OÜ Muldkeha kaebus mõista Keskkonnaministeeriumilt OÜ Muldkeha kasuks välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varaline kahju summas 6 966 761,60 eurot, alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Muldkeha (registrikood 10285564), volitatud esindajad v.adv-d Allar Jõks ja Kadri Härginen
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ Muldkeha kaebus osas, milles taotletakse Keskkonnaministeeriumi kohustamist hüvitama kaebajale tekitatud kahju summas 5235,10 eurot.
2.Võtta haldusasjas nr 3-22-1596 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9 asja materjalide juurde.
3.Lugeda, et OÜ Muldkeha kaebus Keskkonnaministeeriumi vastu kahju hüvitamise nõudes summas 6 961 526,50 eurot on esitatud tähtaja rikkumisega.
Tagastada OÜ-le Muldkeha kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3-5 jõustumist.
7.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1, 3-5 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindajate kaudu).
3-23-154
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Raudtee AS, Eesti Erastamisagentuur ja OÜ Uuemõisa Taavi (13.12.2000–05.12.2018 OÜ Taavi, alates 05.12.2018 OÜ Muldkeha) sõlmisid 12.12.1997 Riisipere – Haapsalu raudteelõigu varade erastamise ostu-müügilepingu. Varade hulgas nimetati mh muldkeha. Erastamislepingu eesmärkide täitmiseks asutati raudtee-ettevõtja osaühing Haapsalu Raudtee (registrikoodiga 10429804), kellele OÜ Uuemõisa Taavi andis raudtee majandamise eesmärgil erastamislepinguga omandatud vara üle.
2.Raudteeinspektsioon andis 27.05.2004 OÜ-le Haapsalu Raudtee kirjaliku nõusoleku demonteerida konserveerimise eesmärgil Riisipere-Haapsalu raudtee pealisehitis.
3.OÜ Haapsalu Raudtee ning SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus (edaspidi Läänemaa sihtasutus) sõlmisid 26.04.2005 lepingu, millega OÜ Haapsalu Raudtee andis Läänemaa sihtasutusele Riisipere-Haapsalu muldkeha kasutusse projekti „Läänemaa Jalgrattatee rajamine raudteetammile“ elluviimiseks ja loodava jalgrattatee edaspidiseks avalikuks kasutuseks.
4.Läänemaa sihtasutus taotles jalgrattatee ehitamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS).
5.2006. aasta alguses kanti raudteest järele jäänud muldkeha ehitisregistrisse. Ehitise liigiks märgiti „ehitis kui vallasasi“.
6.OÜ Haapsalu Raudtee müüs 28.02.2006 Riisipere-Haapsalu raudtee muldkeha OÜ-le Taavi (endine OÜ Uuemõisa Taavi). Muldkeha müügilepingu alusel sai ehitisregistrisse kantud ehitiste omanikuna OÜ Taavi.
7.EAS rahuldas 25.04.2006 otsusega Läänemaa sihtasutuse „Raudteetammi kohandamine jalgrattateeks“ toetuse saamiseks.
taotluse
projektile
8.OÜ Taavi esitas 27.02.2006 avaldused Ridala ja Taebla Vallavalitsustele vastavalt Raudteetammi tee lõik 6-9 ja Raudteetammi tee lõik 10-20 maaüksuste ostueesõigusega erastamiseks. OÜ Taavi esitas 28.02.2006 ostueesõigusega erastamise avaldused Haapsalu Linnavalitsusele ja Risti Vallavalitsusele vastavalt Raudteetammi tee lõik 4-5 ning Raudteetammi tee lõik 21-30 erastamiseks raudtee teenindusmaana.
9.Risti Vallavalitsus otsustas 31.01.2007 korraldusega nr 23 maad mitte erastada, sest raudtee muldkeha ei vasta ehitusseaduse (kehtis kuni 30.06.2015; EhS v.r) § 2 lg-s 1 ja maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-tes 3 ja 31 ehitisele esitatud nõuetele.
10.Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2007 otsusega nr 3-07-439 OÜ Taavi kaebuse Risti Vallavalitsuse korralduse peale rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2008 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 16.04.2008 määrusega nr 3-7-1-3-129 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtud leidsid, et muldkeha, millelt on eemaldatud rööpad, pöörmed ja liiprid, ei ole enam raudtee ega rajatis. Sihipärasest kasutusest väljalangenud rajatisele pole võimalik erastada teenindusmaad. Riigikohus leidis 10.10.2005 otsuses asjas nr 3-3-142-05 (p 14), et tee ei ole käsitatav vallasasjana asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 2 mõttes, sest tee on maaga lahutamatult seotud. Seega ei ole tee rajatis MaaRS-i tähenduses.
11.Haapsalu Linnavalitsuse 28.10.2009 korraldustega nr 632 ja nr 633 keelduti Raudteetammi tee lõik 4 ja 5 maaüksuste osas erastamise eeltoimingute läbiviimisest.
13.OÜ Taavi ja Läänemaa sihtasutus sõlmisid 18.11.2016 vara tasuta kasutusse andmise lepingu, millega kaebaja andis Läänemaa Tervisetee koos selle juurde kuuluvate liikluskorraldusvahenditega ja väikevormidega Läänemaa sihtasutusele tasuta kasutamiseks kuni 09.10.2021.
