3-23-654 Starbunker OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.03.2023 otsuse nr 9-16/0010-4 tühistamiseks või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks võimaldada Starbunker OÜ-l anda punkerlaev Ikla teise kehtiva energia aktsiisivabastuse loa omaniku kasutusse Kaebaja – Starbunker OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja LS
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Starbunker OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Starbunker OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-654 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.09.2022 Starbunker OÜ-le ja selle juhatuse liikmetele kahtlustuse kriminaalmenetluses nr 21930000213 karistusseadustiku (KarS) § 3762 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et väidetavalt lubas Starbunker OÜ tarbimisse energia aktsiisivabastuse loa (AVL) nr K0/0066/EE4000EE ja AVL nr K0/0369/EE4000EE alusel veetud aktsiisivaba diislikütuse (KN kood 27101943) aktsiisi maksmata.
2.Starbunker OÜ taotles 06.12.2022 uue AVL-i väljastamist.
3.MTA väljastas Starbunker OÜ-le 05.01.2023 otsusega nr 9-16/0010 AVL-i nr K0/0373/EE4000EE diislikütusele KN koodidega 27102011, 27101943, 27101947 ja kergele kütteõlile KN koodidega 27101947 ja 27101948 ning raskele kütteõlile KN koodiga 27101962 kehtivusajaga 08.01.2023–07.01.2024.
3-23-654
4.MTA peatas 13.03.2023 otsusega nr 9-16/0010-4 Starbunker OÜ-le 05.01.2023 otsusega väljastatud AVL-i kehtivuse alates 14.03.2023 kuni kriminaalasjas nr 21930000213 otsuse jõustumiseni. Starbunker OÜ-le ja selle juhatuse liikmetele esitatud kahtlustuse kohaselt teostas Starbunker OÜ vedusid AVL-de alusel aktsiisivaba diislikütuse punkrilaevale Ikla, mille omanik ta on. Ajutises aktsiisivabastuses veetava diislikütuse võtsid AS Tallinna Terminali aktsiisilaost ja Maardu Terminali aktsiisilaost vastu OÜ Einmix autojuhid, kes olid kohustatud diislikütuse toimetama aktsiisikauba A-saatelehtedel märgitud sihtkohta ehk punkerlaevale Ikla. Starbunker OÜ kinnitas siseriiklikus aktsiisidokumentide haldamise elektroonilises süsteemis diislikütuse vastuvõtmist punkerlaevale Ikla, kuid tegelikult liikus lähetatud diislikütus hoopis muule aadressile. Seega käitles Starbunker OÜ ajavahemikus 23.12.2021–06.07.2022 ebaseaduslikult 342 472 euro väärtuses diislikütust, s.o kütust suures koguses KarS § 121 p 2 tähenduses. Sellega rikkus Starbunker OÜ alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 696 lg 1 p-i 4. ATKEAS § 695 lg 1 kohaselt võib MTA peadirektor või tema volitatud ametnik AVL-i kehtivuse peatada muu hulgas siis, kui loa kehtivuse ajal esineb ATKEAS § 42 lg-s 2 nimetatud asjaolu, s.t et loa omaniku suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe KarS §-des 335, 336, 374–3762, 3891–391 ja 393 sätestatud süüteo kohta. Starbunker OÜ suhtes on alustatud menetlust KarS § 3762 alusel ning menetluse asjaoludest nähtuvalt on Starbunker OÜ kinnitanud ebaõigesti saatelehel kütuse jõudmist lähetatud sihtkohta (laevale), varjates seeläbi toime pandud tegu ning tehes selle avastamise keeruliseks. Teo toimepanemisse on kaasatud ka töötajad (autojuhid) ning arvestades lisaks asjaolu, et tegemist on olnud mitme erineva episoodiga ning menetletava süüteo objektiks on kütus koguses 296 000 liitrit, on maksuhaldur seisukohal, et AVL-i kehtima jäämisel on üsna tõenäoline, et Starbunker OÜ võib jätkata loaga saadud õiguste kuritarvitamist. Seetõttu esineb alus energia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamiseks.
