riigihankes „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“ (viitenumber 255223) AllSpark OÜ kõrvaldamise ja AS-i Connecto Eesti pakkumuse tagasi lükkamise otsuste ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.12.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 145-22/255223 tühistamisnõudes Menetlusosalised Kaebaja AllSpark OÜ (registrikood 12989482), volitatud esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838), volitatud esindaja v.adv Erki Fels Kolmas isik AS Connecto Eesti (registrikood 10722319), seaduslik esindaja juhatuse liige Aivar Hein Asja läbivaatamine
Istungil 10.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta AllSpark OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista AllSpark OÜ-lt Aktsiaselts Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud summas 9680 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Mõista AllSpark OÜ-lt AS Connecto Eesti kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui
3-22-2653 menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee (hankija) avaldas 27.09.2022 riigihangete registri lihthankena läbiviidava riigihanke „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“ (viitenumber 255223) hanketeate (HT). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse AllSpark OÜ ja AS Connecto Eesti.
2.Hankija kõrvaldas 01.11.2022 otsusega menetlusest AllSpark OÜ, kvalifitseeris AS-i Connecto Eesti ja lükkas AS-i Connecto Eesti pakkumuse tagasi.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 07.11.2022 AllSpark OÜ vaidlustus, milles taotleti hankija 01.11.2022 otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega kõrvaldati hankest AllSpark OÜ ning lükati tagasi AS-i Connecto Eesti pakkumus.
4.VAKO 07.12.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 145-22/255223 jäeti AllSpark OÜ vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni p 1), mõisteti AllSpark OÜ-lt hankija kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 5000 eurot ilma käibemaksuta (resolutsiooni p 2) ning jäeti AllSpark OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p 4.2 kohaselt on hanke menetluses kõrvaldamise alused ja pakkuja kvalifitseerimise tingimused sätestatud HDs. Riigihanke alusdokumendis (HD) „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused“ on mh sõnastatud järgnev: „Hankija võib menetlusest kõrvaldada pakkuja: /.../ 7) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.“ PKD p 4.3 kohaselt kohaldab hankija kõrvaldamise aluste kontrollimisel riigihangete seaduse (RHS) § 95 asjakohaseid sätteid. Seega on hankija lihthankemenetlusse üle võtnud RHS § 95 lg 4 p 8 (RHS § 125 lg 2). Hankija on kõrvaldanud vaidlustaja hankest riigihanke (viitenumber 224087) tulemusel sõlmitud hankelepingu (edaspidi Hankeleping) rikkumise tõttu, kusjuures juhindudes RHS § 83 lg-st 71 on riigihangete registrisse hankelepingu rikkumise kohta märgitud järgnev: „Rikkumine: Maksti leppetrahvi. Rikkumiste selgitus: Töövõtja rikkus korduvalt ja oluliselt lepingu olulisi tingimusi nii lisatähtaegade ületamisega (13 korral kokku 1538 päeva, millest pikem tähtaja ületus oli 198 päeva ja lühem 21 päeva), kui ka „akende“ kasutamata jätmisest ette teavitamata jätmisega (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestust).“ Leppetrahvi nõudeid kohtus vaidlustatud ei ole. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt ning 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. Hankija otsusest nähtuvalt on formaalne koosseis täidetud sellega, et hankija on: 1) pidanud olulisteks
2(19)
3-22-2653 Hankelepingu tingimusteks tööde etappide vahetähtaegade täitmise (täiendavaid) tähtaegu ja „akende“ kasutamata jätmisest teavitamist; 2) nõudnud nende rikkumiste eest leppetrahvi ja leppetrahv on makstud (tähtaegade ületamise korral on vaidlustaja tasunud kompromissiga kokkulepitud summa ja „akende“ kasutamata jätmise korral on hankija nõude tasaarveldanud tasumisele kuuluva tasu arvelt); 3) heitnud ette nii Hankelepingu rikkumiste olulisust kui ka korduvust.
Hankija ei pidanud küsima enne kõrvaldamise otsuse tegemist vaidlustajalt selgitusi. Selgituste küsimise eesmärk on saada infot, mis on hankijale otsuse tegemiseks vajalik, kuid ei ole ega saa olla talle teada. Praegusel juhul oli hankija ise Hankelepingu pool, sh oli hankija see isik, kes Hankelepingu täitmist kontrollis, tähtaegade pikendamise ja „akende“ kasutamise taotlusi menetles ning leppetrahve kohaldas. Hankelepingu pooled on Hankelepingu täitmise käigus vähetanud kümneid kirju. Seetõttu oli hankijal kaalutlusõiguse teostamiseks vajalik teave olemas, sh oli talle teada vaidlustaja seisukoht nendes küsimustes. Riigihangete registrist nähtuv teave (täidetud ja täitmisel olevad hankelepingud) oli hankijale otsuse tegemisel kättesaadav. Samas ei sõltu kõrvaldamise otsuse õiguspärasus sellest, kas hankija on andnud hinnangu vaidlustaja tegevusele teiste hankijatega sõlmitud hankelepingute täitmisel, mida vaidlustaja ei ole rikkunud. RHS § 95 lg 5 p 8 kohaldamine ei eelda, et rikutud peaks olema analoogset (ehk olemuslikult sama) hankelepingut. Seetõttu puudub alus väita, et kui vaidlustaja oleks neid asjaolusid hankijale enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitanud, siis oleks vaidlustaja usaldusväärsus olnud hankijale tõendatud ja vaidlustajat ei oleks hankest kõrvaldatud. Kuigi hankija on tuginenud kõrvaldamise otsuses kahele Hankelepingu rikkumisele (täiendavad vahetähtajad (lisatähtajad) ja „aknad“) ja nende rikkumiste korduvusele, piisab otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ühe rikkumise korduvast esinemisest juhul, kui hankija ei ole teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga. Kontrollides korduvate rikkumiste toimepanemise fakti (vahetähtaegade, sh lisatähtaegade korduvat ületamist) vaidlustaja poolt on VAKO veendunud, et hankija otsuses nimetatud pidev Hankelepingu lisatähtaegade ületamine on ka tegelikult aset leidnud (vt Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17). Tööde etappide vahetähtaegade rikkumise eest vastutab vaidlustaja. Hankija kohaldas leppetrahve vaidlustajale 19.10.2021 antud lisatähtaegade, mida VAKO ei pea iseenesest ebamõistlikeks, ületamise eest, mitte varasemate vahetähtaegade ületamise eest. Seetõttu ei oma asja lahendamisel ka sisulist tähendust varem esitatud vahetähtaegade pikendamise taotlustega seotud asjaolud – hankija antud lisatähtaeg kontaktliini ehitustöödeks oli vaidlustajale antud ajal, kui vaidlustaja oli juba hankelepingu järgsete tööde teostamisega kõikides tööde etappides mahajäämuses. Kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on hankija tuvastanud lisatähtaegade ületamisega seonduvalt nii Hankelepingu rikkumise olulisuse kui ka korduvuse. Rohkem kui üks rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu ning asja lahendamiseks pole vaja täiendavalt välja selgitada, kas lisatähtaegu rikuti oluliselt. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et lisatähtaegadest ei ole kinni peetud. Samuti ei nähtu hankija 16.08.2022 kirjast nr 14-2/30212, et kompromisslepingu esemeks oleks ka nõustumine vaidlustaja pakutud lisatähtaegade rikkumise arvestusega. Kompromisslepingu esemeks ei ole kunagi olnud asjaolu, et hankija loobuks igasugustest lisatähtaegade rikkumisega seotud nõuetest. Kõrvaldamise otsuse tegemiseks vajalik koosseis on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvi maksti lisatähtaegade rikkumiste tulemusena. Leppetrahvi suurus või suhe lepingu kogumaksumusse ei oma sätte koosseisu täitmiseks tähtsust. Hankija on asjakohaselt pidanud hankelepingus sätestatud tähtaegu, sh vahetähtaegu hankelepingu olulisteks nõueteks. Kui vaidlustaja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta vaidlustaja tegelikele võimetele ning ta ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab 3(19)
3-22-2653 see pakkuja usaldusväärsust järgmiste lepingute täitmisel. Hankija on vaidlustaja kõrvaldamise otsuses sedastanud, et hankija jaoks on vaidlustajat tundes tõenäoline, et samalaadsed rikkumised hakkavad korduma ka hanke lepingu täitmisel. VAKO nõustub, et hankijal võis Hankelepingu rikkumisest tulenevalt tekkida põhjendatud kahtlus ettevõtja usaldusväärsuses. Seega on hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamise kohta õige, kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.
