Xi kaebus Tartu valla kohustamiseks teha otsus kasutusteatise nr 2111301/14671 kohta ja teha kanne ehitisregistrisse Kaebaja – X
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Vastustaja – Tartu vald Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus ja teha Tartu vallale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
2.Mõista Tartu vallalt Xi kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 20 eurot.
3.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. mail 2023. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 14.09.2021. a ehitisregistri kaudu Tartu vallale kasutusteatise nr 2111301/14671 üksikelamu (ehitisregistri kood 120715046) kasutusele võtuks. X esitas 27.10.2021. a Tartu vallale taotluse kasutusteatise menetluse põhjendamatu viivituse lõpetamiseks ja haldusotsustuse tegemiseks (tl 5). Tartu Vallavalitsuse 26.11.2021. a vastuse nr 7-6/2667-2 (tl 6–7) kohaselt ei vasta elamu dokumentatsioon nõuetele ning taotlejale soovitati leida koostöös valla ehitusspetsialistiga lahendused elamu dokumentatsiooni õigusaktidega vastavusse viimiseks. Vastuse kohaselt võttis Tartu valla ehitusspetsialist Xi esitatud kasutusteatise 30.09.2021. a menetlusse ja saatis taotlejale taotluse kohta e-kirja lahendamist vajavate küsimustega. X esitas 01.10.2021. a kasutusteatise uuesti. Ehitusspetsialist saatis 04.10.2021. a taotlejale taotluse kohta e-kirja lahendamist vajavate küsimustega. X esitas 04.10.2021. a kasutusteatise uuesti. Ehitusspetsialist vaatas
kasutusteatise uuesti üle ja saatis 05.10.2021. a e-kirjaga taotlejale lahendamist vajavad märkused. X esitas 10.01.2022. a uuesti kasutusteatise, paludes see lugeda teavitatuks või väljastada haldusakt teavitatuks mittelugemise kohta, millele vastuseks saadeti 17.01.2022. a märkused. X esitas 02.08.2022. a uuesti kasutusteatise koos dokumentatsiooniga, mille kohta valla ehitusspetsialist saatis 04.08.2022. a märkused puuduste kohta kasutusteatises.
2.X esitas 31.01.2022. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu valla kohustamist lõpetada kasutusteatis nr 2111301/14671, kas teavitatuks lugemisega või mitte. Kaebaja leiab, et Tartu vald ei ole järginud kasutusteatise menetluses ette nähtud aega – ehitusseadustik (EhS) § 48 lg 2. Samuti pole Tartu vald menetluses järginud kehtivaid nõudeid, seadusi ja eelmise valla otsuseid.
3.Tartu vald esitas 07.03.2022. a vastuse kohtunõudele, selgitades, et Möldri kinnisasja (77301:003:0029) omanik esitas 14.09.2021. a Tartu Vallavalitsusele kasutusteatise nr 2111301/14671. Esitatud kasutusteatist ei olnud võimalik aktsepteerida kasutusteatisena, sest kasutusteatise objektiks olevat ehitist laiendatakse üle 33 protsendi. Nimetatud juhtudel tuleb esitada kasutusloa taotlus mitte kasutusteatis. Seega hakkas vallavalitsus kasutusteatist menetlema kasutusloa taotlusena. Vallavalitsus esitas 26.11.2021. a kirjas nr 7-6/2667-2 nõuded esitatud materjalide täiendamiseks. Kohtunõudele vastamise ajaks ei ole vallavalitsuse poolt esitatud märkused lahendust saanud.
4.Tartu Halduskohus jättis 09.03.2022. a määrusega (tl 14) kaebuse käiguta, kohustades kaebajat täpsustama kaebuse nõuet ja eesmärki.
5.X esitas 16.03.2022. a kaebuse täienduse (tl 15–16), selgitades, et kaebuse eesmärk on saada kinnitus, et kaebaja võib ehitist kasutada kasutusteatise alusel, ning et vastav teave kantakse ehitisregistrisse. Kaebaja õigusi rikub vastustaja poolne kasutusloa menetluse läbiviimine olukorras, mil kasutusloa taotlemine ei ole ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt vajalik.
6.Tartu Halduskohus võttis 24.03.2022. a määrusega (tl 45–46) halduskohtu menetlusse Xi kaebuse Tartu valla kohustamiseks teha otsus kasutusteatise nr 2111301/14671 kohta ja teha kanne ehitisregistrisse.
7.Tartu vald esitas 06.05.2022. a vastuse kaebusele (tl 52–55), taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
8.Tartu vald esitas 07.06.2022. a kohtule taotluse asjas menetluse peatamiseks, et teha täiendavaid uuringuid, millele vaidles kaebaja 17.06.2022. a menetlusdokumendis vastu.
9.Tartu Halduskohus jättis 21.06.2022. a määrusega (tl 73–74) vastustaja taotluse kohtumenetluse peatamiseks rahuldamata.
10.Kaebaja on kaebuse väiteid käsitlenud 23.05.2022. a, 16.06.2022. a, 17.06.2022. a, 02.08.2022. a, 05.08.2022. a ja 27.01.2023. a menetlusdokumentides.
11.Vastustaja on vastuväiteid kaebusele käsitlenud 07.06.2022. a, 18.07.2022. a, 11.08.2022. a, 12.01.2023. a ja 02.02.2023. a menetlusdokumentides.
12.Kohus otsustas 23.01.2023. a vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
Kaebaja nõue
13.Kaebuse käiguta jätmise järgselt esitatud kaebuse täpsustuses taotleb kaebaja kohustada Tartu valda lõpetama 14.09.2021. a esitatud kasutusteatis nr 2111301/14671, kas teavitatuks lugemisega või mitte lugemisega.
14.Tartu vald ei ole järginud kasutusteatise menetluses ette nähtud aega (ehitusseadustiku (EhS) § 48 lg 2. Tartu vald pole menetluses järginud kehtivaid nõudeid, seadusi ja eelmise valla (Tabivere vald) otsuseid. Kui kohalik omavalitsus otsustab kasutada EhS § 48 lg 6 erisust ning lähtutada kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest, siis EhS § 55 toob ära lõpliku nimekirja kasutusloa andmisest keeldumise alused.
15.Ehitis ei liigitu ühegi nimekirjas oleva põhjuse alla.
16.Puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, erivõi detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne (kohtulahend (3-17-1398).
17.Tartu vald ei ole järginud haldusmenetluse seadus (HMS) § 15 lg 2, § 3 lg 2. Tartu vald ei mõista laiendamise ja taastamise (EhS mõistes ümberehitamine) erinevust.
18.Tartu Vallavalitsuse poolt esitatud kasutusteatise puudused pole põhjendatud seadusliku alusega, on ebaproportsionaalsed, välja mõeldud ja lisanduvad iga korraga.
19.Kaebusele esitatud vastuses on esitatud valeväited.
20.Objekt asus enne valdade liitmist Tabivere valla alal. Algselt esitati ehitusloa taotlus hoone ümberehitamiseks olemasolevas piirdes. Edasiste uuringute tulemusena saadi olulist infot hoone tegelikku suuruse ja kuju kohta (kogu info on toodud ehitise ümberehitamise 15.08.2016 projektis). Projekti on kinnitanud nii Tabivere Vallavalitsus kui ka Keskkonnaamet. Tabivere Vallavalitsus oli nõus, et tegemist on ehitusseadustiku alusel ehitise taastamisega ehk ümberehitamisega kuid kuna ehitusluba on juba väljastatud, siis nad ei hakka seda tühistama ja ehitusteatist väljastama.
21.Vastavalt EhS § 4 lg 3 p 6 on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
22.Kuna tegemist on ümberehitamisega, siis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 piisab kasutusteatise ja ehitusprojekti esitamisest ning Tartu vald on alusetult algatanud kasutusloa sisulise menetluse.
23.Tegemist on ehitise taastamisega ehk ümberehitamisega, mitte laiendamisega üle 33%. Seda on korduvalt selgitatud ka Tartu Vallavalitsusele.
24.Tartu Vallavalitsuse väide, et nad menetlevad kasutusteatist, lähtudes kasutusloa taotlusele esitatavatest nõuetest pole seaduspärane. EhS § 48 lg 6 järgi tuli vallal anda haldusakt. Seega saab lähtuda kasutusloa menetluse tähtajast ja keeldumiste alustest, mitte aga ei laiene kasutusloa taotluse nõuded kasutusteatisele, mis oleks ehitusseadustiku peamise mõtte vastane.
Vastustaja vastuväited
25.Kaebusele esitatud vastuse kohaselt nõuab kaebaja Tartu valla kohustamist lõpetada kasutusteatise nr 2111301/14671 menetlemine kas teavitatuks lugemisega või mitte. Nii 31.01.2022. a dateeritud kaebuses kui selle 16.03.2022. a täpsustuses heidetakse vallale kõigepealt ette seda, et kasutusteatise menetlemisel ei ole kinni peetud seaduses sätestatud tähtaegadest. Selle etteheitega tuleb nõustuda. Samas aga ei oma nimetatud etteheide meie hinnangul tähtsust, sest üksikelamu (ehitusregistri kood 120715046) kasutusele võtmise lubatavuse küsimus tuleb otsustada kasutusloa taotluse alusel. EhS § 48 lg 2 on kohaldatav vaid nendel juhtudel, kui ehitise kasutamise alustamine on võimalik kasutusteatise alusel. Kuna aga see võimalik ei ole, siis ei oma ka tähtsust kaebaja viide ehitusseadustiku §-le 48 lg 6. EhS § 48 lg 5 asjaolude ilmnemine toob küll kaasa menetluskorra, mida rakendatakse kasutusloa puhul, kuid menetletakse ikkagi kasutusteatist ning otsustatakse, kas ehitise kasutamine lugeda teavitatuks või mitte.
26.Möldri kinnisasja (kü tunnus 77301:003:0029) omanik esitas 14.09.2021. a Tartu Vallavalitsusele kasutusteatise nr 2111301/14671. Esitatud kasutusteatist ei olnud võimalik aktsepteerida kasutusteatisena, sest kasutusteatise objektiks olevat ehitist laiendatakse üle 33 protsendi. Nimetatud juhtudel tuleb esitada kasutusloa taotlus, aga mitte kasutusteatis. Seega hakkas vallavalitsus kasutusteatist menetlema kasutusloa taotlusena ning esitas asjakohased nõuded meile esitatud materjalide täiendamiseks. Kuni käesoleva ajani ei ole valla poolt esitatud märkused lahendust saanud. Täpsemalt on neid küsimusi käsitletud 26.11.2021 kirjas nr 76/2667-2. Koos 14.09.2021 Tartu Vallavalitsusele esitatud kasutusteatisega nr 2111301/14671 esitati ehitusprojekt, mille osas oli 29.06.2015. a väljastatud ehitusluba nr 1512239/02374 ehitise rekonstrueerimiseks. Kasutusteatisega koos on esitatud selle ehitusprojekti muudatus, lisaks on esitatud veel üks ehitusprojekti muudatus, mis on digitaalselt allkirjastatud 04.10.2021. a Xi poolt, kuid Keskkonnaameti kooskõlastus puudub. Vastavalt käesoleval ajal kehtivale korrale esitati kasutusteatis ja kogu projektdokumentatsioon läbi ehitisregistri.
27.Menetluse käigus selgus, et taotleja on esitanud tegelikule olukorrale mittevastava dokumendi ehk kasutusteatise asemel oleks tulnud esitada kasutusloa taotlus. Ehitusprojekti muudatusega nähti ette hoone laiendamine üle 33%, mis on ehitusprojektis ekslikult sõnastatud taastamisena. Üksikelamu laiendamisel üle 33% on vajalik esitada ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt kasutusloa taotlus, aga mitte kasutusteatis. Ehitisregistri süsteem on ehitatud üles selliselt, et mahu suurendamisel üle 33% tuvastab ehitisregister automaatselt, et tegemist peab olema kasutusloa taotlusega, aga mitte kasutusteatisega. Ehitisregister tuvastab mahu suurendamisel üle 33% kasutusloa taotluse esitamise nõude vaid sel juhul kui andmete sisestamisel registrisse valitakse ehitustegevuse liigiks laiendamine. Antud juhul oli ehitustegevuse liigiks valitud ümberehitamine, kuid taotleja oleks pidanud valima laiendamise. Xi eksitus taotluse esitamisel ilmnes tema esitatud materjalide läbivaatamisel vallavalitsuses.
