Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 10. veebruar 2021, Tartu 3-20-1244 J.T. kaebus Viru Vangla tegevusetusega (ravimipinalite täitmata jätmise ja vältimatu abi andmata jätmine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määrus J.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja J.T. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.T. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Asendada käesoleva kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi lahendis initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 4000 euro hüvitamiseks seoses sellega, et ajavahemikul 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta maini oli peaaegu igal esmaspäeval kaebaja ravimipinal meditsiiniosakonnas, kus see täideti ravimitega ning seetõttu sai kaebaja temale määratud ravimeid manustada alles kella 16 ajal. Kaebaja on esitanud Viru Vanglale kuupäevade 16. märts 2020. a, 30. märts 2020. a, 6. aprill 2020. a ja 20. aprill 2020. a kohta ka kahjunõuded, mis on jäänud vangla poolt tähtaegselt lahendamata. 22. aprillil 2020. a ei osutatud kaebajale vältimatut abi.
2.Tartu Halduskohus tagastas 19. oktoobri 2020. a määrusega (resolutsiooni p 1) J. T. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Määruse põhjendused olid järgnevad.
2.1.Kaebaja ei vaidlusta vangla avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust, vaid tervishoiutöötaja poolt osutatud teenuse kvaliteeti ehk vaidlus käib sisulise tervishoiuteenuse osutamise üle vanglas. Tervishoiutöötaja (vangla õe) poolt ravimipinalite täitmine ravimitega on tervishoiutöötaja tegevus isiku ravimisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 mõistes.
2.2.Kohtu hinnangul tuleb ka 22. aprillil 2020. a toimunud intsidendi lahendamisel võtta aluseks tavapärane tervishoiuteenuse kahju hüvitamise menetluse kord.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu
19.oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni p 1. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
3.1.Kaebajal on etteheiteid Viru Vangla avalik-õigusliku tegevuse osas seoses vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1, § 133 ja Viru Vangla kodukorra p-de 20.7 ja 20.4 täitmisega.
3.2.Viru Vangla kodukorra p 20.7 kohaselt annavad kinnipeetavatele ravimeid osakonna valvurid. Käesoleval juhul ei korraldanud vanglaametnikud esmaspäeviti ravimite andmist korrektselt. Ravimipinalid täideti ja toodi eluosakonda alles kell 16. Tegemist on vangla halva töökorraldusega.
3.3.Abita jätmise osas ei täitnud valvurid VangS § 133 ja Viru Vangla kodukorra p-i 20.4. Kaebajal tõusis 22. aprillil 2020. a vererõhk ja pulss ülikõrgeks, tekitades ninaverejooksu ja tervisliku seisundi olulise halvenemise. Väidetavalt teavitasid valvurid kaebaja meditsiinilise abi vajadusest vangla meditsiiniosakonda, kuid seda tehti alles 3 tundi ja 18 minutit peale abi palumist ja teist korda 10 tundi hiljem. Meedik ei tulnud. Kaebaja ei ole kindel, kas ja kuidas valvurid tegelikult meedikut teavitasid ega ka seda, miks meedik kaebaja juurde ei tulnud.
3.4.Praegusel juhul on tegemist vangla juhtkonna tegevusetusega vangla töökorralduse muutmisel ja valvurite laiskusega.
4.Viru Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Viru Vangla hinnangul on halduskohus kaebus eseme õigesti sisustanud ning leidnud, et tegemist on osaga vangile tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisest. Ka määruskaebuses märgib kaebaja ise, et ta ei saanud pinalist ravimit seetõttu, et ravimipinal oli meditsiiniosakonnas. Vanglaametnik saab vangile manustamiseks anda ainult neid ravimeid, mis on meditsiiniosakonna poolt ametnikele konkreetse vangi pinaliga edastatud. Vangla kontekstis on ravimite määramine arsti poolt ja hiljem nende ravimite jõudmine valvemeeskonna kätte, kes saab need vangile manustamiseks anda, sama tervishoiuteenuse osutamise protsessi osad. Samuti on tervishoiuteenuse osa see, kui meditsiinitöötaja ei hinda vangi terviseseisundit erakorralist abi vajavaks ja ei tule viivitamatult vangi juurde. Seega on Viru Vangla hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et nendegi episoodide kontroll ei allu halduskohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada, sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst muu hulgas kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja ravima neid vanglas olevate võimaluste piires.