Kuna VAKO vaidlustaja kõrvaldamise otsust kehtetuks ei tunnista, siis ei ole vaidlustaja eesmärk menetluses saavutatav ning puudub alus kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
5.AllSpark OÜ esitas 19.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Eesti Raudtee riigihankes „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“ (viitenumber 255223) AllSpark OÜ kõrvaldamise ja AS-i Connecto Eesti pakkumuse tagasi lükkamise otsuste ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.12.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 14522/255223 tühistamisnõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et hankija 01.11.2022 otsus kaebaja hankest kõrvaldamise kohta on õigusvastane ning seetõttu on õigusvastane ka hankija otsus kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta.
6.1.Kõik RHS-i sätted, sh § 95 lg 4 p 8, on kantud RHS-i §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetest, mille kohaselt peab olema hangetes tagatud konkurents, mis omakorda tagab selle, et hankija vahendite kasutamine toimub säästlikult ja otstarbekalt. Pakkuja sobivus on välistatud, kui esinevad RHS-s sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused. Hankija ei või seada pakkujatele hankes osalemiseks põhjendamatuid piiranguid (liiga kõrgeid, asjasse puutumatuid kvalifitseerimistingimusi). Pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamise otsus peab olema proportsionaalne.
6.2.Hankija tugines kaebaja hankest kõrvaldamise otsuses hankes (viitenumber 224087) sõlmitud Hankelepingus nii lisatähtaegade ületamisele (rikkumine 1) kui ka „akende“ kasutamata jätmisest ette teavitamata jätmisele (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestust; rikkumine 2). Väidetava 4 rikkumise (rikkumise 2) eest nõudis hankija kaebajalt leppetrahvi 8000 eurot, mis oli oluliselt suurem kui lisatähtaegade ületamise (ehk rikkumise 1) eest tasutud leppetrahv 5884,20 eurot. Kaebaja ei nõustunud leppetrahvi tasuma.
6.3.VAKO jättis rikkumise 2 täielikult käsitlemata (vt VAKO otsuse p-d 9.4 ja 9.9). Kui kohus tuvastab, et Hankelepingu täitmisel enam kui 100-st „aknast“ 4 „akna“ mittekasutamisest 3 päeva ette teatamise tähtaja mittejärgimine ei ole käsitletav Hankelepingu olulise tingimuse olulise ja pideva rikkumisena (nagu hankija on võtnud aluseks kõrvaldamise otsuse põhjenduste kohaselt), siis on hankija RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamise lähtunud lubamatult rikkumisest 2. Kui rikkumisest 2 lähtumine oli lubamatu, siis tuleb vaidlusalune kõrvaldamise otsus tühistada. Kaalutlusotsuse põhjendusi ei saa kohtumenetluses muuta. Hankija põhjendas ka vastuses vaidlustusele, et peab rikkumist 2 kaebaja poolt oluliseks ja pidevaks lepingurikkumiseks.
6.4.Tähtsust ei oma tähtajad, millele hankija ei ole kõrvaldamise otsuse tegemisel tuginenud ning mille eest ei ole määratud ka leppetrahvi (vt võlaõigusseadus (VÕS) § 114). VAKO otsus on vastuoluline. VAKO otsuse punktides 9.5.2.-9.5.3. on leitud, et vahetähtajad, millele hankija ei ole kõrvaldamisel tuginenud, sh mille eest tellija ei ole määranud leppetrahve, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Samas analüüsib VAKO just neid vahetähtaegu (eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine, ehitusloa hankimine ning tööprojekti koostamine
4(19)
3-22-2653 ja kooskõlastamine), asub seisukohale, et töövõtja vastutab nende ületamise eest ning just seetõttu on põhjendatud ka töövõtja hankemenetlusest kõrvaldamine (vt VAKO otsuse p-d 9.5.2.-9.5.2.4.). Kaebaja taotles ammu enne kõnealuste vahetähtaegade saabumist nende pikendamist (vt kaebuse lisa 5). Hankija ei määranud 19.10.2021 kirja ega ühegi muu kirjaga täiendavat tähtaega etappidele NoBo vastavushindamine, kasutusluba, teostusdokumentatsioon. VAKO otsus sisaldab täiesti asjasse puutumatult viidet hankelepingu lõpptähtajale (vt otsuse p 9.5.3), samuti käsitlust hankelepingu muutmise lubatavusest (RHS § 123).
6.5.VAKO otsus on sisuliselt arusaamatu ja põhjendamatu. VAKO on asunud seisukohale, et eelnevate vahetähtaegade (eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine (sh vajalikud uuringud), ehitusloa hankimine ning tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine) „rikkumises veendumine on oluline sellepärast, et töid teostatakse etapiviisiliselt ja juba esimeste vaheetappide tähtaegade rikkumine mõjutab järgmiste vahetähtaegade järgimist“ (vt VAKO otsuse p 9.5.2). Samas töövõtja ei ole väitnud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel aluseks võetud (pikendatud) vahetähtaegade ületamise põhjustasid varasemate vahetähtaegade ületamised. Tegemist on meelevaldse järeldusega. VAKO ei ole käsitlenud ühtegi asjaolu, millega hankija põhjendas rikkumise 1 koosseisu kuulunud vahetähtaegade järgimise võimatust kaebajast sõltumatuna. VAKO ei ole võtnud aluseks asjakohaseid lepingu tingimusi ja VÕS sätteid, hindamaks, kas lepingut on rikutud või mitte. Ekslik on VAKO seisukoht, et mingite varasemate vahetähtaegade rikkumised võtavad töövõtjalt õiguse sellele, et järgnevaid vahetähtaegu pikendatakse mõistliku aja võrra (vt VAKO otsus, p 9.5.3). Ebaõige on VAKO seisukoht, et rikutud on VÕS § 114 lg-t 1.
6.6.VAKO jättis sisuliselt hindamata, millises ulatuses oli kaebaja vastutav kõrvaldamise otsuse tegemisel aluseks võetud vahetähtaegade rikkumise eest. Hindamisel, kas rikutud on lepingu olulist tingimust ning kas seda on rikutud oluliselt, omab tähtsust viivituses olnud tööosa maksumus. Asjas on tõendatud, et viivituses olnud tööde maksumus oli üksnes 9430 eurot (ilma km-ta) (vt vaidlustuse p 25). Rikkumise 1 vahetähtaegade järgimist takistasid kaebajast sõltumatud asjaolud. Ehitustööde valmimist takistasid kõrvaltöötvõtjad ning telegrammide tühistamised. NoBo sertifikaadi esitamisega hilinemise eest leppetrahvi arvestamine on selgelt alusetu. Lõplike kasutuslubade väljastamine viibis TTJA põhjendamatute nõuete ja tellija kooskõlastuste viibimise tõttu. Vahetähtaegadega seotud tööde etappide valmimist takistasid tellijast tulenevad asjaolud. Teostusdokumentatsiooni väljastamise etapi vahetähtaegade ületamine on tulenenud tellijast.
6.7.Hinnates vahetähtaegade rikkumise ja sellele tugineva leppetrahvinõudega seoses sõlmitud kompromissi, on VAKO kohaldanud vääralt materiaalõigust (vt VÕS § 8, § 9 lg 1, § 21 lg 1, § 162; TsÜS § 75 lg 1). VAKO otsus on kompromissi sisu osas ka vastuoluline (vt VAKO otsuse p-d 9.6.3.2.-9.6.3.3.). Ei ole võimalik, et kompromiss kehtib üheaegselt selle poolte jaoks erineva sisuga (hankija jaoks ei ole kompromissist tulenevalt viivituste hulk ja kestvused vaieldamatud, kaebaja jaoks aga on).
