Berg Seed Oil OÜ kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 tühistamiseks ning otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Berg Seed Oil OÜ, seaduslik esindaja Priit Kroonberg, volitatud esindaja Martin Napa Vastustaja Maaelu Edendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Katrin Tamre, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15. veebruaril 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Berg Seed Oil OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. juunil 2022 (halduskohtumenetluse seadistiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Berg Seed Oil OÜ (kaebaja) esitas 12. oktoobril 2020 Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) otselaenu taotluse.
3-21-568
2.MES-i krediidikomitee arutas 22. detsembri 2020. a koosolekul kaebaja laenutaotlust (koosoleku protokoll nr 1-3.1/404) ning otsustas jätta selle rahuldamata (otsus nr 12) põhjendusel, et ettevõtte asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige Priit Kroonberg ei ole sihtasutuse jaoks usaldusväärne.
3.Kaebaja esitas 16. jaanuaril 2021 MES-ile päringu seoses sihtasutuse 22. detsembri 2020. a otsusega nr 12. Kaebaja leidis, et MES-i hinnang on põhjendamatu ning selgelt kaebaja juhatuse liikme õigusi rikkuv.
4.MES selgitas 25. jaanuari 2021. a vastuses nr 3-1/158-1, et krediidikomitee lähtus laenutaotluse osas eitavat otsust tehes asjaolust, et kaebaja juhatuse liikme näol ei ole tegemist usaldusväärse isikuga. Kaebaja ainuosanikku ja juhatuse liiget Priit Kroonbergi on alust kahtlustada raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise eest ettevõtte Foorum Puit OÜ (pankrotis) juhtimisel. MES laenas aastatel 2015-2017 eelnimetatud äriühingule ca 660 000 eurot, äriühing võlgneb sihtasutusele jätkuvalt koos kõrvalnõuetega ligikaudu 712 000 eurot. Priit Kroonberg ei ole käendajana asunud täitma endale võetud kohustusi Foorum Puit OÜ (pankrotis) laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks sihtasutuse ees.
5.Kaebaja esitas 17. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MES krediidikomitee
22.detsembri 2020. a otsuse nr 12 peale.
6.Tartu Halduskohus tõlgendas 5. aprilli 2021. a määrusega kaebaja avaldusi ning sai aru, et kaebaja soovib esitada nõude MES-i krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks ning MES-i kohustamiseks vaadata kaebaja otselaenu taotlus uuesti läbi. Kohus tagastas tuvastamisnõude osas kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja lõpetas tühistamis- ja kohustamisnõude osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3).
7.Kaebaja esitas 15. aprillil 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale osas, milles halduskohus jättis kaebaja tähtaja ennistamise taotluse tühistamisja kohustamisnõude osas rahuldamata ning lõpetas eelnimetatud nõuete menetluse.
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni p-d 2-4, ennistas kaebuse esitamise tähtaja MES-i krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 tühistamise ja otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõude osas ning saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus märkis määruse punktis 18, et ei hinda vastustaja vastuses esitatud väiteid selle kohta, et MES-i otsus ei ole haldusakt ning ei allu halduskohtulikule kontrollile. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti jätnud kaebetähtaja ennistamata, sest alles õiguskantsleri seisukoht kõrvaldas üldise õigusselgusetuse MES-i krediidikomitee otsuste vaidlustatavuse osas ning kaebaja ei viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua. Vaidlustatud otsuses vaidlustamisviite puudumine ja määruskaebuse esitaja õiguslik kogenematus haldusasjades osalemisel on mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Hinnangu andmisel viitas ringkonnakohus erinevatele haldusmenetluse seaduse normidele.
9.MES esitas 2. juunil 2021 Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ja Tartu Ringkonnakohtu 18. mai
3-21-568 2021. a määruse resolutsiooni p 3 ning jätta kaebus läbi vaatamata. Alternatiivselt palus MES tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2021. a määruse resolutsiooni p 3 ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2021. a määruse.
10.Riigikohtu halduskolleegium jättis 28. septembri 2021. a määrusega MES-i määruskaebuse menetlusse võtmata.
11.Tartu Halduskohus võttis 14. oktoobri 2021. a määrusega Berg Seed Oil OÜ kaebuse MES- i krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 tühistamiseks ning otselaenu taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohtu hinnangul otsustab MES riigivaraseaduse (RVS) § 3 lg 1 p 8 ja Maaeluministeeriumi 22. aprilli 2020. a otsusega nr 1.3-1/4 kinnitatud „MES põhikirja“ p-de 2.1 ja 2.2.1 alusel avalike vahendite kasutamist avalikes huvides ja täidab seeläbi avalikku ülesannet ning vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
12.Vastustaja esitas 11. novembril 2021 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. MES on jätkuvalt seisukohal, et ei tegutsenud laenude andmisel haldusorganina ning vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
13.Kohus määras 30. novembri 2021. a määrusega asja läbivaatamisele kohtuistungil. Kohus otsustas mitte võtta lõplikku seisukohta halduskohtu pädevuse osas ning kuulata enne lõpliku otsustuse tegemist ära poolte täiendavad seisukohad kohtuistungil. Sama määrusega jättis kohus vastustaja taotluse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata. Kohtuistung toimus 15. veebruaril 2022.
14.Kaebaja esitas pärast kohtuistungit kohtule täiendavad seisukohad ning tõendid.
