Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. märts 2023, Tartu 3-21-568
Haldusasi
Berg Seed Oil OÜ kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 tühistamiseks ning otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 31. mai 2022. a otsus Berg Seed Oil OÜ ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Berg Seed Oil OÜ seaduslik esindaja Priit Kroonberg, volitatud esindaja v.adv Indrek Leppik Maaelu Edendamise Sihtasutus esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Jätta Maaelu Edendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Berg Seed Oil OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Tagastada kaebajale 20. märtsi 2023. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid. Tagastada vastustajale 20. ja 27. märtsi 2023. a menetlusdokumentide lisana esitatud tõendid.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. mai 2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) krediidikomitee arutas 22. detsembri 2020. a koosolekul kaebaja taotlust otselaenu saamiseks (koosoleku protokoll nr 1-3.1/404) ning otsustas jätta selle rahuldamata (otsus nr 12) põhjendusel, et ettevõtte asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige Priit Kroonberg ei ole sihtasutuse jaoks usaldusväärne.
2.Kaebaja esitas 17. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi MES krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 tühistamise ja kaebaja otselaenu taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue.
Kaebuse kohaselt on MES-i otsus haldusakt, kuna sihtasutus tegutseb avalikes huvides ning suurem osa sihtasutuse kapitalist pärineb riigilt. Laenu antakse vähemalt osaliselt avalike vahendite arvel avaliku ülesande täitmiseks turutõrke tingimustes. MES-i omakapitalist laenude andmise protseduur on õigusaktidega vähe reguleeritud. Seetõttu on oluline, et MES oma otsuseid adekvaatselt põhjendaks. Vaidlustatud MES-i otsus aga ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetel. Otsuse põhjendus ei taga, et riigi toe pakkumisel on ettevõtteid koheldud võrdselt. Sisuliselt moodustab MES-i haldusakti põhjenduse vaid üks lause, millega kaheldakse kaebaja ja tema juhatuse liikme usaldusväärsuses ning asutakse seisukohale, et seetõttu tuleb laenutaotlus jätta rahuldamata. Seejuures on MES-i hinnang kaebaja ja tema juhatuse liikme vähese usaldusväärsuse kohta on põhjendamatu. MES-i analüütik ei ole kaebaja äriplaani sisuliselt hinnanud ja tal puudub selleks ka võimekus. MES-i üldine tegevus on olnud korruptiivne ja ettevõtteid põhjendamatult ebavõrdselt kohtlev.
3.Vastuses kaebusele MES vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt jätta kohustamisnõue HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Vastustaja selgitas, et MES on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus), mis ei saa oma põhitegevuseks vahendeid riigieelarvest. MES-i ja kaebaja vahelised õigussuhted ei ole avalikõiguslikud (HKMS § 4 lg 1), mistõttu ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Ühestki avalik-õiguslikust õigusaktist ei tulene kaebajale laenu saamise nõudeõigust. MES-i tegevus või tegevusetus ei saa seetõttu kaebaja avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi rikkuda. Olgugi, et MES-i asutas riik, on vastustaja peamiseks tegevuseks ettevõtetele eraõiguslikel alustel laenude andmine ja käendusteenuse pakkumine. Selliste otsuste tegemine toimub eraõiguslikus suhtes. Kaebaja taotletud otselaen (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise korra kohane laen) väljastatakse sihtkapitali omavahenditest, mis on saadud MES-i enda tegevuse tulemist. Otsust selle kohta, kas taotlejale osutatakse finantsteenust või mitte, ei tehta haldusmenetluses. Seega erinevalt kriisilaenudest või halduslepingu alusel väljastatavatest laenudest ja toetustest ning riigiabist on omakapitalist laenude andmine eraõiguslik tegevus, mille raames ei täida MES avalikku ülesannet ega vii läbi haldusmenetlust. MES muutis 2020. aasta lõpus väikelaenude tingimusi, mille tulemusel sellistel tingimustel, nagu kaebaja seda taotles, ei ole võimalik enam laenu väljastada. Isegi, kui MES-i vaidlustatud otsus allub halduskohtulikule kontrollile ning MES-i tegevusele laienesid haldusmenetluse üldpõhimõtted, on MES-i otsus õiguspärane. Kaebaja krediidivõimelisuse analüüsimisel pidi vastustaja hindama muu hulgas kaebaja omanike ja juhtimisorganite liikmete usaldusväärsust. Kaebaja asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige Priit Kroonberg ei olnud tulenevalt oma varasemast tegevusest Foorum Puit OÜ juhatuse liikme ja osanikuna laenu taotlemise kontekstis MES-i jaoks usaldusväärne, kuivõrd oli põhjustanud vastustajale oma kohustuste nõuetekohase täitmata jätmisega varem olulist kahju. Samuti tuleb arvestada, et 2020. a majandusaasta aruande järgi oli kaebaja ainukeseks varaks osakapital, mida pole sisse makstud. MES analüütiku hinnangul oli projektis ka teisi puudujääke ja riskikohti kaebaja omafinantseering on väga väike (8% ja vajas täiendavat tõestamist); tagatisena pakuti Foorum Puit OÜ-le kuuluvat kinnistut, mis oli seotud vaidlustega pankrotimenetluses; esitatud küsimustele projekti sisu kohta ei vastatud korrektselt.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.31. mai 2022. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus sedastas, et MES on riigivaraseaduse § 3 lg 1 p-s 8 nimetatud riigi sihtasutus, mille eesmärk on vastavalt Maaeluministeeriumi 22. aprilli 2020. a otsusega nr 1.3-1/4 kinnitatud „MES
põhikirja“ p 2.1 kohaselt toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kuna MES otsustab avalike vahendite kasutamist avalikes huvides ja avalike eesmärkide täitmiseks olukorras, kus on turutõrge, siis täidab MES laenutaotluste lahendamisel avalikku ülesannet. Asjaolu, et vastustaja finantseerib laenu omavahenditest ning tegemist ei ole riigiabi korraldamise või riigi sihtotstarbelise finantseeringuga halduslepingu alusel ei muuda asjaolu, et MES tegutseb laenu ja käenduse andmisel avalikes huvides. MES-i asutas ja sihtasutuse omakapitali sissemakse tegi riik, mistõttu kasutatakse omakapitali vahenditest uute laenude väljastamiseks kaudselt riigi raha. Olemuslikult on tegemist avaliku ülesandega, millega riik soodustab maapiirkonna ettevõtlust olukorras, kus tavatingimustel krediidiasutustest laenude saamine on raskendatud või võimatu.
