Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2653
Haldusasi
AllSpark OÜ kaebus aktsiaseltsi Eesti Raudtee tegevuse peale riigihanke korraldamisel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2023. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja AllSpark OÜ, esindaja v.adv Kristina UuetoaTepper Vastustaja aktsiaselts Eesti Raudtee, esindaja v.adv Erki Fels Kolmas isik AS Connecto Eesti, esindaja AH
Menetluse alus ringkonnakohtus
AllSpark OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta asja materjalide juurde võtmata kaebaja apellatsioonkaebuse lisa (dtl 1302– 1303). Võtta asja materjalide juurde kaebaja 15. märtsi 2023. a menetlusdokumendi lisad 1–4 (dtl 1340–1345). Võtta asja materjalide juurde vastustaja 22. märtsi 2023. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 1358–1377). Jätta AllSpark OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
2.veebruari 2023. a otsus muutmata. Jätta AllSpark OÜ menetluskulud tema enda kanda. Mõista AllSpark OÜ-lt aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud 4500 eurot. Mõista AllSpark OÜ-lt AS Connecto Eesti kasuks välja menetluskulud 237 eurot ja 50 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10. aprillil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-22-2653 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee avaldas 27. septembril 2022 lihthanke „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“ (viitenumber 255223) hanketeate (HT). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse AllSpark OÜ ja AS Connecto Eesti.
2.Hankija kõrvaldas 1. novembri 2022. a otsusega menetlusest AllSpark OÜ, kuna pakkuja on pidevalt rikkunud varem sõlmitud hankelepingu olulisi tingimusi ja ta on maksnud leppetrahvi. Pakkuja rikkus korduvalt 30. septembril 2020 sõlmitud lepingu nr 15163 olulisi tingimusi lisatähtaegade ületamisega (13 korral kokku 1538 päeva, millest pikim tähtaja ületamine oli 198 päeva ja lühim 21 päeva). Ühtlasi ei kasutanud töövõtja neljal korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestust. Rikkumiste tulemusena määras hankija leppetrahvi, mille pakkuja tasus. Kuna tegemist on hankija sõlmitud lepinguga, siis teab hankija rikkumiste olemust, nende korduvust ja olulisust, sh kõiki seonduvaid asjaolusid. Hankija tunneb ettevõtjat ja on väga suur tõenäosus, et samalaadsed rikkumised (tähtaja ületamised ja teavitamata jätmised) korduvad. Praeguse hanke esemeks on sidekaablite remont ja hooldus, mis nõuab kiiret reageerimist riketele ja avariitöödele. Raudteel kui strateegiliselt tähtsal objektil tuleb rikked kiirelt ja operatiivselt kõrvaldada, sest igal viivitusel võivad olla soovimatud tagajärjed raudteeohutusele (rongiliikluse katkestused, avariiohtlikud olukorrad jne). Seega on tähtaegade järgimine praeguses lepingus eriti oluline. Hankija peab riskantseks sõlmida leping pakkujaga, kui viimane ei suuda tähtaegadest kinni pidada. Hankija ei usalda pakkujat lepingut täitma. Hankija jättis sama otsusega kõrvaldamata ja kvalifitseeris AS-i Connecto Eesti. Hankija lükkas pakkumuse tagasi, kuna hinnatavaks jäi üks pakkumus. Pakkumus lükati tagasi konkurentsi vähesuse tõttu (riigihangete seaduse (RHS) § 116 lg 1 p 2 ja pakkumuse kutse dokumendi (PKD) p 4.17.6). Sellega lõppes lihthankemenetlus (RHS § 73 lg 3 p 3).
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 7. detsembri 2022. a otsusega nr 14522/255223 AllSpark OÜ vaidlustuse rahuldamata ja mõistis AllSpark OÜ-lt AS-i Eesti Raudtee kasuks välja esindajakulu 5000 eurot. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija võttis lihthankemenetluses PKD-s üle RHS § 98 lg 4 p 8; 2) hankija kõrvaldas vaidlustaja hankest, kuna viimane rikkus riigihanke (viitenumber 224087) tulemusel sõlmitud hankelepingut (vaidlustaja maksis leppetrahvi, kuna ta rikkus korduvalt ja oluliselt lepingu olulisi tingimusi); 3) hankija ei pidanud vaidlustajalt enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitusi küsima. Hankija oli hankelepingu pool. Hankija ja vaidlustaja vahetasid kümneid kirju seoses erinevate vahetähtaegade pikendamise, nn akende kasutamise ja leppetrahvide kohaldamisega. Seega oli hankijal otsuse tegemiseks vajalik teave olemas. Hankijale oli otsuse tegemisel kättesaadav teave selle kohta, kui palju on täitmisel ja täidetud hankelepinguid. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas hankija hindas nende lepingute täitmist, mida täideti nõuetekohaselt. Samuti ei nõua RHS § 95 lg 4 p 8 seda, et tegemist oleks samalaadse rikkumisega; 4) rikutud hankelepingus olid tööd jagatud etappideks ja etappide vaheetapid (eesmärk, mis tuleb igas tööde etapis saavutada) olid pooltele arusaadavalt kirjeldatud. Igale vaheetapile oli määratud täitmise tähtaeg päevades hankelepingu jõustumisest (kokku 33 vaheetappi ja -tähtaega);
2(14)
3-22-2653 5) hankija ei kohaldanud esimese kolme vaheetapi vahetähtaegade rikkumise eest leppetrahvi. Esimene vaheetapp oli kõikides tööde etappides eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine (sh vajalikud uuringud). Tööde igas etapis oli eraldi ette nähtud eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine, sh tööde teostamise tähtaeg hankelepingu jõustumisest (tööde etappide kaupa vastavalt 90, 90, 150 ja 120 päeva, s.o 29. detsember 2020, 29. detsember 2020, 27. veebruar 2021 ja 28. jaanuar 2021). Hankija ei pidanud aktsepteerima vaidlustaja 1. detsembril 2020 esitatud nn üheaegset (töö etappide kaupa osadeks jagamata) eelprojekti. Eelprojektide osadeks jagamise nõue tulenes hankelepingust ja oli lisatöö, mistõttu vastutab selle eest vaidlustaja. Vaidlustaja esitas tööde etappide kaupa eelprojektid kooskõlastamiseks 28. jaanuaril 2021 ja sai kooskõlastused vastavalt 8. veebruaril ja 18. või 19. veebruaril 2021. Vahetähtajad ületati tööde kõikides etappides peale kolmanda; 6) teises vaheetapis tuli taotleda ehitusload. Hankelepingu vahetähtaeg selleks oli 30 päeva (s.o 28. jaanuar, 27. märts ja 29. märts 2021). Vaidlustaja esitas 2. veebruaril 2021 ehitusloa taotluse, mis väljastati 23. aprillil 2021. Haldusorganil oli kohustus väljastada ehitusload 30 päeva jooksul alates hetkest, kui taotlused olid nõuetekohased. Vaidlustaja parandas puudused
31.märtsiks ja 1. aprilliks 2021. Haldusorgan ei vastuta taotluste eest, mis on puudustega; 7) kolmandas etapis tuli koostada tööprojekt ja see kooskõlastada (tähtajad olid selleks 120, 180 ja 150 päeva, s.o 28. jaanuar, 27. veebruar ja 29. märts 2021). Tööprojektid kooskõlastati
