MLT Transport OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.02.2022.a maksuotsuse nr 12.2-3/056735-16 osalise tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja MLT Transport OÜ, esindaja Madis Truber Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Perv
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.05.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 13).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 11.02.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/056735-16 (tl 15-19, edaspidi maksuotsus), millega ta rahuldas kaebaja MLT Transport OÜ augusti 2021 tagastusnõude osaliselt summas 249,95 eurot ning jättis selle rahuldamata summas 6166,67 eurot. Vastustaja viitas 11.01.2022.a kontrolliaktile nr 12.2-3/056735-12, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Kaebaja deklareeris maksustamisperioodi august 2021 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 6556,62 eurot. Vastustaja leidis, et kaebaja kajastas alusetult sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu Comestre OÜ (edaspidi Comestre) 05.08.2021.a arve alusel summas 6166,67
eurot. Matkaauto Fiat McLouis Nevis (044DCD) ostu-müügitehingute asjaolud viitavad organiseeritud maksupettusele. Vastustaja tõi kontrolliaktis ja maksuotsuses välja järgmised faktilised asjaolud. - Kaebaja kanti äriregistrisse 03.08.2021 ja registreeriti käibemaksukohustuslasena 05.08.2021. Kaebaja juhatuse liige oli augustis 2021 Maurice Leon Tarto. OÜ Maurice Bygg (edaspidi Bygg) juhatuse liige oli Meeme Tarto, kes on Maurice Leon Tarto isa. Comestre juhatuse liige oli Pille Tarto, kes on Maurice Leon Tarto ema ja Meeme Tarto abikaasa. - Matkaauto on ühe ja sama päeva, 05.08.2021 jooksul müüdud Byggist Comestresse ja sealt edasi kaebajale. Seejuures tasus Bygg lõpparve liisingule ja omandas sõiduki 06.08.2021. Bygg tasus liisingule matkaauto müügi eest Comestrelt saadud rahaga. - Byggi arve nr 54/A Comestrele on metaandmete põhjal koostatud tagantjärele oktoobris 2021. See koostati, kui MTA alustas Comestre kontrolli majandustegevuse olemasolu tuvastamiseks. - Comestre arve kaebajale on koostatud mitte 05, vaid 06.08.2021. Comestre ja kaebaja ei saanud sõlmida müügilepingut 06.08.2021, kuna Pille Tarto ei viibinud Eestis. Leping on sõlmitud paberil mõlema poole originaalallkirjadega. Lepingu edastamine skännitult e-posti teel on tõendamata. Müügileping sõlmiti teist korda 10.08.2021 Transpordiameti eteeninduse kaudu. - Tehingute rahastamine toimus nii, et Pille Tarto kandis alates 29.07.2021 kokku 37 000 eurot kaebajale, kaebaja tasus 37 000 eurot matkaauto eest Comestrele, Comestre tasus 36 009,49 eurot Byggile, Bygg tasus võla jäägi liisingule. Kaebaja väitel andis Pille Tarto talle laenu, laenulepingut vormistatud ei ole. - Bygg kandis 02.08.2021 kogu selle hetke kontojäägi 103 200 eurot Pille Tartole selgitusega „omanikulaenu tagasimakse“. Pärast liisingule tasumist kandis Bygg ülejäänud 10 205,15 eurost 10 140 eurot samale isikule sama selgitusega (tl 92). - Bygg on matkaauto müügikäibe deklareerinud, kuid ei ole deklaratsiooni alusel käibemaksu riigile tasunud. - Kaebaja asutati kiirustades, ootamata ära näiteks seda, et Maurice Leon Tarto jõuaks avada endale Eestis pangaarve ning tasuda riigilõivu (selle tasus Pille Tarto). Kaebaja osakapitali tasus Pille Tarto. - Kaebaja ainsaks majandustegevuseks on käive 700 eurot augustis 2021. Tegemist on veoauto Scania rentimisega Comestrele, arve selle kohta väljastati 11.11.2021 ning augusti 2021 käibedeklaratsiooni parandati 18.11.2021. Kaebaja ei ole sisuliselt majandustegevusega alustanud. Maurice Leon Tarto ja Meeme Tarto seletuste põhjal oli matkaauto alates augustist 2021 Norras ja ei olnud aktiivselt kasutusel (tl 45). - Maurice Leon Tarto andis kaebaja tegevuse kohta pealiskaudseid seletusi. Põhjalikud seletused andis Meeme Tarto. Maurice Leon Tarto kirjalikud seletused