X kaebus Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 17.11.2022 otsuse nr 13-4.8/2022/167 ja Kaitseministeeriumi 21.12.2022 vaideotsuse nr 10.51/22/4864 tühistamiseks ning terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja FV Vastustajad Kaitseressursside Amet Kaitseministeerium, esindajad KK ja EJ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.03.2023 määruse peale rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.03.2023 määrus muutmata
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) tunnistas 17.11.2022 otsusega nr 13-4.8/2022/167 X terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks.
Kaitseministeerium jättis 21.12.2022 vaideotsusega nr 10.5-1/22/4864 X vaide KRA 17.11.2022 otsuse peale rahuldamata.
3-23-245
3.X volitatud esindaja esitas 03.02.2023 halduskohtule kaebuse KRA 17.11.2022 otsuse ja Kaitseministeeriumi 21.12.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning KRA kohustamiseks hinnata kaebaja terviseseisundit uuesti.
4.Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2023 määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega (kaebus tuli esitada 02.02.2023) ning kaebaja pole taotlenud tähtaja ennistamist.
5.Kaebaja esindaja taotles kaebetähtaja ennistamist, kuna kaebaja sõlmis esindajaga õigusabi osutamise lepingu 20.01.2023 (s.o reedel) kell 17.25. Kaebaja esindaja haigestus ootamatult 23.01.2023. Esindaja oli ekslikult arvestanud kaebetähtaega valesti, kuna ta oli olnud pikalt haige ja muutunud seetõttu hajameelseks. Kaitseministeerium rikkus vaideotsuse edastamisel arstliku vaidekomisjoni töökorra § 9 lg-s 2 sätestatud korda, sest seda ei esitatud kaebajale 10 tööpäeva jooksul.
6.Vastustaja on vastuses seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna kaebaja esile toodud põhjust ei saa käsitada mõjuva põhjusena.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2023 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas asjas menetluses kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuivõrd enne kaebuse esitamist toimus asjas vaidemenetlus, oleks kaebus tulnud vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 esitada 30 päeva jooksul vaideotsuse isikule teatavaks tegemisest arvates. Kaitseministeerium tegi vaideotsuse kaebajale teatavaks 03.01.2023. HKMS § 67 lg-test 1 ja 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-st 6 tulenevalt oli eelnimetatud 30-päevase tähtaja esimene päev 04.01.2023 ning tähtaja kolmekümnes ehk viimane päev 02.02.2023. Kaebaja esitas kaebuse 03.02.2023 ehk pärast kaebetähtaja möödumist; 2) kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub. Kaebaja esindaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oli haige. Kui kaebaja väide tema esindaja haigestumise kohta ajavahemikul 23.01.–02.02.2023 peaks olema õige, ei ole tegemist kaebuse esitamist takistanud objektiivse asjaoluga. Õigusabiteenust osutav isik peab oma tegevuse korraldama selliselt, et kliendi huvid oleksid kaitstud ning mõistlikult arvestama esindusülesande vastu võtmisel muu hulgas näiteks esindajate haigestumise riskidega. Kaebetähtaja ennistamise taotluses kirjeldatud olukorras võiks tähtaja ennistamine kõne alla tulla juhul, kui oleks tõendatud, et kaebaja valitud esindaja haigestus nii raskelt, et oli kuni kaebetähtaja lõpuni sel määral suhtlemisvõimetu, et tal ei olnud objektiivselt võimalik kohtule mistahes dokumendi esitamine ega kaebaja teavitamine sellest, et kaebetähtaja järgimiseks tuleb kaebajal endal kaebus esitada või endale teine esindaja leida. Kaebusest võib mõista, et kaebajale õigusabi osutanud isik tegeleb õigusabi osutamisega majandustegevusena. Esindajale pidi olema teada, et kaebetähtaja järgimiseks oleks piisanud ka puudustega kaebuse esitamisest. Sisuliselt oleks piisanud ainuüksi sellest, kui kaebaja või tema esindaja oleks kaebetähtaja jooksul esitanud ühelauselise kaebuse, sõnastades nõude ning märkides, et haigestumisest tingitud põhjustel soovib ta kaebust täpsustada. Sel juhul oleks kohus jätnud kaebuse käiguta ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotlusest ei nähtu ühtki asjaolu, mis seda takistanud oleks. Seega ei ole kaebaja ja tema esindaja teinud kõike endast olenevat, et kaebus saaks tähtaegselt esitatud. Kaebaja või tema esindaja inimlik eksimus kaebetähtaja arvutamisel ei ole asjaolu, millega saaks õigustada kaebetähtaja ennistamist, olgugi, et kaebetähtaeg on mööda lastud vaid ühe päeva võrra. Kaebetähtaja ennistamise seisukohast ei ole mistahes tähtsust sellel, kas vaideotsuse teatavaks tegemisel järgiti arstliku komisjoni töökorras ette nähtud tähtaega. HKMS § 47 lg 2 kohaselt sõltub kaebetähtaja kulg sellest, millal vaideotsus kaebajale teatavaks tehti, mitte sellest, millal selle oleks pidanud teatavaks tegema. Arstliku komisjoni töökorras
2(4)
3-23-245 ette nähtud vaideotsuse teatavakstegemise tähtaja rikkumine ei saanud seejuures kuidagi mõjutada kaebaja võimalust esitada kaebus 30 päeva jooksul selle otsuse kätte saamisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on esindaja haigestumine. Haigestumine ajas esindaja segadusse kaebetähtaja osas. Haigestumine muutis kaebuse koostamise ja kohtule esitamise objektiivselt võimatuks; 2) haigestumist ei ole võimalik kontrollida ega ette näha; 3) kaebaja esindaja töötab üksinda, mistõttu ei olnud võimalik tööülesannet delegeerida. Kaebaja ei ole võimeline kaebust ise koostama; 4) olukord, kus esindaja oleks pidanud esitama puudustega kaebuse, ei ole parem olukorrast, kus kaebus esitati üks päev hiljem. See ei venita menetluse üldist käiku.