15.Tartu Halduskohus tagastas 3. märtsi 2022. a määrusega kaebaja esitatud täiendavad menetlusdokumendid, v. a lisa nr 2. Kohus ei pidanud pärast kohtuistungi toimumist ja asja arutamise lõpetamist esitatud kaebaja täiendavaid seisukohti sisaldava dokumendi ja selle lisade, välja arvatud lisa nr 2, kohtuasja materjalide juurde võtmist lubatavaks. Kohus pidas võimalikuks võtta asja materjalide juurde üksnes lisa nr 2 (28. detsembri 2020. a teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta), sest kaebaja tugines kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaolule ka kohtuistungil ning seda kinnitav dokument on asja lahendamisel asjakohane. Kuna kriminaalmenetluse algatamata jätmist on menetlusosalised juba kohtuistungil arutanud, siis ei tingi selle dokumendi asja materjalide juurde võtmine menetluse uuendamise vajadust ega pikenda oluliselt menetlust.
16.1.MES-i otsus on haldusakt, kuna sihtasutus tegutseb avalikes huvides ning suurem osa sihtasutuse kapitalist pärineb riigilt. Taotleja on maapiirkonna ettevõte, kellel on krediidiasutustest laenu saamine raskendatud. MES-i tegevuse eesmärgiks on Eesti maapiirkonna ettevõtluse toetamine ja elavdamine, et luua paremad võimalused kapitalile ligipääsuks ning maaettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks. Laenu antakse vähemalt osaliselt avalike vahendite arvelt avaliku ülesande täitmiseks turutõrke tingimustes. Nõustuda ei saa Maaeluministeeriumi väljendatud seisukohaga, et haldusmenetluse reeglistikust tuleb lähtuda vaid riigiabi jagamise korral. Maaelu sektorile eraldatud rahalisi vahendeid tuleb hallata
3-21-568 avalikus sektoris kehtivate reeglite, sh riigi raha eesmärgipärase kasutamise põhimõtete järgi. Ka õiguskantsler on asunud seisukohale, et MES-i laenuotsused ja turutõrke tingimustes tehtavad otsused vastavad haldusakti tunnustele ning MES täidab avalikku ülesannet. Seega on MES-i otsuste õiguspärasuse kontroll halduskohtu pädevuses. Kaebaja juhatuse liige Priit Kroonberg ja temaga seotud isikud on 2018. aastast esitanud mitmeid järelepärimisi riigiasutustele MES-i otsuste õigusliku olemuse ja vaidlustamisvõimaluste kohta, kuid on saanud ebakohaseid vastuseid, mille järgi osa MES-i otsuseid ei allugi halduskohtulikule kontrollile. See viitab omakorda sellele, et järelevalve MES-i tegevuse üle sisuliselt puudub. Enne Õiguskantsleri asjakohast kirja puudus kaebajal teadmine, et kaebuse saab esitada halduskohtule.
16.2.Kuna MES-i omakapitalist laenude andmise protseduur on õigusaktidega vähesel määral reguleeritud, on oluline, et MES oma otsuseid adekvaatselt põhjendaks. Vaidlustatud MES-i otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetel. Haldusakt on ebapiisava põhjendusega ega vasta haldusakti vormi- ja sisunõuetele, selles puudub vaidlustamisviide. Otsuse põhjendus ei taga, et riigi toe pakkumisel on ettevõtteid koheldud võrdselt. Sisuliselt moodustab MES-i haldusakti põhjenduse vaid üks lause, millega kaheldakse kaebaja ja tema juhatuse liikme usaldusväärsuses ning asutakse seisukohale, et seetõttu tuleb laenutaotlus jätta rahuldamata. MES-i haldusmenetlus on seega olnud ebakohane, läbipaistmatu ning kaebaja õigusi rikkuv. Kaebajat on ebavõrdselt koheldud, tema suhtes rakendatud põhimõtetest pole paljude teiste laenutaotlejate puhul kinni peetud. Näiteks sai teise ettevõtte laenutaotlus COVID-19 tagajärgede leevendamiseks rakendatud meetmest positiivse otsuse pärast kaebaja äriplaani esitamist MES-ile. MES on oma juhatuse liikme eestvedamisel kaebajat alusetult sildistanud ja diskrimineerivalt hinnanud. Kaebaja juhatuse liige oli laenutaotluse esitamise ajal ka Foorum Puit OÜ omanik (mitte enam juhatuse liige), kuid selle äriühingu õiguste kaitsega tegeleb Peeter Kroonberg. Kohtutes on pooleli mitmeid menetlusi, mis seonduvad eelnimetatud äriühingule MES-i poolt laenu andmise, täitmise ja tagasinõudmisega. Foorum Puit OÜ pankrotihalduriks valiti pealegi isik, kelle tegevus on nimetatud äriühingule tekitanud põhjendamatuid kulutusi ja probleeme. MES-i hinnang kaebaja ja tema juhatuse liikme vähese usaldusväärsuse kohta on põhjendamatu. MES-i vastuses viidatud kuriteoteate alusel prokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud, seega ei oma see asjaolu kaebaja ja tema juhatuse liikme usaldusväärsuse hindamisel tähtsust.
16.3.MES-i menetlus ja otsused on poliitiliselt motiveeritud. Kaebaja täitis laenu saamise tingimused esitades korrektse projekti ja äriplaani ning vastas tekkinud küsimustele adekvaatselt. MES-i analüütik ei ole äriplaani sisuliselt hinnanud ja tal puudub selleks ka võimekus. MES-i üldine tegevus on olnud korruptiivne ja ettevõtteid põhjendamatult ebavõrdselt kohtlev. Seda kinnitavad kaudselt ka Riigikontrolli järeldused MES-i kriisimeetmete kohta.