6.MES-i laenude andmise menetluse puhul on tegemist mitme-etapilise menetlusega. Mitmeetapilise menetluse korral on eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad muu menetluskorra puudumisel läbivaatamisele halduskohtus.
7.Haldusakti tühistamise korral taastub varasem olukord ning MES peab tegema uue otsuse kontrollides, kas laenutaotlus vastas laenutaotluse ajal kehtinud tingimustele. Kohustamisnõude rahuldamisel ei tule esitatud laenutaotlust vaadata läbi mitte uute tingimuste alusel, vaid algse taotluse esitamisel kehtinud nõuetest lähtuvalt. Kuna tegemist on MES-i omavahenditest antava laenuga on selle kapitaliseerimine MES-i otsusega jätkuvalt võimalik, mistõttu ei saa kohustamisnõude täitmist välistada ka see, et sarnaseid laene praegu enam ei väljastata.
8.Otsus nr 12 on vormistuselt lühivormis protokolliline otsus, mis ei vasta haldusakti kohustuslikele tingimustele. Otsuses ei ole märgitud, milles isiku ebausaldusväärsus täpselt väljendub ning miks see laenutaotluse rahuldamata jätmise kaasa toob. Vastustaja on asunud põhjendusi esitama alles kaebaja järelepärimisele saadetud vastuses ning peaasjalikult kohtumenetluses. Seetõttu on otsus nr 12 ilmselgete puudustega ja formaalselt õigusvastane.
9.Laenutaotluse menetlemisel tuli MES-il lähtuda haldusmenetluse normide kõrval nõukogu kinnitatud laenamise kavast ning juhatuse otsusega kinnitatud töökorrast. Töökorra p 4.6 kohaselt hinnatakse laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsimisel muu hulgas laenusaaja (juriidilise isiku puhul ettevõtja omanike ja juhtimisorganite liikmete) usaldusväärsust ja ärialast reputatsiooni ning ärialast kogemust (p 4.6.5); laenusaaja omafinantseeringu osakaalu finantseeritavas projektis (p 4.6.6); laenusaaja maksevõimet (p 4.6.7) ja laenusaaja muudest kohustustest tulenevaid olulisemaid riske (p 4.6.8).
10.Vastustaja ei ole otsuse nr 12 tegemisel tuginenud teistele kohtumenetluses esitatud põhjendustele peale juhatuse liikme ebausaldusväärsuse. Sellele viitab selgelt asjaolu, et pärast otsuse teatavakstegemist on vastustaja selgitanud kaebaja järelepärimisele vastates üksnes seda, milles täpsemalt laenutaotluse esitanud äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme ebausaldusväärus seisnes. Seetõttu ei ole MES-i analüütiku memos esitatud muud projektiga seotud kitsaskohad ja riskid asja lahendamisel olulised.
11.Laenu taotlejal puudub subjektiivne õigus laenu saada, küll aga on tal õigus nõuetekohasele laenutaotluse menetlusele. Vastustaja tugines kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme ebausaldusväärsusele vaidlustatud otsuses ja vastuses kaebaja järelepärimisele. Neist on raskustega mõistetavad siiski põhjused, miks vastustaja peab Priit Kroonbergi varasemat tegevust MES-iga sõlmitud laenulepingute ja oma kohustuste täitmisel ebakohaseks ning Priit Kroonbergi ebausaldusväärseks. Kaebaja ainuosanik ja juhatuse liige oli Foorum Puit OÜ juhatuse liige 26. maist 2011 kuni 28. septembrini 2018, seejärel sai juhatuse liikmeks tema isa Peeter Kroonberg. Samuti on Priit Kroonberg Foorum Puit
OÜ osanik. Seega on tema tegevusele Foorum Puit OÜ juhtimisel antav hinnang tema usaldusväärsuse hindamisel asjakohane. Foorum Puit OÜ sõlmis MES-iga laenulepingu, mis öeldi alates 26. septembrist 2018 üles ning võlgnik oli kohustatud kogu võlgnevuse tasuma. Foorum Puit OÜ pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 10. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335. Laenu täielik tagastamine oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal ja on ka hetkeseisuga vähetõenäoline. Tartu Maakohtu 21. juuni 2019. a otsusest asjas nr 2-18-19030 (p-d 9-10) nähtuvalt tekkisid Foorum Puit OÜ-l laenulepinguga võetud kohustuste täitmisel raskused praktiliselt kohe, sest esimesele laenu tagasimaksele järgnevaid makseid äriühing ei teinud. Seejärel on äriühing seni tulutult üritanud vaidlustada laenu tagasinõudmiseks tehtud erinevaid tsiviilõiguslikke toiminguid. Nimetatud kohtuasjadest nähtub ka see, et Priit Kroonberg oli sõlminud käenduslepingu, mida ta ei ole täitnud. Isiku usaldusväärsuses kahtlemine ei eelda, et kahtluse tekitanud tegevused oleksid tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses saanud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks lõpliku hinnangu. Äriregistri kannetest nähtuvalt asutati kaebaja omakapitali sissemakset tegemata ja kanti äriregistrisse 21. aprillil 2020 ega omanud laenutaotluse esitamise ajal reaalset majandustegevust (see nähtub ka äriregistrist kättesaadavast majandusaasta aruandest). Olukorras, kus MES-il oli kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme tegevusega negatiivseid kogemusi ning sellega seoses käsil mitmeid kohtuasju ning Priit Kroonberg ei olnud asunud täitma ka MES-iga sõlmitud käenduslepingut ja samal ajal ei nähtunud, et kaebajal oleks reaalne majandustegevus, oli MES-il piisavalt põhjust kahelda kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme usaldusväärsuses ning kohustuste täitmise tõenäosuses.
12.Ka asja uue läbivaatamise korral peaks MES haldusakti nõuetekohaselt põhjendades jätma kaebaja laenutaotluse rahuldamata. Seetõttu jättis halduskohus formaalselt õigusvastase haldusakti tühistamata.
