Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) hankedokumentide osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus avaldas 8. veebruaril 2023 riigihangete registris hanketeate kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) kohta ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.
2.Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ esitas 28. veebruaril 2023 halduskohtule kaebuse nimetatud riigihanke hankedokumentide tühistamiseks osas, milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) kaebaja saatis 10. veebruaril 2023 hankijale järelepärimise ja palus selgitada, kas riigihankes valitaval jäätmevedajal on kohustus anda kogutud pakendijäätmed üle pakendi taaskasutusorganisatsioonidele, kes soovivad osaleda pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel. Hankija selgitas 17. veebruari 2023. a vastuses, et hanke tingimused panevad hanke võitjale kohustuse anda üle pakendijäätmed taaskasutusorganisatsioonidele, „kui sellisel kohustusel on õiguslik alus“. Kaebaja edastas koos OÜ-ga Tootjavastutusorganisatsioon kohalikele omavalitsustele 21. veebruaril 2023 avalduse, milles kutsus neid üles pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamisel tagama, et korraldatud jäätmeveo õiguse saanud vedajal oleks hanketingimuste järgi selge kohustus tagada pakendi taaskasutusorganisatsioonide osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel samas proportsioonis nende turuosadega. Avaldusele vastas hankija 22. veebruari 2023. a kirjaga, mis ei sisaldanud konstruktiivset ettepanekut. Hankija vastustest on selge, et ta ei kavatse hankedokumente muuta ega kaebaja soovitud selgitusi anda, mistõttu on kaebaja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse; 2) kaebaja on tegevusluba omav pakendi taaskasutusorganisatsioon pakendiseaduse (PakS) § 101 lg 1 tähenduses, kelle ülesandeks on korraldada talle PakS § 121 lg 2 alusel üle antud kohustuste täitmine, s.t korraldada pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi. Kaebajale on oma kohustused üle andnud sajad pakendiettevõtjad, kelle kollektiivne turuosa kõigi pakendiettevõtjate hulgas on vähemalt 25%. PakS § 36 lg 2 p 1 järgi tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60%, alates 2025. a-st 65% ja 2030. a-st 70%. Alla selle määra jäävad pakendid maksustatakse pakendiaktsiisiga. Pakendiaktsiisi määr on oluliselt kõrgem pakendi taaskasutamise kuludest. Seega toob taaskasutamise määrade saavutamata jätmine kaasa olulised lisakulud; 3) kui kohalik omavalitsus otsustab hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga (ja sellega monopoliseerib pakendijäätmete kogumise jäätmevaldajate juures), muudab ta jäätmevaldajate juures pakendite kogumise seeläbi oluliseks vahendiks konkurentsiseaduse (KonkS) § 15 tähenduses ja on kohustatud tagama sellise vahendi omaja kohustuste täitmise (KonkS § 2 lg 2, § 18 lg 1). JäätS § 31 lg-st 5 tuleneb taaskasutusorganisatsioonidele õigus osaleda tekkekohalt kogutud pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga. PakS § 121 lg 6 järgi on taaskasutusorganisatsioonidel õigus keelduda kandmast kulusid, mida on pakendijäätmete käitlemiseks teinud kolmas isik ilma nende eelneva kooskõlastuseta. Viidatud õiguste austamine on vajalik selleks, et pakendi taaskasutusorganisatsioonid suudaksid täita neile seadusega pandud kohustusi; 4) hankedokumendid on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi, sest ei taga juurdepääsu korraldatud jäätmeveoga kogutavatele pakendijäätmetele ega taga õigust osaleda nende jäätmete taaskasutamises proportsioonis turuosaga. Hankedokumentidest ei selgu, mis saab korraldatud jäätmeveo raames kogutavatest pakendijäätmetest, kuigi