9.Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult põhjendusel, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidluse all on küsimus, kas kaebetähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus tuli halduskohtule esitada 02.02.2023. Kuna kaebus esitati 03.02.2023, siis on rikutud kaebetähtaega.
12.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
13.Kaebaja käsitleb mõjuva põhjusena esindaja haigestumist, mistõttu oli esindaja tähtaja kulgemise osas eksituses.
14.Praegusel juhul ei ole tähtaja ennistamise aluseks kaebaja esindaja väidetav haigestumine ajavahemikul 23.01–02.02.2023.
15.Halduskohus on õigesti esile toonud, et kaebaja esindaja pole esitanud tõendit selle kohta, et ta oli väidetud ajavahemikul haige. Selline võimalus oli kaebaja esindajale tagatud. Nimelt jättis halduskohus 06.02.2023 määrusega kaebuse käiguta ja selgitas, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödas ning esitada tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebaja esindajal on õigusalane kõrgharidus, võis temalt eeldada teadmist selle kohta, et enda esitatud väiteid tuleb tõendada.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, et kui kaebaja esindaja haigestumist eeldada, ei saaks seda käsitada tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. Kaebetähtaja ennistamise taotluse p-s 8 märkis kaebaja esindaja järgmist: „Kaebuse esitaja esindaja oli ekslikult arvestanud kaebetähtaega valesti, mis sai olla tingitud sellest, et kaebaja lepinguline esindaja oli olnud pikalt haige ja oli haiguse tõttu muutunud hajameelseks ning eeltoodust tulenevalt lasi kaebuse esitamise tähtaja üle ühe päeva võrra, sest arvestas kuupäevasid valesti.“ Eespool 3(4)
3-23-245 märgitut kordab kaebaja esindaja määruskaebuse p-s 9: „[K]aebaja lepingulise esindaja haigestumine, mis ühelt poolt ajas kaebaja lepingulise esindaja segadusse kaebetähtaja osas [--].“ Eelnevast põhjendusest järeldub, et tähtaja rikkumist ei tinginud vahetult mitte väidetud haigestumine, vaid väidetud haigestumisest põhjustatud hajameelsus. Hajameelsus kui tähelepanu puudulikkus ei ole käsitatav objektiivse takistusena. Kui kaebaja esindaja oleks olnud ka väidetavalt haige olemise ajal tähelepanelikum, oleks see taganud kaebuse tähtaegse esitamise. Kaebaja esindaja enda võimuses oli olla tähelepanelikum.
17.Kaebaja esindaja toob välja tähtaja ületamise mõjuva põhjusena ka selle, et väidetavalt oli ta haige ning see muutis kaebuse koostamise ja kohtule esitamise objektiivselt võimatuks (vt määruskaebus, p 9). Eelnevast väitest võib järeldada, et kaebaja esindaja koostas ja esitas kaebuse 03.02.2023. Usutav pole, et tegemist oli sellise haigusega, mis välistas kaebuse koostamise ja esitamise haigestumise viimasel päeval ehk 02.02.2023. Haige olemise kohta puudub tõend. Samuti puuduvad põhjendused, millest nähtuks, kuidas väidetud haigus takistas kaebuse esitamist tähtaja viimasel päeval. Kohus ei saa kaebaja esindaja asemel põhjendusi ise välja mõelda selleks, et neid hinnata. Kaebaja esindajal oli võimalus need põhjendused esitada ka hiljem määruskaebuses ringkonnakohtule.
18.Kui kaebaja esindajal ei olnud väidetavalt võimalik tööülesannet delegeerida, oleks ta pidanud esindatavat sellest tähtaegselt teavitama. Kaebaja esindaja väidab, et ta sai väidetavast haigestumisest teada 23.02.2023. Seega oli esindatava teavitamiseks piisavalt aega.
19.Arvestades seda, et kaebaja esindaja pole haigestumist tõendanud ega esitanud põhjendusi selle kohta, kuidas väidetav haigus takistas menetlustoimingute tegemist, peab ringkonnakohus usutavaks, et kaebaja esindaja ei olnud piisavalt hoolas ja luges kaebetähtaega valesti. Esindajal võis tähelepanuta jääda see, et kaebetähtaega ei arvestata mitte kuudes, vaid päevades.
20.Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esindaja oli esindamisel ilmselgelt hooletu, ei ole kaebuse tähtaja ennistamise aluseks. Kui tegemist on nt riigi õigusabi osutajast esindaja tegevusetuse või vajalike taotluste õigeaegse esitamata jätmisega, ei ole see esindatavale etteheidetav, kui ta näitab oma tegevusega mõistliku aja jooksul, et ta soovib enda õigusi kaitsta. Vastasel juhul võib eeldada, et riigi õigusabi osutaja tegevusetus on isikuga kooskõlastatud (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-6-13, p 22). Praeguses asjas pole tegemist riigi õigusabi osutajast esindajaga, kes oleks eksinud kaebaja õiguste kaitsmisel. Esindaja tegevus on omistatav esindatavale (HKMS § 31 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 5). Kui esindusõigus ei omaks õiguslikke tagajärgi esindatavale, kaotaks esindus kui instituut oma mõtte (vt TsMS § 217 lg 6 ning § 217 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1). Kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla soodsamas positsioonis kaebaja, kes kasutab esindajat ja kelle esindaja on olnud oma tegevuses hooletu, võrreldes kaebajaga, kes esindajat ei kasuta.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.