13.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäid kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna laenutaotluse lahendamine ja tehtud otsuse põhjendamine ei välju MES igapäevase tegevuse raamest, siis väljakujunenud kohtupraktikat järgides jäid ka vastustaja õigusabikulud tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist, kaebuse läbi vaatamata jätmist ja vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus ei ole haldusülesande täitmise raames tehtud haldusotsus, mis alluks halduskohtumenetluse kontrollile. Kaebaja taotluse rahuldamisel olnuks tegemist laenuga, mida MES kui eraõiguslik sihtasutus oleks maksnud eraõigusliku suhte raames nagu seda oleks võinud teha iga teine eraõiguslik isik ja finantsasutus. Sellise laenu andmist ei ole kuidagi reguleeritud seaduse või määruse tasemel ning selle kohta ei ole sõlmitud ka halduslepingut. Sihtasutuse põhikirja ja sihtasutuse organite poolt kinnitatud kordade alusel omavahenditest turutingimustel laenu andmist, milleks MES-i ei kohusta ükski õigusakt ega leping, ei saa käsitleda haldusülesande täitmisena. MES-ile endale on antud laenude väljastamise tegevuse olemuse ja kvalifitseerimise osas seisukohta avaldanud nii Maaeluministeerium kui Justiitsministeerium, kuid halduskohus on viidatud tõendid ja pädevate asutuste seisukohad täielikult tähelepanuta jätnud. Kohustamisnõude täitmine ei oleks igal juhul enam võimalik asjaolude ja materiaalõiguse muutumise tõttu, mistõttu ei ole ka kohustamisnõude rahuldamine võimalik ja kaebus tulnuks selles osas jätta läbi vaatamata.
15.Vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebaja leiab, et tulenevalt HKMS § 180 lg 1 ls-st 2 ei ole vastustajal õigust halduskohtu otsuse vaidlustamiseks, kuna kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosaliste õigustele. Kui pidada apellatsioonkaebust lubatavaks, siis tuleb jätta see rahuldamata, sest halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud otsustus on tehtud avalik-õiguslikus suhtes ning seega halduskohtumenetluses kontrollitav.
16.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et MES-i poolt laenude andmine toimub avalik-õiguslikus suhtes. Avalik-õigusliku pädevuse avalikest vahenditest laenude ja riigiabi andmiseks näevad ette eraõigusliku sihtasutuse MES põhikiri, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (MPKS) ja halduslepingud. Riigiabi, sh laenude andmise pädevus MES-ile tuleneb Maaeluministeeriumi ning MES-i vahel
12.detsembril 2014 sõlmitud halduslepingust nr 297 (haldusleping nr 297), mida on muudetud
30.märtsi 2015 lepinguga nr 3.4-23/87. Halduslepingu nr 297 kohaselt annab ministeerium MES-ile täitmiseks haldusülesande, mis seisneb lühi- ja pikaajaliste laenude võimaldamises riigiabi ja vähese tähtsuga abina. MES ega halduskohus pole viidanud mitte ühelegi halduslepingu nr 297 p-s 9 toodud taotluste rahuldamata jätmise alusele ning selliseid aluseid praegusel juhul ka ei eksisteeri. Sellised alused ei saa tuleneda MES-i sise-eeskirjadest. Halduskohtu viidatud tõendid ei tõenda, et kaebaja oleks ebausaldusväärne ega sedagi, et kaebaja laenu tagasimaksmise võimekuses oleks põhjust kahelda. Kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühingu pankrot ainuüksi ei saa tingida seda, et kaebaja ja tema juhatuse liige loetakse ebausaldusväärseks. Halduskohus pole arvestanud äriplaaniga, mis tõendab kaebaja laenukõlbulikkust vastavalt halduslepingule nr 297. Halduslepingu nr 297 aluste sisustamisel on määrava tähtsusega kaebaja esitatud äriplaan, millest nähtub kaebaja planeeritava tegevuse riskitase ja eduperspektiiv. Kaebaja on tõendanud, et MES on andnud märkimisväärsetes summades laenu isikutele, kelle projektiga seotud isiku suhtes kehtib ärikeeld; kelle juhatuse liige ja osanik on süüdi mõistetud soodustuskelmuses; kellel on märkimisväärne maksuvõlgnevus. Kaebajal ei ole olnud võimalik esitada vastuväiteid MES-i analüütiku memole, mis omakorda oli aluseks otsusele nr 12 ja on esitatud sama lakooniliselt ja napisõnaliselt kui otsus nr 12. Praegusel juhul on haldusaktis põhjenduste esitamata jätmine toonud kaasa mitte üksnes selle formaalse õigusvastasuse põhjenduste puudumise tõttu, vaid ka selle materiaalse õigusvastasuse kaalutlusõiguse kasutamata jätmise tõttu. Selles olukorras ei olnud halduskohus õigustatud asuma ise kaalutlusõigust teostama vastustaja eest. Kaalutlusõigusel põhineva haldusakti jõusse jätmiseks peab olema välistatud, et kaalutlusviga ja põhjendamiskohustuse rikkumine mingilgi moel mõjutas haldusakti sisu. Praegusel juhul see nii ei ole. Kui kaebajal on põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu või haldusakti õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja haldusakti kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata. Vastavalt tulnuks jätta menetluskulud vähemalt osaliselt vastustaja kanda.
17.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb MES apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (ETS) ei kohaldu MES-i tegevusele. Tegemist on EAS-i ja KredExi tegevust reguleeriva seadusega. ETS § 22 lg-s 1 sätestatakse, et muud võimalikud ettevõtluse riikliku toetamise viisid sätestatakse eraldi seaduste või vastava aasta riigieelarve seadusega. Haldusleping nr 297 ei laiene sihtasutuse turupõhistele või dispositiivsetele tehingutele ega sisalda kohustust igal üksikjuhtumil tehingut teha. Põhjendamatu on etteheide, justkui oleks laenutaotluse rahuldamata jätmisel pidanud viitama mõnele halduslepingus sätestatud alusele. Vastustaja pidi laenu andmisel järgima laenamise kava ja töökorda, millest tulenes selgelt ka nõue hinnata muuhulgas ettevõtte ja juhtkonna usaldusväärsust ning pädevust. Laenutaotleja ja tema juhtorganite liikmete usaldusväärsus ning maksevõime ja sellega seotud võimalikud riskid on krediidivõimelisuse analüüsi üks oluline osa ja tingimus, mida analüütik igakordselt hindab. MES-i poolt laenu andmisest keeldumise põhjendused sisalduvad laenutaotluse hindamise käigus analüütiku koostatud laenu analüüsi memos, samuti MES 25. jaanuari 2021. a kirjas nr 3-1/158-1. Vaidlustatud otsuse ja viidatud dokumentide pinnalt on ilmne, mis põhjusel MES laenu andmisest keeldus ja millised kaalutlused sellise otsuseni viisid. Kaebaja ei ole menetluses esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis lükkaks ümber MES-i poolt esile toodu seoses MES-ile suures ulatuses kahju tekitamisega, samuti Foorum Puit OÜ poolt majandusaasta aruandes valeandmete esitamisega ega täitemenetluste takistamisega. Juhatuse liikme Priit Kroonbergi varasem läbiv käitumine on selgeks märgiks sellest, et ettevõtjaga on seotud oluliselt kõrgemad riskid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Halduskohtu otsuse on vaidlustanud nii vastustaja kui ka kaebaja. Ringkonnakohus analüüsib esmalt vastustaja apellatsioonkaebuse lubatavust ja annab hinnangu apellatsioonkaebuse sisulistele väidetele (I), seejärel hindab kaebaja apellatsioonkaebuse väiteid ja vastustaja vastuväiteid (II) ning lahendab apellatsioonkaebused ja jagab menetluskulud (III). I
19.Vastustaja on apellatsioonimenetluses jätkuvalt seisukohal, et kaebajale laenu andmisest keeldumise üle käiv vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebaja seevastu leiab, et vastustaja apellatsioonkaebuse ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 180 lg 1 ls-st 2, sest kaebus jäi rahuldamata ja halduskohtu otsuse põhjendused iseseisvalt ei mõjuta vastustaja õigusi.