5.Starbunker OÜ taotles 14.03.2023 e-kirja teel MTA-lt selgitusi ja nõusolekut selleks, et ta saaks peatatud kehtivusega AVL-i tingimustes jätkata majandustegevust ja vältida punkerlaeva Ikla ja selle meeskonna seisakust tulenevat kahju selliselt, et kaebaja annaks punkerlaeva Ikla kasutusse (rendile) tasu eest kehtiva AVL-iga kolmandale isikule.
6.MTA keeldus 20.03.2023 e-kirjas nõusolekut andmast ega võimaldanud kaebajal punkerlaeva Ikla üleandmist kehtiva AVL-iga omaniku kasutusse ilma, et kaebaja taotleks 13.03.2023 otsusega peatatud AVL-i kehtetuks tunnistamist.
7.Starbunker OÜ esitas 23.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.03.2023 otsuse nr 9-16/0010-4 tühistamiseks või alternatiivselt MTA kohustamiseks võimaldada kaebajal anda punkerlaev Ikla teise kehtiva AVL-i omaniku kasutusse ilma, et kaebaja peaks taotlema MTA 13.03.2023 otsusega nr 9-16/0010-4 peatatud AVL-i kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud otsuses on ATKEAS § 695 lg-t 1 kohaldatud ebaõigesti, kuna selles viidatud asjaolud ei esinenud vaidlustatud otsusega peatatud AVL-i kehtivuse ajal. Vaidlustatud otsuse faktilisel alusel oleks vastustajal õigus kaaluda AVL nr K0/0066/EE4000EE kehtivuse peatamist, kuid vastustaja seda ei teinud. ATKEAS § 695 lg 1 on kaalutlusnorm. Vaidlustatud otsuses ei ole üldse esitatud kaalutlusi, miks vastustaja otsustas AVL-i kehtivuse peatada, rääkimata sellest, miks ta väljastas kaebajale kaks AVL-i pärast, kui ta ise oli alustanud kaebaja suhtes kriminaalmenetlust 2021. aastal. On esitatud üksnes üldsõnaline väide, et on tõenäoline, et kaebaja võib jätkata loaga saadud õiguste kuritarvitamist, kuid ei ole põhjendatud, millel selline seisukoht põhineb. Faktilised asjaolud kinnitavad hoopis vastupidist. Kaebaja juhatuse liikmetele kahtlustuse esitamise järel on kaebaja tegutsenud ja tema tegevuses ei esinenud asjaolusid, mis osutaksid loast tulenevate õiguste 2(8)
3-23-654 kuritarvitamisele. Ka kriminaalmenetluses ei ole peetud vajalikuks rakendada ühegi isiku suhtes sarnaseid meetmeid. Vaidlustatud otsuses ei ole nimetatud ühtegi asjaolu, mis on muutunud võrreldes 05.01.2023 seisuga või millest vastustaja ei olnud AVL-i väljastades teadlik. Vastustaja ei kuulanud enne otsuse tegemist kaebajat ära ja otsus oli kaebajale üllatuslik. Otsuses ei ole esitatud kaalutlusi, miks ei peatatud AVL-i kehtivust nt kuni 60 päevaks. Samuti ei esine kaalutlusi selle kohta, millist mõju avaldab AVL-i kehtivuse peatamine kaebaja majandustegevusele. Seejuures keeldus vastustaja ka vaidlustatud otsuse tagajärgi leevendamast, kui ei andnud nõusolekut anda punkerlaev Ikla teise kehtiva AVL-i omaniku kasutusse.