15.ja 21. aprillil 2021. Seega ka tööprojekti koostamise ja kooskõlastamise vahetähtajad ületati juba kõikides tööde etappides; 8) VAKO ei hinda seda, kas vahetähtaegade pikendamine oleks olnud asjakohane. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Samuti ei ole selleks aega, kuna vaidlustus tuleb lahendada 30 päeva jooksul. Kolme esimese vaheetapi tähtaja ületamise eest vastutab vaidlustaja. Tal ei olnud ootust, et neid tähtaegu pikendatakse. Kuigi hankija pole neid rikkumisi leppetrahviga sanktsioneerinud, avaldas see mõju järgmistele vahetähtaegadele ja hankelepingu lõpptähtajale; 9) vaidlustaja taotles 19. oktoobril 2021 kontaktliinide ehitustööde tähtaegade pikendamist vastavalt 8. ja 15. novembrini 2021 (hankelepingu järgsed vahetähtajad olid 28. mai ja 27. juuni 2021). Hankija pikendas tähtaegu 27. ja 30. oktoobrini ning 19. novembrini 2021. Tegemist ei olnud ilmselgelt ebamõistliku tähtaja pikendusega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1). Hankelepingu üldtingimuste p-s 12.5.2.2 on sätestatud, et mahajäämuse (kui see on rohkem kui 20 tööpäeva) likvideerimiseks antav mõistlik lisatähtaeg ei ole pikem kui 10 tööpäeva. Vaidlustaja rikkus hankija määratud ja enda poolt mõistlikuks peetud lisatähtaegu. Hankija leppetrahvi määramise 14. juuli 2022. a kirjast nr 14-2/30212 ja vaidlustaja 1. augusti 2022. a vastuväidetest leppetrahvinõudele ei nähtu, et kõikide lisatähtaegade ületamine kõikide ületatud päevade ulatuses oleks vabandatav. Seega on lisatähtaegade ületamine aset leidnud; 10) rohkem kui üks rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu; 11) hankija 16. augusti 2022. a kirjast nr 14-2/3021-2 ei nähtu, et kompromissilepingu esemeks oleks ka nõustumine vaidlustaja pakutud lisatähtaegade rikkumise arvestusega. Kompromissilepingu esemeks ei olnud asjaolu, et hankija loobuks igasugustest lisatähtaegade rikkumisega seotud nõuetest. Vaidlustaja rikkus erinevate tööde etappide erinevaid vahetähtaegu vähemalt 9 korral ja 315 päeva; 12) rikkumiste tõttu maksis vaidlustaja leppetrahvi 5884,20 eurot. Asjaolu, et leppetrahvi summa lepiti kokku kompromissina ja pooled vaidlevad siiani selle üle, kas kompromissilepingu esemeks oli ka rikkumiste arv ja rikutud tähtaegade pikkus, ei muuda fakti, et leppetrahvi maksti lisatähtaegade rikkumiste tulemusena. Leppetrahvi suurus või suhe lepingu kogumaksumusse ei oma tähtsust; 13) hankelepingu tähtaegne täitmine oli lepingu oluline nõue. Rikkumine tõi kaasa hilinemisi või töögraafikute ümberplaneerimist teistes raudteetöödes. Tähtaegade rikkumine mõjutas teiste töövõtjate tööd. Hankija kulutas lisaressursse ajutiste kontaktvõrgu kasutuslubade 3(14)
3-22-2653 korraldamiseks. Pingeliste (vahe)tähtaegade tõttu võisid teised pakkujad jätta pakkumuse esitamata. Hankeleping täideti umbes 6 kuud hiljem. Vaidlustaja pidas kinni ainult üksikutest vahetähtaegadest. Hankeleping tuli täita 13 kuu jooksul, kuid rikkumiste tõttu sai vaidlustaja juurde umbes poole esialgsest tähtajast; 14) lisatähtaegade rikkumisega on RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis täidetud ning otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole vaja tuvastada, kas esines veel mingeid rikkumisi, mis selle koosseisu täidaksid (nn akende kasutamata jätmisest teatamata jätmine). Kui vaidlustaja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta vaidlustaja tegelikele võimetele ning ta ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab see pakkuja usaldusväärsust järgmiste lepingute täitmisel. Hankija jaoks on vaidlustajat tundes tõenäoline, et samalaadsed rikkumised hakkaksid korduma.
4.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse hankija 1. novembri 2022. a otsuse ja VAKO
7.detsembri 2022. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VAKO jättis rikkumise nr 2 käsitlemata. Kui 100-st nn aknast 4 akna mittekasutamisest 3 päeva ette teatamise tähtaja mittejärgimine ei ole käsitatav hankelepingu olulise tingimuse olulise ja pideva rikkumisena, siis on hankija RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel lähtunud lubamatust kaalutlusest. Kaalutlusotsuse põhjendusi ei saa kohtumenetluses muuta; 2) VAKO otsus on vastuoluline. VAKO leidis, et vahetähtajad, millele hankija ei ole kõrvaldamisel tuginenud, sh mille eest tellija ei ole määranud leppetrahve, ei oma siinse vaidluse lahendamisel tähtsust. Samas analüüsib VAKO just neid vahetähtaegu ja asub seisukohale, et töövõtja vastutab nende ületamise eest ning just seetõttu on põhjendatud ka töövõtja hankemenetlusest kõrvaldamine; 3) VAKO otsus on sisuliselt arusaamatu ja põhjendamatu. Töövõtja ei ole väitnud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel võeti aluseks (pikendatud) vahetähtaegade ületamised. VAKO ei käsitlenud ühtegi asjaolu, millega hankija põhjendas rikkumise nr 1 koosseisu kuulunud vahetähtaegade mittejärgimist. VAKO ei ole võtnud aluseks asjakohaseid lepingu tingimusi ja VÕS-i sätteid, hindamaks, kas lepingut on rikutud. Ebaõige on VAKO seisukoht, et rikutud on VÕS § 114 lg-t 1; 4) VAKO jättis sisuliselt hindamata, millises ulatuses oli kaebaja vastutav kõrvaldamise otsuse tegemisel aluseks võetud vahetähtaegade rikkumise eest. Asjas on tõendatud, et viivituses olnud tööde maksumus oli üksnes 9430 eurot (ilma km-ta). Rikkumise nr 1 vahetähtaegade järgimist takistasid kaebajast sõltumatud asjaolud. Ehitustööde valmimist takistasid kõrvaltöövõtjad ning telegrammide tühistamised. NoBo sertifikaadi esitamisega hilinemise eest leppetrahvi arvestamine on alusetu. Lõplike kasutuslubade väljastamine viibis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) põhjendamatute nõuete ja tellija kooskõlastuste viibimise tõttu. Vahetähtaegadega seotud tööde etappide valmimist takistasid tellijast tulenevad asjaolud; 5) hinnates vahetähtaegade rikkumise ja sellele tugineva leppetrahvinõudega seoses sõlmitud kompromissi, on VAKO kohaldanud vääralt materiaalõigust. VAKO otsus on kompromissi sisu osas vastuoluline. Võimalik ei ole, et kompromiss kehtib ühel ajal selle poolte jaoks erineva sisuga; 6) hankija viidatud päevade arvu aluseks võetud viisil kokku arvutus on sisuliselt vale ning selle eesmärgiks on tekitada kunstlikult mulje, nagu oleks viivitusi olnud väga suurel arvul ning viivitused väga pikad. Hankija arvutuste täielikku meelevaldsust kinnitab asjaolu, et hankeleping sõlmiti 30. septembril 2020 ning riigihangete registri järgi lõppes täitmine 30. oktoobril 2022. Seega kestis hankeleping kokku 2 aastat ja 1 kuu. Hankija väidete kohaselt ületati vahetähtaegu 1538 päeva, s.o 4 aasta ja 2 kuu võrra. Hindamaks, millisel määral on tegelikult kaebaja lepingut rikkunud, on põhjendatud eeskätt vaadelda kasutusloa vahetähtaja ületamise määra, milleks on maksimaalselt 55 päeva (kasutusluba Tehnika-Endla lõigus, teistele lõikudele olid kasutusload saadud väiksema viivitusega, vastavalt 25, 32 ja 35 päeva 4(14)