näitavad, et ta valdab eesti keelt hästi. Meeme Tarto kirjeldas kaebaja tegevust ja kavatsusi „meie“ vormis ning on kõigi kaebaja sõidukite kasutaja. Vastustaja hinnangul oli tehingute ahela eesmärgiks viia matkaauto (ja veel kaks sõidukit) seotud isikute vahel tehtud tehingute kaudu Byggist välja, jättes käibemaksu riigile tasumata. Byggi kavatsus jätta käibemaks tasumata nähtub sellest, et Bygg kandis praktiliselt kogu kontol oleva raha Pille Tartole. Matkaauto võõrandamine toimus Byggi huvides ja Meeme Tarto initsiatiivil. Isikute huvi oli jätta matkaauto endiselt pereliikmete kasutusse, kuid vormistada see mõnda teise ühingusse. Sõiduk võõrandati Comestre kaudu, et vältida müüja ja ostja seostamist. Kaebaja asutamise eesmärk ei olnud majandustegevuse alustamine, vaid sõidukite
ümbervormistamine. Kõik asjaosalised teadsid, et tehingud ei toimunud nii, nagu need on vormistatud. Kaebaja tegelik kasusaaja on Pille Tarto ja sisuliselt juhib seda Meeme Tarto. Maurice Leon Tarto on omanik ja juhatuse liige vaid formaalselt ning tema seletused kaebaja asutamise ja tegevusplaanide kohta ei ole usutavad. Bygg ja Comestre ei saanud 05.08.2021 matkaautot müüa, kuna ei olnud selle omanikud. Matkaauto soetamine ei olnud seotud ettevõtlusega, vaid pereliikmed kasutavad seda erasõitudeks. Tegemist on maksupettusega. Vastustaja keelas sisendkäibemaksu mahaarvamise käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2 ja § 29 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel järgmistel põhjustel: - tehingud Byggi ja Comestre ning Comestre ja kaebaja vahel olid näilikud. Nendega varjati tehingut, millega Bygg müüs matkaauto kaebajale; - arve, mille alusel kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas, ei vasta sel juhul KMS § 37 nõuetele (müüja on vale); - kaebaja ei soetanud matkaautot maksustatava käibe huvides (KMS § 29 lg 1); - kaebaja teadis, et tehingute ahelas jäetakse käibemaks riigile tasumata, ning osales sellega maksupettuses.
2.Kaebaja esitas 14.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. Kohus täpsustas 13.03.2023.a määruses, et lahendatavaks nõudeks on tühistada maksuotsus osas, milles vastustaja jättis rahuldamata tagastusnõude summas 6166,67 eurot. Kaebaja põhiseisukohad olid järgmised: - kaebaja juhatuse liikme seletusi kaebaja asutamise ja plaanide kohta ei ole põhjust pidada ebausutavaks. Kaebaja põhjendas, miks lükkus ettevõtlusega alustamine edasi; - matkaauto võõrandamine toimus tegelikkuses ja selle eest tasuti turuhinnale vastav hind. Müügilepingute pooled soovisid teha tehingud sellistena, nagu need vormistati. Kaebaja ei nõustu sellega, et tehingud olid näilikud ja ta omandas matkaauto Byggilt. Kaebaja tegelikku tahet teha näilik tehing ei ole tuvastatud; - kaebaja ei ole saanud maksueelist, ka matkaauto soetamisel Byggilt oleks kaebaja saanud sisendkäibemaksu maha arvata; - Bygg, Comestre ja kaebaja moodustavad omavahel seotud pere-ettevõtluse, see ei ole taunitav. Tehingud olid vajalikud ettevõtluse reorganiseerimiseks. Byggi majanduslik olukord oli halb ja temale laenu andmine oleks olnud vastutustundetu; - kaebaja juht on Maurice Leon Tarto. Meeme Tarto ei ole kaebajaga seotud ja ei oma tema üle kontrolli. Seletuste hindamisel tuleb arvestada, et kaebaja valdab eesti keelt suhtlustasemel; - Comestre ja kaebaja sõlmisid müügilepingu 05.08.2021. Järgmisel päeval sõlmiti liiklusregistris veel üks müügileping, sest nii oli lihtsam; - Comestre sai matkaautot müüa, kuna tema omandiõigus tekkis sõiduki üleandmisega 05.08.2021; - vastustaja ei ole analüüsinud, miks oleks olnud vajalik vara väljaviimine Byggist; - Bygg on käibemaksukohustuse deklareerinud. Kaebaja kinnitas järgmisi faktilisi asjaolusid: - Coop Liising AS-le tasuti 06.08.2021 Comestrelt matkaauto eest saadud raha arvel; - kaebaja rahalised vahendid matkaauto ostmiseks pärnevad Pille Tartolt kui füüsiliselt isikult.
