Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 30. märts 2023, Tartu 3-20-1244
Haldusasi
J.T.e kaebus Viru Vangla poolt ravimite andmisega hilinemisega ning arstiabi andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2022. a otsus J.T.e ja Viru Vangla apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja J.T. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2022. a otsus osas, milles mõisteti Viru Vanglalt J.T.e kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitis 300 eurot seoses 22. aprillil 2020 arstiabi andmata jätmisega. Teha selles osas uus otsus, millega jätta vastavas osas kaebus täielikult rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
2.Jätta J.T.e vastuapellatsioonkaebus täielikult rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. mai 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetaval J.T.el on diagnoositud migreen ja peavalusündroom ning kõrge vererõhk, mille raviks on talle välja kirjutatud ravimid.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas J.T. kaebuse, milles palus välja mõista talle hüvitis 4000 eurot seoses sellega, et talle ei antud erinevatel päevadel migreenivastaseid ravimeid õigeaegselt,
st hommikul. Need anti talle neil päevadel alles kella 16.00 paiku. Samuti ei antud talle 22. aprillil 2020 vältimatut meditsiinilist abi seoses peavalu, kõrge vererõhuga ja ninaverejooksuga.
3.Tartu Halduskohtu 30. märtsi 2022. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 100 eurot seose neljal korral migreenivastase ravimi andmise hilinemisega ning 300 eurot seoses arstiabi andmata jätmisega. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kaebaja taotles kahju hüvitamist migreenivastaste ravimite andmata jätmisega neljal korral –
16.märtsil, 30. märtsil, 6. aprillil ning 20. aprillil 2020. Ravimid sai ta neil päevadel kätte alles kella 16.00 paiku ning 20. aprillil 2020 kell 12.16. Kohus järeldas, et vastustaja möönab, et kaebaja ei saanud ravimit neil kuupäevadel. Seda, et kaebaja ei saanud enda palvel ravimeid neil kuupäevadel hommikul, vaid mõni tund hiljem, kinnitavad ka tema pöördumised vanglale ning vangla vastused, kus ravimite puudumist ei eitatud, vaid lubati ette võtta vajalikke meetmeid. Kohus leidis, et sellega rikkus vangla vangistusseaduse (VangS) § 49 lg-t 1, § 52 lg-t 1 ja 52 lg-t 2, mis reguleerivad tervishoiuteenuse osutamist vanglas ning sätestavad kohustuse pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires. Samuti rikuti VangS § 41 lg-t 1, mis kohustab kinnipeetavat kohtlemiseks viisil, mis kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui kinnipidamisega paratamatult kaasnevad.
3.2.See, et kaebaja koostas nimetatud kuupäevadel vanglale mitmeid pöördumisi, millest ei nähtunud kaebusi seoses peavaluga ning seda ei nähtu ka tervisekaardist, ei lükka ümber kaebaja väiteid tugeva peavalu esinemise kohta. On võimalik, et pöördumised olid esitatud neil päevadel pärast seda, kui kaebaja oli hiljemalt kella 16.00 paiku ravimid juba saanud. Kohtumised meedikuga toimusid samuti pärast ravimite saamist või siis puuduvad kohtumiste märgete juures andmed kellaaja kohta.
3.3.Vastustaja väitis, et kaebajale olid kogu aeg kättesaadavad valuvaigistid, mistõttu oleks ta saanud neid küsides nendega peavalu leevendada. Kohus tegi viitega internetileheküljele kindlaks, et retseptita valuvaigistid leevendavad mõnel inimesel kerget migreenivalu, kuid tugev valu vajab spetsiifilisemaid retseptiravimeid. Arvestades seda, et kaebajale oli arsti poolt määratud migreenivastane ravim, mitte tavaline valuvaigisti, leidis kohus, et kaebajale ei saa ette heita valuvaigistite küsimata jätmist.
3.4.Võttes arvesse rikkumise kestvust, vastustaja süü vormi ja kaebajale tekkinud tagajärgi, pidas kohus põhjendatud hüvitise suuruseks 100 eurot.
3.5.Seoses arstiabi andmata jätmisega 22. aprillil 2020 viitas kohus VangS § 53 lg-le 1, mlle järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Kohus leidis, et vaidlus puudus selles, et sel kuupäeval hakkas kaebaja alates kella 11.00 end halvasti tundma (tekkis ninaverejooks ja tugev peavalu) ning kaebaja kutsus korduvalt vanglaametnike kaudu endale arstiabi, kuid seda ei saanud. Kohus leidis, et arstiabi vajadus oli vältimatu. Kaebajal on diagnoositud hüpertoonia. Selliste sümptomite esinemine nagu ninaverejooks ja tugev peavalu viitab sellele, et vererõhk on kõrge. Tegemist on ohtliku olukorraga, kuna mingil põhjusel pole kasutataval ravimil enam vajalikku toimet. Üldteada on fakt, et kõrge vererõhu tagajärjel võib saabuda inimesel infarkt või insult. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 lg 1 järgi on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seetõttu ei nõustunud kohus vastustajaga, et kuna kaebajale oli määratud hüpertoonia ravi, ei vajanud ta tervishoiutöötaja sekkumist.
3.6.Kohus nõustus kaebajaga, et vältimatu arstiabi andmata jätmine põhjustas talle füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Vastustaja oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes raskelt hooletu, kuna seadis ohtu kaebaja elu. Kohaseks hüvitise suuruseks pidas kohus selle eest 300 eurot.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus leidis, et ei saa väita, et migreeni põdeval isikul piisab valuvaigistite või muude apteegi käsimüügis olevatest ravimitest, et täielikult vabaneda migreeni sümptomitest. Sealjuures viitas kohus lehelt www.alternatiivravi.ee pärinevale infole. See veebileht kuulub Alternatiivravi OÜ-le, kes ei ole tervisehoiuteenuse osutaja ning selle juhatuse liikmed pole tervishoiutöötajad. Seega ei ole sealt pärinev info usaldusväärne.
4.2.Kohus pole järjekindel, kuna ühelt poolt peab ta usutavaks, et kaebajal oli vaidlusalustel päevadel tugev peavalu, aga teisalt peab võimalikuks, et see võis olla õhtuks taandunud. Kaebaja taustategevus arvestades (kirjutas pöördumisi) on tõenäoline, et tema peavalud olid mõõdukad ning ta oleks pidanud proovima neid leevendada käsimüügivaluvaigistitega, mis olid vanglalt küsides kättesaadavad.
4.3.Kaebaja terviseseisund ei vastanud 22. aprillil 2020 vältimatu abi vajadusele. On üldteada, et kõrge vererõhu tunnet ning ninaverejooksu püütakse esmalt leevendada käepäraste koduste vahenditega (rahulik olek, jahe kompress jne). Kaebajal oli ligipääs külmale kraaniveele. Kaebaja haigusseisund taandus ise. Talle ei tekkinud kahju sellest, tervishoiuteenuse osutaja kohe ei ilmunud.
5.J.T.e vastuapellatsioonkaebuses ei nõustuta välja mõistetud rahalise hüvitise suurusega ning palutakse välja mõista hüvitisena 4000 eurot.
6.J.T.es vastuses vangla apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
6.1.Käsimüügiravimid ei ole kaebaja migreenipeavalu puhul tõhusad. Kaebaja teab seda oma kogemusest.
6.2.Kaebajal oli 22. aprillil 2020 ülikõrge vererõhk. Vabaduses oleks ta kutsunud endale kiirabi.
7.Viru Vangla vastuses J.T.e apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebustest kuulub osaliselt rahuldamisele vaid Viru Vangla apellatsioonkaebus.