6.8.Hankija poolt viidatud päevade arvu aluseks võetud viisil „kokkuarvutus“ on sisuliselt vale ning selle eesmärgiks on tekitada kuntslikult mulje nagu oleks viivitusi olnud väga suurel arvul ning viivitused väga pikad. Hankija arvutuste täielikku meelevaldsust kinnitab asjaolu, et hankeleping sõlmiti 30.09.2020 ning eRHR-i järgi lõppes täitmine 30.10.2022. Seega kestis hankeleping kokku 2 aastat ja 1 kuu. Hankija väidete kohaselt ületati vahetähtaegu 1538 päeva, s.o 4 aasta ja 2 kuu võrra. Hindamaks, millisel määral on tegelikult kaebaja lepingut rikkunud, on põhjendatud eeskätt vaadelda kasutusloa vahetähtaja ületamise määra, milleks on maksimaalselt 55 päeva (kasutusluba Tehnika-Endla lõigus, teistele lõikudele olid kasutusload saadud väiksema viivitusega, vastavalt 25, 32 ja 35 päeva hiljem). Isegi kui vaadelda 5(19)
3-22-2653 ehitustööde vahetähtaega eraldiseisvana kasutusloa vahetähtajast, on ehitustööde vahetähtaja ületamise määr maksimaalselt 43 päeva. Kaebaja põhjendas 01.08.2022 kirjas mh, et ehitustööd olid lõpetatud hiljemalt 11.12.2021 (mitte 17.05.2022), kuivõrd alates 12.12.2021 olid ehitustööde objektiks olevad raudteelõigud liiklusele avatud ja kasutuses.
6.9.VAKO jättis täielikult vastamata kaebaja väitele, et vahetähtaegade ületamise „arvukus“ tuleneb hankelepingu objektiks olnud tööde kunstlikust jaotamisest 4-ks erinevaks lõiguks, aga samuti, et viivitused eelmises etapis kandusid automaatselt edasi järgmistesse etappidesse. Väär on VAKO seisukoht, et igasugune tähtaja rikkumine tuleb lugeda oluliseks lepingurikkumiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-1733, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-2080, p 24).
6.10.Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kohaldatud leppetrahvi suurus ei oma üldse tähtsust (vt VAKO otsus, p 9.7.2). Leppetrahvi summa peegeldab rikkumise olulisust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 3-22-803, p 23). Rikkumisega 2 seotud leppetrahvi ei ole arvestatud ning rikkumisega 1 seotud leppetrahv on 5884.20 eurot, mis on vähem kui 0,5% hankelepingu maksumusest (5884,20/1 289 119,58).
6.11.Kõrvaldamise otsus on ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p 9). Kaebaja on täitnud perioodil 27.09.2022-27.03.2019 kokku 24 lepingut (2020. a 2 hankelepingut, sh vaidlusalune hankeleping; 2011. a 11 hankelepingut; 2022.a 12 hankelepingut), mille puhul rikkumise märge on ainult vaidlusaluse hankelepingu osas. Kaebaja on osutanud ning osutab jätkuvalt kõnesoleva hanke objektiga sarnast teenust, üle terve Eesti ja seda praegusest hankest kordades suuremates mahtudes. Hankija ei ole väitnud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel kaalus neid asjaolusid. Ebaõige on VAKO seisukoht, et RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel ei oma tähtsust see, kas rikutud on analoogset lepingut (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus nr 3-20-2336, p 17.2). Käesoleva hanke tulemusena sõlmitava lepingu järgsed kohustused on võrreldamatud rikutud hankelepinguga.
6.12.VAKO jättis tähelepanuta olulised asjaolud. „Akende“ leppetrahvi nõude esitas hankija 17.09.2021. Samas pidas hankija kaebajat jätkuvalt usaldusväärseks lepingupartneriks, sõlmides 01.04.2022 lepingu hankes viitenumbriga nr 246193. Ka pärast vahetähtaegade rikkumisega seotud leppetrahvinõude esitamist 14.07.2022 pidas hankija kaebajat jätkuvalt usaldusväärseks lepingupartneriks, sõlmides kaebajaga 02.09.2022 lepingu hankes viitenumbriga 248758. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, kuidas hankija on hinnanud varasemaid lepingurikkumisi ja nende eest leppetrahvi kohaldamise fakti teiste pakkujate osas (st kolmanda isiku). Hankija ei ole kohelnud kaebajat ja kolmandat isikut võrdselt.
7.Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Kaebaja kõrvaldamine on põhjendatud ja vastustaja ei ole teinud kõrvaldamise otsustamisel kaalutlusvigu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tulenevalt pakkumuse kutse dokumendi p-st 4.3 kohaldub lihthankes RHS § 95 lg 4 p 8 – st vastustajal on õigus kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on kasutatud õiguskaitsevahendit. Vastustaja kõrvaldas kaebaja, kuivõrd kaebaja on rikkunud varasemat hankelepingut oluliselt ja pidevalt. Kaebaja rikkus hankelepingu nr 15163 (hankeleping), mis sõlmiti riigihanke „Tallinn-Balti kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 224087) tulemusena: 1) tähtaegade ületamine 13 korral, kokku 1538 päeva ning 2) „akende“ kasutamata jätmisest ette teavitamata jätmine (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestust).
6(19)
3-22-2653
7.2.Kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud kohustuslikke vahetähtaegasid. Hankelepingus olid sätestatud vaheetapi tähtajad. Hankelepingu Üldtingimused p 1.4 kohaselt on etapp ajaliselt, geograafiliselt ja mahuliselt piiritletud töö. VAKO on õigesti järeldanud, et hankelepingu Eritingimuste p-s 2.3 kehtestati neli tööde etappi ning Eritingimuste p-s 10 on igale etapile omakorda määratud vaheetapid. Seega ei saa vaidluse all olla, et hankelepingu täitmine toimus etappides. Eritingimuste p-s 10 on sätestatud, millal peab töövõtja igas vaheetapis ettenähtud tulemuse saavutama. Kokku on määratud 33 erinevat tähtaega. Kaebaja ületas vahetähtaegasid kõigis neljas etapis. Esimese kolme vaheetapi tähtaegade ületamise eest vastustaja leppetrahve ei teinud: eelprojekti koostamine, ehitusloa hankimine ja tööprojekti koostamine. See ei väära asjaolu, et hankelepingus sätestatuga võrreldes oli mahajäämus juba enne kontaktliini ehituse alust kuni 84 päeva. Täiesti meelevaldne on kaebaja järeldus, et tellija ei pidanud algseid tähtaegu kohustuslikuks. Algsete hankelepingus sätestatud tähtaegade mittejärgimine on loomulikult hankelepingu rikkumine, hoolimata sellest, kas sellele järgneb leppetrahv või mitte. Hankelepingus olid vahetähtajad siduvalt kindlaks määratud ning vastustaja on järjepidevalt tähtaegade järgimist silmas pidanud (vt vaidlustuse lisad 3 ja 4; vastustaja vastus vaidlustusele, lisa 5). Vastustaja kasutas teist õiguskaitsevahendit – andis täiendava tähtaja. Kuid ka nende tähtaegade jooksul kaebaja töödega valmis ei saanud, mistõttu rikkus kaebaja hankelepingut korduvalt.
Vastus kaebusele, tabel, lk 5.
7.3.Ajaline piiritlus on sätestatud Eritingimuste p-s 10.4. Mahuline piiritlus on sätestatud TK ptk 5.5 alapunktis c. Nii Eritingimused kui TK juhivad kõigi pakkujate tähelepanu asjaolule, et raudteelõigul tuleb teha töid erinevates etappides (vt TK, lk 3 ja ptk 5.5; Eritingimuste p-d 2.2, 2.3 ja 10). Töid tuleb teostada vähemalt osaliselt samaaegselt. Sellegipoolest, kui hilinemisi toimub mitmes etapis, on tegemist eraldiseisvate hilinemistega (vt Üldtingimuste p 12.2.2.). Erinevate tähtaegade rikkumisel on viivitatud päevade liitmine lihtne matemaatiline tehe. 7.4. Kaebaja vastutab tähtaegade rikkumise eest. Kaebajal oli aega raudteemaal töötamiseks. Ehitustööde tegemist ei seganud kõrvaltöötajad ulatuses, mis oleks takistanud tööde tähtaegset valmimist. TK p-st 9.5 nähtub, et ehitusplatsi tuleb jagada teiste kõrvaltöövõtjatega. Kontaktvõrgu ehitamine ei toimunud vastustaja määratud ajavahemikus või vastustaja korraldatud graafiku alusel, vaid kaebaja äranägemisel. Kaebaja pidi taotlema aknaid nii, et 7(19)
3-22-2653 tulemus saavutada. Vastustaja võimaldas aknaid vähemalt 65 telegrammiga. Kui enam kui 100 akent ei olnud piisav, oli kaebaja kohustus tööd intensiivsemaks muuta või aknaid juurde taotleda. Vastustaja ei ole aknaid tühistanud mõjuva põhjuseta või eesmärgiga raskendada kaebajal tööde tegemist. Samuti ei vabasta väheste akende tühistamine kaebajat kohustusest järgida lepinguga vahetähtaegasid. Eritingimustes sätestati ehitustöödele olenevalt etapist 240300 päeva pikkused tähtajad. Üksikude 5-6 tunni pikkuste akende tühistamine (mille asemel on võimalik taotleda uut akent) ei ole tellijapoolne takistus.