8.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus MTA 13.03.2023 otsuse kehtivuse peatamiseks või alternatiivselt MTA kohustamiseks võimaldada kaebajal üle anda punkerlaev Ikla teise kehtiva AVL-i omaniku kasutusse ilma, et kaebaja peaks taotlema MTA-lt 13.03.2023 otsusega peatatud AVL-i kehtetuks tunnistamist, tingimusel, et kehtiva AVL-i omanik taotleb oma AVL-i laiendamist punkerlaevale Ikla. Kaebaja on väikeettevõtja, kelle majandustegevus seisneb kütuse punkerdamises laevadele. Praegu on kaebaja majandustegevuse teostamise ainsaks vahendiks punkerlaev Ikla, mille meeskonnas on 10 töötajat. Olukorras, kus vastustaja otsustas järsku peatada AVL-i kehtivuse, ei ole kaebajal võimalik teostada oma majandustegevust. Samas peab kaebaja täitma endale võetud kohustused võlausaldajate ja klientide ees, sh täitma töölepinguid või otsustama töötajate koondamise üle. Lepingute ja kohustuste täitmata jätmisel kaebaja kahjud suurenevad. Arvestades haldusmenetluse ja asjaga seotud kriminaalmenetluse võimalikku kestust, on väljaspool mõistlikku kahtlust, et menetluse lõpuks on kaebaja kaotanud kõik oma kliendid ja töötajad, kuna esimestele ei ole võimalik teenust/kaupa tarnida ja teistele palka maksta. Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamisel saaks kaebaja jätkata majandustegevuse teostamist. ATKEAS § 695 lg 1 viimane lause sätestab erandi, mille kohaselt peatatud kehtivusega AVL-l märgitud tegevust võib jätkata MTA peadirektori või tema volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel. Esialgse õiguskaitse määrus asendaks maksuhalduri vastavat otsust erandi kohaldamise kohta. Kuna kaebaja ei saa oma AVL-i kehtivuse peatamise tõttu punkerlaevaga Ikla ise laevade punkerdamise teenust osutada, taotleb ta alternatiivselt võimalust anda punkerlaev Ikla kasutusse kehtiva loa omanikule tasu eest. See esialgse õiguskaitse abinõu on kaebajale majanduslikult kahjulikum, kuid võimaldab säilitada nii punkerlaeva Ikla kui ka kaebaja töötajate täiskoormusega töötamist ning palkade ja maksude tasumist. Ilma esialgse õiguskaitseta peaks kaebaja selleks, et jätkata oma töövahendi kasutamist ja omandi teostamist, vabatahtlikult loobuma AVL-st ja seega õigusvastase haldusakti vaidlustamise õigusest kohtumenetluses. Vastustaja väljastas kaebajale vaidlustatud otsusega peatatud AVL-i pärast kriminaalmenetluse algatamist ning faktiline ja menetluslik olukord ei ole pärast seda muutunud. Seega ei ole vastustaja 05.01.2023 otsuses kaebajale antud riskihinnang muutunud.