9.Viru Vangla väidab, et kaebaja oleks võinud neil neljal korral, mil ta ei saanud migreenivastaseid ravimeid õigeaegselt hommikul, küsida selle asemel valvuritelt käsimüügiravimina müüdavaid valuvaigisteid peavalu leevendamiseks. Sellega oleks kaebaja saanud tekkinud kahju ära hoida. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebajale olid arsti poolt ette nähtud konkreetsed migreenivastased ravimid. See näitab, et kaebaja vajas just spetsiaalseid ravimeid ning vastavalt kinnitab see asjaolu, et tavalised käsimüügis olevad valuvaigistid ei ole migreenivalu leevendamiseks piisavad. Seetõttu ei saa käsimüügiravimite küsimata jätmist kaebajale ette heita.
10.Ka asjaolu, et kaebaja suutis samadel päevadel õhtusel ajal kirjutada pöördumisi vanglale, ei välista peavalu esinemist varem. Tegemist ei ole vastuolulise olukorraga. Peavalu võis leevendada lõpuks (enamikel päevadel kella 16.00 paiku) saadud vajalik migreeniravim.
11.Seoses vangla osutusega, et halduskohus on tuginenud ebapiisavale tõendile, nõustub ringkonnakohus, et halduskohus oli valuvaigistite sobilikkust migreenivalude leevendamiseks hinnates viidanud veebilehele, mis ei ole koostatud tervishoiuteenuse osutaja poolt ega
käsitatav kohtumenetluses usaldusväärse tõendina. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde tõendid, millest nähtub, et Alternatiivravi OÜ-l puudub seos tervishoiuteenuse osutamisega. Samas nendib ringkonnakohus, et selle tõendi asjakohatus ei muuda ringkonnakohtu eeltoodud seisukohti. Seega on halduskohus hoolimata ebapiisavale tõendile viitamisest jõudnud lõppkokkuvõttes õigele tulemusele.
12.Samuti väidab vangla apellatsioonkaebuses, et halduskohus on liialdanud 22. aprillil 2020 esinenud olukorra kirjeldusega ning järeldusega, et kaebaja jäeti vältimatu abita. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja arsti vastuvõtul järgmisel päeval (23. aprillil 2020). Tervisekaardi väljavõttes on märgitud, et kaebaja oli eile tundnud, et vererõhk on kõrge ja soovis, et keegi tuleks vereõhku kontrollima, ninast jooksis verd ja pea valutas, kuid valvuritelt tablette ei soovinud. Momendil vereõhku kontrollida ei soovinud (tl 27). Sellest väljavõttest nähtub, et kaebaja ei soovinud otseselt meditsiinilist abi (ravi), vaid lihtsalt vererõhu kontrollimist. Kaebaja on küll enda erinevates seisukohtades kirjeldanud oma terviseseisundit vältimatut abi vajanud seisukorrana, kuid tervisekaardi väljavõte seda ei kinnita. Lisaks tervisekaardis kajastatud asjaolule, et kaebaja ei soovinud abi, vaid üksnes vererõhu mõõtmist, räägib kaebaja väidete vastu ka see, et tervisekaardist nähtuvalt paranes tema tervislik olukord juba järgmiseks päevaks niivõrd hästi, et ta ei soovinud enam isegi enda vererõhu mõõtmist. Samuti ei soovinud ta valvuritelt tablette enda olukorra leevendamiseks. TTKS § 5 järgi eeldab vältimatu abi andmine seda, et abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Olukorras, kus isik tundis end järgmisel päeval niivõrd hästi, et ei soovinud isegi vererõhu mõõtmist ja tema tervis normaliseerus ilma kõrvalise abita, saab tagantjärgi öelda, et tegemist ei olnud vältimatut abi vajava olukorraga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja on võrdlemisi noor inimene (sündinud 1983, vt tl 1) ning talle on määratud ravimid nii kõrge vererõhu kui peavalu vastu (tl 9 ja 59). Seega oli kaebaja tervislikku seisundit arstide poolt kontrollitud ning määratud talle vajalikud ravimid. Seda ning kaebaja vanust arvestades ei ole tõsiseltvõetav, et kaebaja pidas tõepoolest 22. aprillil 2020 esinenud peavalu ning ninaverejooksu tõttu enda elu ohus olevaks.