3-22-2653 hiljem). Isegi kui vaadelda ehitustööde vahetähtaega eraldiseisvana kasutusloa vahetähtajast, on ehitustööde vahetähtaja ületamise määr maksimaalselt 43 päeva. Kaebaja põhjendas
1.augusti 2022. a kirjas, et ehitustööd olid lõpetatud hiljemalt 11. detsembriks 2021 (mitte
17.maiks 2022), kuivõrd alates 12. detsembrist 2021 olid ehitustööde objektiks olevad raudteelõigud liiklusele avatud ja kasutuses; 7) VAKO jättis vastamata väitele, et vahetähtaegade ületamise rohkus tuleneb hankelepingu objektiks olnud tööde kunstlikust jaotamisest 4 erinevaks lõiguks. Igasugust tähtaja rikkumist ei tule lugeda oluliseks lepingurikkumiseks; 8) kohaldatud leppetrahvi suurus omab tähtsust. Leppetrahvi summa peegeldab rikkumise olulisust. Rikkumisega nr 2 seotud leppetrahvi ei ole arvestatud ning rikkumisega nr 1 seotud leppetrahv on 5884,20 eurot, mis on vähem kui 0,5% hankelepingu maksumusest; 9) kõrvaldamise otsus on ebaproportsionaalne. Kaebaja täitis perioodil 27. märts 2019 – 27. september 2022 24 lepingut, mille puhul rikkumise märge on ainult vaidlusaluse hankelepingu osas. Kaebaja on osutanud ning osutab jätkuvalt kõnesoleva hanke objektiga sarnast teenust üle Eesti ja seda praegusest hankest kordades suuremates mahtudes; 10) nn akende leppetrahvi nõude esitas hankija 17. septembril 2021. Samas pidas hankija kaebajat jätkuvalt usaldusväärseks lepingupartneriks, sõlmides 1. aprillil 2022 lepingu hankes viitenumbriga nr 246193. Ka pärast vahetähtaegade rikkumisega seotud leppetrahvinõude esitamist 14. juulil 2022 pidas hankija kaebajat jätkuvalt usaldusväärseks lepingupartneriks, sõlmides kaebajaga 2. septembril 2022 lepingu hankes viitenumbriga 248758.
5.Hankija taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankelepingus olid sätestatud vaheetappide tähtajad. Hankelepingu täitmine toimus etappides. Kaebaja ületas vahetähtaegasid kõigis neljas etapis. Esimese kolme vaheetapi tähtaegade ületamise eest vastustaja leppetrahve ei teinud. See ei väära asjaolu, et hankelepingus sätestatuga võrreldes oli mahajäämus juba enne kontaktliini ehituse algust kuni 84 päeva. Vastustaja andis täiendava tähtaja. Kuid ka nende tähtaegade jooksul ei saanud kaebaja töödega valmis, mistõttu rikkus kaebaja hankelepingut korduvalt; 2) kui hilinemisi toimub mitmes etapis, on tegemist eraldiseisvate hilinemistega; 3) kaebaja vastutab tähtaegade rikkumise eest. Kaebajal oli aega raudteemaal töötamiseks. Ehitustööde tegemist ei seganud kõrvaltöövõtjad ulatuses, mis oleks takistanud tööde tähtaegset valmimist. Kontaktvõrgu ehitamine ei toimunud vastustaja määratud ajavahemikus või vastustaja korraldatud graafiku alusel, vaid kaebaja äranägemisel. Kaebaja pidi taotlema aknaid nii, et tulemus saavutada. Vastustaja võimaldas aknaid vähemalt 65 telegrammiga. Kui 100 akent ei olnud piisav, oli kaebajal kohustus teha töid intensiivsemalt või taotleda aknaid juurde. Vastustaja ei ole aknaid tühistanud mõjuva põhjuseta või eesmärgiga raskendada kaebajal tööde tegemist. Samuti ei vabasta väheste akende tühistamine kaebajat kohustusest järgida lepinguga ettenähtud vahetähtaegasid. Eritingimustes sätestati ehitustöödele olenevalt etapist 240–300 päeva pikkused tähtajad. Üksikute 5–6 tunni pikkuste akende tühistamine (mille asemel on võimalik taotleda uut akent) ei ole tellijapoolne takistus; 4) kontaktvõrgu saab ehitada enne rööbasteed. Hankelepingu täitmine ei lähtu sellest, mis on kaebaja hinnangul tööde loogiline järgnevus; 5) VAKO hindas poolte seisukohti ja järeldas, et viivitust õigustavaid asjaolusid ei esine; 6) kõik asjaolud, millega kaebaja õigustas viivitust vaidlustusmenetluses, olid hankelepingu täitmise ajal vastustajale teada. Vastustaja ei oleks teinud leppetrahve, kui tähtaegadega viivitamine oleks põhjustatud vastustajast endast, TTJA-st, kolmandatest isikutest või vääramatust jõust; 7) VAKO ei eksinud, kui käsitles mh ka esimese kolme vaheetapiga seotud viivitusi, mille eest vastustaja leppetrahve ei teinud. Kaebaja ise möönab, et viivitused ühes vaheetapis (ehitustööde tegemisel) kanduvad automaatselt edasi järgmistesse etappidesse. Kui varasemate tähtaegade 5(14)
3-22-2653 rikkumise eest vastutab kaebaja, siis ei saa kuidagi järeldada, et järgnevate seotud tähtaegade viibimine ei ole käsitatav kaebaja rikkumisena; 8) vahetähtajad on hankelepingu oluline tingimus. Vahetähtaegade pikkus oli tingimustes sätestatud. Seega pidid sellest ajakavast lähtuma kõik pakkujad pakkumust koostades. Tähtaegade rikkumine mõjutab teiste kõrvaltöövõtjate tööd. VAKO viide RHS §-le 123 ei ole asjakohatu; 9) kompromiss ei välista kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Vastutaja tahe oli vähendada leppetrahvi summat, mitte leppetrahvi aluseks olnud rikkumise ulatust; 10) kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud nn akende kasutamata jätmisest teavitamise kohustust. VAKO ei kujundanud seisukohta, kas kaebaja kõrvaldamine selle rikkumise alusel oli õiguspärane, kuivõrd juba tähtaegade rikkumise tõttu on kõrvaldamise otsus õiguspärane. Samas oleks vastustaja otsus õiguspärane ka ainuüksi akendest loobumisest teavitamata jätmise tõttu. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta on teavitamiskohustust rikkunud neljal korral. Kaebaja on rikkunud korduvalt kohustust, mille järgimine näitab tema usaldusväärsust lepingupartnerina. Ka korduvad väikesed eksimused saavad tõstatada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuses ja tuua kaasa hankemenetlusest kõrvaldamise; 11) kõrvaldamine on proportsionaalne. Ebaoluline on, kui suurel osal viimase kolme aasta jooksul täidetud hankelepingutest on rikkumise märge või kas kaebaja osutab parasjagu teisele hankijale sarnast teenust. Ebaoluline on, kui sarnased on hankelepingu, milles toimus rikkumine, ja riigihanke alusel sõlmitava lepingu esemed. Ebaoluline on, et vastustaja sõlmis kaebajaga riigihangetes nr 246193 ja nr 248758 hankelepingud. Ebaoluline on, milline on kohaldatav leppetrahvide suhe võrreldes hankelepingu maksumusega; 12) asjakohatu on kaebaja märkus, et leppetrahv on makstud ning seega sisuliselt lepingu rikkumine heastatud. Oluline on, kas varasemad rikkumised on tekitanud põhjendatud kahtluse, et sõlmitavat hankelepingut ei täideta nõuetekohaselt.
Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 2. veebruari 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ja hankija vahel oli 30. septembril 2020 sõlmitud hankeleping nr 15163. Hankija esitas 14. juuli 2022. a kirjaga kaebajale leppetrahvi nõude 28 727,82 eurot seoses tööde teostamise tähtaja ületamisega. Kaebaja esitas 1. augustil 2022 hankijale vastuväited 14. juuli 2021. a leppetrahvi nõudele ning kompromissiettepaneku tasuda leppetrahv 5884,20 eurot. Hankija leidis 16. augusti 2022. a kirjas, et õigusrahu huvides ja tingitult soovist vältida pikale venivaid vaidlusi, võtab tellija töövõtja kompromissiettepaneku vastu ja on nõus lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi nõuet vähendama 5884,20 euroni. Kaebaja tasus hankijale leppetrahvi 5884,20 eurot. Hankija esitas kaebajale 17. septembri 2021. a kirjaga leppetrahvi nõude 8000 eurot lepingu nr 15163 p-i 12.2.5. rikkumise tõttu, sest kaebaja loobus liikluskatkestustest 3-päevase etteteavitamiseta. Hankija pidas kaebaja tasudest kinni leppetrahvi 8000 eurot; 2) kõrvaldamise otsuse tegemiseks piisab, kui hankija tuvastab, et kaebaja rikkus korduvalt lepingu olulist tingimust. VAKO-l puudus vajadus hinnata rikkumise nr 2 alusel kõrvaldamise otsuse õiguspärasust; 3) vahetähtajad on hankelepingu oluline tingimus. Oluliseks saab pidada lepingutingimust, millel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel ning mis muutus siduvaks nii pakkujatele kui ka hankijale pärast pakkumuse esitamise tähtaja möödumist, mil ükski pakkuja tingimuse õiguspärasust ei vaidlustanud. Asjakohatu ei ole viide RHS §-le 123. Vahetähtajad olid siduvad hankelepingu pooltele ning nendel oli oluline roll pakkumise esitamise hetkel. Riigihanke PKD p 1.3 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg 390 päeva lepingu sõlmimisest arvates. Samuti on vahetähtaegade pikkus sätestatud HD lisas 6 päevade pikkusena. Pingelised ehitustööde 6(14)
3-22-2653 tähtajad võivad mõjutada pakkumuste esitamist. Riigihangete registri andmetel sõlmiti leping
30.septembril 2020 ning täitmise tähtaeg oli 25. oktoober 2021. Vastustaja pikendas 19. oktoobri 2021. a kirjaga hankelepingu täitmise tähtaegasid. Kaebaja sai tähtaja pikendamist mõnes tööetapis juurde umbes viis kuud. Tegemist oli olulise tingimusega. Olulise tingimuse määratlemisel ei oma tähendust see, milline oli selles osas tööosa maksumus; 4) hankelepingu täitmine toimus neljas etapis ja kõigis ületati tähtaegu. Hankija ei ole esimese kolme töö etapi (eelprojekti koostamine, ehitusloa hankimine ja tööprojekti koostamine) eest kaebajale leppetrahvi määranud, kuid on VÕS § 114 lg-st 1 lähtudes andnud kaebajale kohustuse täitmiseks täiendavad tähtajad, mis olid osaliselt pikemad, kui kaebaja taotles. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas hankija andis VÕS § 114 lg 1 alusel mõistlikud täiendavad tähtajad või mitte, kuivõrd see on tsiviilõiguslik küsimus ning kohus ei hinda õiguskaitsevahendi õiguspärasust. Kaebaja ise on esitanud täiendavate tähtaegade ajakava hankijale ning ka selles sätestatud tähtaegadest ei suutnud kaebaja kinni pidada; 5) kuivõrd esimestele vahetähtaegade rikkumistele ei ole hankija kõrvaldamise otsuses tuginenud ning nende rikkumiste eest leppetrahvi määranud, ei saa nende vahetähtaegade rikkumine olla vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks. VAKO on analüüsinud esimesi vahetähtaegade rikkumisi põhjusel, et nende järgimine tagab ka kõigis järgnevates töö vaheetappides sätestatud tähtaegade täitmise; 6) kas hankija pidas põhjendatuks rakendada leppetrahvi esmasel vahetähtaegade rikkumisel või mitte, ei väära hankelepingu eritingimustes sätestatud vahetähtaegade siduvust lepingupooltele. See, kui lepingu teine pool kasutab rikkumise puhul üht spetsiifilist õiguskaitsevahendit (leppetrahvi), ei muuda kohustuse rikkumist olematuks; 7) hankija määras 14. juuli 2022. a kirjaga kaebajale leppetrahvi 28 727,82 eurot, kuivõrd kaebaja rikkus hankija 19. oktoobril 2021 antud tähtaegasid 13 erineva töö puhul. Tõendatud on, et hankelepingu olulise tingimuse (vahetähtaegade) rikkumised olid korduvad ning seda ka pärast hankija 19.oktoobri 2021. a kirjaga määratud täiendavaid tähtaegu. Seda kinnitas ka kaebaja oma 1. augusti 2022. a kirjas. Olukorras, kus hankija tuvastas, et kaebaja on varem hankelepingu olulist tingimust korduvalt rikkunud, puudub vajadus tuvastada, kas tegemist oli olulise rikkumisega. Seepärast ei anna kohus hinnangut sellele, kas tegemist oli olulise rikkumisega ning jätab kaebaja sellekohased väited tähelepanuta; 8) kompromissi sõlmimisega pole hankija nõustunud, et kaebaja ei ületanud hankija antud tähtaegu; 9) kaebaja vastutas pärast täiendavate tähtaegade määramist toime pandud rikkumiste eest. Tähtaja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Kaebaja pidi pakkumust tehes arvestama, et samal töölõigul tehti korraga erinevaid töid. Kaebaja nimetatud teise isiku tehtud tööd, mis segasid kaebaja tegevust, olid toimunud enne 19. oktoobrit 2021 ehk enne täiendava ajakava esitamist. Rööbastee rihtimine oli võimalik ega olnud takistatud kõrvaltöövõtjast. Kaebaja viidatud telegrammid tühistati enne 19. oktoobrit 2021, mistõttu ei õigusta see tähtaegade järgimata jätmist. Tehnilise kirjelduse p 9.5 lõigus 4 on märgitud, et kui töövõtja ei saa paralleelprojektide teostajatega kokkuleppele, võtab otsuse vastu tellija. Kaebaja ei väida, et tellija ei olnud nõus kõrvaltöövõtjaga kokkuleppe puudumisel sellist otsust tegema. Kuivõrd ehitustööde tähtaegade rikkumine pärast 19. oktoobrit 2021 ei olnud vabandatav ning ehitustööde täiendavaid tähtaegu rikuti kõigis neljas etapis, siis puudub vajadus analüüsida, kas töö teistes etappides oli vahetähtaegade rikkumine vabandatav. Märkida tuleb, et hankeleping sätestas tähtaja kasutusloa, mitte ajutise kasutusloa väljastamiseks, mistõttu pole korrektne lähtuda kasutusloa hankimise tähtaegsusest; 10) vaidlustatud otsusest nähtuvad asjakohased kaalutlused. Hankija võttis otsuse aluseks 14. juuli 2022. a leppetrahvi nõude ja selle põhjendused; 11) otsus on proportsionaalne. Hankija arvestas avalikke huve ja seda, et tööde valmimine tähtaegselt on oluline;
7(14)
