjunõude menetluse raames) vaidlustanud, kuid konkreetsed ja täpsed andmed selle kohta kaebuses puuduvad. Kaebaja soovib tasuta advokaati ning palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on esitatud 80 lisadokumenti (kokku 114 lehel).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

3-23-737

3.HKMS § 121 lg 2 p 22 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus leiab, et kaebaja on käesolevat kaebust esitades oma kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstavate õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks.
4.Kaebusest on mõistetav, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse ning eraldiseisva tuvastamiskaebuse, samas ei selgu täpselt, millised kaebuses viidatud sündmused on tuvastamiskaebuse aluseks ning millised hüvitamiskaebuse aluseks. Kaebuses on esitatud abstraktsed ja ebaselged viited mitmekümnetele vanglaga seotud erinevat laadi sündmustele, mis toimusid aastatel 2013 kuni 2017. Seega on tegemist üle viie aasta taguste juhtumitega. Kaebaja viitab lisaks ka ühele vangla kirjale käesolevast aastast (kaebuse lisa nr 80), kuid ühtegi arusaadavat nõuet selle konkreetse vangla vastusega seoses kaebaja ei esita, mistõttu käsitleb kohus lisa nr 80 näitliku materjalina. Esitatud kaebus on mahukas, kuid jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud lühike konstateering õiguse rikkumise kohta koos viitega dokumendi numbrile ning lisadena esitatud dokumentidele ning kohus peaks asuma paljuski kaebust lisade alusel ise sisustama.
5.Kohtute infosüsteemist nähtub, et N. Lilitškin on käesoleval aastal esitanud Tartu Halduskohtule 23 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil. Need kaebused on mahukad, abstraktsete viidetega piinamisele ja õiguste rikkumisele Tartu Vanglas ning väidetavad rikkumised ulatuvad mitme aasta tagusesse aega. Kaebustes sisalduvad viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, sidumata kaebust ühtseks tervikuks. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Seejuures ei ole kaebaja mitmes haldusasjas hoolimata kohtu poolsest tähelepanu juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud. Sellisteks kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga, haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga. Kohus on nimetatud kaebused neis esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastanud. Ka haldusasjas nr 3-23-880 on kaebaja esitanud eelkirjeldatud tunnustele vastava kaebuse 100 lisaga. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvestades sündmuste toimumise aega on tuvastamis- ja hüvitamisnõuded nendes asjades esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades. Seega on kaebaja nelja kuu jooksul esitanud kohtule mitmeid sarnasel viisil ebakohaselt vormistatud tuvastamis- ja kahjunõudeid, milles viitab aastaid tagasi toimunud paljudele juhtumitele, käsitledes neid abstraktselt piinamisena. Kaebaja selline käitumine viitab sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohtuid mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele. Selline tegutsemisviis on käsitletav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena.
6.Kaebuse abstraktne sõnastus ning kaebuses kirjeldatud tagajärjed ei kinnita kaebaja õiguste intensiivset riivet. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning seega on ta väga hästi teadlik kaebuse lubatavuse tingimustest. Ilmselgelt pidi kaebaja vangla väidetavast õigusvastasest tegevusest ja kahjust teada saama ning seda mõistma haldusaktide andmise või toimingute tegemisest arvates ehk hüvitamis-ja tuvastamisnõude esitamisele kehtis kolmeaastane tähtaeg (vt HKMS § 46 lgd 4 ja 5, riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Olukorras, kus isik pöördub kohtu poole viis või enam

3-23-737 aastat pärast väidetava õigusvastase tegevuse toimumist ja ületab seejuures ilmselgelt tuvastamis- ja hüvitamisekaebuse esitamise kaebetähtaega, ei ole põhjust käsitleda tema õiguste riivet intensiivsena. Kui isik ei pea vajalikuks enda õigusi kohases menetluses kaebetähtaja jooksul kaitsta ning esitab tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse, milles heidab vanglale abstraktselt ette mitmekümneid erinevaid tegevusi mitme aasta tagusest ajast, samas ühtegi vanglale etteheidetavat konkreetset rikkumist täpsemalt avamata, siis viitab see kaudselt ka sellele, et isik ei tunneta ka ise oma õiguste riivet kuigi intensiivsena. Kaebaja on enda õiguste efektiivse kaitsmise asemel eelistanud sisuliselt lihtsalt koguda aastate jooksul vanglale etteheidetavad rikkumised n-ö kokku ja esitada seejärel need kaebetähtaega eirates kohtule viidates abstraktselt enda piinamisele. Kaebusest nähtuvat ajaraami ja kaebaja senist tegevust arvestades ei ole põhjust pidada tema õiguste riivet seetõttu intensiivseks.

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks täpsemalt kontrollida teiste kaebuse lubatavuse tingimuste täitmist ega anna kaebajale võimalust kaebust täpsustada. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotlust tuleb mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja suutnud alates aastast 2006 kuni praeguseni esitada Tartu Halduskohtule üle 550 kaebuse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi. Eelnevat arvestades jätab kohus N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium