Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
18.05.2021, Tartu 3-21-568
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Berg Seed Oil OÜ kaebus Maaelu Edendamise SA krediidikomitee 22.12.2020. a otsuse nr 12 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks ning otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 05.04.2021. a määrus Berg Seed Oil OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Berg Seed Oil OÜ Seaduslik esindaja Priit Kroonberg Vastustaja Maaelu Edendamise SA (MES) Volitatud esindaja Katrin Tamre
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebuse lisad nr 1-4.
2.Tagastada vastustajale 10.05.2021. a vastuse lisad.
3.Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.04.2021. a määruse resolutsiooni p-d 2-4. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg MES-i 22.12.2020. a otsuse nr 12 tühistamise ja otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõude osas. Saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
4.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuselt 15.04.2021 enamtasutud riigilõiv 15 eurot Priit Kroonbergi arvelduskontole nr EE201010102401431001 AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.Määruskaebuse esitaja esitas 12.10.2020 MES-ile otselaenu taotluse (tl 9-11p).
2.22.12.2020 toimus MES-i krediidikomitee koosolek, mille päevakorras oli kaebaja laenutaotlus (väljavõte koosoleku protokollist nr 1-3.1/404, tl 75).
3.MES-i krediidikomitee jättis 22.12.2020. a otsusega nr 12 (tl 75p) määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ettevõtte asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige P. Kroonberg ei ole MES-i jaoks usaldusväärne.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 16.01.2021 MES-ile päringu (tl 62p-63p) seoses 22.12.2020. a otsusega.
5.MES selgitas 25.01.2021. a vastuses nr 3-1/158-1 (tl 67), et krediidikomitee lähtus laenutaotluse osas eitavat otsust tehes eelkõige asjaolust, et P. Kroonbergi näol on tegemist isikuga, keda on alust kahtlustada raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumises Foorum Puit OÜ (pankrotis) juhtimisel. Äriühing võlgneb sihtasutusele jätkuvalt koos kõrvalnõuetega ca 712 000 eurot ning juhatuse liige käendajana ei ole asunud täitma endale võetud kohustusi Foorum Puit OÜ (pankrotis) laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks sihtasutuse ees.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 17.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5p) MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsuse nr 12 ja koosoleku protokolli nr 1-3.1/404 peale. Määruskaebuse esitaja palus tuvastada MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a koosoleku protokolli ja otsuse õigusvastasus; teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise võimalus; põhistada MES-i krediidikomitee akte; teha kindlaks, kas keelduv haldusakt on nõuetekohane ning isikute õigusi mitteriivav; anda hinnang, kuhu peab määruskaebuse esitaja oma õiguste kaitseks pöörduma; teha kindlaks, kas MES laenutaotlejate otsused tehakse ühtsetel ja arusaadavatel alustel; anda hinnang, kas MES ületas oma volitusnorme ühe projekti eelistamisel teist analüüsimata – kas selline diskretsioon on õiguspärane ilma põhistamata; anda hinnang, kas põhistusnõuet mittetäites on võimalik täita kontrollitult MES põhikirjalisi eesmärke; anda kohtule diskretsiooniotsus õiguspärasuse hindamisel. Määruskaebuse esitaja selgitas, et väljavõte MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a protokollist ja otsusest edastati talle 15.01.2021. Sellest, et tegemist on keelduva haldusaktiga, sai teada õiguskantsleri 25.02.2021. a vastusest nr 7-6/210307/2101216 (tl 7-7p).
7.Tartu Halduskohus jättis 19.03.2021. a määrusega (tl 78-79p) kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja soovitava menetlusvormi teatamiseks. Halduskohus nõustus, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Halduskohus mõistis, et määruskaebuse esitaja taotleb MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsuse nr 12 tühistamist ja MES-i kohustamist vaadata tema otselaenu taotlus uuesti läbi. Ületatud on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.
8.Määruskaebuse esitaja palus 29.03.2021. a avalduses (tl 84-88) kaebus menetlusse võtta, kuna kaebetähtaega ei ole rikutud. Kui kohus leiab, et tähtaega on rikutud, siis palus määruskaebuse esitaja tähtaeg ennistada. MES ei järgi haldusmenetluse reegleid, ei põhjenda otsuseid ja otsustes puudub vaidlustamisviide. Määruskaebuse esitaja on korduvalt seoses MES-i otsustega erinevate instantside poole pöördunud ja on piisava hoolsusega tegelenud vaidluse algatamise korra väljaselgitamisega. Maaeluministeerium on korduvalt eksitavalt väitnud, et otsuseid ei ole võimalik vaidlustada. Suunise halduskohtusse pöördumiseks andis õiguskantsler 25.02.2021. a vastuses.
Halduskohtu määrus
9.Tartu Halduskohus tagastas 05.04.2021. a määrusega (tl 115-117) kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 1); jättis taotluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2); lõpetas tühistamis- ja kohustamisnõude osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 4).
10.Halduskohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad tuvastamiskaebuse esitamise lubatavuse kriteeriumid täidetud. Määruskaebuse esitaja eesmärgi (MES-ilt otselaenu saamine) saavutamiseks ja õiguste kaitseks esinevad tuvastamisnõudest tõhusamad vahendid, s.o nõue MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsuse nr 12 tühistamiseks ja MES-i kohustamiseks vaadata otselaenu taotlus uuesti läbi. Tuvastamisnõude osas ei saa kaebeõigust tuletada seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Kaebus kuulub tuvastamisnõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas on esitatud kaebetähtaega ületades. MES 22.12.2020. a otsuse teatavakstegemise kuupäevaks ei saa HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 mõttes pidada 25.02.2021, mil määruskaebuse esitaja tutvus õiguskantsleri 25.02.2021. a vastusega. Teatavakstegemine tähendab MES 22.12.2020. a otsuse määruskaebuse esitajale kättetoimetamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 tähenduses, mis leidis aset 15.01.2021. Kaebuse esitamise viimane päev oli 15.02.2021. Kaebetähtaja kulgemahakkamist ei mõjuta see, kas haldusakt oli vormistatud nõuetekohaselt ja kas selles oli esitatud vaidlustamisviide. Nõuetele mittevastav haldusmenetlus, eksitav teave MES-ilt ja Maaeluministeeriumilt laenuotsuste vaidlustamise kohta ning vaidlustamisviite puudumine vaieldamatult raskendas MES-i 22.12.2020. a otsuse õigeaegset ja korrektset vaidlustamist, kuid määruskaebuse esitaja on kohtusse pöördumisega ülemääraselt pikalt venitanud. Õiguskantsleri, Maaeluministeeriumi ja teiste asutuste poole ei pöördunud seoses MES-i tegevusega laenutaotluste menetlemisel määruskaebuse esitaja ega tema juhatuse liige, vaid teine isik. Ka õiguskantsleri 25.02.2021. a vastus ei ole adresseeritud määruskaebuse esitajale ega tema juhatuse liikmele. Määruskaebuse esitaja on seoses laenutaotluste menetlemisega esitanud päringu üksnes 16.01.2021 MES-ile. Määruskaebuse esitaja selgitustest saab järeldada, et kuigi ülejäänud avaldused esitas teine isik, siis tuli asutuste poole pöördumise initsiatiiv ka määruskaebuse esitajalt ja tema juhatuse liikmelt. Seega on määruskaebuse esitaja arvukalt MES-i tegevuse osas erinevatele asutustele rahulolematust väljendanud ja soovinud selgitusi saada. Samas ei ole määruskaebuse esitaja pöördunud seoses MES-i tegevusega mõistliku aja jooksul kohtute poole.
12.Määruskaebuse esitaja sai 16.01.2021. a järelepärimisele vastuse MES-ilt 25.01.2021 ning sellest hetkest alates pidi talle olema selge, et taotlust ei rahuldata. Määruskaebuse esitajale võis olla ebaselge, kas vaidluse peab lahendama maa- või halduskohus, kuid ta oleks saanud vähemalt kummagi kohtu poole pöörduda või oleks saanud kasutada advokaadi õigusabi. Määruskaebuse esitaja seda ei teinud. Samuti ei pöördunud määruskaebuse esitaja kohtusse võimalikult kiiresti pärast õiguskantsleri 25.02.2021. a vastust, vaid ootas sellega ligikaudu kolm nädalat. Määruskaebuse esitaja ei ole piisava aktiivsuse ja hoolsusega mõistliku aja jooksul oma õigusi proovinud kohtus kaitsta. Seega ei saa pidada tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebetähtaja ületamist õigustatuks. Kuna ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, siis jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel tühistamis- ja kohustamisnõude osas menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Määruskaebus
13.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 05.04.2021. a määrus ning võtta kaebus menetlusse ja see rahuldada.
14.Määruskaebuse esitaja ei ole rikkunud kaebetähtaega endast olenevatel põhjustel. Määruskaebuse esitaja juhatuse liikmel puuduvad juriidilised teadmised halduskohtusse pöördumiseks. Kaebetähtaja kulgemist mõjutab see, kas haldusaktis oli esitatud vaidlustamisviide. Enne 25.02.2021 puudus määruskaebuse esitajal teadmine, et pöörduda tohib halduskohtu poole. Juhatuse liige on kohtusse pöördumisel vajalikku hoolsust rakendanud. Kolm nädalat ei ole pikk aeg. Advokaadil kulub seaduse järgi kohtusse pöördumiseks 30 päeva ehk neli nädalat. Kuna MES rikub haldusmenetlust, siis peaks arvestama asjaoluga, et vaidlustamine võib toimuda tavatähtaegu rikkudes. Määruskaebuse esitaja on teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada, kuhu on õigus pöörduda. Kaebuse esitamise võimalusest sai teada 25.02.2021, millest peaks alustama kaebetähtaja lugemist. Määruskaebuse esitaja palub kohtul arvestada, et tegemist on pretsedentliku olukorraga. Vastus määruskaebusele
15.MES palub 10.05.2021. a vastuses määruskaebuse jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2021. a määrus muutmata.
16.Vastustaja väitel ei ole MES-i krediidikomitee otsus haldusakt, mistõttu ei kuulu vaidlus HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on õigus pöörduda tsiviilkohtusse. MES ei ole haldusorgan ning tema poolt osutatav laenuteenus ei ole haldusülesanne ning on olemuslikult võlaõiguslik tehing.
17.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Määruskaebuse esitaja kinnitas 16.01.2021. a taotluses, et sai otsuse kätte 06.01.2021, seega saabus kohtusse pöördumise tähtaeg 05.02.2021, kuid pöördus kohtusse 17.03.2021. Määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja omab märkimisväärset kogemust ettevõtluses ning tal oli vajaliku õigusteenuse saamiseks 30 päeva, kuid selle aja sees ei astunud vajalikke samme, et kõrvaldada väidetavalt tekkinud õigussegadus. Määruskaebuse esitaja on olnud hooletu, mistõttu ei saa tema väidetavat teadmatust lugeda mõjuvaks põhjuseks. 30-päevane kaebetähtaeg on õiguste väljaselgitamiseks piisavalt pikk aeg. Lisaks on P. Kroonbergi õde juriidilise haridusega. MES-il on õigus keelduda laenu väljastamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 05.04.2021. a määruse üle osas, milles halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning lõpetas tühistamis- ja kohustamisnõude osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3). Eelnevat arvestades ei hinda ringkonnakohus vastustaja 10.05.2021. a vastuse väiteid osas, et MES 22.12.2020. a otsus ei ole haldusakt ja vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus viitab, et halduskohtu hinnang vaidluse kuulumise kohta halduskohtu pädevusse on antud Tartu Halduskohtu 19.03.2021. a määruses. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlustatud 05.04.2021. a määruses õigesti, et kaebus tühistamis- ja
kohustamisnõuet puudutavas osas on esitatud kaebetähtaega ületades ning kaebetähtaja kulgemahakkamist ei mõjuta see, kas haldusaktis oli esitatud vaidlustamisviide. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga selles, et määruskaebuse esitaja on kohtusse pöördumisega ülemääraselt pikalt venitanud.
19.Kaebuses väitis määruskaebuse esitaja, et sai MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsusest teada 15.01.2021. MES-ile saadetud 16.01.2021. a päringus märkis määruskaebuse esitaja, et otsus edastati talle 04.01.2021. a päringu peale 06.01.2021. Eeltoodud vastuolu määruskaebuse esitaja väidetes ei väära siiski halduskohtu seisukohta, et kaebus on esitatud 30-päevast kaebetähtaega ületades, kuna kaebus esitati halduskohtule 17.03.2021. Kui arvestada, et MES 22.12.2020. a otsuse sai määruskaebuse esitaja kätte 06.01.2021, siis oli kaebuse esitamise viimane päev 05.02.2021.
20.HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. HMS § 57 lg 3 kohaselt vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest (RKHKm 21.04.2015, 3-3-1-2-15, p 20; RKHKm 10.03.2011, 3-3-1-100-10, p 20 ja seal viidatud kohtulahend). Küllaldaseks tähtaja ennistamise põhjuseks võib teatud asjaoludel pidada õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17 ja seal viidatud kohtulahend), kui selline eksimus on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.