3-22-2653 12) hankija ei pidanud enne otsuse tegemist kaebajalt teavet küsima, sest asjakohane teave oli hankijal olemas; 13) kuna kaebaja kõrvaldati menetlusest õiguspäraselt, ei riku kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamata jätmine kaebaja õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija kõrvaldas kaebaja ka rikkumise nr 2 tõttu. See rikkumine ei täida RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu. Selle rikkumise eest ei saa määrata leppetrahvi. Akende kasutamise etteteatamise tähtaeg ei ole lepingu oluline tingimus. Kaebaja kasutas enam kui 100 akent. Akende muutmine on tavapärane. Teedel, kuhu aknad eraldati, ei toimunud rongiliiklust. VAKO ja halduskohus pole hinnanud seda, kas rikkumisele nr 2 tuginemine oli lubatud. VAKO ja kohus ei saa hankija asemel otsustada, kas kaebaja oleks tulnud menetlusest kõrvaldada ka ilma rikkumiseta nr 2; 2) hankija 19. oktoobril 2021 määratud tähtajad (8, 11 ja 31 päeva) olid ebamõistlikult lühikesed. Kohus pidi hindama antud tähtaja mõistlikkust. Kui see ei olnud mõistlik tähtaeg (VÕS § 114), siis see pikenes ja rikkumine puudub. Kaebaja ei saanud ette näha, et Balti jaamas olid kõik tööd peatatud 8.–22. novembrini 2021; 3) kohus jättis analüüsimata VAKO-le 28. novembril 2022 esitatud seisukohad, milles on kirjeldatud põhjused, millest nähtub, et pärast 19. oktoobrit 2021 ei jõudnud tööd valmis kaebajast mittetulenevatel põhjustel; 4) halduskohus ei võtnud arvesse seda, et enne rihtimistööde tegemist pidi teine isik olema toppimistööd lõpetanud. Kontaktvõrk peab asuma kindlal kõrgusel ja see sõltub rööbaste toppimisest; 5) kaebaja juhtis korduvalt hankija tähelepanu sellele, et kontaktvõrgu projekteerimisehituslepingu täitmist takistavad kõrvaltöövõtjad. Sellest tekkis mahajäämus. Hankija määras telegrammidega kaebaja ja teiste töövõtjate töötamise aja; 6) kohus ei arvestanud seda, et viivituses olnud tööde maksumus oli 9430 eurot; 7) kuigi kontaktvõrgu ehitustööd olid paberil jaotatud neljaks etapiks, ei olnud füüsiliselt võimalik neid eraldi ehitada. Kontaktvõrk on katkematu ja tervik ning seda ei saa etappide kaupa kasutusse võtta; 8) kasutusluba ei kuulunud ehitustööde etappi; 9) kohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui hindas vahetähtaegade ületamisega sõlmitud kompromissi; 10) kaebaja usaldusväärsuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes varasema hankelepingu rikkumisest. Proportsionaalne pole kõrvaldada pakkuja väikse rikkumise eest. Kaebaja õigusi on väga intensiivselt riivatud, sest ta ei saa selles valdkonnas teenust pakkuda. Hankija oleks saanud registrist kontrollida varasemate lepingute nõuetekohast täitmist. Hankija pidas teistes hangetes kaebajat usaldusväärseks, kuna sõlmis kaebajaga hankelepingu. Sidekaablite remondihanke tulemusel sõlmitava lepingu järgsed kohustused on nii sisuliselt kui ka ajaliselt võrreldamatud kontaktvõrgu projekteerimis-ehituslepingu järgsete kohustustega; 11) hankija rikkus võrdsuse põhimõtet. Kolmanda isiku rikkumise määr (tähtaegu ületati 50%) ja kohaldatud leppetrahv (20% lepingu maksumusest) olid oluliselt suuremad kui kaebajal.
9.Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei pidanud hindama nn akende kasutamata jätmist, sest kõrvaldamise eeldused olid täidetud tähtaegade rikkumise tõttu. Kõrvaldamise otsuse kohaselt olid rikkumine nr 1 ja
8(14)
3-22-2653 nr 2 mõlemad eraldiseisvalt olulised ja pidevad. Usaldusväärsuse hindamisel oli peamine see, et kaebaja ei pidanud märgitud tähtaegadest kinni; 2) vahetähtaegasid rikuti pidevalt ja oluliselt. Kabeaja hilines 13 korral 1533 päeva. Hankelepingus sätestatuga võrreldes oli mahajäämus juba enne kontaktvõrgu ehituse algust 84 päeva. Vastustaja tegi kaebajale 19. oktoobril 2021 hankelepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et tähtaegselt on täidetud vaid kontaktvundamentide üleandmine ja eelprojekti koostamine. Hankija ei nõustunud kaebaja pakutud tähtaegadega, vaid andis ise täiendava tähtaja. Täiendava tähtaja jooksul tööd ei valminud. Pakkuja võib kõrvaldada, kui ta on rikkunud mitut vahetähtaega või pikendatud tähtaega; 3) hankeleping tuli täita 390 päeva ehk 13 kuu jooksul, kuid see täideti umbes poolteist korda pikema aja jooksul. Nimetatud hankemenetluse tulemus oleks võinud sellises olukorras olla teine, kui pakkujad oleksid teadnud, et tähtaeg on pikem; 4) täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest. Hankijal oli õigus nõuda leppetrahvi ka täiendava tähtaja rikkumise eest; 5) hilinemised ei olnud vabandatavad. Kontaktvõrgu ehitustöid oli võimalik teha eraldi etappides, s.o rajada kupitsad, paigaldada vundamendid ja nende mastid, riputada juhtmed. Balti jaama 8. ja 9. tee olid uued ja seal puudus rongiliiklus; 6) kõrvaltöövõtjad ei takistanud kaebajal hankelepingut täita. Ehitusplatsi tuli jagada teiste kõrvaltöövõtjatega. Kaebaja töötas vastavalt oma taotletud akendele. Kaebaja pidi taotlema aknaid nii, et tulemus saavutataks. Kui oli tarvis rohkem aknaid, oleks tulnud seda taotleda või töötada intensiivsemalt. Kaebaja ei saanud eeldada, et aknas töötamise aeg on maksimaalselt efektiivne. Kaebaja pani ise ennast nimetatud olukorda. Vahetähtajad märgiti selleks, et erinevad töövõtjad üksteist ei segaks või teeks seda minimaalselt. Hankelepingu täitmisega nii suurde viivitusse sattumine ajas segamini kogu tööde graafiku. Hilisem konkurents töömaale tulenes sellest, et kaebaja ei järginud varem ette nähtud tähtaegasid; 7) vastustaja pole eelistanud teisi töövõtjaid. Tööaja saab see, kellele telegramm eraldati. Kaebaja liitus teise töövõtja taotletud ajaga ja seetõttu oli teisel töövõtjal eesõigus. Kaebaja ülesanne oli taotleda aknaid; 8) toppimistööd ei takistanud kontaktvõrgu rihtimist; 9) vastustaja hindas kaebaja usaldusväärsust; 10) hankija ei pidanud kontrollima registri vahendusel, kui palju ja milliseid lepinguid on täidetud. Oluline pole see, miks teistes riigihangetes pole vastustaja kaebajat kõrvaldanud; 11) lähtuma ei pea sellest, kas rikutud hankelepingud on analoogsed. Kontaktvõrgu ehitamine ja sidekaablite parandamine ei ole olemuslikult erinevad tööd. Tööde kiire teostamine on asjakohane kaalutlus; 12) kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine ei ole vaidluse ese.