9.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MTA 13.03.2023 otsuse eesmärgiks on olnud tagada, et kaebaja ei saaks kuritarvitada AVL-ga antud õigust soetada aktsiisivaba kütust ning seda võltsitud dokumentide alusel ettenähtud (maksuvabastuslikust) kasutusviisist erinevalt kasutada. Kriminaalmenetluses on tõendid, mis kinnitavad selliste kuritarvituste toimepanemist enam kui poole aasta jooksul (23.12.2021– 06.07.2022) ning kuriteo objektiks on kütus suures koguses (296 000 liitrit). Seega on väga suur tõenäosus, et kaebaja jätkab tulevikus sarnast käitumismustrit. Sellise tegevuse avastamine ja ärahoidmine on seotud suurte järelevalveliste kuludega. Kriminaalasjas esitatud kahtlustusest nähtuvalt on kuriteo sooritamiseks ning selle hilisemaks varjamiseks kasutatud võltsitud dokumente. Seega peaks järelevalveorgan edaspidiste kuritarvituste ärahoidmise tagamiseks iga kütuseveost eraldi jälgima ning veenduma, et veetav kütus jõuab punkerlaevale Ikla, mitte ei 3(8)
3-23-654 vormistata selle kohta üksnes näilisi dokumente. Lisaks tuleks veenduda selles, et punkerlaevale Ikla pumbatud kütus ka punkerdataks, mitte ei pumbataks kusagil sadamas maha. Selliste meetmete kasutamine järelevalveorganite poolt ei oleks ressursimahukuse tõttu võimalik. Nimetatud kuritarvituste vältimine on avalikes huvides. Kaebaja ise on oma tegevusega loonud olukorra, kus tema majandustegevus on pärsitud. Selline tagajärg pidi kaebajale kui AVL-i omanikule ettenähtav olema. ATKEAS § 693 lg 2 p 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab laevavarustaja esitama hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laevaomaniku nime ning dokumendi, mis tõendab laevavarustaja ainuõigust kasutada kütuse ladustamiseks hooneid, ruume, rajatisi ja territooriumi. Kaebaja on AVL-i taotlust esitades tõendanud, et tal on ainuõigus kasutada punkerlaeval Ikla olevaid kütusemahuteid aktsiisivaba kütuse ladustamiseks ja töötlemiseks. Kaebaja kui AVL-i omanik peab AVL-i saamiseks ettenähtud tingimusi täitma ja seega omama Ikla mahutite ainukasutusõigust ka pärast seda, kui AVL-i kehtivus on peatatud. Lisaks nähtub ka ATKEAS § 696 lg-st 2, et laevavarustajal on ainuõigus ladustada ja töödelda kütust oma tegevuskohas. Kuivõrd kaebaja tegevuskohaks on punkerlaev Ikla, ei ole kellelgi teisel õigust seal kütust ladustada ega töödelda. Kui kaebajal kaob oma tegevuskoha ainukasutusõigus, ei vasta ta enam AVL-i saamise tingimustele. See omakorda toob kaasa selle, et MTA-l on õigus peatada AVL kehtivus kuni 60 päevaks ning kui selle aja jooksul ei ole kaebaja ennast AVL-i saamise tingimustele vastavaks viinud, tunnistatakse AVL kehtetuks. Menetletavas kriminaalasjas etteheidetavad teod – kütuse viimine punkerlaev Ikla asemel kusagile mujale ning dokumentide vormistamine selliselt, nagu oleks kütus punkerlaevale Ikla kohale jõudnud – on sellised, mida ei oleks saanud toime panna ilma, et neis osaleks punkerlaeval Ikla töötavad vastutavad isikud, kes väljastavad dokumente kütuse laevale vastuvõtmise ja laadimise kohta. Seega ka juhul, kui punkerlaeva Ikla lubataks koos meeskonnaga mõnele teisele AVL-i omanikule välja rentida, esineb oht, et AVL-i tingimustest ei peeta kinni.
10.Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja põhistustest nähtuvalt ei ole kaebaja majandustegevuse teostamine võimalik olukorras, kus temale väljastatud AVL-i kehtivus on peatatud. Majandustegevuse peatumisega võib kaasneda kohustuste täitmata jäämine klientide ja töötajate ees. Kuna kaebaja ei saa ilma alternatiivse esialgse õiguskaitse abinõuta punkerlaeva Ikla tasu eest kehtiva AVL-i omaniku kasutusse anda, ei ole kaebajal kohtumenetluse ajal võimalik oma punkerlaeva ka renditulu teenimise eesmärgil kasutada. Seega tekib kaebajale ilma esialgse õiguskaitseta majanduslik kahju. Asjaolu, et kaebajal on kaebuse rahuldamise olukorras võimalus nõuda kahju hüvitamist, ei välista esialgse õiguskaitse vajadust praeguses menetluses. Praeguses menetlusetapis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse põhjendatuse üle saab kohus otsustada asja sisulise läbivaatamise käigus, kui on olnud võimalik kõigi asjakohaste materjalidega tutvuda. MTA 13.03.2023 otsuse kehtivuse peatamise vastu on ülekaalukas avalik huvi. Kuna kaebaja suhtes on pooleli kriminaalmenetlus ja võimalike rikkumiste toimepanemist haldusasja kohtumenetluse ajal ei saa mõistliku ressursikuluga välistada, ei ole põhjendatud taastada kaebaja AVL-i kehtivust enne haldusasja lõplikku lahendamist. Avalikku huvi ei välista ka MTA 13.03.2023 otsuse ajastus ega ATKEAS § 695 lg 1 viimases lauses ette nähtud erand, mille kohaselt võib peatatud kehtivusega AVL-l märgitud tegevust jätkata MTA peadirektori või tema volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel. Peatatud kehtivusega AVL-l märgitud tegevuse
4(8)
3-23-654 jätkamise lubamine on MTA kaalutlusotsus ja praeguse seisuga on selge, et MTA ei pea seda võimalikuks. Alternatiivse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, sest see langeb kokku kaebuses alternatiivselt esitatud kohustamisnõudega ja see tähendaks sisuliselt kaebuse osaliselt ette ära otsustamist. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole nii ülekaalukas, et põhivaidlus alternatiivselt esitatud kohustamisnõude osas ära otsustada. Lisaks on MTA esile toonud, et ka punkerlaeva Ikla väljarentimisel pole välistatud, et ei peeta AVL-i tingimustest kinni, sest kaebajale etteheidetavad rikkumised on sellised, mida ei oleks saanud toime panna ilma punkerlaeval Ikla töötavate isikuteta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Starbunker OÜ palub 03.04.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus tuvastas kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, kuid jättis samas esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kaebaja taotletud esimese alternatiiviga seoses eiras kohus vastustaja seisukohaga nõustudes süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kriminaalmenetlus on alles eeluurimise etapis ja mitte ükski kaebajale etteheidetav asjaolu ei ole veel tuvastatud. Vastustaja, kes ise algatas kriminaalmenetluse, ei pidanud samas vajalikuks peatada väidetavate rikkumiste ajal kehtinud AVL-ide kehtivust ja väljastas kaebajale 05.01.2023 koguni uue AVLi. Kui esineks tõesti väidetav ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et kaebaja ei jätkaks tegevust, oleks vastustaja peatanud juba varasemate AVL-ide kehtivuse ega oleks väljastanud uut. Seejuures ei ole kaebaja sel ajal AVL-i tingimusi rikkunud. Vastustaja seisukohast ega halduskohtu määrusest ei selgu ka, millel põhineb järeldus, et esineb väga suur tõenäosus, et kaebaja jätkab ka tulevikus AVL-i tingimuste rikkumist. Kaebaja taotletud teise alternatiiviga seoses andis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusele ebaõige kaalu. Jääb arusaamatuks, millal oleks äriühingul veel suurem õiguskaitse vajadus kui mitte olukorras, kus majandustegevus on täielikult seiskunud ja puudub võimalus oma vara kasutamiseks. Kohus ei selgitanud ka, kellele ja millist kahju võiks tekitada teise õiguskaitse alternatiivi kohaldamine. Avalik huvi ei saaks kannatada, kui kohus teeks tingimusliku määruse, millega kohustaks vastustajat mitte takistama laeva