Vastuseks kohtu küsimustele selgitas kaebaja, et kuigi tehingud toimusid ammu, peab ta eelduslikult õigeks, et kaebaja käive maksustamisperioodil august 2021 koosnes ühest tehingust, millega kaebaja rentis veoauto Scania (889VLT) Comestrele, arve selle kohta väljastati 11.11.2021 ning augusti 2021 käibedeklaratsiooni parandati 18.11.2021. Augustis 2021 deklareeritud sisendkäibemaks oli sõiduki remonditeenuse arve. Kaebaja kui äriühing on jäänud seisma ning pärast augustit 2021 ei ole kaebaja maksustatavat käivet deklareerinud. Kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde. Vastustaja leidis, et maksueeliseks on kaebaja õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kui vaadelda tehingute ahelat tervikuna, siis seisneb maksueelis selles, et ostu-müügiahelas jäetakse käibemaks riigile tasumata ning kaebaja küsib sisendkäibemaksu justkui tagasi. Fiktiivsete arvete abil saavad ettevõtted suurendada oma tegevuskulusid ning tänu sellele viia maksuvabalt raha ettevõttest välja. Ostu-müügiahela esimene ja teine müüja saavad maksuvabalt matkaauto hinna suuruses raha äriühingust välja viia (matkaautot ostes). Kaebaja maksueelis võib olla seejuures lisaks sisendkäibemaksu saamisele suunatud ka tulevikku ehk siis nn „omaniku laenu“ suuruses raha saaks justkui äriühingust maksuvabalt välja viia. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas vastustaja, et ka tema andmetel koosnes kaebaja käive maksustamisperioodil august 2021 ühest tehingust, millega kaebaja rentis veoauto Scania (889VLT) Comestrele, arve selle kohta väljastati 11.11.2021 ning augusti 2021 käibedeklaratsiooni parandati 18.11.2021. Kaebaja augusti 2021 sisendkäibemaks 390 eurot tulenes sellesama veoauto remondist ja kütuse ostust ning pärast rendilepingu esitamist pidas vastustaja seda mahaarvamist õiguspäraseks. Euroopa Liidu õiguse tähenduses tugineb vastustaja pettusele. Maksuotsus on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Pettuse puhul ei ole oluline, kas isik sai maksueelise. Maksueelise argumentatsioon on tekkinud kaebaja seisukohtadest. Põhiprobleemiks ei ole see, et arvel on vale müüja, vaid käibemaksupettus, mille eesmärk oli Byggi varatuks muutmine, jättes sõidukid tegelikult Tarto perekonna käsutusse. Kaebajal ei ole majandustegevust ja tal ei ole tekkinud maksukoormust, mille vältimine on mahaarvamissüsteemi eesmärk. Tähtsust ei oma see, kas käibemaksu oleks saanud sisse nõuda Byggilt või tema juhatuse liikmelt. Kohtu seisukoht
4.Kohtuasjas on vaidluse all tehing, millega Comestre müüs kaebajale matkaauto. Comestre esitas kaebajale arve, millel müügihinnale oli lisatud käibemaks (tl 38). Kaebaja deklareeris arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna. Kuna kaebaja käive oli väike, siis tekkis sisendkäibemaksu mahaarvamise tagajärjel enammakse (tagastusnõue). Vastustaja jättis tagastusnõude rahuldamata.
5.Vastustaja keelas kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise mitmel erineval alusel. Üheks neist on see, et kaebaja ei soetanud matkaautot maksustatava käibe huvides (KMS § 29 lg 1). Viidatud KMS § 29 lg 1 annab maksukohustuslasele õiguse arvata oma tehingutelt arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
6.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates asutamisest kuni praeguseni deklareerinud maksustatavat käivet ainult vaidluse all oleval maksustamisperioodil august 2021. Käive ei olnud seotud matkaautoga - kaebaja rentis Comestrele veoautot Scania. Mingit muud käivet kaebaja kogu oma olemasolu jooksul deklareerinud ei ole. Vastustaja on esitanud tõendid selle kohta, et matkaautot kasutati nii enne kui ka pärast võõrandamist perega reisimiseks (tl 55-56, 59). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja ei soetanud matkaautot maksustatava käibe tarbeks. KMS § 29 lg 1 sätestatud eeldused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks matkaauto soetamisel ei olnud täidetud. See asjaolu üksi välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise, olenemata mistahes muudest poolte esitatud asjaoludest. Kohus selgitab, et käibemaks on oma olemuselt neutraalne. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärk on, et isik, kes kasutab soetatud kaupu ja saadud teenuseid uute kaupade või teenuste tootmiseks, ei tohi muutuda käibemaksukoormuse kandjaks (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-16 p 9-11). Teistpidi - isikul, kes soetatud kaupu uute kaupade või teenuste tootmiseks kasutanud ei ole, ei saa olla ka õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Tähtsust ei oma see, miks ei ole matkaautot kasutatud maksustatava käibe loomiseks. Määrav tähtsus on asjaolul, et seda ei ole toimunud.