28.Tartu Vallavalitsus on lähtunud ehitisregistris olevatest andmetest. Ehitisregistri kohaselt on hoone 120715046 üksikelamu maht 662 m3, kuid näiteks projektdokumentatsiooni „ERAMU REKONSTRUEERIMINE. Muudatusprojekt. Eelprojekt. Möldri, Kärksi küla, Tabivere vald, Jõgevamaa (X ja Y) Disainprojekt OÜ, 15. august 2016“ kohaselt on hoone projekteeritavaks mahuks 1610 m3. Nimetatu ületab ehitusseadustiku lisas 2 sätestatud 33% määra, mistõttu ei ole võimalik loobuda kasutusloa omamise nõudest. Kui väita, et taastatakse varasematel aegadel olnud ehitise osi, siis tuleks tõendada ehitise varasem maht ehitusprojekti muudatuses.
29.Kaebus tuleks jätta rahuldamata põhjendusega, et kui kasutusteatist ei ole võimalik aktsepteerida põhjusel, et ehitise kasutusse võtmiseks tuleb esitada kasutusloa taotlus, siis on vaidlus ehitise kasutusteatisega teavitatuks lugemise või mittelugemise kohta ainetu. X ei ole vaidlustanud vallavalitsuse seisukohta kasutusloa nõutavuse kohta. Samuti ei ole vaidlustatud nõudeid, mida vallavalitsus on menetluse käigus esitanud. Kasutusteatise teavitatuks lugemine ei saaks hakata asendama kasutusluba (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsuse nr 317-1859 p-st 17).
30.Tartu Vallavalitsus pidas võimalikuks esitatud kasutusteatist menetleda ning ei nõudnud kasutusloa taotluse esitamist. Küll aga peeti vajalikuks lähtuda menetlemisel nõuetest, mis kehtivad kasutusloa taotlusele ning menetluse tulemusena koostada haldusakt, kus selgitatakse taotlejale tema taotluse läbivaatamisel kujunenud olukorda. Kaebajale saadetud e-kirjast nähtub kasutusteatise menetlemise jätkamiseks vajalike nõuete esitamine. E-kirjas on esitatud ka põhjendus kasutusloa omamise nõudele: „Juhin tähelepanu: olete esitanud kasutusteatise ehitise ümberehitamiseks, kuid tegelikult ehitusprojekti muudatus hõlmab ka ehitise laiendamist. Ehitisregistris aktuaalsetes andmetes on ehitise maht 662 m3 ja hetkel esitatava kasutusteatisega on see 1310 m3, mis tähendab, et ehitist laiendatakse üle 33% ning vajalik oleks olnud esitada kasutusloa taotlus. Sellega seoses lähtume käesoleva kasutusteatise menetlemisel kasutusloa taotlusele esitatavatest nõuetest.“.
31.Vastustaja pakub olukorra lahendamiseks kolm menetlusviisi, millest hindab kaebajale soodsaimaks teist varianti, mille kohaselt: „Hoonele (EHR kood: 120715046) on 29.06.2015 väljastatud ehitusluba nr 1512239/02374 ehitise rekonstrueerimiseks. Esitatud kasutusteatisega nr 2111301/14671 koos on esitatud ehitusloa saanud ehitusprojekt ja kaks erinevat ehitusprojekti muudatust. Ehitusloa saanud ehitusprojektis pole käsitletud laiendamist. Antud juhul omanik väidab, et hoone on olnud algselt suuremas mahus kui see on ehitisregistris. Tavapäraselt tuleb omaniku poolt esitada andmete esitamise teatis ehitisregistris ehitise andmete korrigeerimiseks ja pärast seda taotleda luba ümberehitamiseks/laiendamiseks läbi ehitisregistri. Antud juhul oleme alustanud kasutusteatise nr 2111301/14671 menetlemist ning rakendame ehitusseadustiku § 48 lg 6, mille kohaselt lähtume kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmise keeldumise alustest, kuna esitatud dokumentide põhjal on selge, et tegemist on hoone laiendamisega üle 33% hoone esialgselt kavandatud mahust. Kuna omanik ei ole esitanud andmete esitamise teatist koos piisava tõendusmaterjaliga varasemalt suuremas mahus olnud hoone kohta enne kui on taotletud ehitusluba, siis oleme nõus olukorda lahendama omaniku jaoks kergemal viisil. See tähendab, et omanik peab ehitisregistris kasutusteatisega nr 2111301/14671 koos esitama ehitusloa saanud ehitusprojekti ja ühe ehitusprojekti muudatuse (peab olema vormistatud vastavalt määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12), mis peab olema Keskkonnaameti ja Päästeameti poolt kooskõlastatud ning ehitusprojekti muudatuses peab olema ka piisav tõendusmaterjal varasemalt suuremas mahus olnud hoone kohta. Sellisel juhul oleks kasutusteatis nr 2111301/14671 esitatud õigesti, kus ehitustegevuse liigiks on märgitud ümberehitamine. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 p 6 kohaselt: ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.“
32.Vastustaja ei pea võimalikus vaidluse lahendamist kompromissiga ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtu seisukoht
33.Kaebaja on kaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud 27.10.2021. a e-kirja vallavalitsuse 26.11.2021. a vastusega, 19.02.2017. a allkirjastatud elamu 2016. a projekti ja Keskkonnaameti 20.02.2017. a nõusoleku.