üleandmist kehtiva AVL-iga punkerdaja kasutusse. Riigile, kaebaja töötajatele ega majandusele tervikuna ei saa kahju tekitada sellega, kui vara kasutatakse majandustegevuses, mille raames inimesed saavad tööd ja riigile laekuvad maksud. Seejuures on kaebaja esitatud kohustamisnõue, mis langeb kokku esialgse õiguskaitse teise alternatiiviga, alternatiivne nõue, mille kaebaja esitas puhuks, kui põhinõue jääb rahuldamata. Määruse põhjal võib järeldada, et kui kaebaja ei oleks seda kohustamisnõuet esitanud, oleks kohus saanud esialgse õiguskaitse teise alternatiivi rahuldada. Kuna kriminaalmenetluses on kahtlustus esitatud kaebajale ja kahele juhatuse liikmele, ei ole asjakohane kohtu osutus, et punkerlaeva Ikla väljarentimisel pole välistatud AVL-i tingimuste rikkumine, sest kaebajale etteheidetavaid rikkumisi poleks saanud toime panna ilma laeval töötavate isikuteta. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohustada MTA-d toimingute tegemiseks Ikla meeskonna suhtes, sest see ei ole MTA pädevuses ega puuduta ATKEAS-i regulatsiooni ega AVL-i tingimusi. Seega laiendas kohus omal algatusel taotletud teist alternatiivi laevameeskonnale. Kaebaja majandustegevus on praeguses olukorras täielikult takistatud. See võrdub igakuiselt 38 750 euro suuruse kahjumiga, mis koosneb otsestest vältimatutest kuludest (laeva meeskonna palgafond 8300 eurot, kai rent 2000 eurot, laeva amortisatsioon 1250 eurot, materjalid seadmete, mehhanismide ja süsteemide hooldamiseks ning nende korrashoidmiseks vastavalt
5(8)
3-23-654 mereohutusnõuetele 2000 eurot) ja kaudsetest kuludest (saamata kasum seoses punkerdamise tellimuste üleandmisega teistele teenuse osutajatele) 25 200 eurot.
12.MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuigi kriminaalmenetlus on alles varases etapis, on praeguseks siiski kogutud tõendeid, mis viitavad sellele, et AVL-iga antud õiguste kuritarvitamised on aset leidnud üle poole aasta jooksul ja kuriteo objektiks on suures koguses kütus (296 000 liitrit). Maksuhaldur ega halduskohus ei ole kaebajat käsitanud kuriteos süüdiolevana. Vaidlustatud otsuse aluseks ei olnud kaebaja süüdimõistmine kriminaalasjas (see oleks olnud AVL-i kehtetuks tunnistamise aluseks), vaid asjaolu, et kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust ATKEAS § 695 lg-s 1 ja § 42 lg 2 p-s 2 viidatud süüteo osas. Avalik huvi, mis väljendub eelkõige selles, et AVL-i alusel aktsiisivabalt soetatud kütust ei kasutataks aktsiisivabastusloas ettenähtust erineval maksunduslikul eesmärgil ning sellised rikkumised edaspidi aset ei leiaks, ei saa kuidagi olla seotud sellega, mis ajahetkel MTA AVL-i kehtivuse peatamise otsuse teeb. Võimalik viivitus AVL-i kehtivuse peatamise otsuse tegemisel ei tõenda kuidagi avaliku huvi puudumist ning sellele andis hinnangu ka halduskohus. Vastustaja ja halduskohus on põhjendanud oma järeldust tõenäosuse kohta, et kaebaja võib jätkata AVL-i tingimuste rikkumist. Sellisele riskile viitavad kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud, mis on esitatud ka vaidlustatud otsuses: rikkumiste korduvus ja toimepanek pika aja jooksul, rikkumise objektiks olnud kütuse suur kogus, rikkumise varjamiseks võltsitud dokumentide ja äriühingu töötajate (autojuhid, laeval olevad isikud) kasutamine. On selge, et võimalike tulevikus toimepandavate rikkumiste risk saabki olla üksnes prognoos ning seda ei olegi võimalik täie kindlusega ära tõendada. Nagu MTA on selgitanud, oleks kaebaja võimalike jätkuvate rikkumiste ärahoidmine väga ressursimahukas. Seega ei olnud maksuhalduril kui AVL-i tingimuste täitmise üle järelevalvet tegeval haldusorganil muud moodi võimalik edaspidist rikkumiste toimepanemise riski ära hoida kui peatada AVL-i kehtivus. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei olnud AVL-i kehtivuse peatamine kõige koormavam abinõu. ATKEAS § 695 lg 4 kohaselt võib MTA peadirektor või tema volitatud isik tunnistada AVL-i kehtetuks, kui isik on kasutanud aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel ja kriminaalmenetluses on selle asjaolu kohta tõendeid leitud. Seega oli AVL-i kehtivuse peatamine proportsionaalne meede. Halduskohus ei ole eksinud kaebaja õiguskaitse vajaduse kaalu hindamisel. On selge, et taotletud esialgse õiguskaitse teise alternatiivi rahuldamine tooks kaasa sisuliselt sama olukorra, mis kaebuse enda rahuldamine. Lisaks on asjakohased etteheited, mis puudutavad laeva meeskonda ja nende osalemist AVL-i tingimuste rikkumisel. Kaebaja ei ole väitnud, et rendib laeva ilma meeskonnata. Nagu MTA on selgitanud, ei vastaks kaebaja taotletud teise alternatiivi kohaldamine ATKEAS-is sätestatule (vt ATKEAS § 692 lg 3 ja § 693 lg 2 p 2), s.t AVL-i saamise tingimustele ning sellest tulenevalt tunnistataks tema AVL kehtetuks (ATKEAS § 695 lg 3 p 3). Seega ei aitaks vastava taotluse rahuldamine kaebajal oma majandustegevust jätkata, vaid vastupidi looks olukorra, kus MTA peaks asuma kaaluma selle üle, kas kaebaja AVL kehtetuks tunnistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). 6(8)
3-23-654
14.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on selgitanud, et tema majandustegevus seisneb kütuse punkerdamises laevadele ja selle teostamise ainsaks vahendiks on punkerlaev Ikla. AVL-i kehtivuse peatamise ajal ei ole kaebaja majandustegevus võimalik. Nagu halduskohus märkis, võib sellega kaasneda kohustuste täitmata jäämine klientide ja töötajate ees. Kaebajal ei ole võimalik oma punkerlaeva ka renditulu teenimise eesmärgil kasutada. Määruskaebuse kohaselt tekivad kaebajale AVL-i kehtivuse peatumise ajal otsesed kulud palgafondi, kai rendi, laeva amortisatsiooni ning seadmete, mehhanismide ja süsteemide hooldamisvajaduse ning kaudne kahju saamata jääva kasumi näol.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. ATKEAS § 695 lg 1 alusel AVL-i kehtivuse peatamise üle otsustamisel on MTA-l kaalutlusõigus. Samuti näeb sama sätte viimane lause ette võimaluse, et peatatud kehtivusega AVL-il märgitud tegevust võib jätkata MTA peadirektori või tema volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel. Kaebaja on esitanud kaebuses põhjendused, miks tema arvates ei ole MTA praegusel juhul kaalutlusõigust õigesti teostanud. Kaebaja väidetele saab anda hinnangu asja sisulise läbivaatamise käigus, arvestades kõiki asjas esitatavaid seisukohti ja tõendeid.
16.Eelnev ei tingi siiski iseenesest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist MTA 13.03.2023 otsuse nr 9-16/0010-4 kehtivuse peatamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et praegusel juhul välistab esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamise ülekaalukas avalik huvi. Nagu MTA on selgitanud, viitavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid sellele, et kaebaja on talle AVL-iga antud õigusi kuritarvitanud enam kui poole aasta jooksul ning see puudutab suures koguses kütuse käitlemist. Seejuures on kaebaja rikkumise varjamiseks kasutanud võltsitud dokumente ja äriühingu töötajaid. Samuti on MTA põhjendanud, et selliste võimalike uute rikkumiste ärahoidmine nõuaks järelevalveorganilt väga suurt ressurssi, sest vajalik oleks jälgida iga kütuseveost ning veenduda, et ka tegelikkuses viiakse veetav kütus punkerlaevale Ikla ja sealt laevadele punkerdatakse. Arvestades eelnevat, on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja AVL-i peatamine võimalike uute rikkumiste ärahoidmiseks põhjendatud. Selle tagamine, et AVL-i alusel aktsiisivabalt soetatud kütust ei kasutataks aktsiisivabastusloas ettenähtust erineval eesmärgil, jättes sel viisil riigile maksud tasumata, on ülekaalukas avalik huvi. Seejuures nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustajaga, et tõenäoliste uute rikkumiste toimepanemise ohu ja seega avaliku huvi puudumist ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et MTA ei peatanud kaebaja AVL-i kehtivust kohe pärast kriminaalasjas kahtlustuse esitamist. Järeldusele, et kaebaja rikkumiste iseloomu ja kestust arvestades on vajalik uute kuritarvituste vältimiseks talle antud AVL-i kehtivus peatada, võis vastustaja jõuda ka pikema kaalumise järel.