7.5.Kontaktvõrgu saab ehitada enne rööbasteed. Hankelepingu täitmine ei lähtu sellest, mis on kaebaja hinnangul tööde loogiline järgnevus. Kaebaja ei pidanud hankelepingu järgi rööbasteed rajama.
7.6.VAKO on piisava põhjalikkusega uurinud, kas esineb ilmselgeid vastutust välistavaid asjaolusid, mille tõttu võiks tähtaegade ületamine olla vabandatav. Rikkumise vabandatavus peaks nähtuma mingist ilmselgest asjaolust. VAKO on poolte seisukohti hinnanud ja järeldanud, et viivitusi õigustavaid asjaolusid ei esine: 1) vähemalt kolme esimese vaheetapi tähtaja ületamise eest ei vastuta vastustaja (ega TTJA) vaid kaebaja ise; kaebajal ei saa Üldtingimuste p 7.3 alapunktidest tulenevalt olla ootust vahetähtaegade pikendamiseks selliselt, et esimeste vahetähtaegade korduvad rikkumised, isegi kui vastustaja ei ole neid leppetrahviga sanktsioneerinud, ei avaldaks enam mingit mõju järgmistele vahetähtaegadele ja hankelepingu täitmise lõpptähtajale; 2) lisatähtaeg kontaktliini ehitustöödeks oli antud alal, kui kaebaja oli juba hankelepingu järgsete tööde teostamisega kõikides tööde etappides mahajäämuses (VAKO otsus, p 9.5.3.); 3) lõpptulemusel rikkus kaebaja nii vastustaja poolt määratud kui ka enda poolt mõistlikuks peetud lisatähtaegu. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kõikide lisatähtaegade ületamine kõikide ületatud päevade ulatuses oleks vabandatav (vt VAKO otsus, p 9.5.4.).
7.7.VAKO on hinnanud dokumente, mis vaidlustusmenetluses esitati, ega ole leidnud sealt vabandatavaid asjaolusid. Kõik asjaolud, millega kaebaja viivitusi vaidlustusmenetluses õigustas, olid hankelepingu täitmise ajal vastustajale teada. Vastustaja ei oleks teinud leppetrahve, kui tähtaegadega viivitamine oleks põhjustatud vastustajast endast, TTJA-st, kolmandatest isikutest või vääramatust jõust. Selliseid takistusi hankelepingu tähtaegse täitmise puhul ei esinenud. Samas tuleks vaidlus halduskohtus hoida siiski hankija kaalutlusõiguse kontrollimise raames, mitte asuda tuvastama, milline olukord ehitusplatsil oli ja kuidas oleks kaebaja pidanud ehitustöid planeerima nii, et töödega tähtaegselt valmis jõuda.
7.8.VAKO ei eksinud, kui käsitles mh ka esimese kolme vaheetapiga seotud viivitusi, mille eest vastustaja leppetrahve ei teinud. Kaebaja ise möönab, et viivitused ühes vaheetapis (ehitustööde tegemisel) kanduvad automaatselt edasi järgmistesse etappidesse (kuna järgmise vaheetapi tähtaeg ei ole määratud kindlaks ajavahemikuna eelmise etapi lõpetamisest) (vt kaebuse p 17.1). Kui varasemate tähtaegade rikkumise eest vastutab kaebaja, siis ei saa kuidagi järeldada, et järgnevate seotud tähtaegade viibimine enam kaebaja rikkumine ei olegi. Kaebaja viide VÕS § 114 lg-le 1 ei toeta kaebaja positsiooni, sest VÕS § 114 on õiguskaitsevahend ja kohaldubki juhul, kui kohustust on rikutud.
7.9.Vahetähtajad on hankelepingu oluline tingimus. Kaebuse p-s 18 on kaebaja segamini ajanud lepingu olulise rikkumise ja lepingu olulise tingimuse. Riigikohtu lahendi nr 3-21-1733 p-s 20 on räägitud olulisest lepingu rikkumisest, mitte olulisest lepingu tingimusest. Vahetähtaegade pikkus oli Eritingimustes sätestatud. Seega pidid sellest ajakavast kõik pakkujad pakkumust koostades lähtuma (vt VAKO otsus nr 117-20/223372, p 13.2.). „Olukorras, kus hankija on sätestanud asjade tarnimiseks tähtaja, tuleb enamikul juhul nentida, et lepingus määratust pikemate tähtaegade sätestamine võinuks laiendada võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
8(19)
3-22-2653 alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Samuti tingib tähtaja muutmine enamasti lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.“1 Tähtaegade rikkumine mõjutab teiste kõrvaltöövõtjate tööd. VAKO viide RHS §-le 123 ei ole asjakohatu. Seda, kas tegemist on olulise lepingu tingimusega, saab tuvastada ka RHS § 123 lg 2 kriteeriumide järgi. Tingimused, mille muutmisel võib olla tegemist olulise lepingu muutmisega, viitavad a priori lepingu olulisele tingimusele.
7.10.Kompromiss ei välista kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Vastutaja tahe oli vähendada leppetrahvi summat, mitte leppetrahvi aluseks olnud rikkumise ulatust (vt hankija 16.08.2022 kiri, vaidlustuse lisa 16). VAKO on õigesti järeldanud, et kaebaja enda tõlgenduse järgi on pärast kompromissi sõlmimist muutunud vaieldamatuks erinevate vahetähtaegade rikkumine vähemalt 9 korral ja vähemalt 315 päeva.
7.11.Kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud „akende“ kasutamata jätmise teavitamiskohustust (vt vastustaja 15.12.2022 dokument, ptk II; kaebus p 9). VAKO ei kujundanud seisukohta, kas kaebaja kõrvaldamine selle rikkumise alusel oli õiguspärane, kuivõrd juba tähtaegade rikkumise tõttu on kõrvaldamise otsus õiguspärane. Samas oleks vastustaja otsus õiguspärane ka ainuüksi akendest loobumisest teavitamata jätmise tõttu. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta on teavitamiskohustust rikkunud neljal korral. Rohkem kui üks rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 punkti 8 koosseisu (vt VAKO otsus nr 30-22/242915, p 9.3.3). Kaebaja on rikkunud korduvalt kohustust, mille järgimine näitab tema usaldusväärsust lepingupartnerina. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et akendest loobumisest teavitamise kohustus ei ole oluline. Ka korduvad väikesed eksimused saavad tõstatada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuses ja tuua kaasa hankemenetlusest kõrvaldamise (vt direktiiv 2014/24/EL põhjenduspunkt 101; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-80, p 19), eriti kui tulevase hankelepingu eseme puhul on kesksel kohal kiire reageerimine ja tähtaegade järgimine. Ebaoluline on, kas aknad olid eraldatud ajale, mil lõigul parasjagu aktiivset liiklust polnud. Lepingu p 12.2.5 ei erista erinevaid aknaid ega sea leppetrahvi esitamiseks eeldust, et aken peab olema planeeritud ajale, mil muidu toimuks aktiivne liiklus.
7.12.VAKO on õigesti tuvastanud, et vastustaja on tuginenud kõrvaldamise otsuses kahele hankelepingu rikkumisele ja nende rikkumiste korduvusele, mistõttu piisab otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ühe rikkumise korduvast esinemisest juhul, kui vastustaja ei ole teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga.