34.Vastustaja on vastuväidete põhistamiseks kohtu nõudel esitanud elektrooniliselt haldusmenetluses kogutud materjalid, mille kohus on kohtuasja toimikusse välja trükkinud.
35.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
36.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on alates 14.09.2021. a ehitisregistri kaudu esitanud Tartu vallale kasutusteatise nr 2111301/14671 koos dokumentatsiooniga üksikelamu (ehitisregistri kood 120715046) kasutusele võtuks, mille tagastamist on vastustaja selgitanud 26.11.2021. a kirjas ja vallavalitsuse ehitusspetsialist 05.10.2021. a, 17.01.2022. a ja 04.08.2022. a e-kirjades.
37.Tartu Vallavalitsuse 26.11.2021. a vastuse (tl 6-7) kohaselt ei ole kaebaja ehitusspetsialisti 05.10.2021. a märkusi järginud, mistõttu tehakse kaebajale ettepanek ehitusspetsialistiga koostöö jätkamiseks.
38.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on teatist valla kirjades nimetatud dokumentatsiooniga neljal korral täiendanud, mis on tõendatud Tartu Vallavalitsuse 13.01.2023. a vastusega kohtunõudele ( tl 90-92).
39.Kohtu nõudel vastustaja esitatud haldusasja materjalidega on tõendatud kaebaja poolt 15.08.2021. a 17:24, 14.09.2021. a 21:16, 01.10.2021. a 13:57, 14.09.2021. a 21:18, 15.08.2021. a 17:25, 04.10.2021. a 16:04, 04.10.2021. a 17:11, 15.08.2021. a 17:25, 04.10.2021. a 14:18, 14.09.2021. a 21:18, 15.08.2021. a 17:24, 04.10.2021. a 16:04, 10.01.2022. a 14:52, 15.08.2021. a 17:25, 04.10.2021. a 14:18, 14.09.2021. a 21:18, 15.08.2021. a 17:24, 04.10.2021. a 16:04, 04.10.2021. a 16:39, 01.08.2022. a 17:30, 15.08.2021. a 17:25, 04.10.2021. a 14:18, 14.09.2021. a 21:18, 15.08.2021. a 17:24 allkirjastatud failide vastustajale esitamine. Samuti 01.10.2021. a, 04.10.2021. a ja 10.01.2022. a (kahe failina) kasutusteatise nr 2111301/14671 vastustajale esitamine. Kohtu arusaamisel on kaebaja samu faile osaliselt vastustajale esitanud korduvalt, mis nähtub failide allkirjastamise kuupäevadest ja kellaaegadest, mis osaliselt kattuvad.
40.Vastustaja esitatud haldusasja materjalidega on samuti tõendatud ehitusspetsialist E. Nõmme 30.09.2021. a 15:54, 04.10.2021. a 10:40, 05.10.2021. a 16:24, 17.01.2022. a 9:58, 04.08.2022. a 13:49 e-kirjadega kaebaja taotlustes esinevatele puudustele viitamine.
41.Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks kaebaja poolt vastustajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 kohase taotluse esitamise, millega HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algas vallas haldusmenetlus toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks.
42.Kohtu hinnangul on ehitusspetsialisti e-kirjadega tõendatud vastustaja poolt taotluse puuduste fikseerimine vastavalt HMS §-le 15.