17.Vastustaja palub jätta kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt jätta kohustamisnõue HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
17.1.MES-i ja kaebaja vahelised õigussuhted ei ole avalik-õiguslikud (HKMS § 4 lg 1), mistõttu ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. MES on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus), mis ei saa oma põhitegevuseks vahendeid riigieelarvest. Sihtasutuse omakapitali vahenditest laenu andmine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena, sest tegemist ei ole riigieelarveliste vahendite jaotamise ega toetuste andmisega. Olgugi, et MES-i asutas riik, on selle sihtasutuse peamiseks tegevuseks ettevõtetele eraõiguslikel alustel laenude andmine ja käendusteenuse pakkumine. Selliste otsuste tegemine toimub eraõiguslikus suhtes. MES-i väljastatavad laenud ja käendused ei ole üldjuhul seotud riigieelarveliste eraldistega. Kaebaja taotletud otselaen (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise korra kohane laen) väljastati
3-21-568 sihtkapitali omavahenditest, mis oli saadud MES-i enda tegevuse tulemist. Sellise laenu andmine erineb näiteks COVID-19 laenudest, mille puhul toimus laenu andmine halduslepinguga pandud avaliku ülesande täitmise raames. Kriisilaenude olemus ja regulatsioon ei kohaldu vaidlusaluse otselaenu puhul. Antud juhul ei olnud tegemist ka riigiabiga ega riigi finantseeritava sihtotstarbelise eraldise või halduslepingu alusel väljastatava laenuga. Põhikirjaliste sihtasutuse ülesannete täitmisel ei teosta sihtasutus avalikke ülesandeid. MES-i laenude andmist on õigusaktidega vähe reguleeritud, mis omakorda kinnitab, et tegemist on haldusülesande täitmisest erineva iseloomuga tegevusega. MES teeb otsuse sarnaselt teistele krediidiasutustele, mis hindavad laenu taotleja tingimustele vastavust, sh krediidivõimet, eelnevat maksekäitumist, usaldusväärsust, tagatisi ja muid laenu andmiseks olulisi aspekte. Tegemist on eraõiguslikus suhtes väljastatava laenuga, mille puhul on tegu samasuguse teenuse osutamisega nagu seda teevad finantsasutused. Laenu andmisel sõlmitakse laenu saajaga tavapärane eraõiguslik laenuleping ning poolte vahel tekib eraõiguslik suhe. Ühestki avalikõiguslikust õigusaktist ei tulene kaebajale laenu saamise nõudeõigust. MES-i tegevus või tegevusetus ei saa seetõttu kaebaja avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi rikkuda. Justiitsministeerium asus Maaeluministeeriumi pöördumisele esitatud 5. oktoobri 2021. a vastuses nr 10-4/4415-3 samuti seisukohale, et MES-i pakutavaid finantsteenuseid (nt käendused ja laenud) võib liigitada nii varahaldusliku kui ka tuluteeniva fiskaalhalduse tegevuse alla. MES tegutseb nimetatud finantsteenuseid osutades nagu iga teine eraõiguslik turuosaline ning seega eraõiguslikult. Otsust selle kohta, kas teenust soovivale isikule osutatakse finantsteenust või mitte, ei tehta haldusmenetluses. Seega erinevalt kriisilaenudest või halduslepingu alusel väljastatavatest laenudest ja toetustest ning riigiabist on omakapitalist laenude andmine eraõiguslik tegevus, mille raames ei täida MES avalikku ülesannet ega vii läbi haldusmenetlust.
17.2.MES muutis 2020. aasta lõpus väikelaenude tingimusi, mille tulemusel sellistel tingimustel, nagu kaebaja seda taotles, ei ole võimalik enam laenu väljastada. Kehtivate tingimuste kohaselt saab laenu taotleda põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad põllumajandusmaa ostuks; mittetulundusühingud ja sihtasutused toetuste sildfinantseerimiseks ning Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit ja liitu kuuluvad hoiu-laenuühistud, edasilaenamiseks oma liikmetele ja kaasfinantseerimiseks. Kaebaja on taotlenud sihtkapitali omavahenditest antavat laenu, kuid ta ei paigutu ühegi eelnimetatud kategooria alla, mistõttu ei ole vastustajal talle võimalik enam kehtivate tingimuste alusel sihtkapitali omavahenditest laenu anda. Kuna omavahenditest laenu andmise sihtotstarvet ja sihtgruppe on muudetud, siis ei täidaks kaebaja täna enam laenu saamise tingimusi ega kvalifitseeruks laenu saajaks. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole enam võimalik, mistõttu tuleb kaebus jätta selles osas HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või HKMS § 158 lg-s 2 sätestatud asjaolude tuvastamise korral rahuldamata.
17.3.Isegi kui MES-i vaidlustatud otsus allub halduskohtulikule kontrollile ning MES-i tegevusele laienesid haldusmenetluse üldpõhimõtted, on MES-i otsus õiguspärane. Kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevusest tulenevatel põhjustel ja ka maksejõulisusega seotud põhjustel ei olnud laenutaotluse rahuldamine võimalik, kuivõrd need on laenutaotluse hindamisel oluliseks kriteeriumiks.