selle reguleerimine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Peale selle ei ole hankedokumentides määratletud pakendijäätmete äraveo sihtkohta. Tehnilisest kirjeldusest võib järeldada, et jäätmeveo õigusega kaasneb ka õigus pakendijäätmeid töödelda, sh otsustada nende töötlemise üksikasju. Pakendijäätmete töötlemise üksikasjade üle otsustamise õigus on kohalikul omavalitsusel (keda esindab vastustaja), mitte jäätmevedajal. Seega on hankedokumendid vastuolus JäätS § 31 lgga 5, § 66 lg-ga 1, § 67 lg 3 p-ga 4, § 70 lg-ga 1 ja KonkS § 18 lg-ga 1. Hankijaga peetud kirjavahetusest selgus, et hankija ei muuda hankedokumente, seetõttu tuli kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja ei saa jääda ära ootama, millisena näeb valituks osutunud 2(8)
3-23-465 jäätmevedaja oma kohustusi seoses pakendijäätmetega. Kui jäätmevedaja leiab, et tal puudub kohustus taaskasutusorganisatsioonidega kokkuleppeid sõlmida, oleks keeruline väita, et ta oleks seeläbi hankedokumentidest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kaebajale võib pakendiaktsiisi maksmise kohustuse tõttu tekkida kahju u 2,8 miljoni euro ulatuses; 5) kaebajat saab käsitada riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana. Riigikohtu praktikas on seda mõistet käsitletud laiendavalt ning leitud, et selleks võib olla ka isik, kel on potentsiaal ja huvi hankelepingu esemega seotud teenuste osutamise vastu (vt Riigikohtu 12. detsembri 2011. a määrus nr 3-3-1-52-11, p 23). Isegi kui kaebaja ei ole huvitatud ettevõtja HKMS § 268 lg 1 mõttes, on tal kaebeõigus põhiseaduse (PS) § 15 järgi. HKMS § 268 lg-s 1 toodud kaebeõigust omavate isikute ring peegeldab riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg-s 1 toodud vaidlustusõigust omavate isikute ringi, mis ei saa piirata kaebeõigust vaidlustes, mis ei põhine RHS-i rikkumisel ja ei kuulu läbivaatamisele riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). Sellele vaatamata ei ole otstarbekas käsitada viimati nimetatud vaidlusi tavaliste haldusasjadena, sest kiirem menetlus on vajalik sellest sõltumata, kas vaidluse all on RHS-i nõuete rikkumine või muud asjaolud. Kuna vaidlus on tekkinud riigihanke korraldamisest, on HKMS § 266 lg 1 järgi tegu hankeasjaga. Kui HKMS § 268 lg 1 piirab kaebaja kohtusse pöördumist, tuleb see jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 15.
3.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras riigihanke alusdokumentide kehtivuse ja hankemenetluse peatamist kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised: 1) esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Hankelepingu sõlmimise tulemusena võib kaebaja jääda kuni 5 aastaks ilma võimalusest osaleda Valga, Tõrva ja Otepää valdade territooriumidel kogutavate pakendijäätmete taaskasutamises. Kaebajale võib tekkida kahju pakendiaktsiisi tasumise kohustusest. Kahjuhüvitis ei pruugi korvata kogu tekkivat kahju ja kahju tõendamine on keeruline. Kaebaja oleks kohustatud vähendama tekkivat kahju ja ostma selleks taaskasutuskvooti. Hiljem oleks keeruline tõendada põhjuslikku seost makstud tasude ja vaidlusaluse hanke vahel. Tegemist ei ole ainsa hankega, mida vastustaja korraldab. Seega tekib kahju kumulatiivselt. Kaebaja soovib vältida edaspidi tekkivaid vaidlusi; 2) pakendijäätmete nappus ja jäätmevedajatele pakendijäätmete osas otsustusõiguse andmine mõjutab taaskasutusorganisatsioonide vahelist konkurentsiolukorda ja annab eelised jäätmevedajatega seotud organisatsioonidele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole olulisi ettenähtavaid negatiivseid tagajärgi. Konkurentsiolukorra moonutamine kahjustab avalikke huve; 3) kaebus ei ole perspektiivitu.