21.MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsusel nr 12 puudub vaidlustamisviide. Haldusasja materjalidest nähtuvalt pöördus määruskaebuse esitaja 16.01.2021. a päringuga MES-i poole seonduvalt 22.12.2020. a otsusega. MES vastas määruskaebuse esitaja päringule 25.01.2021. MES ei selgitanud ka 25.01.2021. a vastuses otsuse vaidlustamise võimalikkust. Haldusasja materjalide hulgas on õiguskantsleri 25.02.2021. a vastus Peeter Kroonbergile, kes on määruskaebuse esitaja juhatuse liikme isa. Nagu halduskohus 05.04.2021. a määruses (p 18) märkis, saab määruskaebuse esitaja selgitustest järeldada, et kuigi avaldused erinevatele instantsidele esitas teine isik, tuli asutuste poole pöördumise initsiatiiv ka määruskaebuse esitajalt läbi tema juhatuse liikme. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga ja leiab sellest lähtuvalt, et õiguskantsleri poole pöördumine on määruskaebuse esitajaga piisavalt seostatav. Seega on paikapidav hinnang, et määruskaebuse esitaja on piisavalt näinud vaeva, et väljendada MES-i tegevuse osas erinevatele asutustele rahulolematust ning saada selgitusi. Eeltoodu pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul jaatada määruskaebuse esitaja poolt piisava hulga pöördumiste esitamist, saamaks selgeks MES-i krediidikomitee otsuse vaidlustamise võimalikkus. Õiguskantsleri selgitas 25.02.2021. a vastuses, et ettevõtjal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub haldusasja materjalidest, et alles õiguskantsleri vastus andis määruskaebuse esitajale selge suunise, et tal on õigus vaidlustada MES-i krediidikomitee otsus halduskohtus. Seega kõrvaldas alles õiguskantsleri seisukoht üldise õigusselgusetuse MES-i krediidikomitee otsuste vaidlustatavuse osas. Määruskaebuse esitaja väitel puudus tal enne 25.02.2021 teadmine, et pöörduda tohib halduskohtu poole ning tal puudus varasem kogemus halduskohtusse pöördumisel. Ringkonnakohus peab määruskaebuse esitaja väidet usutavaks. Vastustaja viide määruskaebuse esitaja märkimisväärsele kogemusele ettevõtluses ei väära asjaolu, et Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks varasemaid kogemusi seoses tema suhtes tehtud haldusakti vaidlustamisega halduskohtus. Määruskaebuse esitajat ei esindanud kohtueelses
menetluses ega esinda ka kohtumenetluses advokaat. Eeltoodut ei väära ka vastustaja mainitud asjaolu, et määruskaebuse esitaja juhatuse liikme õel on juriidiline haridus. Vaieldamatult on just vaidlustamisviite puudumisest tingitud käesolevas haldusasjas kaebuse esitamine ettenähtust hiljem. Ringkonnakohtu hinnangul võib pidada usutavaks, et korrektse vaidlustamisviite olemasolu korral vaidlustanuks määruskaebuse esitaja MES-i krediidikomitee otsuse halduskohtus õigeaegselt. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodut arvestades halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja on kohtusse pöördumisel ülemääraselt pikalt venitanud. Pärast õiguskantsleri vastust esitas määruskaebuse esitaja vaid kolme nädala jooksul kaebuse halduskohtule. Seega ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua.
22.MES-i krediidikomitee otsuses vaidlustamisviite puudumine ja määruskaebuse esitaja õiguslik kogenematus haldusasjades osalemisel koosmõjus on käesoleval juhul mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel seonduvalt MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsusega. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 05.04.2021. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning ennistab kaebuse esitamise tähtaja MES-i krediidikomitee 22.12.2020. a otsuse nr 12 tühistamise ja otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuete osas. Eelnevat arvestades ei saa põhjendatuks pidada halduskohtu määrust ka resolutsiooni p 4 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Seetõttu ringkonnakohus tühistab ka halduskohtu 05.04.2021. a määruse resolutsiooni p 4. Ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
23.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses võtta kaebus menetlusse ja see rahuldada. Seega palub määruskaebuse esitaja, et ringkonnakohus otsustaks tema kaebuse menetlusse võtmise. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.
24.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse lisadena nr 1-4 esitatud dokumendid on juba haldusasja toimikus olemas, siis tagastab ringkonnakohus need määruskaebuse esitajale. Kuna vastustaja 10.05.2021. a vastuse lisadena esitatud dokumendid on kas avalik info (nt äriregistri väljavõtted), ei seondu määruskaebuse esitajaga (nt dokumendid seonduvalt Foorum Puit OÜ-ga) või ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad (nt dokumendid seonduvalt Foorum Puit OÜ pankrotimenetlusega) või on haldusasja toimikus juba olemas (nt lisa nr 5), siis tagastab ringkonnakohus vastustajale kõik tema vastuse lisad.
25.Määruskaebuse esitaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot (tl 129). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine alates 01.01.2018 riigilõivuvaba. Seega oli määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lg 1 p 9 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna määruskaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud riigilõiv summas 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda see arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o P. Kroonbergi arvelduskontole nr EE201010102401431001 AS-s SEB Pank.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.