17.3.1.MES tegevust laenu andmisel reguleeris MES-i nõukogu 11. detsembri 2020. a koosoleku protokolli nr 16 otsusega nr 4 kinnitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava – I kd, tl- d 176-181) ja MES-i juhatuse 28. juuni 2016. a otsusega nr 1-2.1/30 kinnitatud võlakohustuste tagamise, laenamise ja muude võlatunnustega tehingute tegemise ja järelevalve teostamise töökorra (töökord – I kd, tl-d 186-191). Töökorra p 4.6 kohaselt hinnatakse laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsimisel muu hulgas laenusaaja (juriidilise isiku puhul ettevõtja omanike ja juhtimisorganite liikmete) usaldusväärsust ja ärialast reputatsiooni ning
3-21-568 ärialast kogemust (p 4.6.5); laenusaaja omafinantseeringu osakaalu finantseeritavas projektis (p 4.6.6); laenusaaja maksevõimet (p 4.6.7) ja laenusaaja muudest kohustustest tulenevaid olulisemaid riske (p 4.6.8). Laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsimisel pidi vastustaja seega hindama muu hulgas laenusaaja omanike ja juhtimisorganite liikmete usaldusväärsust. Krediidikomitee otsuse kohaselt ei olnud ettevõtte asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige Priit Kroonberg tulenevalt oma varasemast tegevusest Foorum Puit OÜ juhatuse liikme ja osanikuna laenu taotlemise kontekstis MES-i jaoks usaldusväärne, kuivõrd oli põhjustanud vastustajale oma kohustuste nõuetekohase täitmata jätmisega varem olulist kahju. Foorum Puit OÜ (pankrotis) põhjustas MES-ile kahju ligikaudu 700 000 eurot, mida kaebaja ei nõustunud hüvitama ning mille osas on pooleli erinevad kohtuvaidlused. Sealjuures ei ole Priit Kroonberg täitnud käenduslepinguga võetud kohustusi. Samuti tuleb arvestada, et 2020. a majandusaasta aruande järgi oli kaebaja ainukeseks varaks osakapital, mida pole sisse makstud. Priit Kroonberg ei olnud seega laenu taotlemise kontekstis piisavalt usaldusväärne ning vastustajal puudus igasugune põhjus eeldada, et uue ettevõtte kaudu tegutsedes samade isikute puhul samasuguseid riske ei esine. Lisaks on ettevõtte jurist ja turundusjuht seotud Priit Kroonbergi isa pankrotistunud ettevõttega Foorum Puit OÜ.
17.3.2.Kuigi MES pidas laenutaotluse rahuldamata jätmist õigustatuks juba seetõttu, et kaebaja juhatuse liige Priit Kroonberg ei ole usaldusväärne, oli MES analüütiku hinnangul projektis ka teisi puudujääke ja riskikohti. Analüütiku analüüsis on lisaks välja toodud, et kaebaja omafinantseering on väga väike (8% ja vajas täiendavat tõestamist); tagatisena pakutakse Foorum Puit OÜ-le kuuluvat kinnistut, mis on seotud vaidlustega pankrotimenetluses; esitatud küsimustele projekti sisu kohta ei vastatud korrektselt; omanik ja juhtkond on tekitanud MES- ile kahju, mille hüvitamist püütakse viivitada erinevate vaidlusmenetlustega. Eeltoodu tõttu oli kahtluse all projekti rahastamise võimekus ja üldine maksevõime. Sellisele äriühingule laenu andmine oleks olnud vastutustundetu. MES-ile ei saa ette heita põhjendamatute laenuriskide võtmata jätmist. Samuti annab eeltoodu märkimisväärse aluse kahelda ka uue ettevõtte maksejõulisuses.
17.3.3.Kaebaja viited poliitilistest kaalutlustest lähtumise ja tema diskrimineerimise kohta on täiesti alusetud. Sedavõrd riskantse käitumisega isikule, kes on juba varasemalt laenu andjale tekitanud kahju ja keeldunud seda hüvitamast, ei ole uue laenu andmine põhjendatud.
17.3.4.Kaebaja esindajaga seotud eelmine ettevõte Foorum Puit OÜ on MES-i hinnangul esitanud majandusaasta aruannetes ka valeandmeid. Tsiviilasjas nr 2-19-10335 kuulutati
10.detsembri 2019. a määrusega välja Foorum Puit OÜ pankrot. Priit Kroonberg on nimetatud äriühingu ainuosanik alates 9. septembrist 2013 ning oli äriühingu juhatuse liikmeks ajavahemikul 26. mai 2011 kuni 28. september 2018. Foorum Puit OÜ esitas 2017. aasta majandusaasta aruandes valeandmeid, mis oluliselt moonutasid võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Pankrotihaldur esitas 18. detsembril 2020 prokuratuurile seetõttu ka kuriteoteate.
KOHTU SEISUKOHT
18.Vaidluse all on MES-i krediidikomitee 22. detsembri 2020. a otsuse nr 12 (I kd, tl 75p) õiguspärasus ning selle õiguslik olemus. Nimetatud otsusega seondub tihedalt ka kaebaja järelepärimisele saadetud MES-i 25. jaanuari 2021. a vastus nr 3-1/158-1 (I kd, tl 67), milles selgitati täpsemalt otsustuse tinginud asjaolusid. Kaebaja palub eelnimetatud otsuse tühistada ja kohustada MES-i laenutaotlus uuesti läbi vaatama.
19.Pooled on esiteks erinevatel seisukohtadel selles, kas MES-i otsus on haldusakt ja kas selle õiguspärasuse kontroll on halduskohtu pädevuses ning kas kohustamisnõue on asjakohane
3-21-568 nõude liik. Teiseks on pooled erineval seisukohal MES-i otsuse formaalse ja materiaalse õiguspärasuse osas. Vastustaja hinnangul ei täitnud ta omakapitalist laenu andmise otsustamisel avalik-õiguslikku ülesannet ning arvestades tema eraõiguslikku vormi ja laenu finantseerimise allikat ning üldist tegutsemisviisi ei ole tegemist haldusaktiga, vaid eraõiguslikus suhtes tehtud otsusega laenu andmise kohta.