14.Lääne maavanema 29.05.2017 korraldusega nr 8-8/17/126 (Raudteetammi tee lõik 4 ja 5) ning 19.06.2017 korraldustega nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 6-9), nr 8-8/17/145 (Raudteetammi tee lõik 10-20) ja nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 21-30), millel asub muldkeha ja sellele pärast raudtee likvideerimist rajatud kergliiklustee, jäeti nimetatud kinnistud riigi omandisse. Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Haapsalu-Ellamaa trassil asunud lõikude osas vahemikus 03.08.2017-02.02.2018. Ellamaa-Turba (Turba-Ellamaa raudtee L1-L3) ning Turba-Riisipere (Riisipere-Turba raudtee L1-L6) raudteelõigu alused maad jäeti riigi omandisse Harju maavanema 03.08.2017 korraldustega nr 857k-865k. Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Riisipere-Turba lõigu osas 15.11.2017 ning TurbaEllamaa lõigu osas 09.11.2017. Seega sai käesoleva vaidluse esemeks oleva HaapsaluEllamaa raudteelõigul asuvate kinnisasjade, millel asusid kaebajale kuuluv muldkeha, sillad/truubid ja kergliiklustee, omanikuks lõplikult riik ning riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium 02.02.2018.
15.Lääne maavanema 13.10.2017 korraldustega nr 1-1/17/124 on kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“, mis näeb ette raudteekoridori kergliiklustee alusel maal.
16.OÜ Muldkeha esitas 19.12.2018 Maa-ametile taotluse hoonestusõiguse seadmiseks OÜ Muldkeha kasuks alljärgnevatel kinnistutel asuvale muldkeha alusele maale ning selle teenindamiseks vajalikule maale: 1) Raudteetammi tee lõik 5, katastritunnus 18301:001:0257, kinnistusregistriosa nr 9006450, pindala 10,74 ha, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri kood (edaspidi rvok) KV74633; 2) Raudteetammi tee lõik 6, katastritunnus 67401:001:0895, kinnistusregistriosa nr 9500550, pindala nr 18,53 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75048; 3) Raudteetammi tee lõik 7, katastritunnus 67401:001:0896, kinnistusregistriosa nr 9790350, pindala 6,76 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75049; 4) Raudteetammi tee lõik 8, katastritunnus 67401:001:0897, kinnistusregistriosa nr 9071750, pindala 5,58 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75052; 5) Raudteetammi tee lõik 9, katastritunnus 67401:001:0898, kinnistusregistriosa nr 9057250, pindala 11,56 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75054; 6) Raudteetammi tee lõik 10, katastritunnus 43901:001:0067, kinnistusregistriosa nr 9198250, pindala 11,20 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75224; 7) Raudteetammi tee lõik 11, katastritunnus 43901:001:0068, kinnistusregistriosa nr 9062850, pindala 3,29 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75225; 8) Raudteetammi tee lõik 13, katastritunnus 43901:001:0070, kinnistusregistriosa nr 9137450, pindala 1,83 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75227;
3(13)
3-23-154 9) Raudteetammi tee lõik 14, katastritunnus 43901:001:0071, kinnistusregistriosa nr 9057450, pindala 6,68 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75229;
10) Raudteetammi tee lõik 15, katastritunnus 43901:001:0072, kinnistusregistriosa nr 9091650, pindala 10,25 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75230; 11) Raudteetammi tee lõik 16, katastritunnus 43901:001:0073, kinnistusregistriosa nr 9055150, pindala 4,37 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75231; 12) Raudteetammi tee lõik 17, katastritunnus 43901:001:0074, kinnistusregistriosa nr 9101650, pindala 5,53 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75232; 13) Raudteetammi tee lõik 18, katastritunnus 43901:001:0075, kinnistusregistriosa nr 9198450, pindala15,12 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75233; 14) Raudteetammi tee lõik 19, katastritunnus 43901:001:0076, kinnistusregistriosa nr 9500750, pindala 10,06 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75234; 15) Raudteetammi tee lõik 20, katastritunnus 43901:001:0077, kinnistusregistriosa nr 9206550, pindala 4,52 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75235; 16) Raudteetammi tee lõik 21, katastritunnus 43901:001:0089, kinnistusregistriosa nr 9198850, pindala 12,93 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75236; 17) Raudteetammi tee lõik 22, katastritunnus 43901:001:0088, kinnistusregistriosa nr 9071550, pindala 12,15 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75237; 18) Raudteetammi tee lõik 23, katastritunnus 43901:001:0087, kinnistusregistriosa nr 9091050, pindala 11,62 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75238; 19) Raudteetammi tee lõik 24, katastritunnus 43901:001:0086, kinnistusregistriosa nr 9071650, pindala 4,74 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75239; 20) Raudteetammi tee lõik 25, katastritunnus 43901:001:0085, kinnistusregistriosa nr 9113850, pindala 6,86 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75240; 21) Raudteetammi tee lõik 26, katastritunnus 43901:001:0084, kinnistusregistriosa nr 9138850, pindala 2,25, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75241; 22) Raudteetammi tee lõik 27, katastritunnus 43901:001:0083, kinnistusregistriosa nr 9103650, pindala 8,57 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75242; 23) Raudteetammi tee lõik 28, katastritunnus 43901:001:0082, kinnistusregistriosa nr 9800950, pindala 11,09 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75243; 24) Raudteetammi tee lõik 29, katastritunnus 43901:001:0081, kinnistusregistriosa nr 9088450, pindala 4,57 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75244; 25) Raudteetammi tee lõik 30, katastritunnus 43901:001:0080, kinnistusregistriosa nr 9208150, pindala 20,95 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75245 (edaspidi Raudteetammi tee lõik 5-11 ja 13-30 kinnistud). OÜ Muldkeha selgitas, et vaidlusalustel kinnisasjadel asub talle kuuluv kergliiklustee. Hoonestusõiguse seadmist taotleti vastavalt AÕSRS § 15 lg-le 1, ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõigetele 1 ja 2, § 92 lg-le 1 ning AÕSRS § 13 lg-le 5. Kaebaja taotles hoonestusõigust nii
4(13)
3-23-154 muldkeha alusele maale ning selle teenindamiseks vajalikule maale kui ka kergliiklustee alusele maale ja selle teenindamiseks vajalikule maale.