Samuti sätestab VangS § 491 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2, et tervishoiuteenuse vajalikkuse üle otsustab vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Seega otsustab kaebaja ravi (sh tabletiravi) ja selle andmise aja üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Halduskohus on seetõttu õigesti selgitanud, et ravimipinalitesse ravimi panemine on tervishoiutöötaja tegevus ravimisel TTKS § 2 lg 1 mõistes. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe. Selline vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt RKHKo 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9).
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga praegusel juhul kohtutoimikus sisalduvatest tõenditest võimalik hinnata seda, kas kaebajal jäid 16. märtsil 2020. a; 30. märtsil 2020. a; 6. aprillil 2020. a ja 20. aprillil 2020. a ravimid saamata seetõttu, et meditsiiniosakond ei täitnud ravimipinaleid õigeaegselt, või seetõttu, et valvurid ei väljastanud kaebajale ravimeid õigeaegselt. Viru Vangla ei ole ühtegi sellekohast tõendit ega ka seisukohta esitanud, vaid on tuginenud üksnes kaebaja avaldatule. Kuupäeva 20. aprill 2020. a kohta esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja märkinud (tl 21), et soovis kell 9.00 temale määratud valuvaigisteid ja küsis neid kell 9, 10, 11 ja 12 kuid sai need alles 12.16. Sellest taotlusest ei nähtu, mis põhjusel kaebajale ravimeid ei väljastatud ja vangla ei ole ka oma seisukohta selle kuupäeva osas avaldanud. Kui kaebaja väidab, et temale ei väljastatud ravimeid, siis tuleb kohtul välja selgitada, kas etteheidetav tegu üleüldse on aset leidnud ning kui jah, siis mis põhjusel. Selleks on vaja koguda tõendeid. Praegusel juhul ei ole vangla esitanud sellised tõendeid, millest nähtuks, miks kaebaja kaebuses märgitud kuupäevadel oma ravimeid ei saanud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kaebajal jäid ravimid saamata meditsiiniosakonna süül ja tegemist on seetõttu vaidlusega tervishoiuteenuse osutamisel.
8.Seonduvalt kaebajale 22. aprillil 2020. a osutamata jäetud vältimatu abiga märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja tervisekaardi 23. aprilli 2020. a sissekandest (tl 27-28) nähtub, et valvurid teavitasid meditsiiniosakonda sellest, et kaebaja soovib meedikut. Meediku eksimuse tõttu ei saanud kaebaja eelnimetatud kuupäeval meediku tähelepanu, sest pereõde andis valveõele info edasi, kuid ütles talle teise kinnipeetava nime. Halduskohus järeldas, et kaebaja ei saanud 22. aprillil 2020. a meditsiinilist tähelepanu meedikute tegevuse, mitte valvurite tegevusetuse tõttu. Samas on halduskohus jätnud tähelepanuta kaebaja väite (tl 2), et ta vajas meedikut kell 11, kuid valvurid teavitasid meditsiiniosakonda alles 14.18, s.o kolm tundi ja kaheksateist minutit hiljem ning uuesti kell 20.56, s.o kümme tundi hiljem. Siinkohal võiks tekkida küsimus, miks valvurid midagi varem ette ei võtnud ega uurinud, miks meedik ei tule ning kas edastatud info ikka jõudis meditsiiniosakonda. Seda enam, et kaebuse lisa nr 20 (tl 26) kohaselt nägi valveõde kutset alles järgmisel päeval kell 00.12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul ilmselge, et tegemist oleks tervishoiuteenuse osutamata jätmisest tõusetunud vaidlusega.
9.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2020. a määruse ning saadab asja Tartu Halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kaebaja on taotlenud lahendi avaldamisel enda nime asendamist initsiaalidega. See taotlus tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.