7.Põhjendatud on vastustaja kahtlus, et kaebajal ei olnud algusest peale reaalset kavatsust kasutada matkaautot ettevõtluses. Kohtuasjas välja toodud asjaolud (kiiresti üksteise järel tehtud maksed, müügilepingu sõlmimine samade poolte vahel kaks korda, kaebaja esile toodud asjaolu, et Bygg oli rahalistes raskustes jms) viitavad pigem sellele, et tehingud võisid olla tehtud eesmärgil takistada võlausaldajatel sissenõude pööramist sellele varale. Käibemaksuga maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas tehing oli kooskõlas heade kommetega. Tähtsust omab see, et eeltoodu muudab usutavaks, et matkaauto oli mõeldud kasutamiseks perekonna enda tarbeks olenemata sellest, millisele perekonna äriühingule see kuulus. Kahtlust, et kaebaja ei soetanud matkaautot maksustatava käibe loomiseks toetab järgmine asjaolu. Kohus andis kaebajale võimaluse selgitada, kas ta on pärast matkaauto soetamist korrigeerinud sisendkäibemaksu arvestust KMS § 32 lg 4 jj alusel lähtudes sellest, et matkaauto tegelikku kasutamist maksustatava käibe tarbeks ei ole toimunud. Kaebaja jättis sellele küsimusele vastamata. Tegemist on küll küsimusega sündmuste kohta, mis oleksid pidanud toimuma pärast maksuotsuse tegemist. Kuid kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebaja oleks saanud sel viisil usutavaks muuta oma väidet, et ta soetas matkaauto heauskselt ettevõtluse alustamise eesmärgil.
8.Kui kaebajal puudus õigus arvata matkaauto soetamisel maha sisendkäibemaksu seetõttu, et tegemist ei olnud maksustatava käibe huvides tehtud tehinguga, siis ei oma enam tähtsust, kas sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine oleks olnud õiguspärane ka alusel, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Kohus selgitab lühidalt, et kui vastustaja oleks tuginenud üksnes maksupettusele, siis ei oleks sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamist kohtu hinnangul saanud õiguspäraseks pidada. Eesti käibemaksuõigus kujutab endast Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist. Seetõttu tuleb õigusnormide tõlgendamisel ja rakendamisel arvestada ka Euroopa Kohtu seisukohtadega. Euroopa Kohus ei näe reeglina käibemaksuga maksustamise seisukohast midagi taunimisväärset selles, kui kaup võõrandatakse tehingute ahelas (10.07.2019.a otsus asjas C‐273/18). Samuti on Euroopa Kohus selge sõnaga öelnud, et kui maksukohustuslane on
nõuetekohaselt täitnud käibemaksu deklareerimise kohustuse, ei saa ainuüksi nõuetekohaselt deklareeritud käibemaksu tasumata jätmine kujutada endast käibemaksupettust, sõltumata sellest, kas see on tahtlik või mitte. Deklareeritud käibemaksu seaduses sätestatud tähtajal tasumata jätmine ei taga maksukohustuslasele mingit hüve, kuna maks kuulub endiselt tasumisele ja selle tasumata jätmisel muutub tema olukord õigusvastaseks (02.05.2018.a otsus asjas C‐574/15 p 38-41, 15.09.2022.a otsus asjas C‐227/21 p 32). Seda isegi siis, kui ostja teadis või oleks pidanud teadma, et müüja oli finantsraskustes või maksejõuetu ning see asjaolu võis kaasa tuua, et müüja ei maksa või ei ole võimeline riigikassasse käibemaksu maksma (15.09.2022.a otsus kohtuasjas C‐227/21, resolutsioon). Tehingute ahelas osalenud isikul saab siiski keelata sisendkäibemaksu mahaarvamise, kui toimunud on niinimetatud karussellpettus. Selle üheks iseloomulikuks tunnuseks on „puuduv lüli“ („missing trader“). See on ühing, kes osaleb tehingute ahelas, võtab vastu müügihinna koos käibemaksuga, jätab käibemaksu tasumata ja kaob. Seda olukorda käsitletakse pettusena ning tehingu ahela kõigil lülidel saab sisendkäibemaksu mahaarvamise keelata, kui nad pettusest teadsid või pidid teadma (vt näiteks 18.12.2014.a otsus asjas C-131/13, C‐163/13 ja C‐164/13 ning selle juurde kuuluv kohtujuristi ettepanek). Kohtu hinnangul seisneb määrav erinevus nende kahe olukorra vahel selles, et „puuduvat lüli“ kasutatakse tehingute ahelas kavatsetult selleks, et muuta võimatuks tasumata käibemaksu sissenõudmine isikult, kellel see kohustus lasub ja kelle kohustuse täitmise korral oleks käibemaksusüsteem toiminud nii, nagu see on mõeldud toimima.