13.Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja jäeti ilma vältimatust abist. Kaebaja jäi küll ilma meditsiinilisest terviseseisundi kontrollist (vererõhu mõõtmisest), kuid tervisekaardi andmed ei kinnita, et kaebajale oleks sellest tekkinud negatiivseid tagajärgi. Veelkord kordab ringkonnakohus, et järgmiseks päevaks oli kaebaja olukord paranenud niivõrd, et ta ei soovinud enam isegi enda vererõhu mõõtmist. Seega hoolimata sellest, et vanglale võib ette heita VangS § 52 lg 2 rikkumist (arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit), ei ole sellisest käitumisest tekkinud kaebajale kahju tema tervise kahjustamise näol. Kokkuvõttes oli tegemist seega väheintensiivse õiguste rikkumisega. Kaebajale on selgitatud, miks õde vaidlusalusel kuupäeval tema juurde ei tulnud (kuna pereõde ei saanud tulla, andis ta info valveõele, kuid ütles ekslikult valveõele teise isiku nime) ja tema ees on vabandatud (tl 28). Kujunenud olukorras peab ringkonnakohus kaebajale esitatud vabandust igati piisavaks õigusvastase käitumise heastamiseks. Rahalise hüvitise nõue ei kuulu
22.aprilli 2020. a intsidendiga seoses seega rahuldamisele.
14.Kokkuvõttes kuulub vangla apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, 22. aprilli 2020. a intsidendiga seoses. Rahalise hüvitise väljamõistmine sellega seoses on põhjendamatu ning halduskohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele. Kuna vangla on möönnud enda käitumise
õigusvastasust ning kaebaja ees vabandanud, ei ole vajalik vangla käitumise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis. Ülejäänud osas, st neljal korral migreenivastase ravimi õigeaegse andmata jätmisega seoses vangla apellatsioonkaebus ülal p-des 9-11 toodud põhjendustel rahuldamisele ei kuulu.
15.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata. Kaebaja on väljendanud küll rahulolematust väljamõistetud hüvitise suurusaga, ent ei esita selgeid põhjendusi, miks on summa liiga väike. Ringkonnakohtu arvates vastab migreeniravimite õigeaegse andmata jätmisega halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurus rikkumise intensiivsusele ning on kooskõlas kohtupraktikas kinnipeetavate ja vanglate vahelistes vaidlustes tavapäraselt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusega. Seepärast ei näe ringkonnakohus selles osas hüvitise suurendamiseks alust. Mis puudutab 22. aprilli 2020. a intsidendiga seotud hüvitise suurust, siis selles osas leidis ringkonnakohus p-s 12-13, et õiguste rikkumise hüvitamine rahas pole üldse põhjendatud.
16.Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole ringkonnakohtule esitatud, seega menetluskulude jagamist otsuses lahendama ei pea.
17.Kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ehkki vaidlus käib kaebaja tervise kahjustamise üle, on ilmselge, et võimalik tervisekahju ei olnud suur. Ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks tekkinud püsivaid tervisekahjusid. Väidetavalt halva terviseseisundi kestus oli lühiajaline. Kaebaja soovitud summa 4000 eurot on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena jääb hüvitise suuruseks 100 eurot. Neid asjaolusid arvestades, samuti seda, et asja materjalid on küllaltki mahukad ning kaebaja on saanud oma seisukohti väljendada korduvalt, ei pea ringkonnakohus asjas istungi korraldamist vajalikuks. See taotlus jääb rahuldamata.
18.Kaebaja on kaebuse esitamisel taotlenud kohtulahendites enda nimi initsiaalidega (tl 4). See taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.