17.Maa-amet selgitas 22.02.2019 kirjas nr 7-1/18/18442-2 taotlejale, et AÕSRS § 15 rakendades tuleb ehitise mõistet sisustada läbi MaaRS § 6 lõike 3 ning kui ehitis ei ole olnud maareformi käigus maa erastamise aluseks, ei saa see olla ka AÕSRS § 15 lg-s 1 sätestatud taotlusõiguse aluseks. Maa-amet tegi taotlejale ettepaneku hoonestusõiguse seadmise taotluse tagasi võtmiseks ning teatas, et taotluse tagasi võtmata jätmisel valmistab ette ja edastab keskkonnaministrile allkirjastamiseks käskkirja eelnõu hoonestusõiguse seadmisest keeldumise kohta.
18.Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/45 „Hoonestusõiguse seadmisest keeldumine“ otsustati keelduda OÜ Muldkeha kasuks hoonestusõiguse seadmisest käesoleva käskkirja punktis 1.1 nimetatud Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatele kinnisasjadele
19.Vabariigi Valitsus andis 11.07.2018 Riisipere-Turba lõigule 50-aastase tähtajaga hoonestusõiguse Eesti Raudtee kasuks. 2019. a jaanuaris algasid Riisipere-Turba lõigul ehitustööd – uut raudteed hakkas Eesti Raudtee ehitama kaebajale kuuluva muldkeha peale. Eesti Raudtee ei küsinud OÜ-lt Muldkeha luba muldkeha kasutamiseks ega pakkunud OÜle Muldkeha võimalust oma vara ära viia. OÜ Muldkeha sai ehitustöödest teada sotsiaalmeedia vahendusele ning ütles selle info põhjal osaliselt üles Läänemaa Terviseraja tasuta kasutamise lepingu.
20.OÜ Muldkeha tegi 2019. a juulis Eesti Raudteele taas ettepaneku hüvitada kohtuväliselt alusetult saadud muldkeha väärtus, kuid Eesti Raudtee keeldus OÜ-ga Muldkeha läbirääkimisi pidamast. Tänaseks on Riisipere-Turba lõigul kaebaja ehitatud kergliiklustee täielikult hävitatud ning samuti on Eesti Raudtee kasutanud täielikult ära kaebajale kuulunud ning kaebaja poolt konserveeritud muldkeha.
21.Kaebaja esitas 21.01.2020 Eesti Raudtee vastu tsiviilkohtumenetluses hagiavalduse 1,21 miljoni euro nõudes (tsiviilasi nr 2-20-1067). Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 otsusega nr 2-20-1067 jäeti kaebaja hagiavaldus rahuldamata.
22.OÜ Muldkeha esitas 23.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse mõista Keskkonnaministeeriumilt kaebaja kasuks välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varaline kahju summas 6 966 761,60 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja leiab, et olukorras, kus talle on õigusvastaselt jäänud andmata hoonestusõigus muldkehale ja/või kergliiklusteele või luba muldkeha kasutuselevõtuks ehitusmaterjalina, on tema omand tasuta sundvõõrandatud. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale otsene varaline kahju seoses hoonestusõiguse seadmata jätmisega. Alternatiivselt tekkis kaebajal kahju omandiõiguse kaotusest tulenevalt riigi poolt asjakohase õigustloova akti andmata jätmisest või õiguspäraselt tekitatud kahjust. Omandiõiguse kaotamisega kaasnes kaebajale otsene varaline kahju summas 6 951 000 eurot, millest 5 845 000 eurot puudutab Ellamaa-Haapsalu lõigu muldkeha väärtust ning 1 106 000 eurot Ellamaa- Haapsalu lõigul asunud raudtee sildade/truupide väärtust. Juhul, kui kaebaja ei oleks õigust oma omandi kasutamisele ja käsutamisele riigi tegevuse ja/või tegevusetuse tulemusena kaotanud, oleks kaebajal seni omandiõigus nii Ellamaa-Haapsalu muldkehale ja/või seda moodustavale teisaldatavale ehitusmaterjalile, nagu ka samal lõigul asunud raudtee sildadele/truupidele. Seega oleks kaebaja omandi väärtus nimetatud lõigul olnud 14.08.2022 seisuga 6 951 000 eurot. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuivõrd kaebaja sai kahjust teada 27.01.2020, mil edastati kaebajale Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkiri. Kaebaja leiab, et tal oli
5(13)
3-23-154 kuni 24.01.2020 haldusakti vastuvõtmiseni mõistlikult võimalik loota, et kaebaja saavutab enda soovitud positiivse tulemi muldkehal asunud kergliiklusteele seatava hoonestusõigusega. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud varem aru saama, et on lõplikult oma omandi kaotanud ning et talle on seeläbi tekkinud suur varaline kahju. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕSRS) § 15 lg 1 kohaselt ei muutu riigimaal asuv ehitis kunagi riigimaa oluliseks osaks, sõltumata sellest, kas hoonestusõigust taotletakse või mitte. Kaebaja selgitab, et kuigi käesolevaks ajaks on Tallinna Ringkonnakohus 10.03.2022 jõustunud kohtuotsusega leidnud, et kaebaja vallasasi ehk muldkeha on muutunud riigimaa oluliseks osaks, võis kaebaja usaldada seaduses sätetatut, mille kohaselt ei muutu ükski vallasasi riigimaa oluliseks osaks ka siis, kui hoonestusõigust ühe aasta jooksul pärast kinnistamist ei nõuta. Kaebaja hinnangul ei pidanud ta enne 10.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtu otsust mõistma, et tema omand võib olla riigimaa oluliseks osaks muutunud ning ta on oma omandiõiguse lõplikult kaotanud.