7.13.Kõrvaldamine on proportsionaalne. Ebaoluline on, kui suurel osal viimase kolme aasta jooksul täidetud hankelepingul on rikkumise märge või kas kaebaja osutab parasjagu teisele hankijale sarnast teenust. VAKO on õigesti tuvastanud, et kõrvaldamise otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas vastustaja on andnud hinnangu kaebaja tegevusele teiste hankijatega sõlmitud hankelepingute täitmisel, mida kaebaja ei ole rikkunud (vt VAKO otsus, p 9.3.2.). Ebaoluline on, kui sarnased on hankelepingu, milles toimus rikkumine ja riigihanke alusel sõlmitava lepingu esemed (vt VAKO otsus, p 9.3.2). Ebaoluline on, et vastustaja on kaebajaga sõlminud hankelepingud riigihangete „Emajõe silla 10 kV kaablite ümberpaigaldamise projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 246193) ja „Tallinn-Laagri keskpinge kaablite asendamine“ (viitenumber 248758) raames. Esimese hanke puhul oli kaebaja peatöövõtjaks, kuid füüsilisi töid tegi teine ettevõtja. Mõlema hanke esemeks olid lihtsamad elektritööd, mille võrdlus kolmeaastase sidekaablite remondi ja hoolduse raamlepinguga ei ole asjakohane. Kaalutlusõigust teostades järeldas hankija, et nendes hangetes ei ole kaebaja kõrvaldamine Vt Rahandusministeeriumi juhis. Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras. Vääramatu jõud. Leppetrahv. Kättesaadav internetiaadressilt: https://fin.ee/uudised/rm-juhis-kuidas-saabkriisiolukorrashankelepinguid-muuta
9(19)
3-22-2653 proportsionaalne. Samas ei mõjuta see hinnang vaidlusalust riigihanget. Ebaoluline on, milline on kohaldatav leppetrahvide suhe võrreldes hankelepingu maksumusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-19-1000, p 8 ja nr 3-20-80, p 24).
7.14.Vastustaja on kolmanda isiku kõrvaldamist kaalunud ning jõudnud järeldusele, et kõrvaldamine pole põhjendatud (vt vastustaja 28.11.2022 dokumendi lisa 5). Asjakohatu on kaebaja märkus, et leppetrahv on makstud ning seega sisuliselt lepingu rikkumine heastatud. Kõrvaldamise otsustamisel ei oma tähtsust, kas vastustaja on kasutanud veel täiendavalt mingeid õiguskaitsevahendeid. Oluline on, kas varasemad rikkumised on tekitanud põhjendatud kahtluse, et sõlmitavat hankelepingut ei täideta nõuetekohaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-2336/45, p 15). Nagu VAKO selgitas, siis pole mingit alust väita, et kui kaebaja oleks neid asjaolusid vastustajale enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitanud, siis oleks kaebaja usaldusväärsus olnud vastustajale tõendatud ja kaebajat ei oleks hankest kõrvaldatud (vt VAKO otsus, p 9.3.2.).
8.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija on õiguspäraselt kõrvaldanud kaebaja vaidlusalusest hankest RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel. Täpsemalt on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja rikkus eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust oluliselt ja pidevalt, mistõttu oli kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest põhjendatud.
11.Nähtuvalt pakkumise kutse dokumendi punktist 4.3 kohaldub lihthankes RHS § 95 lg 4 p 8. Seega on VAKO õigesti märkinud, et hankija on ennast sidunud viidatud normiga (vt VAKO otsus, p 8). Tegemist on hankija kaalutlusõigusega ning pakkumise kutse dokumendid kui eelhaldusakt on hankijale järgimiseks kohustuslik. Vastasel juhul oleks tegemist läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega (vt RHS § 3 p-d 1-2).
12.RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
13.Vaidlust ei ole poolte vahel järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja ja hankija vahel oli 30.09.2020 sõlmitud riigihanke viitenumber 224087 tulemusena hankeleping nr 15163 (edaspidi Hankeleping); 2) hankija esitas 14.07.2022 kirjaga nr 14-2/30212 kaebajale leppetrahvi nõude summas 28 727,82 eurot seoses tööde teostamise tähtaja ületamisega (vt vaidlustuse lisa 14); 3) kaebaja esitas 01.08.2022 hankijale vastuväited 14.07.2021 leppetrahvi nõudele ning kompromissettepaneku tasuda leppetrahvi summas 5884,20 eurot (vt vaidlustuse lisa 15); 3) hankija 16.08.2022 kirjas nr 14-2/3021-2 „Leppetrahvi uuendatud nõue“ leiti, et „mitte mingil viisil nõustudes töövõtja vastuväidetega, vaid õigusrahu huvides ja tingitult soovist vältida pikale venivaid vaidlusi, võtab tellija töövõtja kompromissettepaneku vastu ja on nõus lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi nõuet vähendama summani 5884,20 eurot /.../“ (vt vaidlustuse lisa 16); 4) kaebaja tasus hankijale tähtaja ületamisega seoses leppetrahvi summas 5884,20 eurot; 5) hankija esitas kaebajale 17.09.2021 kirjaga nr 14-2/3569 leppetrahvi nõude summas 8000 eurot lepingu nr 15163 punkti 12.2.5. rikkumisest tulenevalt seoses liikluskatkestustest (telegrammi nr 69 raames 13/14.09; 14/15.09 ja 15/16.09; telegrammi nr 67 raames 16/17.09 liikluskatkestus) loobumisega ilma 3-päevalise etteteavitamiseta (vt 10(19)
3-22-2653 vaidlustuse lisa 17: dtl 809); 6) hankija pidas kaebaja tasudest kinni leppetrahvi 8000 eurot (vt vaidlustuse lisa 25; dtl 978); 7) hankija kõrvaldas 01.11.2022 otsuse punktiga 4.1.1. hankemenetlusest kaebaja, kuna pakkuja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl 690).
14.Kohus nõustub VAKO-ga, et RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused olid täidetud. Seejuures on VAKO õigesti leidnud, et vaidlusaluse hankija kõrvaldamise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks piisab ühe olulise lepingutingimuse olulisest või korduvast rikkumisest juhul, kui hankija ei ole teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga (vt VAKO otsus, p 9.4.). Sõltumata sellest, kas teine rikkumine on aset leidnud, on kõrvaldamise otsuse tegemiseks piisav, kui hankija on tuvastanud, et kaebaja on rikkunud korduvalt lepingu olulist tingimust. See tähendab, et VAKO-l puudus vajadus hinnata rikkumise 2 alusel kõrvaldamise otsuse õiguspärasust, kui rikkumise 1 tuvastamisel olid RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeldused täidetud. Sellest lähtuvalt asub kohus esmalt kontrollima, kas VAKO on tuvastanud rikkumise nr 1 esinemise ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et selle esinemisel oli kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus õiguspärane. Alles seejärel, kui kohus jõuab vastupidisele järeldusele asub kohus analüüsima rikkumise nr 2 alusel kõrvaldamise otsuse õiguspärasust.
15.RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeldused on järgmised: 1) kaebaja on rikkunud eelneva hankelepingu olulist tingimust; 2) eelnevat hankelepingut peab olema rikutud oluliselt või pidevalt (korduv olulise lepingu tingimuse rikkumine) ning 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, st täidetud peavad olema kõik eeldused. Kõrvaldamise aluse olemasolu ei too kaasa mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust 2 . Nii on ka Riigikohus selgitanud RHS § 95 lg 4 p 8 osas järgmist: „Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei ole õiguskaitsevahendit seoses lepingu rikkumisega võlgniku vastu võimalik rakendada, kui rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Seda laadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate
hankelepingutega.“ Rikkumine 1 (tähtajad)
16.Kohus nõustub vastustajaga, et vahetähtajad on Hankelepingu oluline tingimus. Oluliseks saab pidada lepingutingimust, millel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel ning mis muutus siduvaks nii pakkujatele kui ka hankijale endale pärast pakkumuse esitamise tähtaja möödumist, mil ükski pakkuja tingimuse õigusvastasust ei vaidlustanud. Seega saab ja tulebki lepingu tingimuse olulisust hinnata mh läbi selle võimaliku muutmise võimalusi analüüsides, nagu on teinud VAKO. Seetõttu ei ole asjakohatu VAKO viide RHS §-le 123. Vt Seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491 SE) juurde, lk 26, kommentaar punktile 98. Kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fca71dfee84a786aa0/Riigihangete+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus
vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733/58, p 15.
11(19)
3-22-2653 Siinkohal on oluline rõhutada, et VAKO ei ole hinnanud mitte seda, kas Hankelepingu muutmine tähtaegade osas oli lubatav ja õiguspärane, vaid tuvastanud, kas hankija kõrvaldamise otsuse aluseks olnud rikkumine oli Hankelepingu olulise tingimuse rikkumine. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole Hankelepingu muutmise küsimus.