4.Vastustaja palus 3. märtsi 2023. a vastuses jätta kaebus läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tegemist on hankeasjaga. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s; 2) kaebaja ei ole käsitatav pakkuja või muu hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna. Seetõttu ei ole kaebuse esitamine lubatav; 3) kaebus on perspektiivitu, kuna kaebuses viidatud normid ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitsmisele. Kaebaja ei saa nõuda, et hange viidaks läbi temale sobival viisil. Arvestades kohalikule omavalitsusele ette nähtud laia kaalutlusõigust, ei ole kaebajal kohtus kaitstavat subjektiivset õigust. Hankedokumentides käitluskoha kindlaks määramine ei aita kaasa kaebaja soovitud eesmärgile osaleda tekkekohal liigiti kogutud pakendijäätmete taaskasutamises. Kaebaja ei ole jäätmekäitluskoht ja tal ei ole ühtegi jäätmekäitluskohta. Seega ei seondu kaebus
3(8)
3-23-465 kaebaja õiguste kaitsega. Kaebajal ja kohtul puudub õigus hankijale ette kirjutada, millise sisuga hankedokumendid tuleb kehtestada; 4) kaebajal ei ole kohtulikult kaitstavat õigust, seetõttu ei vaja ta esialgset õiguskaitset. Kaebuse eduperspektiiv on väike; 5) esialgse õiguskaitse rahuldamine kahjustab oluliselt avalikke huve. Hanke objektiks olevas veopiirkonnas lõppes eelmise korraldatud jäätmeveo hankeleping 31. jaanuaril 2023, see oli sõlmitud maksimaalseks 5-aastaseks tähtajaks, mistõttu selle kehtivustähtaja pikendamine ei ole lubatud. Praegu on selles veopiirkonnas jäätmeveo vabaturu olukord. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on vältida olukorda, kus inimesed ja ettevõtjad, kes väidavad, et neil ei teki jäätmeid, viivad tegelikult oma jäätmed kohtadesse, mis ei ole selleks ette nähtud.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 4. märtsi 2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) HKMS § 268 lg-st 1 ei tulene, et kaebeõigus on vaid pakkujal, taotlejal ja riigihankes osalemisest huvitatud isikul, vaid et need isikud peavad enne kaebusega kohtu poole pöördumist läbima kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu, seetõttu tema suhtes kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ei kehti. See ei välista aga tema kaebeõigust oma õiguste väidetava rikkumise kaitseks. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus hankemenetluse välisel isikul ei ole võimalik hankedokumente vaidlustada, ta peab laskma oma õigusi rikkuda ning tema ainus võimalus on taotleda kahju hüvitamist või tagajärgede kõrvaldamist; 2) kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Jäätmekorralduse regulatsioon ei ole vähemalt pakendijäätmeid puudutavas osas piisavalt arusaadav ja lünkadeta, mis võimaldaks juba praeguses menetlusetapis asuda seisukohale, et kaebaja õigusi ei rikuta. Seejuures tuleneb pakendijäätmete käitluse regulatsioon mitmest siseriiklikust ja Euroopa Liidu õigusaktist. Ka hankedokumendid ei ole sisult üheselt arusaavad ega võimalda praeguses menetlusetapis väita, et kaebaja õigusi ei rikuta; 3) kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on selgitanud, et hankedokumentide muutmata jätmine võib tuua talle kaasa rahalise kahju. Seda ei saa ilmselgelt välistada. Hankedokumente ei saa muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist, sest vastasel korral ei ole pakkujatel võimalik hankedokumentidele vastavat pakkumust esitada. Riigihangete registri järgi saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 8. märtsil 2023. Hankelepingu muutmine pärast selle sõlmimist on lubatav vaid väga piiratud juhtudel; 4) korraldatud jäätmevedu toimub avalikes huvides, kuid avalikke huve teenib ka kaebaja tegevus, sest see on suunatud pakendijäätmete taaskasutamisele. Lisaks on avalikes huvides see, et