Koos kaebusega on esitatud alternatiivselt ka kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja põhistab tähtaja ennistamise taotlust järgmiselt. Kui siiski järeldada, et kaebaja hüvitamisnõue riigi vastu on aegunud ning et kaebaja on kaebetähtaega ületanud, on AÕSRS § 15 lg-s 1 sätestatu ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 otsuses sedastatu sedavõrd vastuoluline, et ükski mõistlik isik ei saanud kaebetähtaja kulgemist asjakohaselt tuvastamata hetkel ette näha. Seega on see eraldiseisev mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riik on kaebajat eksitanud, mis on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on aastaid püüdnud seaduse alusel leida viise, kuidas muldkeha omandiõiguse kasutamist seadustada ja seega kahju tekkimist vältida. Kaebaja on taotlenud maa ostueesõigusega erastamist ja hoonestusõiguse seadmist. Samuti pidanud Riisipere-Turba lõigu osas läbirääkimisi Eesti Raudteega ning esitanud kahju hüvitamise nõude Eesti Raudtee vastu. Vastustaja, halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on olnud erineval seisukohal, kas muldkeha on ehitis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunas kaebajat avalikult ja ka e-kirja teel peetud otsesuhtluses nüüdse hoonestusõiguse omanikuga hüvitise teemal läbirääkimistesse, mida kaebaja ka tegi. Eesti Raudtee vastu esitatud kohtuasjas aga leiti, et kaebaja omand on hoopis nüüd riigi omand ning Eesti Raudteel kaebajale kahju hüvitamise kohustus puudub. Tallinna Ringkonnakohus leidis erinevalt senistest haldus- ja halduskohtumenetlustest, et kaebajale kuulus muldkeha, mis oli ka 2006. a kehtinud EhS § 2 lg 1 tähenduses rajatis. Teisisõnu kaebajal siiski olnuks võimalus hoonestusõiguse seadmiseks enda kasuks, kui vastustaja oleks muldkeha õiguslikult õigesti rajatisena määratlenud. Kaebajat ei kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse. Seega ei saanud ega pidanudki kaebaja aru saama, et on omandiõiguse juba varasemalt kaotanud ning et tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks juba kulgeb. Ühtegi haldus- ega kohtuotsust, mille resolutsiooniga oleks tuvastatud kaebaja omandikaotus, pole.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kaebaja taotleb kohtult Keskkonnaministeeriumi kohustamist hüvitama kaebajale avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 6 966 761,60 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt koosneb kahju: 1) omandi kaotusest tekkinud otsesest varalisest kahjust summas 6 951 000 eurot ja 2) õigusabikuludest ja sellega seotud kahjust summas 15 761,60 eurot.
6(13)
3-23-154
Kaebuse osaliselt tagastamine
24.Kohtumenetluse kulude hüvitamise nõude lahendamine hüvitamiskaebuse alusel ei tule kõne alla teistsuguse menetluskorra tõttu (HKMS § 4 lg 1)1. Kaebuse kohaselt moodustavad kohtumenetluse kulud kokku 5235,10 eurot2.
25.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Arvestades, et kohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmise taotlemiseks on ette nähtud erikord (HKMS §-d 108-109), siis ei saa hüvitamiskaebusega taotleda halduskohtult õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus tagastamisele hüvitamisnõudes summas 5235,10 eurot. Menetluse lõpetamine (a) Kaebuse tähtaegsuse kontrollimine
26.Käesoleval juhul on esitatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Vastavalt HKMS § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.
27.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud oma 25.06.2009 määruse nr 3-3-1-39-09 punktis 9, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt selgitada milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebajad taotlevad; seejärel on võimalik selgitada, millise haldusakti või -toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte.
28.Kaebaja leiab, et kahju on tekitatud talle sellega, et ta jäi ilma omandiõigusest EllamaaHaapsalu lõigul2 asunud muldkehast ning raudtee sildadest ja truupidest. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/45, millega keelduti kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmisest Ellamaa-Haapsalu lõigule3.