17.Praegusel juhul on ilmne, et vahetähtajad olid siduvad hankelepingu pooltele ning nendel oli oluline roll juba pakkumise esitamise hetkel. Vastavalt riigihanke (viitenumbriga 224087) pakkumuse kutse dokumendi punktile 1.3. oli tööde teostamise tähtaeg 390 päeva lepingu sõlmimisest arvates. Samuti on vahetähtaegade pikkus sätestatud HD lisas 6 „Projekteerimise_Ehituse_töövõtulepingu_eritingimused“ (p 10) päevade pikkusena. Asjaolu, et lepingu täitmise tähtajad võivad olla olulised juba pakkumuse esitamisel, on kinnitanud ka kohtupraktika. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus sedastanud oma 18.05.2021 määruse nr 3-21-933 punktis 12, et ehitamine pingelises tempos võib olla kahtlemata keeruline, kuid pole välistatud; tähtaegu puudutavaid hanketingimusi ei ole põhjust pidada selgelt ebaproportsionaalseks; vaidlustatud sätetest ei tulene ebamõistlikke piiranguid hankemenetluses osalemisele. Seetõttu on VAKO õigesti järeldanud, et pingelised ehitustööde tähtajad võivad mõjutada pakkumuste esitamist ning vastavas valdkonnas tegutsevad isikud võisid pingeliste (vahe)tähtaegade tõttu loobuda riigihankes osalemast (vt VAKO otsus, p 9.8.).
18.Riigihangete registri andmetel sõlmiti leping 30.09.2020 ning täitmise tähtaeg oli 25.10.2021. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja pikendanud 19.10.2021 kirjaga nr 142/4003 Hankelepingu täitmise tähtaegasid (vt vaidlustuse lisa 12; dtl 909). Oma 01.08.2022 kirjas hankijale on kaebaja seisukohal, et ehitustööd on lõpetatud 11.12.2021 (vt vaidlustuse lisa 15; dtl 923), Tehnika-Endla NoBo vastavushindamise sertifikaat väljastati 16.12.2021, kasutuslubade hankimise vahetähtaegade ületamise eest on põhjendatud arvestada leppetrahvi perioodi 22.02. – 25.04.2022 eest (dtl 924) ning esitanud järgmise tabeli (vt vaidluse lisa 15; dtl 925):
19.Seega ka juhul, kui lähtuda kaebaja 01.08.2022 kirjas toodud seisukohtadest, siis sai kaebaja juurde täiendavaid tähtaegu mõnes tööetapis kuni 26.03.2022, s.o ca 5 kuud enam võrreldes algse tähtajaga, mis on oluline täiendav tähtaega. Lepingutingimuse hindamisel, 12(19)
3-22-2653 kas tegemist on olulise või ebaolulise tingimusega ei oma tähtsust, kas esialgsete vahetähtaegade rikkumise eest määrati leppetrahv või mitte, või mis põhjusel täiendavad tähtajad määrati.
20.Ekslik on kaebaja seisukoht, et lepingu olulise tingimuse määratlemisel omab tähtsust viivituses olnud tööosa maksumus. Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis lepingu olulise tingimusena määratlemine eeldab hinnangut, kas Hankelepingu pooltele siduv tingimus oli selline, mis võis mõjutada pakkumuse sisu ning kas sellise tingimuse muutmine oleks võimalik lähtudes RHS §-st 123. Küsimus viivituses olnud tööosa maksumusest seondub lepingu rikkumise olulisusega, mitte lepingu olulise tingimusega.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on Hankelepingu tähtaegu rikkunud (vt vaidlustuse lisad 14 ja 15; dtl 1066 ja dtl 1072). Küll aga on erinevad seisukohad pooltel, kas tegemist oli olulise rikkumisega. Arvestades, et RHS § 95 lg 4 p 8 eelduseks on olulise hankelepingu tingimuse oluline või pidev rikkumine, mis päädis mh leppetrahvi määramisega, siis saavad vaidlusaluse otsuse aluseks olla Hankelepingu selliste vahetähtaegade rikkumised, mille eest hankija on kaebajale leppetrahvi määranud.
22.Nähtuvalt 01.11.2022 kõrvaldamise otsuse punktist 4.1.1 on hankija kõrvaldanud kaebaja lihthankemenetlusest, kuivõrd kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi. Hankija selgitab vaidlusaluses otsuses mh, et riigihankes nr 224087 sõlmitud lepingu nr 15163 täitmisel rikkus kaebaja korduvalt ja oluliselt lepingu olulisi tingimusi lisatähtaegade ületamisega (13 korral kokku 1538 päeva, millest pikem tähtaja ületus oli 198 päeva ja lühem 21 päeva) (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl 690). Seega on hankija tuginenud kõrvaldamise otsuses Hankelepingu olulise tingimuse korduvale rikkumisele ja olulisele rikkumisele. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks piisab, kui hankelepingu olulist tingimust on pidevalt rikutud ning selle tulemusel on määratud leppetrahv. Seetõttu analüüsib kohus esmalt kas lisatähtaegade rikkumine oli pidev ning juhul, kui mitte, alles seejärel tuleb analüüsida, kas tegemist oli olulise rikkumisega.
23.Vastavalt Hankelepingu Eritingimuste p-le 2.3 kehtestati 4 tööde etappi ning Eritingimuste p-s 10 on igale etapile omakorda määratud vaheetapid. Vastustaja on õigesti märkinud, et seega ei saa vaidluse all olla, et Hankelepingu täitmine toimus etappides. Samuti on asjakohatu kaebaja väide, et vastustaja oli kunstlikult jaotanud tööd nelja etappi. Hankemenetluses (viitenumbriga 224087) pakkumust esitades pidi kaebaja olema sellest teadlik ning sellega ühtlasi arvestama. Kaebaja hanke alusdokumente ei vaidlustanud, mistõttu ei oma praeguses vaidluses enam tähtsust kaebaja hinnang hankemenetluse (viitenumbriga 224087) hankedokumentidele, sh sellele, kas tööde etappideks jagamine oli kunstlik või mitte. Hankelepingu Eritingimustes olid kehtestatud järgmised tähtajad:
13(19)
3-22-2653
Vt tabel vastustaja vastusest kaebusele, lk 3.
24.Vaidlus puudub, et kaebaja ületas vahetähtaegasid kõigis neljas vaheetapis (Tallinn-Balti, Tehnika-Endla, Tallinn-Balti (1.-2. tee) ning Endla-Kitseküla; vt vaidlustuse lisa 15, dtl 925). Hankija ei ole esimese kolme töö etapi (eelprojekti koostamine, ehitusloa hankimine ja tööprojekti koostamine) eest leppetrahvi kaebajale küll määranud, kuid on VÕS § 114 lg-st 1 lähtudes andnud kaebajale kohustuse täitmiseks täiendavad tähtajad, mis olid kohati isegi pikemad, kui kaebaja taotles (vt vaidlustuse lisa 6, dtl 1037; vaidlustuse lisa 12; dtl 1063). Siinkohal väärib märkimist, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas hankija andis VÕS § 114 lg 1 alusel mõistlikud täiendavad tähtajad või mitte, kuivõrd see on tsiviilõiguslik küsimus ning kohus ei hinda õiguskaitsevahendi õiguspärasust3. Veelgi enam, selle küsimuse ainetusele viitab asjaolu, et kaebaja ise on esitanud täiendavate tähtaegade ajakava hankijale (vt vaidluse lisa 11, lisa 1; dtl 1054) ning ka selles sätestatud tähtaegadest ei suutnud kaebaja kinni pidada (vt vaidlustuse lisa 15; dtl 1077).
25.Samas nõustub kohus kaebajaga, et kuivõrd esimestele vahetähtaegade rikkumistele ei ole hankija kõrvaldamise otsuses tuginenud ning nende rikkumiste eest ka leppetrahvi määratud, siis ei saa nende vahetähtaegade rikkumine olla vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks. Seda ei ole ka hankija väitnud ega oma otsuses nendele rikkumistele tuginenud. Küll aga mõistab kohus VAKO otsust viisil, et VAKO on analüüsinud esimesi
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17.
14(19)
3-22-2653 vahetähtaegade rikkumisi põhjusel, et nende järgimine tagab ka kõigis järgnevates töö vaheetappides sätestatud tähtaegade täitmise. Seda on selgesõnaliselt märgitud ka VAKO otsuses endas: „Puudub vaidlus, et esimese kolme vaheetapi vahetähtaegade rikkumise eest Hankija Vaidlustajale leppetrahve ei kohaldanud. Samas on nende rikkumistes veendumine oluline sellepärast, et töid teostatakse etapiviisiliselt ja juba esimeste vaheetappide tähtaegade rikkumine mõjutab järgmiste vahetähtaegade järgimist.“ (vt VAKO otsus, p 9.5.2.).