20.Kohus nõustub esmalt vastustaja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et kuigi ringkonnakohus viitas 18. mai 2021. a määruses selles asjas kaebetähtaja järgimise ja tähtaja ennistamise lahendamisel muu hulgas ka haldusmenetluse seaduse normidele, ei võtnud ringkonnakohus siiski halduskohtu jaoks siduvat seisukohta MES-i otsuse õigusliku iseloomu ja halduskohtu pädevuse kohta. Kaudselt viitab siiski ringkonnakohtu määruse punktis 20 tehtud viide haldusmenetluse seaduse normidel, et ringkonnakohus pidas vaidlustatud otsuse käsitlemist haldusaktina võimalikuks. Vastupidisel juhul poleks haldusmenetluse seaduse normidele viitamine mõtet omanud, sest viidatud HMS § 57 lg-d 1 ja 3 reguleerivad just haldusakti ühte kohustuslikku elementi (vaidlustamisviidet).
21.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka juhul, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalikõiguslik juriidiline isik. Kui aga avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis, mis tähendab, et ülesande täitmiseks luuakse haldusorgani ja puudutatud isikute vahel eraõiguslikud suhted (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-31-49-12, p-d 23-24).
22.Kohus asus 14. oktoobri 2021. a määruses selles asjas seisukohale, et tegemist on avalikõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kohus on jätkuvalt sellel seisukohal. Kohus möönab, et MES-i laenude andmist reguleerivad peaasjalikult MES-i juhatuse ja nõukogu kehtestatud dokumendid ning seaduse tasandil ei ole meetmete rakendamist detailselt reguleeritud, kuid sellest ei ole põhjendatud järeldada, et MES tegutses seetõttu eraõiguslikus suhtes. MES on riigivaraseaduse § 3 lg 1 p-s 8 nimetatud riigi sihtasutus, mille eesmärk on vastavalt Maaeluministeeriumi 22. aprilli 2020. a otsusega nr 1.31/4 kinnitatud „MES põhikirja“ p 2.1 kohaselt toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet. Eelnimetatud põhikirja p 2.2.1 kohaselt on sihtasutuse ülesandeks ka laenude ja tagatiste andmine ning finantsteenuste arendamine ja osutamine. Muu hulgas tugineb laenu andmist reguleeriv MES-i nõukogu kinnitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord ka Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel 30. märtsil 2015 sõlmitud halduslepingule nr 3.423/87, mida on hiljem muudetud (laenamise kava p 1.3). Kuna MES otsustab avalike vahendite kasutamist avalikes huvides ja avalike eesmärkide täitmiseks olukorras, kus on turutõrge, siis täidab MES laenutaotluste lahendamisel avalikku ülesannet. Asjaolu, et vastustaja finantseerib laenu omavahenditest ning tegemist ei ole riigiabi korraldamise või riigi sihtotstarbelise finantseeringuga halduslepingu alusel ei muuda asjaolu, et MES tegutseb laenu ja käenduse andmisel avalikes huvides. Sellele viitab selgelt asjaolu, et MES-i eesmärgiks on maapiirkonna tervikliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamine olulistes valdkondades parandades ettevõtete juurdepääsu kapitalile eelkõige olukorras, kus ettevõtetel on krediidiasutustest
3-21-568 tavapärastel tingimustel laenude saamine oluliselt raskendatud või võimatu. Tegemist on riikliku abinõuga, millega luuakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse toetamise ja elavdamise eesmärgil ettevõtetele paremad võimalused kapitalile ligipääsuks ning suurendatakse nii maaettevõtluse konkurentsivõimet. Selle eesmärgi saavutamise ühe meetmena on ette nähtud laenude ja tagatise andmine ning muude finantsteenuste osutamine. Olemuslikult on seega tegemist avaliku ülesandega, millega riik soodustab maapiirkonna ettevõtlust olukorras, kus tavatingimustel krediidiasutustest laenude saamine on raskendatud või võimatu. Määrav ei ole ka see, et praegusel juhul ei ole laenumeetme finantseerimisallikaks konkreetse halduslepingu alusel riigi poolt tehtud sihtotstarbeline eraldis. MES-i asutas ja sihtasutuse omakapitali sissemakse tegi riik, mistõttu kasutatakse omakapitali vahenditest uute laenude väljastamiseks kaudselt riigi raha. Seega antakse laenuks avalikke ressursse ning seeläbi täidetakse avalikku ülesannet. Samuti ei muuda vaidlust eraõiguslikuks asjaolu, et laenu andmisel sõlmitakse eraõiguslik laenuleping. MES-i laenude andmise menetluse puhul on kohtu hinnangul tegemist mitmeetapilise menetlusega. Mitmeetapilise menetluse korral on eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad muu menetluskorra puudumisel läbivaatamisele halduskohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. detsembri 2001. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-8-01 ja 20. aprilli 2006. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-3-06). Kohtu hinnangul on MES ka omavahenditest laenude andmisel haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 tähenduses ning taotletava laenu andmisest keeldumise otsus on olemuselt haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Otsusega määratakse ettevõtte õigus saada laenu avalik-õiguslikus suhtes (vt ka õiguskantsleri 20. oktoobri 2020. a märgukiri nr 7-6/201471/2005645 ja 25. veebruari 2021. a vastus nr 7-6/210307/2101216; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 67; halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23; halduskolleegiumi 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1329, p 18).