hankelepingu sõlmimise kaudu ei kahjustata taaskasutusorganisatsioonide konkurentsiolukorda. Ka konkurentsiõiguse normid kaitsevad avalikke huve; 5) asjaolu, millal senine jäätmeveo leping lõpeb, oli vastustajale teada juba varem. Seega oli tal võimalik korraldada hankemenetlus arvestusega, et uus leping oleks võimalik sõlmida kohe pärast vana lepingu lõppemist. Samuti tuli hanke korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankemenetluse läbiviimisega viivitamine ja tähtaegade seadmisel vaidlustamise võimalusega arvestamata jätmine ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Pealegi on praeguseks leping juba lõppenud ja toimib vabaturu olukord. Hankemenetluse peatamine ei muuda seda olukorda kuidagi halvemaks, vaid jätab senise olukorra kehtima. Seevastu kaebaja õigused võivad jääda ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata pöördumatult kaitseta. Isegi kui kaebajal oleks võimalik taotleda kahju hüvitamist, on kahju ja selle suuruse tõendamine keeruline ning kahjuhüvitis ei pruugi korvata kõiki tagajärgi. Hankeasjades kehtivad HKMS-i järgi lühikesed tähtajad, mistõttu ei 4(8)
3-23-465 kujune hankemenetluse peatamine eelduslikult pikaajaliseks. Ka potentsiaalsed pakkujad on eelduslikult arvestanud hanke vaidlustamise võimalusega, sest tegemist ei ole ettenähtamatu olukorraga.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. märtsi 2023. a määrusega halduskohtu 4. märtsi 2023. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kokkuvõtlikult põhjusel, et avalikud huvid kaalusid kaebaja võimalikud huvid üles.
7.Tallinna Halduskohus peatas 21. märtsi 2023. a määrusega MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldatav riigihanke (viitenumber 260546) kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Riigikohtu 16. märtsi 2023. a määrusest asjas nr 3-23-428 võib järeldada, et avalikud huvid ei kaalu kaebaja huve üles; 2) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei ole aktsepteeritav põhjendada varasema lepingu lõppemise ja uue lepingu kiire sõlmimise vajadusega. Vastustaja teadis juba varem, millal varasem jäätmeveoleping lõppeb, ja tal oli võimalik juba varem hankemenetluse läbiviimisega alustada. See, et hankemenetluse läbiviimisega viivitatakse sedavõrd kaua, et varasem leping jõuab enne uue lepingu sõlmimist lõppeda, on hankija risk; 3) kaebaja tegevus toimub avalikes huvides, kuna tema tegevus on suunatud pakendijäätmete taaskasutamisele. Tegemist ei ole pelgalt kaebaja majandusliku huviga; 4) konkurentsiolukord taaskasutusorganisatsioonide turul mõjutab laiemat hulka isikuid, mitte üksnes taaskasutusorganisatsioone endid. Eluterve konkurents on majanduse seisukohalt oluline, vältimaks turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja võimalikke kuritarvitusi, sh hindade tõusu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Vastustaja taotleb 24. märtsi 2023. a määruskaebuses halduskohtu 21. märtsi 2023. a määruse tühistamist. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kuna hanke tingimused ei riku kaebaja õigusi, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja vaidlustab Hanke tingimusi vaid seoses segapakendi ja klaaspakendi osas. Tehnilise kirjelduse p 9.3.5 kohaselt peab vedaja sõlmima kaebajaga kokkulepped pakendijäätmete kogumiseks ja käitlemiseks. Kaebajal ei ole õigust nõuda osalust hankega hõlmatud segapakendi taaskasutamisel ega ka õigust vaidlustada riigihanke alusdokumente. Klaaspakendi jäätmevedajale üleandmine on rohkem kui pooles ulatuses vabatahtlik (tehnilise kirjelduse p 9.4.1.1 ja 9.4.2.2). Järelikult on kaebajal võimalik klaaspakendit koguda PakS § 171 alusel rajatud avaliku kogumiskohtade võrgu kaudu ning hanke läbiviimine ei riku vastavas osas kaebaja õigusi. Jäätmekäitluskoha