20.Ringkonnakohus peab vastustaja apellatsioonkaebust erandlikult lubatavaks. Vastustajal ei ole küll subjektiivset õigust nõuda, et tema vastu esitatud kaebus jääks läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Samas on ilmne, et küsimus sellest, kas laenutaotluse alusel laenu andmise või sellest keeldumise otsuse tegemine toimub avalikku ülesannet täites, on vastustaja edasise tegevuse seisukohalt olulise tähtsusega. Avaliku ülesande täitmise korral toimub laenutaotluste hindamine haldusmenetluses ning sellele laienevad haldusmenetluse reeglid, samuti kohustus põhjendada tehtud otsustust haldusakti põhjendamise standardile vastavalt. Vastustaja on siiani lähtunud sellest, et avaliku ülesande täitmisega on hõlmatud üksnes riigi sihtfinantseeringu arvel ja/või eraldi halduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks laenude andmise otsustamine. Kaebaja aga taotles vastustaja omavahendite arvel antavat laenu. Vastustaja on oma tegevuses tuginenud arusaamale, et omavahendite arvel laenu andmist otsustades on ta teiste finantsteenuse osutajatega
sarnases positsiooni ja tegutseb seega üksnes eraõiguslikus suhtes. Halduskohus leidis aga, et ka omavahendite arvel laenu andes täidab vastustaja avalikku ülesannet ja tegutseb mitme-etapilises menetluses, millest laenu andmise või sellest keeldumise otsustamise osa on haldusmenetlus. Selle seisukoha järgimine nõuab vastustajalt haldusmenetluse nõuete järgimist nii otsustuste tegemisel kui ka nende põhjendamisel. Seetõttu mõjutavad halduskohtu otsuse põhjendused vastustaja õigusi ja kohustusi iseseisvalt, lahus otsuse resolutsioonist. Vastustajal olnuks võimalus esitada oma seisukohad ja vastuväited ka vastuses apellatsioonkaebusele ning ringkonnakohus saanuks neid siis analüüsida ja hinnata kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Samas ei saanud vastustaja olla kindel, et kaebaja apellatsioonkaebuse esitab ega selleski, milline on apellatsioonkaebuse nõue. Selles olukorras ei ole vastustajale etteheidetav apellatsioonkaebuse esitamine ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta vastustaja apellatsioonkaebust läbi vaatamata.
21.Vastustaja hinnangul on halduskohus eksinud vastustaja tegevuse kvalifitseerimisel, kuna leidis, et kaebajale laenu andmisest keeldumine toimus haldusmenetluses. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
22.Vastus küsimusele, kas kaebaja laenutaotluse läbivaatamisel vastustaja tegutses haldusmenetluses, sõltub sellest, kas vastustaja täitis seejuures avalikku ülesannet või tegutses nn tavapärase turuosalisena. Riigikohus on selgitanud, et eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena võib tingida üksnes tegutsemine õigussuhetes, kus isikul on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada (nt anda riigiabi)1. Riigihankemenetluses hankija staatusega seoses on Riigikohus sedastanud, et avaliku ülesande täitmine eeldab, et isiku asutamine või tegevus oleks seotud vajadustega, mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise rahuldada või mille üle nad soovivad säilitada valitsevat mõju2. Avalik ülesanne on haldusorganile vahetult seadusega või seaduse alusel pandud ülesanded või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatavad ülesanded3. Seega saab jaatada vastustaja poolt avaliku ülesande täitmist, kui ta tegutses riigi poolt antud ülesande täitmiseks ja see ülesanne üldistest huvidest lähtuvalt kuulub avaliku võimu vastutusalasse.
23.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on riigi sihtasutus, mis oma põhikirja p 2.1 järgi on loodud eesmärgiga toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. Maapiirkonna ettevõtluse toetamine ja elavdamine selle konkurentsivõime tõstmise kaudu, võimaldades maapiirkonna ettevõtjatele laenu investeeringuteks ei ole õigusloovas aktis riikliku ülesandena otsesõnu nimetatud. Samas maapiirkondade tasakaalustatud arengu tagamine üldiselt on riikliku ülesandena nimetatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) §-s 1. Kaebaja põhikirja p-s 2.1 sätestatud eesmärk on selle ülesandega hõlmatud. Seejuures näeb MPKS § 2 lg 1 ette, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud on muu hulgas riigiabi andmine ja vähese tähtsusega abi andmine. Ka vastustaja ise on möönnud, et riigiabi ja vähese abi andmisega seotud laenu andmise otsustamine toimub haldusmenetluses. Praegusel juhul tuleb aga hinnata, kas laenu taotluse läbivaatamine olukorras, kus kaebaja taotles vastustaja omavahendite arvel väljastatavat laenu ning selle laenukategooria osas ei ole vastustaja sõlminud riigiga eraldi halduslepingut, mis kohustab konkreetsetel tingimustel laenu andma, tegutses vastustaja seetõttu rangelt eraõiguslikult.
24.Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei olnud. MES nõukogu 8. aprilli 2020. a otsusega nr 4.1 kinnitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu tingimuste (dtl 323-324) kohaselt on
Vt RKKrK 11. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15 (p 67). Vt RKHK 20. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-2718 (p 13).