23.Teise menetlusliku vastuväitena on vastustaja välja toonud, et kohustamisnõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam võimalik, mistõttu tuleks see nõue jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kohustamisnõuet ei ole võimalik enam täita, sest MES on laenuandmise tingimusi pärast vaidlustatud otsuse tegemist muutnud ning uutele tingimustele kaebaja ei vastaks. Asjaolu, et vastustaja annab uusi laene teistel tingimustel ning teistele sihtgruppidele ei ole määrav. Haldusakti tühistamise korral taastub varasem olukord ehk laenutaotlus on lahendamata ning MES peab selles osas tegema uue otsuse kontrollides, kas laenutaotlus vastas laenutaotluse ajal kehtinud tingimustele. Kohustamisnõude rahuldamisel ei tule esitatud laenutaotlust vaadata läbi mitte uute tingimuste alusel, vaid algse taotluse esitamisel kehtinud nõuetest lähtuvalt. Kuna tegemist on MES-i omavahenditest antava laenuga on selle kapitaliseerimine MES-i otsusega jätkuvalt võimalik, mistõttu ei saa kohustamisnõude täitmist välistada ka see, et sarnaseid laene praegu enam ei väljastata. Seega ei ole kaebaja laenutaotluse uus läbivaatamine takistatud või võimatu, mistõttu ei esine alust kohustamisnõude HKMS § 152 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmiseks, samuti ei tingi laenutingimuste muutmine iseenesest kohustamisnõude rahuldamata jätmist.
24.Kuna kohtu hinnangul tegutses MES omavahenditest laenude andmisel haldusorganina HMS § 8 lg 1 tähenduses ning taotletava laenu andmisest keeldumise otsus on olemuselt haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, siis pidi MES kaebaja laenutaotluse menetlemisel ja haldusakti andmisel lähtuma avaliku õiguse põhimõtetest, s.h haldusmenetluse seaduse normidest. Samuti on asjakohased MES-i juhatuse ning nõukogu kehtestatud laenutingimusi ning menetluse protseduure reguleerivad dokumendid.
3-21-568
25.Kuna vastustaja pidi otsuse tegemisel lähtuma avalik-õiguslikest põhimõtetest, siis on asjakohane võtta aluseks haldusmenetluse seaduse kui üldseaduse normid. HMS § 54 ja § 56 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning selle põhjendus tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Eelnevast tulenevalt peab laenutaotluse kohta tehtav otsus sisaldama õiguslikku ja faktilist alust, et asjast huvitatud isikutele, esmajoones adressaadile, oleks otsus arusaadav ja läbipaistev, mis omakorda eeldab elementaarsel tasemel põhjenduste esitamist. Otsus nr 12 on vormistuselt lühivormis protokolliline otsus, mis ei vasta haldusakti kohustuslikele tingimustele. MES-i 22. detsembri 2020. a otsuses nr 12 on märgitud üksnes üldsõnaline otsustus: „Jätta taotlus rahuldamata. Ettevõtte asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige Priit Krooneberg ei ole sihtasutuse jaoks usaldusväärne.“ Otsuses nr 12 ei ole märgitud, milles nimetatud isiku ebausaldusväärsus täpselt väljendub ning miks see laenutaotluse rahuldamata jätmise kaasa toob. MES on avanud isiku usaldusväärsusele antud hinnangu asjaolusid alles kaebaja poolsele järelepärimisele esitatud
25.jaanuari 2021. a vastuses. Samuti puuduvad otsuses nr 12 ja 25. jaanuari 2021. a vastuses viited õiguslikele alustele, sh MES-i asjakohastele kordadele (vt kohtuotsuse p 26). Lisaks ei ole otsuses viidatud ka MES-i analüütiku memos kajastatule ning seda ei ole käsitletud otsuse lisana. Selliselt vormistatud otsusest ei ole adressaadil võimalik selgelt mõista, mis põhjustel tema taotlus edukaks ei osutunud. Vastustaja on asunud põhjendusi esitama alles kaebaja järelepärimisele saadetud vastuses ning peaasjalikult kohtumenetluses. Seetõttu on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus nr 12 on ilmselgete puudustega ja seetõttu formaalselt õigusvastane.
26.Laenutaotluse menetlemisel tuli MES-il lähtuda haldusmenetluse normide kõrval nõukogu kinnitatud laenamise kavast ning juhatuse otsusega kinnitatud töökorrast. Laenamise kava p 10.1 kohaselt analüüsib MES esitatud taotlust ja otsustab laenu andmise vastavalt laenutoodete tingimustele ja sihtasutuse sisemisele asjaajamise korrale. Töökorra p 4.6 kohaselt hinnatakse laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsimisel muu hulgas laenusaaja (juriidilise isiku puhul ettevõtja omanike ja juhtimisorganite liikmete) usaldusväärsust ja ärialast reputatsiooni ning ärialast kogemust (p 4.6.5); laenusaaja omafinantseeringu osakaalu finantseeritavas projektis (p 4.6.6); laenusaaja maksevõimet (p 4.6.7) ja laenusaaja muudest kohustustest tulenevaid olulisemaid riske (p 4.6.8). Kohus nõustub vastustajaga, et töökorra p 4.6.5. tulenevalt oli taotluse lahendamisel üheks oluliseks näitajaks äriühingu omanike ja juhtimisorgani liikmete usaldusväärsus ning kui selles oli põhjust kahelda, siis võib see olla laenutaotluse rahuldamata jätmise aluseks, sest minetused nimetatud tingimuse täitmisel mõjutavad oluliselt laenusaaja krediidivõimelisusele ja võlakohustuse tagasimaksmise tõenäosusele antavat hinnangut.