kindlaksmääramine ei aita kaebaja õigusi kaitsta. Kaebaja ei käita jäätmekäitluskohta. Näiteks, kui sega- ja klaaspakendid antakse Väätsa või Torma prügilasse, ei taga see kaebaja osalust pakendijäätmete taaskasutamises. Kaebaja pole ära näidanud konkurentsiolukorra halvenemist. Näiteks, et eelmistel aastatel kogus pakendeid x tonni ulatuses ja nüüd see väheneb. Kaebaja pole ära näidanud seda, et mingi muu taaskasutusorganisatsioon saaks eelise; 2) kaebus on perspektiivitu. Korraldatud jäätmevedu on avaliku võimu teostamine, mitte ettevõtlus konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 1 ja lg 2 mõttes. Seetõttu ei kohaldu korraldatud jäätmeveole KonkS § 18. Liigiti kogutud pakendijäätmete tekkekohal kogumine ei kujuta endast olulist vahendit KonkS § 15 tähenduses. Kaebaja ei ole konkurentsiolukorda vähimalgi määral kirjeldanud. Halduskohus jättis kaebuse eduperspektiivi hindamata; 5(8)
3-23-465 3) esialgne õiguskaitse kahjustab oluliselt avalikku huvi. Riigikohtu 16. märtsi 2023. a määrus ei lükka viimati märgitut ümber. Korraldatud jäätmevedu on oluline avalik hüve. Veopiirkonnas on hetkel vabaturg ja esialgne õiguskaitse kahjustab jäätmeveo kohaldamist. Kõik isikud pole sunniviisiliselt jäätmeveoga hõlmatud. Eelmise jäätmeveo korral olid hõlmatud kolme liiki jäätmed, praegune hange aga hõlmab seitset liiki jäätmeid. Korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas JäätS § 1363 lg-tes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine. Viimati märgitu on aga ohtu seatud. Sega- ja klaaspakend on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja see aitab neid paremini taaskasutada. Halduskohus pole põhjendanud seda, kuidas hanke alusdokumendid takistavad pakendijäätmete taaskasutamist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vedajal on põhjust eelistada taaskasutusorganisatsiooni, kes on temaga seotud. Võimalik viivitus ei õigusta avaliku huvi kahjustamist.
9.Kaebaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, tuginedes kokkuvõtlikult järgmistele põhjendustele: 1) kuna Riigikohus kohaldas 16. märtsi 2023. a määrusega esialgset õiguskaitset, oleks mõistlik seda teha ka praeguses asjas; 2) vastustaja lasi enda tegevusega tekkida vabaturu olukorral. Vastustaja viivitas viimase hetkeni, see ei saa muuta avalikku huvi kaalukamaks; 3) vabaturu olukorras on mõistlik eeldada, et jäätmetekitajad jätkavad jäätmete sorteerimisega. Vastustaja pole väitnud, et vabaturu olukorras oleks prügistamine suurenenud. Mõne kuu pikkune viivitus ei too kaasa olulist kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus võib muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
11.Ringkonnakohus on samas küsimuses 16. märtsi 2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud.
12.Ringkonnakohus jääb ka praeguse määruse tegemisel seisukoha juurde, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt ka selle juurde, et kaebuse perspektiivi küsimus ei ole praeguse esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel määrava tähendusega. Riigikohus menetleb määruskaebust ringkonnakohtu 6. märtsi 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-428. Milline on Riigikohtu seisukoht vaidlusalustes õiguslikes küsimustes, see selgub hiljem Riigikohtu lahendist.
13.Asjaolust, et Riigikohus kohaldas 16. märtsi 2023. a määrusega asjas nr 3-23-428 esialgset õiguskaitset, ei järeldu, et ka praeguses asjas tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigikohus kohaldas esialgset õiguskaitset põhjendusi esitamata HKMS § 252 lg 4 alusel. Seetõttu ei nähtu Riigikohtu määrusest erinevate huvide kaalumine. Kui menetlusosalised oleksid Riigikohtule esitanud taotluse põhjendatud määruse saamiseks, oleks see võinud mõjutada Riigikohtu seisukohta.