Kolmas isik ei esitanud kirjalikke seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.1.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud järgmised dokumendid: 1) e-kiri, milles on märgitud, et riigihanke registris on riigihankes nr 258183 sõnum (dtl 1302); 2) vastustaja 31. jaanuari 2023. a otsus, millega kaebaja kõrvaldati riigihankest nr 258183 RHS § 95 lg 4 p 8 alusel samadel põhjendustel, mis esitati praeguses riigihanke menetluses (dtl 1303). Ringkonnakohtu hinnangul ei seondu viidatud dokumentides kajastatud asjaolud praeguse vaidlusega ning nendest ei sõltu vastustaja tegevuse õiguspärasus. Seetõttu tuleb need dokumendid kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
9(14)
3-22-2653
11.2.Kaebaja taotleb 15. märtsi 2023. a menetlusdokumendis hankija 29. oktoobri ning 1.,
5.ja 9. novembri 2021. a e-kirjade toimikusse võtmist. Kaebaja hinnangul tõendavad need ekirjad, et töövõtjale eraldatud nn aknad ei olnud tööde lõpetamiseks piisavad ja vastustaja eelistas kaebajale teisi töövõtjaid (dtl 1340–1345). Ringkonnakohtu hinnangul võivad esitatud dokumendid omada tähendust asja õigeks lahendamiseks, kuna vaidluse all on muu hulgas küsimus, kas rikkumine oli vabandatav. Seetõttu võtab ringkonnakohus need dokumendid toimikusse (HKMS § 62 lg 2, § 134 lg 2 p 4 ja § 198 lg 3).
11.3.Vastustaja on 22. märtsi 2023. a menetlusdokumendile lisanud dokumendid, millest vastustaja hinnangul nähtub, et kaebajal oli võimalik tööfrondil tööd tähtaegselt lõpetada (telegrammid, mis käsitlesid rongliikluse sulgemist) (dtl 1358–1377). Kaebaja hinnangul on need tõendid esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega ehk 15. märtsi 2023. Viidatud tõendid on eeskätt esitatud vastuseks kaebaja 15. märtsi 2023. a tõenditele ja need võivad omada tähendust praeguse vaidluse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kuna kohus lahendab asja lihtmenetluses, siis võib kohus kõrvale kalduda vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel (HKMS § 134 lg 2 p 4). Seejuures on kaebaja saanud esitada 24. märtsi 2023. a menetlusdokumendis oma seisukoha nendele tõenditele.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
13.Vastustaja kõrvaldas kaebaja lihthankemenetlusest PKD p 4.3 ja RHS 95 lg 4 p 8 alusel. Vastustaja märkis, et kaebaja rikkus korduvalt ja oluliselt 30. septembri 2020. a lepingu nr 15163 olulisi tingimusi. Rikkumine seisnes nii lisatähtaegade ületamises (13 korral kokku 1538 päeva, millest kõige pikem tähtaja ületus oli 198 päeva ja kõige lühem 21 päeva) kui ka neljal korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestuse kasutamata jätmises. Vastustaja tugines sellele, et rikkumiste tulemusel määrati kaebajale leppetrahv, mille kaebaja tasus. Vastustaja lisas, et kuna ta tunneb ettevõtjat, on väga suur tõenäosus, et samalaadsed rikkumised (tähtaja ületamised, teavitamata jätmised) korduksid ka praeguse lepingu täitmisel. Hanke esemeks on sidekaablite remont ja hooldus, mis nõuab kiiret reageerimist riketele ja avariitöödele. Raudteel kui strateegiliselt tähtsal objektil peab rikked kiirelt ja operatiivselt kõrvaldama, sest igal viivitusel võivad olla soovimatud tagajärjed raudteeohutusele.
14.Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi (RHS § 98 lg 4 p 8; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
25.veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-1733, p-d 12 ja 15).
15.Näiteks hankelepingu järgsed kontaktliini ehitustööde teostamise vahetähtajad olid järgmised: 1) 27. juuni 2021, mille pikendamist kaebaja taotles 15. novembrini 2021, kuid mida vastustaja pikendas 19. novembrini 2021; 2) 27. juuli 2021, mille pikendamist kaebaja taotles 8. novembrini 2021, kuid mida vastustaja pikendas 30. oktoobrini 2021; 3) 27. juuni 2021, mille pikendamist kaebaja taotles 8. novembrini 2021, kuid mida vastustaja pikendas 30. oktoobrini 2021, ja 4) 28. mai 2021, mille pikendamist kaebaja taotles 8. novembrini 2021, kuid mida vastustaja pikendas 27. oktoobrini 2021 (tabeli kohta vt vastustaja 27. veebruari 2023. a menetlusdokument, p 18).
10(14)
3-22-2653 Vastustaja pikendas eespool nimetatud tööde tähtaegu 19. oktoobri 2021. a kirjaga. Kõik eespool nimetatud tööd lõpetati vastustaja hinnangul 17. mail 2022 (vt VAKO otsus, p 9.5.4; vastustaja 27. veebruari 2023. a menetlusdokument, p 18). Seega ei järginud kaebaja algseid ega ka lepingus pikendatud tööde lõpetamise (vahe)tähtaegu. Algselt kavandatud tööde teostamise aeg 390 päeva pikenes ligikaudu 13 kuuni.
16.Halduskohus pidas lepingus märgitud vahetähtaegu hankelepingu oluliseks tingimuseks, kuna sellel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel. Hankeleping sõlmiti
30.septembril 2020 ning lepingu täitmise tähtaeg oli 25. oktoober 2021. Hankeleping täideti teostusdokumentatsiooni väljastamisel 17. mail 2022 ehk umbes 6 kuud hiljem kui oli algne tähtaeg (vt VAKO otsus, p 9.8.2; VÕS § 100). Hankelepingus olid tööd jagatud neljaks etapiks, milles olid kirjeldatud tööd ja tähtpäevad, mille jooksul tuli need teostada (vt nt vastustaja
27.veebruari 2023. a menetlusdokument, p-d 18 ja 19). Vastustaja toob esile, et hankelepingus märgiti erinevad vahetähtajad põhjusel, et ehitusobjektil pidid korraga tegutsema erinevad töövõtjad ja tegema erinevaid ehitustöid. Vastustaja seisukoha kohaselt pidid vahetähtajad tagama, et ehitusettevõtjad üksteist ei segaks või segamine oleks minimaalne. Leppetrahvi kohaldati nende tähtaegade rikkumise eest, mis puudutasid kontaktliini ehitamist. Tähtaegade rikkumised mõjutasid teiste tööettevõtjate tööd, mis omakorda võis kaasa tuua nõuded hankija vastu (vt VAKO otsus, p 9.8.1). Vahetähtaja järgimisest sõltus lõpuks lepingu täitmise lõplik tähtaeg ning vastustaja võimalus võtta tellitav objekt kasutusse. Hankelepingu p-ga 12.2.2 olid vahe- või lõpptähtaegade ületamine sanktsioneeritud leppetrahviga 0,2% lepingu hinnast iga ületatud kalendripäeva eest, mis samuti kinnitab (vahe)tähtaja nõude olulisust. Seega (vahe)tähtaja nõuet saab pidada oluliseks tingimuseks. Kohaldatud leppetrahvi suurus 5884,20 eurot ei muuda hankelepingu nõuet ebaoluliseks. Oluline on, et erinevalt algselt mõeldud lepingu täitmise tähtajast 390 päeva täideti leping umbes 13 kuu jooksul ehk see pikenes ligikaudu 1,5 korda.