27.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsuse nr 12 tegemisel tuginenud teistele kohtumenetluses esitatud põhjendustele peale juhatuse liikme ebausaldusväärsuse. Sellele viitab selgelt asjaolu, et pärast otsuse teatavakstegemist on vastustaja selgitanud kaebaja esitatud järelepärimisele vastates üksnes seda, milles täpsemalt laenutaotluse esitanud äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme ebausaldusväärus seisnes. MES on alles kohtumenetluses asunud tuginema ka analüütiku Lea Kirsipuu koostatud memos (I kd, tl 194-195) kajastatud taotlusega seonduvatele muudele projekti mittetoetamist kinnitavatele asjaoludele (omafinantseeringu väike osakaal, tagatisega seonduvad riskid, projektiga seotud küsimustele ebapiisav vastamine, varasem kahju tekitamine teise äriühingu kaudu). Kuna otsuses nr 12 ja järelepärimisele esitatud vastuses ei
3-21-568 ole nendele põhjendustele, v.a kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi usaldusväärsust puudutav teave, tuginetud, siis ei ole kohus veendunud, et otsuse tegemisel võeti muid memos kajastatud puudusi arvesse. Seetõttu jätab kohus MES-i analüütiku memos esitatud muud projektiga seotud kitsaskohad ja riskid asja lahendamisel tähelepanuta ega hinda, kas projekti rahastamise ja projekti realiseerimise võimekuses oli põhjust kahelda. Kuna nendele asjaoludele ei ole otsuses nr 12 ja kaebajale saadetud vastuses järelepärimisele tuginetud, siis ei oma need asjaolud vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.
28.Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas MES-i otsus on sisuliselt õiguspärane lähtuvalt sellest, et MES-il oli kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi usaldusväärsuses põhjust kahelda.
29.Esmalt tuleb arvestada, et laenu taotlejal puudub subjektiivne õigus laenu saada, küll aga on tal õigus nõuetekohasele laenutaotluse menetlusele. Isikul ei teki subjektiivset õigust saada laenu ainuüksi põhjusel, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele. Oluline on taotluse ja taotleja sisulistele kriteeriumitele vastamine, muu hulgas usaldusväärsuse tingimuse täitmine. Selle hinnangu andmisel ei ole määrav kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevus üksnes kaebaja tegevuse juhtimisel, vaid ka varasem tegevus teiste äriühingute juhtimisel.
30.Kohus möönab, et kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevus teise äriühingu juhtimisel on kajastatud MES-i otsuses nr 12 ja vastuses kaebaja järelepärimisele üldsõnaliselt, kuid sellest on raskustega mõistetavad siiski põhjused, miks vastustaja peab Priit Kroonbergi varasemat tegevust MES-iga sõlmitud laenulepingute ja oma kohustuste täitmisel ebakohaseks ning Priit Kroonbergi ebausaldusväärseks.
31.MES on tuginenud esmalt asjaolule, et kaebaja juhatuse liiget on põhjust kahtlustada Foorum Puit OÜ raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumises. Vastustaja viitas selles osas Foorum Puit OÜ pankrotihalduri tegevusele, kes oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks esitanud Priit Kroonbergi tegevuse suhtes kuriteoteate. Nimetatud asjaolu ei ole Priit Kroonbergi usaldusväärsuse hindamisel antud juhul asjakohane, sest esiteks ei alustatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust (vt II kd, tl 59-60) ning teiseks ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses ja kaebaja järelepärimisele esitatud vastuses avanud, milles täpselt raamatupidamisnõuete rikkumine ikkagi seisnes ja kuidas see kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi usaldusväärsust mõjutas. Seda on vastustaja asunud tegema alles kohtumenetluses. Kohus pole aga veendunud, et kohtumenetluses esitatud ulatuses on vastustaja sellele asjaolule vaidlustatud otsuses tuginenud. Samuti ei arvesta kohus vastustaja seisukohaga, et usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kaebaja jurist ja turundusjuht oli seotud ka Foorum Puit OÜ-ga. Nimetatud asjaolu oli küll välja toodud MES-i analüütiku memos, kuid sellele asjaolule ei ole vastustaja haldusakti põhjendamisel tuginenud.
32.MES tugines otsuses (koosmõjus 25. jaanuari 2021. a vastusega) peaasjalikult asjaolule, et kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevus teise äriühingu, Foorum Puit OÜ, juhtimisel tõstatab piisava kahtluse tema usaldusväärsuses ning on piisav alus kaebaja laenutaotluse rahuldamata jätmiseks. Kohus nõustub selle seisukohaga.