Vt RKEK 16. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-3-4-1-10 (p 5).
kaebaja taotletud laenu eesmärk kapitalile ligipääsu parandamine väikese- ja keskmise suurusega (sh mikroettevõtjale) ettevõtjale. Seega on tegemist otseselt kaebaja põhikirjalise eesmärgi ja seega ka MKKS §-s 1 nimetatud ülesande täitmisele suunatud laenuga. Laenuga seotud piirangute juures on selgitatud, et kui laenu andmisega kaasneb riigiabi või vähese tähtsusega abi andmine, siis kohalduvad asjakohased piirmäärad. Laenu õigusliku alusena on viidatud MES nõukogu
5.aprilli 2019. a otsusega kinnitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise korrale (laenamise kava), MPKS-le, kalandusturu korraldamise seadusele ning Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu nr 297 muutmise lepingule, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingule ja asjakohastele Euroopa Liidu määrustele, mis reguleerivad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimusi ja abi andmisest teatamise kohustust. Seegi viitab, et vastustaja ise on kavandanud ka omavahenditest antava laenu otseselt põhikirjalist eesmärki teenivana, mitte niivõrd vahendite teenimiseks, et täita põhikirjalist eesmärki muude teenuste pakkumise kaudu. Laenu tingimustest ilmneb selgelt, et kuigi laenu andmine tingimustel, mis vastavad turutingimustele, ei ole välistatud, võib laen kujutada endast riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist. Igal juhul tuleb vastustajal silmas pidada oma põhikirjalist eesmärki ning pakkuda maapiirkonna ettevõtjatele finantsteenust olukorras, kus turutingimustel teenus ei ole vastustaja põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks kättesaadav või piisav. Seetõttu tuleb nõustuda kaebaja ja halduskohtuga, et laenu üks, kui mitte peamine eesmärk on pakkuda finantstuge nn turutõrke olukorras. Selliselt soodustatakse ettevõtjaid, kellele vastustaja otsustab laenu anda, võrreldes ettevõtjatega, kellele vastustaja laenu andmisest keeldub. Laenu andmine toimub avalike vahendite arvel, kuna vastustaja teenib omatulu asutaja (riigi) poolt üle antud kapitali laenamisel saadavast intressist ja tasudest. Ringkonnakohtu hinnangul nendel tingimustel laenu andmisega täidab vastustaja ühtlasi ka MPKS §-s 1 nimetatud avalikku ülesannet, suurendades võõrkapitali kättesaadavust maapiirkonna ettevõtjate jaoks. Praeguses asjas ei ole vastustaja võrrelnud tema pakutava laenu tingimusi krediidiasutuste pakutavate laenude tingimustega. Seetõttu ei ole üheselt selge, kas näiteks laenu summast üksnes 50%-ni ulatuv tagatisenõue või muu laenu tingimus on sellised, mida teised turuosalised ei paku. See ei ole aga vaidluse lahendamisel ka määrav. Oluline on, et vastustaja on kavandanud kaebaja taotletud laenu tingimused vahetult oma põhikirjalise eesmärgi ja seega ka valiku ülesande täitmiseks.
25.Kaebaja taotles sellise kategooria laenu, mille võimaldamisel võib tegemist olla riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega. Laenamise kava p 10.4 (dtl 277) kohaselt alles pärast laenu taotluse kohta positiivse otsuse tegemist hindab vastustaja, kas otsusekohase laenulepingu sõlmimisel kaasneb abi Euroopa Liidu õigusaktide tähenduses. Kui abi ei kaasne, siis sõlmib sihtasutus laenutaotlejaga laenulepingu. Seega ei toimu laenutaotluse läbivaatamisel taotluste eristamist sõltuvalt sellest, kas laenu andmine tooks kaasa riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise. Teisalt otsustab vastustaja laenu andmisest keeldumisega paratamatult sellegi, et konkreetsel taotlejal ei ole juurdepääsu vastusaja kaudu antavale avalikule toele. Vastavalt puudutas selline otsustus avalik-õiguslikku suhet kaebajaga, olles osaks vastustaja avaliku ülesande täitmisest. Seetõttu sai kaebaja laenutaotluse kohta otsuse tegemine toimuda haldusmenetluses. Haldusmenetluses tehtud otsustus keelduda isikule juurdepääsu võimaldamisest avalike vahendite arvel pakutavale soodustusele mõjutab isiku subjektiivseid õigusi, vastates seega haldusakti tunnustele. Haldusakti tühistamise nõue on halduskohtus lahendatav avalik-õiguslik nõue. Seega võttis halduskohus käesolevas asjas põhjendatult kaebuse menetlusse ja lahendas selle sisuliselt.
26.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et maaeluministeeriumi (dtl 279-281) ja justiitsministeeriumi (282-284) kirjades on väljendatud seisukohta, et vastustaja omavahendite arvel laenu andes tegutseb üksnes eraõiguslikult. Ministeeriumid ei ole oma seisukoha kujundamisel arvesse võtnud osa õigussuhte määratlemisel olulisi asjaolusid, näiteks laenutoote suunatust otseselt kaebaja põhikirjalise eesmärgi täitmisele ja laenu andmisest keeldumisega
ühtlasi riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisest keeldumise otsuse tegemist. Lisaks on tegemist täidesaatva riigivõimu organite seisukohaga õiguse kohaldamisel, mis ei ole kohtule siduv. Halduskohus põhjendas, miks ta kehtivat õigust kohaldades peab vaidlusalust õigussuhet avalikõiguslikuks. Selles olukorras ei olnud halduskohtul täiendavat kohustust põhjendada, miks ta ei nõustu ühe või mitme vastupidist arusaama väljendava haldusorgani seisukohaga. Kui vastustajal oli soov tugineda mõnele ministeeriumide poolt esitatud väitele või põhjendusele, siis oli tal võimalik seda kohtumenetluses eraldi rõhutada. Kokkvõttes ei nõustu ringkonnakohus etteheitega, et halduskohus on jätnud mõnele vastustaja väitele või põhjendusele otsuses vastamata.