43.Vastustaja ei ole kohtule esitanud HMS § 15 lõike 3 teises lauses nimetatud haldusorgani otsustust, kaebaja esitatud taotluse läbi vaatamata jätmise kohta seoses ehitusspetsialisti ekirjades nimetatud puuduste kaebaja poolt kõrvaldamata jätmisega.
44.Neil asjaoludel nõustub kohus kaebaja käsitlusega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisest vastustaja toimetatud haldusmenetluses.
45.Nii nagu halduskohtus, tuleb ka haldusmenetluses isiku kaebuse või taotluse põhjendamatu tagastamise vältimiseks ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks anda isikule enne taotluse või kaebuse tagastamist tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Õiguskirjanduses on sedastatud, et isiku suhtes ei tohi kohases menetluses käituda sõnamurdlikult.1 Alles siis, kui neid puudusi ei ole kõrvaldatud või neid ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg3).2 Käesolevalt on vastustaja ametnik ühelt poolt leidnud, et kaebaja taotluse saab läbivaatamatult tagastada, teisalt on vastustaja asunud õiguslikult miksima kasutusteatise ja kasutusloa menetlust, toimetades menetlust ametniku poolt, kes objektiivse õiguse kohaselt võib olla pädev kaebaja taotlust sisuliselt rahuldava haldustoimingu sooritamiseks, kuid kelle pädevus kaebajat koormava haldusakti andmiseks on enam kui küsitav ja kes tegelikkuses ei pruugi sellist haldusakti andnud olla.
46.Neil asjaoludel sai käesoleval juhul kohtu hinnangul vastustaja toimetatud haldusmenetlus lõppeda HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt, kas kaebaja taotletud toimingu sooritamisega või toimingu sooritamisest keelduva haldusakti kaebajale teatavakstegemisega või HMS § 43 lg 1 p 3 alusel haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Kusjuures HMS § 43 lg 2 kohustab sõnaselgelt vastustajat taotluse rahuldamata jätmise korral haldusakti andmiseks. Tõendid haldusakti andmise kohta tõendikogumis aga puuduvad.
47.Nagu eelnevalt osundatud, ei ole vastustaja temal lasuvat tõendamiskoormust arvestades (HKMS § 59 lg 1) täitnud ja tõendanud kaebaja taotluse alusel alustatud haldusmenetluse lõppemist HMS § 43 lõiketes 1 ja 2 sätestatud korras. Vastustaja toimetatud menetlus ei ole seetõttu õiguspärane.
48.Kaebaja on temal lasuvat tõendamiskoormust täites (HKMS § 59 lg 1) tõendanud 27.10.2021. a e-kirjaga (tl 5) esmase õiguskaitsevahendi kasutamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 mõttes enne kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist. Teisisõnu on kaebaja andnud vastustajale vastava selgitustaotluse esitamisega märku, et haldusmenetlust ei toimetata õiguspäraselt.
49.Vastustaja 26.11.2021. a vastus kaebaja avaldusele (tl 6-7) ei ole halduskohtu hinnangul käsitletav kaebaja taotluse alusel alanud haldusmenetlust lõpetava haldusaktina HMS § 43 lg 2 mõttes.
50.Seda ka põhjusel, et kaebaja poolt pärast nimetatud kuupäeva esitatud kasutusteatiste kohta ei ole vastavat haldusmenetluse lõplikku otsust samuti tõendikogumi kohaselt langetatud. Taotlus on käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga kohtule esitatud tõendite kohaselt n.ö käiguta jätmise staadiumis.
51.Samuti ei saa kohtule esitatud tõendite alusel järeldada, et vastustaja oleks jätnud lõppenud haldusmenetluses menetluse uuendamata kaebaja taotlusi läbi vaatamata jättes HMS § 44 sätestatule tuginedes. Teisisõnu ei ole vastustaja kaebaja korduvaid taotlusi jätnud läbi
Vt K. Merusk jt. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2013, lk 431. Vt A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 238.
vaatamata viitega, et kord juba esitatud ja rahuldamata jäetud taotluse suhtes ei saa haldusmenetlust uuendada, kuna ei esine varasemaga võrreldes uusi asjaolusid.