6(8)
3-23-465
14.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel omab tähendust asjaolu, et hankija laskis tekkida olukorral, kus uue hankelepingu sõlmimise menetlus jäeti sedavõrd hilisele ajale ning selle tulemusena lõppes varem sõlmitud hankelepingu kehtivus. Nimetatud asjaolu ei oma esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tähendust. Esiteks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks karistada hankijat selle eest, et ta ei korraldanud riigihanget piisavalt aegsasti, et välistada võimalike hilisemate vaidluste negatiivne mõju tulevase hankelepingu sõlmimisele. Teiseks tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel hinnata esialgse õiguskaitse vajadust, kaebuse rahuldamise perspektiivi, avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, sh esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (vt HKMS § 250 lg 2). Halduskohtu etteheidetud asjaolu hankijale on n-ö hilinenud teadmine, mis ei seondu ühegi eespool nimetatud hinnanguga, mida tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse lahendamisel.
15.Asjaolu, et igasuguse õiguspärase menetluse vastu esineb avalik huvi, on abstraktne ning sellele ei saa määravat tähendust omistada. Esiteks ei saa kohus eeldada, et läbiviidav menetlus on õigusvastane. Teiseks tuleb kaaluda konkreetses vaidluses esinevat avalikku huvi, s.o praegusel juhul, kas jäätmete kogumisel ja vedamisel keskkond ja rahvatervis kui sellised kahjustuksid, kui kohus ei lubaks esialgse õiguskaitse korras riigihankega jätkata.
16.Ringkonnakohus jääb jätkuvalt selle juurde, et kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikku huvi, s.o, et pakendid saaks võimalikult suures ulatuses kokku kogutud ja taaskasutatud. Seda sama eesmärki kannab ka vaidlusalune riigihange. Vastustaja toob välja, et varem kehtinud kontsessiooniga olid hõlmatud segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning paber- ja kartongjäätmed. Seevastu praeguse hanke objektiks on seitse liiki jäätmeid: segaolmejäätmed, paberi- ja kartongjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed, segapakendid ja klaaspakendid. Tulevane sega- ja klaaspakendite liigiti kogumine aitab paremini saavutada taotletud eesmärke pakendite taaskasutamisel kui praegune olukord. Kaebaja huvi on kaitsta eeskätt oma liikmete majanduslikku huvi, et nende pakendeid võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse ning seeläbi vähendada liikmete makstavat aktsiisimäära.
17.Praeguse esialgse õiguskaitse kohaldamisel omab tähendust eeskätt see, kas kaebaja majanduslikud huvid kaaluvad üles avalikud huvid.
18.Ringkonnakohus langetas 16. märtsi 2023. a määruses esialgse õiguskaitse küsimuses hinnangu piiratud teabe alusel. Ringkonnakohus palus Tõrva, Otepää ja Valga vallal selgitada:
1.Kas nn jäätmeveo vabaturu olukord on omanud mingisugust (nt positiivset või negatiivset) mõju olmejäätmete kogumisele ja vedamisele määratud piirkondades?
2.Kui nn jäätmeveo vabaturu olukord peaks kauem kestma, nt sügis-talveni, kas sellise mõju tekkimine on tõenäoline.