27.Ekslik on vastustaja arusaam, et eelnevast sõltumata tulnuks jätta läbi vaatamata kaebuse nõue kohustada vastustajat kaebaja laenutaotlust uuesti läbi vaatama, kuna vastustaja kaebaja taotletud tingimustel laene praegu enam ei väljasta. Vastustaja on seejuures viidanud mitmele Riigikohtu lahendile (otsused asjades 3-3-1-79-16, 3-17-1994 jt). Seejuures jätab vastustaja tähelepanuta, et Riigikohus on pidanud võimalikuks jätta kohustamisnõue rahuldamata, mitte läbi vaatamata, olukorras, kus otsuse tegemise aja seisuga ei saa kohustamisnõuet enam rahuldada. Halduskohus otsustaski jätta kohustamisnõude rahuldamata. Tõsi, halduskohus jättis kaebuses esitatud tühistamisnõude rahuldamata, tühistamisnõude rahuldamine on aga vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise eelduseks. Seega tuli kohustamisnõue jätta rahuldamata juba ainuüksi tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu. Asja lahendamisel ei ole olnud seega tähtsust sellel, kas hüpoteetiliselt oleks praegusel ajal võimalik kohustav ettekirjutus teha või mitte. Vastustaja argumentatsiooniga nõustumine (s.o kohustamisnõude rahuldamise võimatuse jaatamine) viinuks sama tulemuseni. Halduskohtu poolt vastustaja seisukohaga mittenõustumine aga ei oma iseseisvat mõju vastustaja õigustele ja kohustustele, neist tulenevalt ei pea vastustaja tegema midagi suhtes kaebajaga ega korraldama ümber oma tegevust tervikuna. Seetõttu ei mõjuta kohustamisnõude sisuline lahendamine ega halduskohtu otsuse põhjendused vastustaja õigusi. II
28.Vastustaja otsus keelduda kaebajale laenu andmast on haldusakt ja pidi seega vastama haldusakti nõuetele nii vormistuse (HMS §-d 55 ja 57) kui ka põhjenduste (HMS § 56) osas. Halduskohus on ammendavalt selgitanud, miks vastustaja 22. detsembri 2020. a krediidikomitee koosolekul vastu võetud protokolliline otsus nendele nõuetele ei vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
29.Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt selles, kas vaidlustatud otsuse põhjendused on sedavõrd olulised, et tingivad otsuse tühistamise. Eelkõige on poolte seisukohad vastandlikud küsimuses, kas kaebajale laenu andmisest keeldumine oli õigustatud ning kas asja uuel otsustamisel võiks vastustaja jõuda vaidlustatud otsusest erineva tulemuseni. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja põhjendused kokkuvõtvalt piisavad, et mõista, miks kaebaja taotlus rahuldamata jäi ning võimaldada otsust sisuliselt kontrollida. Kuna vastustaja lähtus kaebaja taotlust lahendades ekslikult eeldusest, et ta tegutseb eraõiguslikus suhtes, siis on arusaadav, et vastustaja ei dokumenteerinud menetlust ega fikseerinud otsuse põhjendusi haldusmenetluse standardi kohaselt. See omakorda tõi kaasa otsuse põhjenduste esitamise tagantjärele nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses. Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt väljaspool haldusakti või ka kohtumenetluses esitatud kaalutlusi ja põhjendusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest haldusakti andmisel4.
30.Vastustaja selgitusel sisalduvad laenu andmisest keeldumise kaalutlused 22. detsembri 2020. a krediidikomitee protokollilises otsuses (dtl 416), 25. jaanuari 2021. a vastuses kaebaja päringule (dtl 117), vastustaja analüütiku 18. detsembri 2020 memos (dtl 300-303) ning kohtumenetluses
Vt RKHK 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14 (p 15) ja seal viidatud praktika.
antud selgitustes. Halduskohus pidas asjakohaseks arvestada üksnes krediidikomitee protokollilises otsuses ja 25. jaanuari 2021. vastuses päringule esitatud põhjendustega, jättes kõrvale vastustaja ülejäänud põhjendused, eelkõige vastustaja analüütiku 18. detsembri 2020. a memos toodu. Ringkonnakohus peab siiski põhjendatuks arvestada ka analüütiku memos esitatud põhjendustega. Analüütiku memo on koostatud MES juhatuse 2. märtsi 2016. a otsusega kinnitatud vormi kohaselt ning valminud enne kaebaja taotluse suhtes otsuse tegemist. Krediidikomitee protokollilisest otsusest nähtub, et memo koostanud analüütik kuulati kaebaja taotluse osas ära. Seega saab järeldada, et analüütiku memos esitatu oli krediidikomitee liikmete teada ja nad tuginesid sellele vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Kuna analüütik kuulati istungil ära ka suuliselt, siis saab pidada tõenäoliseks, et ta selgitas ja põhjendas täiendavalt memos esitatud andmeid ja järeldusi. Analüütiku seisukohtade ja põhjendustega arvestamisele viitab seegi, et otsuse põhjendusena esitatud lakooniline selgitus kaebaja juhatuse liikme usaldusväärsuse puudumise kohta on kooskõlas analüütiku memos esitatud järeldustega, kusjuures otsuses kordamata memo järeldused pigem toetavad ja selgitavad otsuses esitatud põhjendust. Asjaolu, et kaebajale 25. jaanuaril 2021 saadetud kirjas vastustaja analüütiku seisukohti ei kajastanud, seda järeldust ei väära. Kaebajale põhjenduste osaliselt esitamata jätmine ka vastuseks tema päringule on käsitatav vastustaja eksimusena põhjenduste esitamisel. Põhjenduste kaebajale esitamata jätmine ei saanud aga tagantjärele muuta nende andmete ja põhjenduste koosseisu, mille pinnalt vastustaja krediidikomitee keeldus kaebajale laenu võimaldamast.
31.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja laenutaotluse lahendamisel oli vastustaja õigustatud järgima nii laenukava kui ka MES juhatuse 28. juuni 2016. a otsusega kinnitatud võlakohustuste tagamise, laenamise ja muude võlatunnustega tehingute tegemise ja järelevalve teostamise töökorda (dtl 285-296) ning lähtuma neis kirjeldatud metoodikast laenutaotluse hindamisel. Laenukava ja töökord on halduseeskirjad, olles suunatud eelkõige vastustaja enda tegevuse korraldamisele. Sellisena ei ole nad haldusvälisele isikule (kaebajale) siduvad, kuid aitavad tagada laenutaotluste hindamise ja lahendamise ühetaolisust. Riigikohus on selgitanud, et halduseeskirju võib rakendada kaalutlusõiguse teostamise esimese etapina tüüpjuhtumite üle otsustamisel ning ka hindamisotsuste tegemisel kui haldusorganil on võimalus kaaluda juhtumi erilisi asjaolusid ning halduseeskirjas sätestatud piire ületada5.