17.Järgmisena tuleb analüüsida, kas hankelepingu olulist nõuet on oluliselt või pidevalt rikutud. VAKO ja halduskohus käsitasid 19. oktoobril 2021 antud uute tähtaegade rikkumist korduvana ehk pidevana, sest uusi antud vahetähtaegu rikuti 13 korral. Kaebaja ületas tähtaegu kõigis neljas vaheetapis (s.o Tallinn-Balti uute platvormide, Tehnika-Endla, Tallinn-Balti (1.-2. tee) ning Endla-Kitseküla platvormide kontaktvõrkude projekteerimis- ja ehitustööde teostamisel) (vt halduskohtu otsus, p-d 24 ja 27–30). Tegemist oli seega mitme pikendatud (vahe)tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna korduvaid rikkumisi sai kvalifitseerida pidevaks rikkumiseks, siis puudus tarvidus analüüsida, kas täidetud oli ka alternatiivne alus ehk oluline rikkumine. Ringkonnakohus jagab VAKO ja halduskohtu seisukohta, et vastustaja 16. augusti 2022. a kirjast pole võimalik järeldada, et kaebaja ja vastustaja kompromissilepinguga oleks vastustaja nõustunud kaebaja pakutud lisatähtaegade arvestusega (VAKO otsus, p-d 9.6.3–9.6.3.3; halduskohtu otsus, p 31; arvestuse erinevuste kohta vt dtl 915–925).
18.Kui rikkumine oli VÕS § 103 mõttes vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada, omab see tähendust hankelepingu olulise või pideva rikkumise sisustamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
25.veebruari 2022. a otsus asjas nr 3-21-1733, p 15).
18.1.Vahetähtaja rikkumist õigustavaid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Tehnilise kirjelduse p-s 9.5 oli märgitud, et töö tegemisel tuli arvestada sellega, et ehitusplatsi on vaja jagada tsoonis asuvate teiste töövõtjatega (nt raudtee ja platvormi ehitajatega). Halduskohus toob põhjendatult välja, et kaebaja pidi seega arvestama, et samal töölõigul teostasid töid ka teised ettevõtjad. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vahetähtaegade pikendamise oli tinginud 11(14)
3-22-2653 asjaolu, et kaebaja ei järginud algseid tööde teostamiseks ettenähtud tähtaegu (selle kohta vt VAKO otsus, p-d 9.5.2–9.5.2.4). Kui kaebaja oleks järginud algselt lepingus määratud tähtaegu, oleks see eelduslikult omanud mõju ka sellele, kas ja kui palju teiste ettevõtjate tegevused nende lepinguliste kohustuste täitmisel omasid mõju kaebaja tehtavatele töödele.
18.2.Ringkonnakohus jagab VAKO seisukohta, et hankija antud tähtajad ei olnud VÕS § 114 lg 1 mõttes ebamõistlikud. Kaebaja sai esimese vahetapi osas pikema tähtaja kui ta taotles ning ülejäänud vahetappide tööd tuli lõpetada kaebaja taotletud tähtajast 9–12 päeva varem. Hankelepingu üldtingimuste p-i 12.5.2.2 kohaselt, kui tööde teostamise mahajäämus on rohkem kui 20 tööpäeva, ei olnud mahajäämuse likvideerimiseks antav mõistlik lisatähtaeg pikem kui 10 tööpäeva. VAKO toob põhjendatult esile, et kaebaja rikkus ka enda mõistlikuks peetud tähtaegu ulatuslikult. 18.3 Kaebaja toob kokkuvõtlikult välja, et teised kõrvaltöövõtjad takistasid kaebajal hankelepingu täitmist, kuna paljudel juhtudel andis vastustaja nn aknad tööde tegemiseks klausliga, et töid on võimalik teostada Leonhard Weiss OÜ ja Mipro OY rongide liikumisest vabal ajal. Vastustaja toob välja, et nn aknaid töötamiseks lubati vähemalt 65 telegrammiga ning kaebajale oli eraldatud enam kui nn 100 akent. Sellega soovis vastustaja näidata, et kaebajale oli eraldatud tööaega töötamiseks ning kui see ei olnud piisav, tuli töid teha intensiivsemalt või taotleda aknaid juurde (vt vastustaja 10. jaanuari 2023. a menetlusdokument, p 12). Vastustaja lisab, et igas lõigus ei eeldanud ehitustööd nn akende taotlemist ning raudtee 8. ja 9. tee oli kogu ehituse ajal rongiliiklusele suletud, samuti oli kinni uus peatee üle viadukti. Seega seal, kus rongiliiklust polnud, oli võimalik tööd teha ka aknaid taotlemata. Seetõttu ei peegeldanud vastustaja hinnangul enam kui nn 100 akent kogu tööaega, mida raudteel oleks saanud teha (vt vastustaja 10. jaanuari 2023. a menetlusdokument, p 15). Asjaolu, et kaebaja tööd langesid samale ajale, kui töötasid Leonhard Weiss OÜ ja Mipro OY, oli tingitud ka sellest, et kaebaja ei järginud algseid vahetähtaegu. See tingis algsete tähtaegade pikendamise ja selle, et kaebaja pidi tööd tegema 19.–22. ja 25. –31. oktoobril 2021 ning 4., 6. ja 8.–22. novembril 2021. Vastustaja toob põhjendatult esile, et algne viivitus kandus automaatselt edasi ka teistele töödele (vt vastustaja 29. detsembri 2022. a menetlusdokument, p 31). Kaebaja ei saanud eeldada, et tema huvid antud olukorras on kaalukamad kui teiste töövõtjate huvid tööd tähtaegselt lõpetada. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kaebaja oleks töid teostanud algsete kokkulepitud tähtaegade piires ning selle raames oleksid teised isikud takistanud kaebajal tööd teha. Vastustaja toob põhjendatult esile, et rikutud tähtaegade kogumastaap oli märgatavalt suurem kui kaebaja viidatud kirjades kajastatud tähtajad, millal tööde tegemine oli raskendatud.
18.4.Õige pole kaebaja järeldus, et hankija oleks eelistanud üksnes teisi töövõtjaid kaebajale. Vastustaja toob välja, et nn aknaid on eraldatud ka kaebajale selliselt, et kaebajal on eelisõigus töid teha (nt telegrammid 6, 74, 78, 98, 104 ja 265; vt vastustaja 10. jaanuari 2023. a menetlusdokument, p 14).
18.5.Nõustuda ei saa kaebajaga, et toppimistööd välistasid kontaktvõrgu rihtimise. Kaebaja on märkinud järgmist: „Töö spetsiifikast tulenevalt on rööbasteega paralleelse kontaktvõrgu rihtimine füüsiliselt võimalik ka enne rööbastee toppimist/rihtimist, kuid tulenevalt tööde tehniliselt koostoimimise vajadusest ei ole seda mõistlik/otstarbekas teha, kuna toppimis- ja rihtimistööde tulemusena rööbastee ruumiliste parameetrite muutumine võib tuua kaasa vajaduse kontaktvõrk uuesti rihtida (teha sama tööd 2 korda).“ (dtl 1126). Ühtlasi on vastustaja andnud 20. oktoobril 2021 juhise töödega jätkata: „Tellija on seisukohal, et antud etapil raudtee lõplik geomeetria ei mõjuta KV [kontaktvõrgu] ehitustöid. Sellega, palun jätkata töödega.“(dtl 12(14)
3-22-2653 345). Vastustaja toob selles kontekstis esile veel seda, et eristada tuleb kontaktvõrguseadme ja tehnilise dokumentatsiooni üleandmist kontaktvõrgu ehitamisest (vastustaja
27.veebruari 2023. a menetlusdokument, p 35).