29.Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/45 on keeldutud kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmisest käesoleva määruse punktis 16 nimetatud kinnistutel asuvale muldkeha/kergliiklustee alusele ning selle teenindamiseks vajalikule maale. Nähtuvalt Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjast nr 1-2/20/45 ei otsustatud sellega kinnistute registriosa numbritega 9511550 ja 9088150 alusele maale hoonestusõiguse seadmist ning nende kinnistute osas ei taotlenud kaebaja ka hoonestusõiguse seadmist Keskkonnaministeeriumilt 4 . Eeltoodust hoolimata leiab kohus, et kaebuses märgitud kinnistute omandiõigusest ei jäänud kaebaja ilma mitte Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 tagajärjel, vaid nimetatud kinnistute riigi omandisse jätmisel ja vastavate kannete kinnistusraamatusse tegemisel.
K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013. Kommentaar paragrahvile 5, p C.IV.2, lk 58. 2 Vt kaebuse punkt 86.
Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa koosneb kinnistustest nimega Raudteetammi tee lõik 4-30, mis on kinnistusraamatusse kantud järgnevate registriosade numbritega: 9511550, 9006450, 9500550, 9790350, 9071750, 9057250,9198250, 9062850, 9088150, 9137450, 9057450, 9091650, 9055150, 9101650, 9198450, 9500750, 9206550, 9198850, 9071550, 9091050, 9071650, 9113850, 9138850, 9103650, 9800950, 9088450, 9208150.
Vt kaebuse lisa 29.
Vt kaebuse lisa 28.
7(13)
3-23-154
30.Nii nähtub kaebusest ja selle lisadest 16-1 – 16-4, et Lääne maavanema 29.05.2017 korraldusega nr 8-8/17/126 jäeti (Raudteetammi tee lõik 4 ja 5) ning 19.06.2017 korraldustega nr 8-8/17/146 jäeti (Raudteetammi tee lõik 6-9), nr 8-8/17/145 (Raudteetammi tee lõik 10-20) ja nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 21-30), millel asub muldkeha ja sellele pärast raudtee likvideerimist rajatud kergliiklustee, nimetatud kinnistud riigi omandisse. Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Haapsalu-Ellamaa trassil asunud lõikude osas vahemikus 03.08.201702.02.2018. 5 Seega sai käesoleva vaidluse esemeks oleva Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul asuvate kinnisasjade, millel asusid kaebajale kuuluv muldkeha, sillad/truubid ja kergliiklustee, omanikuks lõplikult riik ning riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium 02.02.2018.6
31.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-20-1067 tehtud 10.03.2022 otsuses, et kuivõrd muldkeha on maaga püsivalt ühendatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 ja § 54 lg 1 mõttes, siis alates maatüki kinnistamisest 14.11.2017 muutus see õiguslikult (seaduse alusel; AÕSRS § 13 lg 1) kinnisasja oluliseks osaks ega saanud enam TsÜS § 53 lg 2 kohaselt kuuluda OÜ-le Muldkeha, mistõttu ei ole tõendatud OÜ Muldkeha kummagi nõude üks eeldustest – muldkeha tema omandisse kuulumine uue raudtee ehitamise ajal 2019. a. 7 Kuigi viidatud tsiviilasi puudutas Riisipere-Turba raudtee alust muldkeha, siiski on sarnaselt Riisipere-Turba raudtee lõigule jäetud ka Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa riigi omandisse. Seetõttu on asjakohane analoogia korras lugeda ka Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul asunud kaebaja muldkeha riigimaa oluliseks osaks alates maa kinnistamisest, mistõttu ei saanud see peale 02.02.2018 enam kaebaja omandis olla. Järelikult tekkis kaebajale pöördumatu kahju 02.02.2018, mil Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa jäeti riigi omandisse ja tehti vastavad kinnistusraamatukanded.
32.Kuigi kaebaja leiab, et kahju muutus pöördumatuks alates Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 andmisest, siis kohus sellega ei nõustu.
33.Kaebaja on taotlenud Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul asunud muldkehale hoonestusõiguse seadmist mh AÕSRS § 15 lg 1 alusel8. AÕSRS § 15 lg 1 kohaselt on ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks, välja arvatud riigimaal või munitsipaalomandis oleval maal asuv ehitis. Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse, hoonestusõiguse tunnustamist ja vastavat kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on nimetatud ehitis vallasasi.
34.Tallinna Halduskohus on oma 22.02.2019 otsuse nr 3-18-779 punktis 14 selgitanud järgmist: „/.../ AÕSRS sätted seonduvad hoonestusõiguse seadmisega maareformi objektiks oleval maal asuva ehitise kui vallasasja osas. Väljaspool maareformi puudub õiguslik konstruktsioon, mille sisuks ja eesmärgiks oleks kinnistusraamatusse kandmata
Vt kaebuse lisa 17. Vt kaebuse lisa 17, lk 42.
Vt kaebuse lisa 37.
Vt kaebuse lisa 28.