32.Praegusel juhul oli töökorra p 4.6 kohaselt asjakohane hinnata muu hulgas kaebaja omaniku ja juhatuse liikme usaldusväärsust ja ärialast reputatsiooni, omafinantseeringu osakaalu, maksevõimet ja muudest kohustustest tulenevaid olulisemaid riske. Halduskohus on siinkohal põhjendatult märkinud, et omaniku ja juhatuse liikme usaldusväärsuse kaheldavuse korral võib see olla laenutaotluse rahuldamata jätmise aluseks, sest see mõjutab oluliselt laenusaaja krediidivõimelisusele ja võlakohustuse tagasimaksmise tõenäosusele antavat hinnangut. Ringkonnakohus nõustub, et laenu andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel on eeltoodu asjakohane. Tegelikult ei ole ka kaebaja sellele seisukohale vastu vaielnud. Avalike vahendite arvel laenu andmisel on vastustaja kohustatud tagama nende vahendite säästliku ja otstarbekohase kasutamise. Seetõttu on oluline hinnata laenu andmisega kaasnevaid riske ja vältida laenu andmise praktikat, mis võib ohustada vastustaja jätkusuutlikkust laenu- ja tagatistoodete pakkujana ja seega takistada tema põhikirjaliste eesmärkide elluviimist. Kuigi avalike vahendite käsutamisel peab vastustaja järgima võrde kohtlemise põhimõtet on tal siiski avar kaalutlusruum laenu andmise otsustamisel. Oluliseks võib otsustamisel osutuda nii omavahendite jäägi suurus kui ka laenamisega seotud riskide hajutamise vajadus. Vastavalt ei saa välistada, et aja möödudes muudab vastustaja oma praktikat laenu andmisel rangemaks või leebemaks sõltuvalt sellest.
Vt RKHK 22. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1548 (p 24 ) ja seal viidatud praktika.
33.Ekslik on siinjuures kaebaja arusaam, nagu võinuks vastustaja keelduda kaebajale laenu andmisest üksnes 30. märtsil 2015 Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingu nr 297 muutmise lepingu p-s 9 nimetatud alustel ja mitte arvestada oma sisemiste eeskirjade metoodikaga. Halduslepinguga on reguleeritud vastustaja tegevus rangelt riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise otsustamisel. Nagu juba eelnevalt selgitatud, siis vastustaja otsustab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise laenukava p 10.4 kohaselt alles pärast seda, kui on otsustanud laenu andmise. Vastavalt reguleerib halduslepingu nr 297 p 9 üksnes riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisest keeldumist ega ole asjakohane sellele eelneva laenu andmise võis sellest keeldumise otsuse tegemisel. Seetõttu ei pidanud vastustaja rakendama halduslepingu sätteid kaebajale laenu andmisest keeldumisel ega põhjendama oma otsust viitega konkreetsele halduslepingu tingimusele.
34.Halduskohus on otsuse punktides 29-33 põhjalikult analüüsinud etteheidet kaebaja juhatuse liikme usaldusväärsuse kohta ning selgitanud, miks see etteheide on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
35.Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses siiski jätkuvalt, et vastustaja järeldus tema juhatuse liikme ja omaniku ebausaldusväärsusest, samuti kaebaja maksevõime puudumisest ei ole tõendatud. Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja ei ole rajanud oma järeldusi ainuüksi kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühingu pankroti faktile. Vastustaja ei ole keskendunud sellele, et Foorum Puit OÜ äritegevus ebaõnnestus, vaid heidab kaebaja juhatuse liikmele ette majandusarvestuse ebakohast korraldamist, info kajastamata jätmist majandusarvestuses ja vastustaja poolt laenukohustuse sissenõudmiseks tehtud toimingute takistamist. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja oli õigustatud arvestama kõigi talle kaebaja juhatuse liikme kohta teada olevate asjaoludega, s.h sellega, kuidas toimus koostöö ja vahetu suhtlus olukorras, kus äriühing ei olnud suuteline oma laenukohustust täitma. Kaebaja juhatuse liikme käitumine tõstatab põhjendatult kahtluse, et ta seadis selgelt esiplaanile isiklikud ja oma lähedaste huvid ning kasutas nende kaitsmiseks vahendeid, mille õiguspärasuses võib kahelda. Asjaolud kogumis viitavad seetõttu võimalusele, et ka tulevikus äriliste probleemide tekkimisel ei ole kaebajale vastuvõetamatu teabe (osaline) esitamata jätmine ja võlausaldaja huvidele vastutöötamine. Raamatupidamisarvestuse korraldamata jätmine ja äriühingu tehingute osaline dokumenteerimata jätmine ei luba kindel olla selleski, et laenutaotluse lisana esitatud äriplaani elluviimine saab olema läbipaistev ja laenuvahendite kasutamine otstarbekohane. Sellised kahtlused ilmselt suurendavad kaebajale laenamisega seotud riske. Raske on näha, et vastustaja oleks ilmselt eksinud, leides, et kaebajaga seotud risk ületab selle taseme, mis lubaks kaebajale laenu võimaldada.
36.Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja laenutaotluse läbivaatamisel keskenduma kaebaja äriplaanile, tehes otsuse eelkõige äriplaani analüüsi pinnal. Ka selle kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Äriplaan ja selles kavandatud tegevused on visioon sellest, kuidas ettevõte laenu kasutades areneb ja millised eesmärgid on jõukohased. Plaani elluviimisel on paratamatult suurim roll ettevõtte juhil. Praegu on vastustaja kaebajat puudutavalt esile toonud, et kaebajal puudus majandustegevus ja vara (kaebaja asutati sissemakset tegemata); kaebaja omafinantseering moodustab üksnes 8% projekti maksumusest ja seegi ei ole tõendatud; laenu tagatiseks pakutakse Foorum Puit OÜ-le kuuluvat kinnistut, mis on seotud vaidlustega pankrotimenetluses; kaebaja esindaja ei ole projekti sisu kohta esitatud küsimustele korrektselt vastanud. Ringkonnakohus osutab, et vastustaja nimetatud probleemid võimendavad kaebaja juhatuse liikme rolli projektis. Vara ja majandustegevuse puudumine ning vähene omafinantseering seavad projekti edukuse otsesesse sõltuvusse sellest, kuidas kaebaja juhatuse liige laenu kasutab ja kavandatud tegevusi ellu viib. Seega ohustaks kaebaja juhatuse liikmega seostatavate kahtluste
realiseerumine projekti ning ühtlasi laenukohustuse täitmist tervikuna. Olukorras, kus esinevad need riskid, ei näe ringkonnakohus, et vastustaja otsus keelduda kaebajale laenu võimaldamisest kahtluse tõttu kaebaja juhatuse liikme usaldusvääruses, oleks õigusvastane ka juhul, kui pidada kaebaja äriplaani realistlikuks ja elluviidavaks. Seejuures ei saa mööda vaadata, et analüütik siiski tegi etteheite kaebaja poolt projekti kohta esitatud küsimustele sisuliste selgituste andmata jätmises. Kokkuvõttes on mõistetav, miks vastustaja hindas kaebaja projektiga seotud riski liialt kõrgeks, et laenutaotlus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kohtumenetluses ilmnenud asjaolusid, mis asja uuel otsustamisel võiksid viia teistsuguse otsuseni.