52.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Tartu vallas oleks siseste õigustloovate aktidega (valla põhimäärus, ehitusvaldkonda reguleerivad määrused) antud ehitusspetsialistile õigus ja pädevus vallavalitsuse nimel haldusaktide andmiseks.
53.Seetõttu ei saa kaebaja taotluste kohta kaebajale ehitusspetsialisti poolt saadetud e-kirjad olla käsitletavad kaebaja taotlust rahuldamata jätva haldusaktina. Selliseks järelduseks ei anna alust ka e-kirjade sisu, mis ei viita taotluse rahuldamata jätmisele e-kirjades taotluse puudustena käsitletud asjaolude kõrvaldamata jätmise motiivil.
54.Kohtupraktikas on sedastatud, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 11; 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17). Eespool nimetatud põhimõte laieneb ka kasutusteatistele (vt EhS § 48 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 18.12.2019 otsus asjas nr 3-17-1859, p 17) {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=302632405, 31.03.2023}.
55.Nagu eelpool käsitletud tõenditega tõendatud, ei ole vastustaja käesoleval juhul andnud haldusakti kaebajast kasutusteatise esitaja taotluse rahuldamata jätmise kohta, mistõttu esineb halduskohtu hinnangul alus kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
56.Vastustaja on kaebaja taotluse alusel kohtu hinnangul õigusvastaselt jätnud sooritamata kaebaja taotletud toimingu. Vastustajale tuleb RVastS § 6 lg 4 alusel seetõttu teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
57.Vastustaja vastuväidete kohaselt on ta kasutusteatise menetlemise asemel õigeks pidanud menetleda kaebaja taotlust kasutusloa taotlusena (ehitusseadustiku 5. peatüki 1. jagu ja 2. jagu).
58.Kohtule esitatud tõenditega ei ole kohtu hinnangul vastustaja tõendanud ka kasutusloa menetluses menetlust lõpetava kaebajat koormava haldusakti andmist.
59.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vastustaja kaalutlusõigus redutseeritud nullini. Seetõttu peaks vastustaja kaebaja taotluse õiguspäraseks menetlemiseks määratlema kaebajale üheselt mõistetavalt puudused taotluses ja seejärel puuduste kõrvaldamisel toiminguga (sh tegevusetusega) aktsepteerima taotluse või andma haldusakti kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta.
60.HKMS § 158 lõike 3 viimane lause keelab kohtul kaalutlusõiguse teostamise haldusorgani eest. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses (tl 53) välja pakkunud parima viisi kuidas tekkinud olukord lahendada (käesoleva otsuse p 31). Kaebaja on 23.05.2022. a kohtule adresseeritud e-kirjas (tl 56) vastustaja oferti aktsepteerinud, tõdedes, et ta on sellist lahendust vastustajalt taotlenud alates esimesest taotluse esitamisest.
61.Vastustaja on 12.01.2023. a vastuses kohtunõudele (tl 90) omaks võtnud, et kaebaja 02.08.2022. a kasutusteatise suhtes ei ole lõplikku otsust tehtud. Kohus märgib neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel viimase vahemärkusena vastuseks pooltele, et vastustajal tuleb kaebaja taotluse esitamisega alguse saanud haldusmenetluses võtta juhtiv roll ja teha vajalikud
62.Kaebaja heidab vastustajale ette õigusvastast viivitust taotluse lahendamisel, viimati 17.06.2022. a menetlusdokumendis (tl 71). Vastustaja on kaebusele esitatud vastuse punktis 3 kaebaja etteheitega nõustunud (tl 52). Kohtu hinnangul ei ole viivitus menetluses iseseisvaks kaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja osundab samuti võrdsusõiguse rikkumisele, viimati 27.01.2023. a menetlusdokumendis (tl 94). Kohus nõustub, et vastustaja on jätkuvas õigusvastses tegevusetuses, mis annab iseseisva aluse kaebuse rahuldamiseks. Üldise võrdsusõiguse maksiimi kohaselt tuleb võrdselt kohelda võrdseid. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja viited võrdsusõiguse rikkumisele piisavad, et pidada vastustaja toimetatud haldusmenetlust võrdsusõiguse printsiipi rikkuvaks.
63.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse täielikult, tehes vastustajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
64.Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetluskulud kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1), mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (tl 17).
65.Kaebaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.