8(13)
3-23-154 maale õiguslikul alusel ehitise püstitamine, mis osaleks õiguskäibes maatükist eraldi. Teiste sõnadega ei saa AÕSRS § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 omada tähendust väljaspool maareformi.“ Seda, et tegemist ei ole vallasasjaga maareformi tähenduses, oli juba tõdetud Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2008 otsuse nr 3-07-439 punktis 12. Seega ei kaasnenud kaebajale pöördumatut kahju hoonestusõiguse seadmata jätmise otsusega, vaid maa riigi omandisse jätmisega ja kinnistusraamatusse kandmisega.
35.Seoses AÕSRS § 15 lg-ga 1 on Riigikohus selgitanud, et maa riigi omandisse jätmisel tuleb kaaluda erastamisavalduse esitanud isiku huvi avaliku huviga, mis tingib maa riigi omandisse jätmise vajaduse; kui avalik huvi kaalub üles isiku huvi, saab maa riigi omandisse jätta; sellisel juhul on ehitise omanikul MaaRS § 351 ja AÕSRS § 15 lg 1 alusel õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale9. Seega reguleerivad AÕSRS § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 asjaõigusseaduse rakendamist üksnes maareformi tingimustes ning tegemist on alternatiiviga juhuks, kui MaaRS tähenduses ehitise omanik ei soovi või tal ei ole õigust ehitise juurde maad erastada. Selle alternatiivi suhtes kehtivad samad üldised nõuded, mis kohalduvad ehitise juurde maa erastamisele.
36.Eeltoodust tulenevalt oli kahju tekkimise hetkeks 02.02.2018. (b) Kahjust teadasaamise hetk ja kaebetähtaja kulgema hakkamine
37.Arvestades, et kaebaja on esitanud Maa-ametile Ellamaa-Haapsalu lõigul hoonestusõiguse seadmiseks taotluse 19.12.2018,10 siis pidi kaebaja olema Lääne maavanema 29.05.2017 korraldusest nr 8-8/17/126 ning 19.06.2017 korraldustest nr 8-8/17/146, nr 8-8/17/145 ja nr 88/17/146 teadlik hiljemalt 19.12.2018. Asjaolule, et kinnistud kanti kinnistusraamatusse 02.02.2018 on viidatud ka hoonestusõiguse seadmise taotluses11.
38.Järelikult oleks pidanud kaebaja kahju hüvitamise kaebuse esitama kohtule hiljemalt 19.12.2021. Käesoleval juhul on hüvitamiskaebus esitatud kohtule 23.01.2023, seega tähtaja rikkumisega (HKMS § 46 lg 4).
39.Arvestades, et ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes (RVastS § 16) ning õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes (RVastS § 14) on kaebetähtaeg sätestatud samamoodi, kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes (RVastS § 17 lg 3), siis on ka nimetatud alustel esitatud kahju hüvitamise nõuded esitatud tähtaja rikkumisega. (c) Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine
40.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, siis ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks saab olla üksnes objektiivne asjaolu, mis ei olnud kaebaja mõjusfääris. Nii näiteks võib mõjuvaks põhjuseks olla menetlusosalise ootamatu haigus või liikluskatkestus. Vaidlus puudub, et selliseid objektiivseid asjaolusid tähtaja rikkumise mõjuva põhjusena kaebaja välja toonud ei ole.
41.Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks annab alust asjaolu, et riik on oma tegevusega kaebajat eksitanud. Kaebaja hinnangul seisneb riigi eksitav tegevus järgmises: 1) vastustaja, halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on olnud erineval seisukohal, kas muldkeha on ehitis; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunas kaebajat
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.09.2008 otsus nr 3-3-1-39-08, p 11. Vt kaebuse lisa 28.
Vt kaebuse lisa 28, p 6.
9(13)
3-23-154 avalikult aga ka e-kirja teel peetud otsesuhtluses pidama nüüdse hoonestusõiguse omanikuga hüvitise teemal läbirääkimisi; 3) kaebajat ei kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse ning 4) AÕSRS § 15 lg 1 sõnastusest tuleneb otseselt, et reformimata riigimaa kinnistamisel riigi omandisse, ei muutu kolmanda isiku vallasasi kunagi riigimaa oluliseks osaks. Samad argumendid on esitatud ka kaebetähtaja ennistamisel õigustloova akti andmata jätmise ja õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise kontekstis.
42.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.