26.Vaidlusaluse hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb kohtul veenduda, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud4.
27.Hankija on 01.11.2022 kõrvaldamise otsuses (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl-d 690-691) leidnud, et kaebaja on vahetähtaegasid rikkunud 13 korral, st et hankija on vahetähtaegade rikkumisel tuginenud hankelepingu korduvale rikkumisele. Nimetatud 13 rikkumist on üles loetletud hankija 14.07.2022 leppetrahvinõudes kaebajale (vt vaidlustuse lisa 14; dtl-d 1066-1071).
28.Kohus nõustub vastustajaga, et meelevaldne on kaebaja järeldus, et hankija ei pidanud algseid tähtaegu kohustuslikeks. Hankeleping seab konkreetsed tähtajad, sh ka vahetähtajad igale neljale tööde etapile ning need olid täitmiseks kohustuslikud. Seda, et nimetatud vahetähtajad olid kaebajale kohustuslikud, on hankija selgitanud ka oma 28.04.2021 kirjas nr 14-2/1599 (vt vaidlustuse lisa 4; dtl 1026). Küsimus sellest, kas hankija pidas põhjendatuks lõppkokkuvõttes rakendada leppetrahvi esmasel vahetähtaegade rikkumisel (sellele kavatsusele on vastustaja viidanud oma 28.04.2021 kirjas nr 14-2/1599; dtl 1027) või mitte, ei väära Hankelepingu eritingimustes sätestatud vahetähtaegade siduvust lepingupooltele. Vastustaja on õigesti märkinud, et see, kas lepingu teine pool kasutab rikkumise puhul üht spetsiifilist õiguskaitsevahendit (leppetrahvi), ei muuda kohustuse rikkumist olematuks (VÕS § 100).
29.Hankija määras 19.10.2021 kirjaga nr 14-2/4003 (vt vaidlustuse lisa 12; dtl-d 1061-1063) täiendavad tähtajad järgmiselt: 1) T-Balti uute platvormide kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus; ehitusööd on lõpetatud hiljemalt 19.11.2021; 2) Tehnika 26 – Endla kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus; ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 30.10.2021; 3) T-Balti olemasoleva 4. ja 5. tee (uus 1 ja 2 tee) koos siirdega kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus (kuni Tehnika 26); ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 30.10.2021; 4) Endla-Kitseküla uue kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus; ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 27.10.2021. Samas kirjas hankija täpsustas, et tööde lõpuks loeme olukorda, kui kontaktvõrgu ehitustööd on nõuetekohaselt lõpetatud, kontaktvõrk on pingestatud ning on avatud elektrirongide liiklus. Lisaks on hankija oma vastuses kaebusele selgitanud, et sama kirjaga pikendas hankija proportsionaalselt ka ehitustöödele järgnevaid vaheetappe (vt vastustaja 29.12.2022 menetlusdokumendi leheküljel 5 olev tabel; dtl 1101). Hankija väidet kinnitab ka hankija 14.07.2022 leppetrahvi määramise nõue. 30. Hankija 14.07.2022 kirjaga määrati kaebajale leppetrahv 28 727,82 (vt vaidlustuse lisa 14; dtl 1067), kuivõrd rikuti täiendavaid (st hankija poolt 19.10.2021 antud) tähtaegasid 13 erineva töö puhul ehk vaheetapis. Seega on asjas tõendatud, et hankelepingu olulise tingimuse (vahetähtaegade) rikkumised olid korduvad ning seda ka peale hankija 19.10.2021 kirjaga määratud täiendavaid tähtaegu. Seda on kinnitanud ka kaebaja ise oma 01.08.2022 kirjas (vt vaidlustuse lisa 15; dtl 1077). Olukorras, kus hankija on tuvastanud, et kaebaja on varasemat hankelepingu olulist tingimust korduvalt rikkunud, puudub vajadus tuvastada, kas tegemist oli olulise rikkumisega. Seda on sedastanud ka VAKO märkides, et rohkem
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17.
15(19)
3-22-2653 kui üks rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu ning asja lahendamiseks pole vaja täiendavalt välja selgitada, kas lisatähtaegu rikuti sealjuures oluliselt. Sellest lähtuvalt on ka asjakohatu kaebaja väide justkui VAKO oleks leidnud, et igasugune tähtaja rikkumine tuleb lugeda oluliseks lepingurikkumiseks. Seepärast ei anna ka kohus praegusel juhul hinnangut sellele, kas tegemist oli olulise rikkumisega ning jätab kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.
31.Ekslik on kaebaja seisukoht, et poolte vahel sõlmitud kompromissiga on hankija nõustunud, et kaebaja ei ole ületanud tähtaegu hankija poolt etteheidetud ulatuses. Kohus nõustub VAKO seisukohaga (vt VAKO otsus, p-des 9.6.3-9.6.3.3.) ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).
32.Juhindudes RHS § 3 p-st 1 peab hankemenetlusest kõrvaldamise otsus olema proportsionaalne 5 . Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas korduvate rikkumiste eest peale täiendavate tähtaegade määramist vastutas kaebaja. Kuigi vastustaja on seisukohal, et käesolev vaidlus on muutunud tarbetult detailirohkeks, siis selgitab kohus, et selle on tinginud asjas tõendamiskoormuse jagunemine poolte vahel. „Tõendamiskoormus võlausaldaja poolt rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest.“7
33.Kohus nõustub vastustajaga, et tähtaja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Esmalt on vastustaja õigesti märkinud, et tehnilise kirjelduse (TK) punktist 9.5 tuleneb mh järgmine: „Kontaktvõrgu mastide paigaldamisel raudtee muldesse on piirangud ning Töö tegemisel tuleb arvestada olukorraga, kus ehitusplatsi on vaja jagada teiste tsoonis tööd tegevate Töövõtjatega (raudtee ehitaja, platvormi ehitaja vms).“ Seega pidi kaebaja pakkumust esitades arvestama, et töö on pingeline juba ainuüksi seetõttu, et samal töölõigul teostavad töid ka teised töövõtjad.
34.Kaebaja leiab, et ehitustööde valmimist takistasid kõrvaltöövõtjad. Asjakohatud on kaebaja väited sellest, et kõrvaltöövõtja LEONHARD WEISS OÜ polnud 28.05.2021 rööbasteed rajanud. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis hindab ta vahetähtaegade rikkumisi peale 19.10.2021, seega ka nende väidetavat vabandatavust. Samamoodi on asjakohatud väited seoses LEONHARD WEISS OÜ poolt tähtaja rikkumisega teostatud töödest, kuivõrd väidetavad rikkumised on toimunud enne 19.10.2021 ning seega ka enne seda, kui kaebaja esitas hankijale täiendava ajakava (vt vaidlustuse lisa 11, lisa 1; dtl 1054), millest, nagu on selgunud ei ole kaebaja kinni pidanud (vt vaidlustuse lisa 15). Kaebaja 02.01.2023 täiendavates seisukohtades on kõrvaltöövõtjatest tingitud takistustena esile toodud samad seisukohad, kui 19.10.2022 kaebaja kirjas hankijale (vt vaidlustuse lisa 11). Kuigi kaebaja on selgitanud, et töö spetsiifikast tulenevalt on rööbasteega paralleelse kontaktvõrgu rihtimine füüsiliselt võimalik ka enne rööbastee toppimist/rihtimist, siiski tulenevalt tööde tehniliselt koostoimimise vajadusest ei ole seda mõistlik/otstarbekas teha (vt kaebaja 02.01.2023 menetlusdokument, p 14). Eelnevast järeldub, et rööbastee rihtimine oli võimalik, mitte takistatud kõrvaltöövõtjast. 35. Kaebaja leiab, et ehitustööde valmimist takistas telegrammide tühistamine. Seejuures on kaebaja viidatud tühistatud telegrammid väljastatud enne 19.10.2021, mil määrati uued vahetähtajad, mistõttu ei vabanda need vahetähtaegadest (mis olid antud peale 19.10.2021) mitte kinni pidamist.
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 15. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus, p 16.