33.Töökorra punkti 5.4. teisest lausest tulenevalt peab vastustaja olema laenu andmiseks veendunud, et laenu saaja on võimeline võlakohustused nõuetekohaselt täitma. Kaebaja ainuosanik ja juhatuse liige Priit Kroonberg oli Foorum Puit OÜ juhatuse liige 26. maist 2011 kuni 28. septembrini 2018, seejärel sai juhatuse liikmeks tema isa Peeter Kroonberg. Samuti on
3-21-568 Priit Kroonberg Foorum Puit OÜ osanik. Seega on tema tegevusele Foorum Puit OÜ juhtimisel antav hinnang tema usaldusväärsuse hindamisel asjakohane. Vaidlust ei ole selles, et MES-i avalduse alusel on Tartu Maakohtu 10. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10335 kuulutatud kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergiga seotud äriühingu Foorum Puit OÜ pankrot. Foorum Puit OÜ sõlmis MES-iga laenulepingu, mis öeldi alates
26.septembrist 2018 ülesse ning võlgnik oli kohustatud kogu võlgnevuse tasuma (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-18-19030, p 7 – jõustunud 2. märtsil 2020, mil Riigikohus ei võtnud Foorum Puit OÜ määruskaebust menetlusse). Seega vastab tõele, et kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergiga seotud äriühing on põhjustanud MES-ile laenu tagastamata jätmisega rahalise kaotuse. Vastustaja on välja toonud, et kogu kohustus on ca 700 000 euro suurune (põhivõlg, intressid, viivised) ning MES-i otsuse nr 12 tegemise ajaks ei olnud Foorum Puit OÜ seda laenu MES-ile tagastanud. Laenu täielik tagastamine oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal ja on ka hetkeseisuga vähetõenäoline. Tartu Maakohtu 21. juuni 2019. a otsusest asjas nr 2-18-19030 (p-d 9-10) nähtuvalt tekkisid Foorum Puit OÜ-l laenulepinguga võetud kohustuste täitmisel raskused praktiliselt kohe, sest esimesele laenu tagasimaksele järgnevaid makseid äriühing ei teinud. Seejärel on äriühing seni tulutult üritanud vaidlustada laenu tagasinõudmiseks tehtud erinevaid tsiviilõiguslikke toiminguid. Sealhulgas on Priit Kroonberg koos Foorum Puit OÜ-ga üritanud edutult kahtluse alla seada laenulepingu sõlmimise ja kehtivuse (tsiviilasi nr 2-18-19030). Nimetatud kohtuasjadest nähtub ka see, et Priit Kroonberg oli sõlminud käenduslepingu, mida ta ei ole täitnud. Isiku usaldusväärsuses kahtlemine ei eelda, et kahtluse tekitanud tegevused oleksid tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses saanud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks lõpliku hinnangu. Kuna vastustajal oli varasem negatiivne kogemus kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevusega laenukohustuse täitmisel, siis võtnuks MES uue laenu andmisega uuele äriühingule (kaebajale) endale märkimisväärse laenuriski. Äriregistri kannetest nähtuvalt asutati kaebaja omakapitali sissemakset tegemata ja kanti äriregistrisse
21.aprillil 2020 ega omanud laenutaotluse esitamise ajal reaalset majandustegevust (see nähtub ka äriregistrist kättesaadavast majandusaasta aruandest). Olukorras, kus MES-il oli kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi tegevusega negatiivseid kogemusi ning sellega seoses käsil mitmeid kohtuasju ning Priit Kroonberg ei olnud asunud täitma ka MES-iga sõlmitud käenduslepingut ja samal ajal ei nähtunud, et kaebajal oleks reaalne majandustegevus, oli MES-il piisavalt põhjust kahelda kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme usaldusväärsuses ning kohustuste täitmise tõenäosuses. Seetõttu on kohtu hinnangul MES põhjendatult asunud seisukohale, et Priit Kroonbergi varasem tegevus ei kinnita tema usaldusväärsust ning töökorra p-dele 4.6.5 ja 5.4 tuginedes ei olnud laenu andmine põhjendatud.
34.Kaebaja väited, et vaidlustatud MES-i otsus põhineb poliitilisel kallutatusel ning kaebaja ebavõrdsel kohtlemisel on üldsõnalised ja asjakohatud. Nende väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit. Asjaolu, et teine konkurent sai MES-ilt oma laenutaotlusele positiivse tulemi ei tingi iseenesest kaebaja ebavõrdset kohtlemist. Samuti ei oma vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust MES-i tegevus teiste laenu- või toetusmeetmete rakendamisel. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et MES on kaebaja taotlust teiste samast meetmest finantseeritavate taotlustega võrreldes vaadanud läbi teistmoodi või kallutatult.
35.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kuigi MES-i otsuse vormistus ja põhjendused on suurte puudujääkidega on MES asunud lõppkokkuvõttes siiski õigele järeldusele, et kaebaja laenutaotluse rahuldamine ei olnud kaebaja ainuosaniku ja juhatuse liikme Priit Kroonbergi varasema tegevuse ebausaldusväärsust arvestades põhjendatud. Lisaks arvestab kohus, et ka asja uue läbivaatamise korral peaks MES haldusakti nõuetekohaselt põhjendades jätma kaebaja
3-21-568 laenutaotluse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus erandina formaalselt õigusvastase haldusakti tühistamata.
36.Kohus peab siiski vajalikuks juhtida MES-i tähelepanu sellele, et laenutaotluste kohta otsuste vormistamisel tuleb tulevikus järgida haldusmenetluse norme senisest oluliselt tähelepanelikumalt.
37.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Berg Seed Oil OÜ kaebuse rahuldamata. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MES palub kaebajalt välja mõista õigusabikulud summas 10 146 eurot (8382+1764). Riigikohtu järjepidava praktika kohaselt on halduskohtumenetluses haldusorganile õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 24. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-687, p 24; 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48). Kuna MES-i üheks põhitegevuseks on põhikirjas sätestatud eesmärkide täitmiseks laenude väljastamise otsustamine ning ta tegutses laenutaotluse lahendamisel sarnaselt haldusorganile, siis pole tema õigusabikulude kaebaja kanda jätmine põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.