43.Küsimus sellest, kuidas on kohtumenetluses sisustatud MaaRS § 6 lg-t 31, AÕSRS § 13 lgt 5 ja § 15 lg-t 1, sh muldkeha kui rajatist, mis võib osaleda tsiviilkäibes ning muldkeha kui rajatis maareformi tähenduses, ei saanud takistada kaebuse esitamist tähtaegselt. Eelnev võis omada tähtsust küsimuses, millal pidi kaebaja mõistma, et talle on kahju tekkinud. Selles osas on kohus eespool leidnud, et selliseks hetkeks oli 19.12.2018, mil kaebaja esitas Maa-ametile hoonestusõiguse seadmise taotluse. Seejuures nähtub kaebusest, et kaebaja pidi olema juba enne hoonestusõiguse seadmise taotluse esitamist teadlik maa riigi omandisse jätmisest, kuivõrd esitas 19.09.2017 AS-le Eesti Raudtee pakkumise omandiõiguse hüvitamiseks 14 . Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kohtumenetlustes on jõutud erinevatele seisukohtadele küsimuses, kas muldkeha oli rajatis, siis ei saa kahju hüvitamise tähtaega siduda sellega, millal ilmneb teises kohtumenetluses kahju tekitamise õigusvastasus 15 . Siinjuures väärib märkimist, et kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud maa riigi omandisse jätmise haldusakte ning on loobunud Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 vaidlustamisest haldusasjas nr 3-20-366. 16 Samamoodi on kaebaja loobunud kaebusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.04.2019 otsuse nr 1.10-13/17-0251/3278 vaidlustamisest (haldusasi nr 3-19-1018)17. Täiendavalt lisab kohus niipalju, et ka juhul, kui kaebaja jäeti maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata, säilis tal võimalus esitada haldusakti peale halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul arvates sellest teadasaamisest (vt HKMS § 46 lg 7). Ühtlasi nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et kaebus MKM-i 19.03.2018 otsusele nr 1.1-1/18-045 jäeti muldkeha puudutavas osas rahuldamata, kuid kohustati vastustajat lahendama kaebaja hoonestusõiguse seadmise taotlus kergtee osas18. Seejuures ei ole halduskohtumenetluses tuvastatud ei kaebuses väidetavalt haldusakti, millega kahju tekitati (Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkiri nr 1-2/20/45) õigusvastasust ega ka maa riigi omandisse jätmise otsuse õigusvastasust.
44.Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus on oma 10.03.2022 otsuse nr 2-20-1067 punktis 69 selgitanud järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et muldkeha rajatisena tuvastamine praeguses vaidluses ei ole vastuolus kostja poolt esiletoodud halduskohtumenetlustes tuvastatuga, kus leiti, et hagejal ei olnud õigust erastada ostueesõigusega muldkeha alust maatükki ega saada enda kasuks hoonestusõigust kinnistatud riigimaale, kuna muldkeha ei ole raudtee kui tervikliku ehitise oluline osa, et peale pealisehituse lammutamist puudus muldkehal terviklikule rajatisele omane iseseisev funktsioon. Haldus(kohtu)vaidlustes lahendati avalik-õiguslikku vaidlust hageja ja riigi vahel MaaRS-i kohaldamise üle. Praeguses asjas lahendatakse eraõiguslike juriidiliste
Vt kaebuse lisad 13 ja 14. Vt kaebuse lisa 23.
Vt kaebuse lisa 21.
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013. Kommentaar paragrahvile 46, p B.V., lk 199.
Vt kaebuse lisa 32.
Vt kaebuse lisa 31.
Vt kaebuse lisa 26.
10(13)
3-23-154 isikute vahelist eraõiguslikku vaidlust, kus on vajalik tuvastada mh hageja omandiõigus muldkehale, mis ei ole välistatud ka juhul, kui muldkeha ei kasutatud enam raudtee alusehitusena, kuid rajatis kui selline oli siiski säilinud (füüsiliselt looduses olemas).“ 19 Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et ka asjaolu, et kohtumenetluses on kaebaja väitel asutud erinevatele seisukohtadele küsimuses, kas muldkeha on rajatis, ei ole mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kahju hüvitamise nõude saab esitada kohtule ka koos tühistamiskaebusega või ka ajal, mil tühistamiskaebuse lahendamine ei ole kohtus lõpplahendini jõudnud. Teisalt olukorras, kus kaebaja hinnangul on kohtud vastuoluliselt sisustanud küsimust, kas muldkeha oli rajatis EhS mõttes või mitte, siis on menetlusosalisel alati õigus realiseerida edasikaebeõigus, esitades apellatsioonkaebus esimese astme kohtu otsusele või kassatsioonkaebus teise astme kohtu otsusele. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja loobunud kaebusest, milles taotleti Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 tühistamist20.
45.Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ka haldusorgani eksitavad lubadused, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, siis käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja on lisanud kaebusele ajalehes Lääne Elu 01.06.2017 avaldatud artikli ning Postimehes 19.05.2017 avaldatud artikli21. Samas ei saa meedias avaldatut pidada õiguslikult siduvaks lubaduseks, erinevalt näiteks olukorrast, kus kaebaja kahjuks tunnistatakse haldusakt kehtetuks ning kaebajale on tekkinud usalduse kaitse (vrdl haldusmenetluse seadus § 67; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-14). Kaebaja ei ole väitnud, et õiguslikult siduvalt oli otsustatud talle kõnesolevatel kinnistutel paikneva muldkeha koos raudtee sildade ja truupidega hüvitamine/riigi poolt omandamine. Sellist õiguslikult siduvat lubadust ei nähtu ka kohtule esitatud e-kirjavahetusest kaebaja ja MKM-i töötaja vahel22. Viidatud e-kirjavahetuses on MKM soovitanud oma viimases 30.10.2017 e-kirjas, et „kui läbirääkimised EVR-ga jõuavad täiesti ummikseisu (erinevad õiguslikud vaated omandile, selle õiglase väärtuse vms oluliste küsimuste osas), siis vast alles oleks põhjust paluda audientsi uuesti ministriga, et vaadata koos kas vastavas lahkhelis on vastastikku kompromissideks võimalusi vms. Kui teie hinnangul teile õiglast kokkulepet lõpuks ei sünni, siis pole midagi teha, vajadusel jääbki teil üle oma õigusi nõutada „oma riigilt“ kohtu teel...“. Seega on MKM suunanud kaebajat vajadusel oma õigusi kohtus kaitsma. Ühtlasi kannavad e-kirjavahetus ning viidatud artiklid varasemat kuupäeva, kui ajahetk, mil kaebaja kaotas omandiõiguse kõnesolevale muldkehale (02.02.2018). Seega ei hakanud kahju hüvitamise taotluse/kaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne viidatud artikleid ega e-kirjavahetust ning seetõttu ei saanud mõjutada kaebuse tähtaegselt esitamist. Mitte igasugune soov lahendada vaidlust kohtuväliselt ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Nii on see ka praegusel juhul. Ühtlasi puudub kahtlus, et kaebajal ei esinenud subjektiivseid asjaolusid, mis võiksid olla menetlustähtaja ennistamise aluseks, kuivõrd kaebajat on nõustanud õigusalaste teadmistega advokaadid23.