16(19)
3-22-2653
36.Kaebaja selgitab, et tellija on väljastanud telegrammid valdavalt märkusega, et töövõtja poolt tööde teostamine toimub kõrvaltöövõtja LEONHARD WEISS OÜ-le allutatult „kõikide Leonhard Weiss OÜ töörongile liikluseks vabal ajal kooskõlastades Leonhard Weiss OÜ tööüldjuhiga. Kaebaja selgitab, et sai tööd teha üksnes siis, kui kõrvaltöövõtjale see sobis. Siinkohal märgib kohus, et TK p 9.5 lõik 4 sätestab, et kui töövõtja ei saa paralleelprojektide teostajatega kokkuleppele (töövõtjad ei suuda ajakavade sünkroonimise ja töömaa piiritlemise osas jõuda kokkuleppele) võtab otsuse vastu tellija. Kaebaja ei väida, et ka tellija ei olnud nõus kõrvaltöövõtjaga kokkuleppe puudumisel sellist otsust tegema ning seetõttu esinesid takistused tööde teostamiseks tähtaegselt.
37.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et tõendamata on ehitustööde tähtaegade rikkumise peale 19.10.2021 vabandatavus; samuti leidis kohus, et ehitustööde täiendavaid tähtaegu rikuti kõigis neljas etapis, siis puudub vajadus asuda täiendavalt analüüsima, kas ka teistes töö etappides oli vahetähtaegade rikkumine vabandatav. Siinkohal märgib kohus siiski ära, et Hankeleping sätestas tähtaja kasutusloa, mitte ajutise kasutusloa väljastamiseks, mistõttu pole korrektne lähtuda ka kasutusloa hankimise tähtaegsusest, kui väljastatud ei olnud täiendava vahetähtaja jooksul (hankija poolt määratud vastavalt 18.01.2022, 29.12.2021, 28.01.2022 ja 25.01.2022) lõplikku kasutusluba.
38.Hankija ei ole rikkunud kaalutlusõigust. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal otsuses selgelt ära näidata, milles täpselt seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetset rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev6. Vastavad kaalutlused on nähtavad vaidlusalusest otsusest (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1). Kuigi hankija ei ole oma 01.11.2022 otsuses detailselt loetlenud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulise tingimuse korduvat rikkumist, siiski on kohus veendunud, et hankija 01.11.2022 otsuse aluseks on võetud hankija 14.07.2022 leppetrahvi nõue ja selles toodud põhjendused.
39.Kohus nõustub hankijaga, et vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Ebaoluline on, milliseid hankelepinguid on kaebajaga sõlmitud peale Hankelepingut (viitenumber 224087). RHS § 95 lg 4 p 8 eelduseks on justnimelt eelneva hankelepingu rikkumine. Samas on hankija vaidlusaluses otsuses selgitanud: „Ettevõtjat tundes on hankija seisukohal, et on väga suur tõenäosus, et samalaadsed rikkumised (tähtaja ületamised, teavitamata jätmised) hakkavad korduma ka praeguse lepingu täitmisel. Kuid praeguse hanke esemeks on sidekaablite remont ja hooldus, mis mh nõuab kiiret reageerimist riketele ja avariitöödele. Raudteel kui strateegiliselt tähtsal objektil peab rikked kiirelt ja operatiivselt kõrvaldama, sest igal viivitusel võivad olla soovimatud tagajärjed raudteeohutusele – rongiliiklused katkestused, avariiohtlikud olukorrad jne. Seega tähtaegade järgimine on siin lepingus eriti oluline. AllSpark OÜ varasemaid rikkumisi arvestades peab hankija liiga riskantseks sõlmida lepingut pakkujaga, kes pidevalt ei suuda lepingus märgitud tähtaegadest kinni pidada. Hankija ei saa usaldada AllSpark OÜ-d seda lepingut täitma ja peab vajalikuks ta lihthankemenetlusest kõrvaldada.“ Seega on hankija ära põhjendanud, kui olulised on korraldatud lihthankes tähtaegade järgimine ja kiiresti töödega valmis saamine, arvestades kaalul olevaid avalikke huve. Seega ei pea kohus vaidlusalust otsust ebaproportsionaalseks. Teabe küsimise kohustus
40.Kohus nõustub VAKO-ga (vt VAKO otsus, p 9.3), et hankija ei pidanud kaebajalt enne kõrvaldamise otsuse tegemist täiendavat seisukohta küsima või andma kaebajale võimalust oma usaldusväärsuse tõendamiseks, kuivõrd hankijal oli asjakohane teave juba olemas (mida on märkinud hankija ka oma 01.11.2022 otsuses (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa
VAKO 01.04.2019 otsus vaidlustusasjas nr 33-19/203234, p 21.
17(19)
3-22-2653 1; dtl 691) ning kaebuses välja toodud täiendav info kaebaja varasemate või hilisemate hankelepingute täitmise kohta ei saanud mõjutada vaidlusaluse haldusakti tulemust. Kohus ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus
41.Kaebaja on vaidlustanud ka kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse argumendil, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestades, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus oli õiguspärane, siis ei saa kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus, kuivõrd selle vaidlustamine ei aitaks kaebajat hankelepingu sõlmimiseni jõuda (HKMS § 44 lg 1). Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.
42.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune hankija otsus on õiguspärane ning ka VAKO otsuse tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
44.Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 10 880 (7968 + 2912) eurot (ilma käibemaksuta), mis koosneb õigusabist enne kohtuistungit 49,8 tundi 7968 eurot (ilma käibemaksuta) ning õigusabist seoses kohtuistungiga 18,2 tundi summas 2912 eurot (ilma käibemaksuta). Vaadates arvete spetsifikatsioone on kohtu hinnangul õigusabikulud teatud ulatuses põhjendamatud. Nii on 05.01.2023 arve nr TLL43300024 spetsifikatsioonis kirjas 29.12.2022 kaebusele vastuse koostamine, kliendiga kooskõlastamine, allkirjastamine kokku 9 tundi summas 1440 eurot. Samas on järgmisel real samal arve spetsifikatsioonil kirjas 29.12.2022 kaebusele vastuse koostamine haldusasjas nr 3-22-2653 kokku 5 tundi summas 800 eurot. Arvestades, et spetsifikatsioonis on toimingud järjestatud kronoloogiliselt, siis on arusaamatu, kuidas sai hankijal tekkida õigusabikulu kaebusele vastuse koostamisest kui vastus oli juba allkirjastatud ja kohtule esitatud. Seepärast loeb kohus selle põhjendamatuks kuluks. Lisaks nähtub 09.01.2023 arve nr TLL43300072 spetsifikatsioonilt, et kohtukõne teeside koostamisele on kulutatud kokku 16 tundi summas 2560 eurot. Samas nähtub 13.01.2023 arve nr TLL43300084 spetsifikatsioonist kohtukõne teeside koostamine 2,5 tundi (09.01.2023) summas 400 eurot. Seega kokku on hankija esindaja kulutanud kohtukõne teeside koostamise peale vähemalt 18,5 tundi. See on umbes sama palju, kui kaebusele vastuse koostamise peale kulunud aeg. Mahult on vastus kaebusele ja kohtukõne teesid sarnased, samas osaliselt on kohtukõne teesid oma sisult kattuvad vastusega. Seetõttu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud kuluks kohtukõne teeside koostamise eest 16 tundi. Seega loeb kohus hankija vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kokku 60,5 tundi (õigusabile enne istungit 44,8 tundi ja kohtuistungiga seotud õigusabikulu 15,7 tundi) summas 9680 eurot. Kohus mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 9680 eurot (ilma käibemaksuta).
45.Kaebaja vaidleb hankija menetluskuludele seoses kohtuistungiga vastu, pidades neid ülemäära suureks. Kaebaja hinnangul on põhjendatud menetluskulu üksnes 3 tundi ja 20 minuti. Seejuures on kaebaja oma 18.01.2023 menetlusdokumendis leidnud, et hankija 10.01.2023 menetluskulude nimekirjas on kajastatud järgmised toimingud: kaebaja 02.01.2023 seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga, kohtukõne teeside koostamine, kohtuistungi ettevalmistamine (kokku 22 tundi).
46.Esmalt märgib kohus, et kuigi kaebaja 18.01.2023 menetlusdokument on esitatud peale asja sisulise arutamise lõpetamist ning seega tähtaja rikkumisega. Samas on HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt kohtul kohustus hinnata menetlusosalise menetluskulude põhjendatust. Kohus 18(19)
3-22-2653 leiab, et hankija menetluskulud seoses kohtuistungiga on ülepaisutatud ning dubleerivad varasemaid toiminguid.
47.Kolmas isik taotleb kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 950 eurot (ilma käibemaksuta) (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik on kandnud õigusabikulusid kokku 5 tundi seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega, summas 950 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kolmanda isiku menetluskulusid põhjendatuks ja mõistlikuks, mistõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.