37.Asjaolud kogumis lubavad järeldada, et vastustaja saab halduseeskirju ühetaoliselt kohaldades teha kaebaja laenutaotluse kohta üksnes keelduva otsuse. Seega ei ole põhjendatud kaevatava otsuse tühistamine selle vormiliste puudumiste tõttu, kuna see viiks uuesti samasisulise otsuse andmiseni. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks tuvastada vastustaja otsuse vormilist õigusvastasust otsuse resolutsioonis. Resolutsiooni täiendamine ei parandaks kaebaja õiguslikku positsiooni ega teeni seetõttu kaebaja õiguste kaitse eesmärki.
38.Kohtupraktikas on mööndud võimalust jätta osa kaebaja menetluskulusid vastustaja kanda, kui vastustaja esitab alles kohtumenetluses kaebuse rahuldamata jätmise tinginud põhjendused. See ei ole aga praegusel juhul põhjendatud, kuna vastustaja nappidele põhjendustele vaatamata oli kaebajale enne kohtusse pöördumist teada, miks vastustaja laenu andmisest keeldus. Seejuures oli vastustaja analüütik esitanud kaebajale projekti kohta täpsustavaid küsimusi, millest selgusid kaebajale ka juhatuse liikme usaldusväärsusele lisaks tehtud märkused ja etteheited projekti kohta. Vastavalt oli kaebajal ka kohtumenetlust alustamata võimalik mõista keeldumise põhjusi ning hinnata, kas esineb võimalus, et asja uuel otsustamisel võiks vastustaja teha teistsuguse otsuse. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on otsuse põhjendustel vastustaja edasisele tegevusele iseseisev mõju. Seepärast ei ole vormistuse vigade rõhutamine otsuse õigusvastasuse tuvastamise kaudu samuti täiendavalt vajalik.
39.Kaebaja selgitused, et tema juhatuse liikme suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust seoses majandusarvestuse korraldamata jätmisega ning, et kaebaja juhatuse liikmega seotud teine äriühing osutus kõlblikuks saama PRIA kaudu antavat toetust, ei lükka ümber vastustaja järeldust kaebaja juhatuse liikme ebausaldusväärsusest. Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (dtl 411-413) ei sea kahtluse alla pankrotihalduri kuriteoteates sedastatut, et kaebaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud Foorum Puit OÜ majanadusaasta aruannetes kajastatu ei vasta pankrotimenetluses esitatud võlausaldaja nõuetele ning, et majandusarvestusest ei ole võimalik saada ülevaadet Foorum Puit OÜ nõude suurusest pereliikme äriühingu vastu. Kriminaalmenetluse alustamisest keelduti põhjusel, et kokkuvõttes (vaatamata raamatupidamisdokumentide puudumisele) on pankrotihalduril siiski õnnestunud saada ülevaade Foorum Puit OÜ varalisest seisust, mistõttu ei ole tegemist olukorraga, kus majanduslikust olukorrast ülevaate saamine olnuks kaebaja juhatuse liikme tegevuse tõttu muutunud oluliselt raskemaks või täiesti võimatuks. Seega ei ole menetleja leidnud, et kaebaja juhatuse liige oleks käitunud õiguspäraselt, vaid et tema rikkumine ei toonud kaasa kuriteo koosseisulise elemendina sätestatud tagajärge. PRIA otsustas Lossi Aed OÜ-le toetuse andmise 2022. aasta detsembris, s.o ca kaks aastat pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Seetõttu ei ole PRIA otsuse tegemise asjaolud praegusel juhul asjakohased. Ringkonnakohus jätab kaebaja 20. märtsi 2023. a menetlusdokumendis esitatud sellekohased väited tähelepanuta ja tagastab menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.
40.Kaebaja väidab veel, et vastustaja on andnud laenu isikutele, kellel on maksuvõlgnevus või kellega seotud isikud on toime pannud kuriteo (soodustuskelmuse) või kannavad ärikeeldu. Ringkonnakohus märgib, et võib olla kaheldav, kas kaebaja kirjeldatud tunnustele vastavate isikutega seotud isikutele laenu andmine on kooskõlas vastustaja laenukava ja töökorraga. Kui
laenu andmine neile isikutele on olnud põhjendatud, ei saa see siiski õigustada kaebajale laenu andmist olukorras, kus vastustaja hindab kaebaja juhatuse liikmega seotud riski ilmselt liiga kõrgeks, et oleks võimalik kaebajale laenu anda. Kui aga laenu andmine kaebaja viidatud isikutele ei ole kaebajale laenu andmise korra ja tingimuste kohane, siis võib tegemist olla õigusvastase praktikaga. Õigusvastasest halduspraktikast ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et talle võimaldatakse laen, kuigi ta laenu saamise tingimustele ei vasta. Teisisõnu ei ole kaebajal õigust nõuda õigusvastase praktika jätkamist. III
41.Eeltoodu alusel jäävad nii vastustaja kui kaebaja apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
42.Ringkonnakohus tagastab pooltele 20. märtsi 2023. a ja 27. märtsi 2023. a menetlusdokumentide lisana esitatud tõendid. Tõendid puudutavad kolmandate isikute suhtes vaidlusaluse otsusega võrreldes oluliselt hiljem tehtud otsustusi ega tõenda seetõttu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
43.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Kohtupraktikas tunnustatakse haldusorgani kasuks kohtumenetlusega kaasnevate välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmist siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Praegusel juhul on ilmne, et kaebuse ese puudutab vastustaja põhitegevust. Vastavalt jäävad vastustaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.