46.Ühtlasi ei esine muid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.
47.Riigikohus on selgitanud 11.10.2022 määruses nr 3-19-1340/25, et õiguste kaitse
Vt kaebuse lisa 37. Vt kaebuse lisa 32.
Vt kaebuse lisad 13-14.
Vt kaebuse lisa 23.
Vt kaebuse lisad 24, 25, 28, 38.
Vt kaebuse lisa 29.
11(13)
3-23-154 (põhiseaduse § 14) ja hea halduse põhimõtetele tuginedes on riigiorganitel kohustus tagada asjaajamise ja registriandmete õigsus; kaebaja suhtes oleks ebaõige jätta kaebetähtaeg ennistamata, arvestades, et kahjunõue puudutab just nende samade avaliku võimu kandjate tegevust (tegevusetust), kes ise samamoodi ekslikest registrikannetest lähtusid (p 20).
48.Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul haldusasjaga nr 3-19-1340/25 sarnaseid asjaolusid. Juba Risti Vallavalitsuse 31.01.2007 korralduses nr 23 leiti, et muldkeha ei vasta kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 2 lg-s 1 ja maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-tes 3 ja 31 sätestatud ehitisele esitatud nõuetele, samuti ei ole tee käsitatav AÕSRS § 13 lg 2 mõttes vallasasjana, sest tee on maaga lahutamatult seotud ning see seisukoht leidis kinnitust ka kohtumenetluses. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 18.02.2008 otsuses nr 3-07-439 leidnud, et kaebajale kuuluv muldkeha kaotas terviklikkuse lammutamistegevuse tulemusena ja langes seetõttu kasutusest välja MaaRS § 6 lg 31 tähenduses (p 11); kõnealusele raudtee muldkehale rajatud kruusakattega jalgrattatee ei ole kuidagi käsitatav vallasasjana AÕSRS § 13 lg 2 mõttes (p 12). Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjas nr 1-2/20/45 on leitud, et ei kergliiklustee alusele ega muldkeha alusele maale ei ole õigust hoonestusõigust seada, kuivõrd kergliiklustee ei ole ehitiseks MaaRS mõttes sõltumata selle ehitamise õigusliku aluse olemasolust või puudumisest; Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2008 jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-07-439 on märgitud, et (kergliiklus)tee ei ole rajatis MaaRS tähenduses (p 2.24); jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et muldkeha ei ole rajatis MaaRS tähenduses, ning lisaks asjaolu, et kinnisasjadel asuva endise raudtee muldkeha jaoks hoonestusõiguse seadmise analoogses nõudes on jõustunud kohtuotsus ja kinnisasjadel paikneva muldkeha osas ei ole selgunud ühtegi uut faktilist asjaolu, mis annaks alust kohtuotsuse põhjendusi ümber vaadata, ei ole põhjust kaaluda hoonestusõiguse seadmist eelnimetatud kinnisasjadel asuva muldkeha jaoks (p 3.5.).25 Samuti on Maa-amet 26.03.2018 kirjas nr 6-1/18/3492-2 advokaadibüroole Sorainen selgitanud, et AÕSRS § 15 lg 1 esimese lause tekst on mõistetav selliselt, et hoonestusõigust on õigus nõuda ehitise omanikul, kes ei soovi maareformi käigus maad omandada või kes on selle õiguse minetanud; on küsitav, kas AÕSRS § 15 saab tõlgendada selliselt, et kui maal asub ehitis, mis ei ole MaaRS-i kohaselt maa omandamise nt erastamisõiguse tekkimise aluseks, tekib isikul siiski hiljem õigus nõuda maa kasutamist riigivaraseaduse alusel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus haldusorganid oleksid peale 02.02.2018 (mis oli kahju tekkimise hetk), andnud kaebajale lubadusi hoonestusõiguse seadmiseks või muldkeha omandamiseks riigi poolt. Kohus võtab haldusasjas nr 3-22-1596 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9 asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
49.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
50.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Ülaltoodust lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada osas, milles taotletakse kahju hüvitamist summas 6 961 526,50 eurot26 (HKMS § 152 lg 3). Menetluskulud
51.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 1050 eurot.
52.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kuigi kohus osaliselt tagastab kaebuse
12(13)
3-23-154 HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siiski arvestades, et liitkaebuse puhul kuulub riigilõiv tasumisele suurimalt nõudelt (HKMS § 104 lg 1) ning menetluse lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel suurimalt nõudelt, siis tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale riigilõivu pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3-5 jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
6 966 761,60 – 5235,10
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.