18.6.Kaebaja on seisukohal, et paberil neljaks jaotatud kontaktvõrgu ehitustöid ei olnud tegelikkuses võimalik eraldiseisvalt teostada, kuna kontaktvõrk oli katkematu. Vastustaja hinnangul pole esitatud väide täpne, kuna kontaktvõrgu ehitustöid oli võimalik teostada etappide kaupa, nt rajada kupitsad, vundamendid ja nende mastid ning riputada kontaktvõrgule juhtmed. Vastustaja lisab, et juhe ei jookse katkematult Tallinnast Aegviiduni ning Balti jaama teed nr 8 ja nr 9 olid uued lõigud, kus puudus rongiliiklus. Ringkonnakohus jagab vastustaja esitatud seisukohta. Kuigi kontaktvõrku ei oleks saanud võtta etappide kaupa kasutusse, oleks saanud seda etappide kaupa ehitada.
19.Kuna kaebaja oli varasemat hankelepingu olulist nõuet pidevalt rikkunud ja selle eest oli kohaldatud leppetrahvi, siis omas see mõju kaebaja usaldusväärsusele tulevaste lepingute täitmisel. Eeltoodust tulenevalt oli vastustajal õigus asuda kaaluma kaebaja lihthankemenetlusest kõrvaldamist. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 eelduste täidetavuse korral tuleb õiguslik tagajärg valida kaalutlusõiguse alusel, ei saa kohus kaalutlusõigust hankija eest teostada, vaid kontrollida tuleb kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. Samuti ei saa kohus arvestada kaalutluse tulemuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
19.1.Hankija otsusest võib järeldada, et ta on õigusliku valiku tegemisel arvesse võtnud seda, et rikkumise näol oli tegemist hankelepingus märgitud tähtaegade korduva ületamisega. Samuti võttis hankija arvesse sõlmitava hankelepingu eset – sidekaablite remont ja hooldus –, mis nõuab kiiret reageerimist riketele ja avariitöödele ehk tähtaegadest kinnipidamist. Hankija üheks kaalutluseks oli, et raudtee on strateegiliselt tähtis objekt, kus rikked tuleb kõrvaldada kiirelt ja operatiivselt, sest viivitusel võivad olla soovimatud tagajärjed raudteeohutusele (rongiliikluse katkestus, avariiohtlik olukord jne). Hankija ei soovinud võtta korduvate tähtaegade ületamise tõttu uut riski valdkonnas, kus tähtaja mitte järgimisel võib esineda oluline negatiivne mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist lubatud kaalutlustega ning nimetatud asjaolusid pole ilmselgelt ebaõigesti väärtustatud.
19.2.Vaidlustatud otsuses toodud põhjendused ja selle vaidlustamise menetlustes esitatud selgitused ei võimalda järeldada, et hankija oleks kõrvaldamisega taotlenud kaebaja karistamist.
19.3.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ta ei arvestanud kaebaja varasemaid lepinguid ja nende täitmist. Kaebaja lisab, et tähelepanu ei pööratud asjaolule, et sidekaablite hoolduse ja remondi hankeleping ei ole võrreldav kontaktvõrgu projekteerimise ja ehituse hankelepinguga. Kuigi hankijal ei ole keelatud kaalumisel arvesse võtta teisi hankelepinguid, mida pakkuja on täitnud, jagab ringkonnakohus vastustaja seisukohta, et RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes on kaalumise aluseks eeskätt see või need hankelepingud, mida on rikutud ja mille tõttu on kaebaja hankemenetlusest kõrvaldatud. Kaalumisveana ei saa käsitada seda, kui vastustaja pole võtnud arvesse teisi lepinguid, mida kaebaja on nimetanud.
19.4.Kaalumisviga ei too kaasa ka see, et vastustaja ei kõrvaldanud kaebajat riigihangetest nr 246193 (Emajõe silla 10 kV kaablite ümberpaigutamise projekteerimine ja ehitamine) ja nr 248758 (Tallinn-Laagri keskpinge kaablite asendamine). Igas hankes tuleb langetada individuaalne otsustus kõrvaldamise kohta. Seejuures toob vastustaja esile, et riigihanke nr 246193 leppetrahv tehti 14. juulil 2022 ehk pärast viidatud riigihankes kõrvaldamata jätmise otsust. Vastustaja lisab, et ka riigihankes nr 248758 ei olnud lepptrahvi otsust kõrvaldamise otsuse tegemise ajaks tehtud. 13(14)
3-22-2653
19.5.Ringkonnakohtu hinnangul ei nõua RHS § 95 lg 4 p 8, et pakkujat saab kõrvaldada üksnes siis, kui rikutud on analoogset lepingut. Küsimus on mitte sarnastes lepingutes, vaid nendes rikkumistes, mis omavad tähendust ja mõju ka sõlmitava lepingu täitmisel. Praegusel juhul oli selleks asjaoluks lepingu tähtaegne täitmine. Vaidlusaluses riigihankes oli lepingu täitmine olulise kaaluga.
19.6.Kaebaja viitab RHS §-le 97, mille kohaselt saab pakkuja enda usaldusväärsuse taastada (apellatsioonkaebus, p 20). Viidatud norm kohaldub nendele riigihangetele, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Praegusel juhul oli tegemist lihthankega ning riigihanke rahvusvahelist piirmäära pole ületatud. Ühtlasi ei too kaebaja välja konkreetseid asjaolusid ja põhjendusi selle kohta, millest nähtuks, et ta võttis kasutusele abinõusid, mis edaspidi välistaksid taoliste rikkumiste toimumise.
19.7.Kaalumisviga ei too kaasa see, et vastustaja ei kõrvaldanud kolmandat isikut kaebaja nimetatud põhjendustel. Kas kolmas isik on õiguspäraselt jäetud hankest kõrvaldamata, pole praeguse vaidluse esemeks. Tegemist oleks eraldi vaidlusega, kus tuleks analüüsida, kas RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused oleksid olnud täidetud.
20.Ringkonnakohus jagab VAKO ja halduskohtu seisukohta, et kuna esimese rikkumise osas oli RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis täidetud, ei tulnud eraldi analüüsida, kas ka teise rikkumise osas oli viidatud normi koosseis täidetud. Hankija otsusest ja selles esitatud põhjendustest on võimalik järeldada, et kaebaja riigihanke menetlusest kõrvaldamise peamiseks kaalutluseks oli tähtaja järgimata jätmine. Ka neljal korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestuse kasutamata jätmise küsimus seondub hankelepingu tähtaegse täitmise küsimusega. Keskne probleem oli mitte nn akende kasutamata jätmises, vaid selles, et hankelepingut ei täidetud kokkulepitud, sh muudetud tähtajaks.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
22.1.Kaebaja tasus apellatsiooniastmes riigilõivu 640 eurot ja õigusabikulu 4940 eurot (käibemaksuta) ning õigusabi osutati 26 tundi. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
22.2.Vastustaja tasus apellatsiooniastmes õigusabikulude eest 6368 eurot (käibemaksuta) ning õigusabi osutati 39,8 tundi (halduskohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ning kaebaja täiendava seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine). Ringkonnakohtu hinnangul pole sellises ulatuse õigusabikulud põhjendatud. Samade õiguslike küsimuste üle on menetlusosalised vaielnud vaidlustusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu 4500 eurot (HKMS § 109 lg 6).
22.3.Kolmanda isiku menetluskulud olid 237,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuotsusega tutvumisele kulus 45 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kaebajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.