17.Kaebaja on alternatiivse esialgse õiguskaitse abinõuna taotlenud, et kohus kohustaks MTAd võimaldada tal anda punkerlaev Ikla teise kehtiva AVL-i omaniku kasutusse ilma, et kaebaja peaks taotlema peatatud AVL-i kehtetuks tunnistamist. Tegemist on ühtlasi kaebuse alternatiivse nõudega. MTA 05.01.2023 otsusest nähtuvalt on kaebajale väljastatud AVL nr K0/0373/EE4000EE kehtivusaeg 08.01.2023–07.01.2024. Arvestades tavapärast kohtumenetluse kestust, on seega suur tõenäosus, et nimetatud AVL-i kehtivusaeg saab läbi enne praeguses asjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja alternatiivse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega otsustataks alternatiivselt esitatud kohustamiskaebus sisuliselt ette ära, mida kohtupraktika kohaselt peaks üldjuhul vältima. See on lubatud üksnes juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus ning sellega ei tekitata avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 määrus nr 3-18-2392, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus siinkohal huvide kaalumisel ja tema osutus kaebaja 7(8)
3-23-654 töötajatest lähtuvale võimalikule ohule on asjakohane. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et alternatiivne esialgse õiguskaitse abinõu võimaldaks tal säilitada nii punkerlaeva Ikla kui ka kaebaja töötajate täiskoormusega töötamist ning palkade ja maksude tasumist. Järelikult on kaebaja sooviks laev koos oma töötajatega välja rentida. Seega leidis halduskohus õigesti, et ka alternatiivse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel säiliks suur oht, et kaebaja laeval jätkataks samasuguste rikkumiste toimepanemist. Vastustaja on nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtumenetluses selgitanud, et kriminaalmenetluse asjaoludest nähtuvalt olid etteheidetavate rikkumiste toimepanemisse kaasatud ka kaebaja töötajad. Lisaks, nagu vastustaja on märkinud, ei täidaks kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu oma eesmärki, sest juhul kui kaebajal ei oleks enam oma punkerlaeva ainuskasutusõigust, ei vastaks ta enam seaduse nõuetele (vt ATKEAS § 692 lg-st 3 ja § 693 lg 2 p-st 2) ning MTA-l oleks alus tema AVL kehtetuks tunnistada (ATKEAS § 695 lg 1 ja § 42 lg 2 p 3 ning § 695 lg 3 p 3). Kaebuse lisana esitatud kaebaja ja vastustaja vahelise e-kirjavahetuse (dtl 17–21) põhjal saab järeldada, et teatud tingimustel võib kaebajal olla võimalik oma punkerlaev siiski rendile anda. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebajale tingimata kaasa pöördumatud tagajärjed. Isegi kui kaebaja peaks selleks taotlema oma AVL-i kehtetuks tunnistamist, ei tähenda see, et ta kaotaks kohtus MTA 13.03.2023 otsuse vaidlustamise võimaluse. Vajaduse korral saab kohtumenetlus jätkuda otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja tehtavale kohtulahendile toetuda uue AVL-i taotlemisel.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.