19.Otepää, Tõrva ja Valga vallad märkisid vastuseks esitatud küsimustele kokkuvõtlikult järgmist: 1) kehtiva jäätmeveo hankelepingu p-i 5.11 kohaselt on Ragn-Sells AS jätkanud jäätmete vedamist ning vabaturu olukorda pole tekkinud. Valla klientidele on jäätmevedaja väljastanud jäätmeveograafikud kuni 31. augustini 2023. Seni ei ole vallal korraldatud jäätmeveoga probleeme olnud ega jäätmevedajale etteheiteid tekkinud; 2) vabaturu olukorra tekkimist tuleb vältida. Kui võimalikud kohtuvaidlused peaksid jätkuma sügis-talveni, siis see suurendaks tõenäosust vabaturu regulatsiooni kasutamiseks. Vabaturg tekitaks nii jäätmevaldajatele kui vallavalitsusele teadmatust ja ebakindlust. Tekkida võib 7(8)
3-23-465 suurem rahaline surve jäätmevedajale ajas kasvanud hindade tõttu, kuna kuna jäätmevedaja osutab teenust 5 aastat tagasi hankes pakutud hindade alusel; 3) vald on valmistanud elanikke ette jäätmete liigiti kogumiseks. Elanikud on uue jäätmeveo rakendumise ootel. Uue jäätmeveo süsteemi rakendamise venimine toob kaasa suurema koormuse avalikule kogumisvõrgule. Korraldatud jäätmevedu võimaldab olmejäätmeid liigiti koguda ja ringlusse võtta. Vald vastutab JäätS §-s 1363 sätestatud sihtarvude saavutamise eest. Hangitava teenuse osaks on ka jäätmejaamas jäätmete käitlemise korraldamine. Menetluse venimine kahjustaks valla eesmärke jäätmejaama töö korraldamisel. Pakendijäätmed on ainult üks jäätmeliik paljudest ning sellel ei saa olla eelisseisundit teiste jäätmete kogumise ees.
20.Vastustaja märgib, et kuigi Ragn-Sells AS on valmis jäätmeveo teenust jätkama, ei tähenda, et tegemist poleks nn vabaturu olukorraga. Vastustaja toob välja, et Ragn-Sells AS-i registreering, millega tal on õigus vaidlusaluses piirkonnas jäätmevedu teostada, lõppes 31. jaanuaril 2023. Vastustaja järeldab, et elanikud ei ole seega kohustatud andma jäätmeid üle Ragn-Sells AS-le ning praktika kohaselt lõpetab nimetatud teenuse kasutamise 15–20% elanikest.
21.Eeltoodud vastustest nähtub, et varem kehtinud hankelepingu alusel teostatav korraldatud jäätmevedu peaks eelduslikult suuremal määral senisel kujul jätkuma kuni 31. augustini 2023. Vallad pole vastustes esile toonud, et pärast 31. jaanuari 2023 oleks korraldatud jäätmeveoga seoses tekkinud keskkonnale või rahvatervisele otseseid negatiivseid mõjusid või et lähitulevikus esineks selle saabumise oht. Vastustest võib järeldada, et kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud olukord on senini suuremalt jaolt siiski jätkunud – Ragn-Sells AS jätkab jäätmete vedu. Nimetatud asjaolu polnud ringkonnakohtule 16. märtsi 2023. a märtsi määruse tegemise ajal teada.
22.Küll aga võib vastustest järeldada, et mida hiljem hankeleping sõlmitakse, siis seda kaugemale lükkub jäätmete suuremas osas liigiti kogumine ja sellega kaasnev soodne mõju. Tegemist võib olla võimaliku negatiivse mõjuga keskkonnale, sh elanikele, kuna tõenäoliselt võib uus kord tagada paremini olmejäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise kui senine. Tulevane soodne mõju keskkonnale, sh elanikele ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamisel ära, vaid lükkub mõnevõrra edasi. Halduskohus kavandab otsuse avalikult teatavaks teha 14. aprillil 2023. Eelduslikult lahendavad kohtud vaidluse kiiremas korras, vältimaks ebasoodsaid mõjusid nii riigihanke menetlusele, sh keskkonnale ja omavalitsuste elanikele. Kuna praegusel hetkel ei nähtu pakilist vajadust ja ülekaalukaid avalikke huve, mis räägiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitsega, kuid seda teistel kaalutlustel.
23.Kui kaebuse perspektiiv või avalike huvide tähendus peaks ajas muutuma, annab see aluse kaaluda kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmist, sh tühistamist (HKMS § 253 lg 1).
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.