9.Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa Byggi ega Comestret pidada „puuduvaks lüliks“. Maksuotsuse tegemise ajendiks oli see, et Bygg deklareeris käibemaksu matkaauto müümisel, kuid ei tasunud seda. Samas kohtuasja asjaolude põhjal oli vastustajal mitmeid võimalusi tasumata käibemaks sellelt ühingult sisse nõuda. Vastustaja väitel on Bygg teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, s.h võõrandanud sõidukeid ja teinud suuri väljamakseid oma osanikule, kes on ühtlasi juhatuse liikme abikaasa. Neid tehinguid oleks täite- või pankrotimenetluses saanud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Vastustajal oli ka võimalus pöörata nõue väljamakseid teinud Byggi juhatuse liikme vastu.
10.Kohus märgib, et asjakohane ei ole vastustaja viide kohtuasjale C-108/20. Selles kohtuasjas olid asjaolud teised. Esiteks oli pettus kindlaks tehtud kriminaalasjades jõustunud kohtuotsustega. Teiseks seisnes pettus selles, et äriühing (ostja) soetas kaupu eraisikult (müüjalt), kes ei väljastanud selle kohta arveid, ostja koostas ise kauba ostu kohta fiktiivsed arved ja arvas nende alusel sisendkäibemaksu maha. Pettus seisnes selles, et ostja võltsis dokumente. Praeguses asjas olid tehingute poolteks ühingud Bygg, Comestre ja kaebaja, kes kõik olid registreeritud käibemaksukohustuslasena, ning Bygg ja Comestre väljastasid tehingute kohta arved (tl 38, 39). Vastustaja on kontrolliaktis küll viidanud sellele, et Byggi väljastatud arve on dokumendi metaandmete põhjal koostanud Norra äriühing Troll Husfabrikken AS, mille tegevdirektor on Pille Tarto. Kuid seda ei saa võrdsustada väitega ega tõenditega dokumendi võltsituse kohta. Avalikult kättesaadavas Andmekaitse Inspektsiooni juhises „Metaandmed ja privaatsus“ (www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/metaandmed.pdf) on metaandmete olemuse ja tekkimise viisi kohta öeldud, et kui kasutaja koostab kontoritarkvaraga uue dokumendi (näiteks Word, Excel, Powerpoint), salvestab programm dokumendi metainfosse automaatselt arvutikasutaja nime, samuti on dokumendi metainfos kirjas organisatsioon, kelle nimel on kontoritarkvara litsents. Kui Norra äriühingu tegevdirektor oli Pille Tarto ning Byggi juhatuse liige oli 21.11.2017 - 22.07.2021 ja osanik on praeguseni Pille Tarto, siis on mõistlikult võimalik, et Byggi kasutuses olevas arvutis koostatud dokumentide metaandmetest nähtuvad
Norra äriühingu andmed. Maksuotsuses möönab ka vastustaja, et kaebaja maksukohustusega seoses ei oma iseenesest tähendust, milline äriühing on koostanud algselt dokumendi põhja.
11.Kohus kordab, et otsuse punktis 8-10 toodul ei ole määravat tähtsust asja lahendamisel. Maksuotsuse resolutsioon jätta kaebaja tagastusnõue summas 6166,67 rahuldamata on õiguspärane, kuna täidetud ei olnud KMS § 29 lg 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
13.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.