2-16-7178/31 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tartu Maakohtu 01.10.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-29926 välja elatis kostja kasuks 1800 krooni e. 115 eurot kuus tütre Kaja Jõgeva ülalpidamiseks. Seoses kostja tööle ja elama asumisega Soome Vabariiki sõlmisid pooled kokkuleppe, et kostja ei nõua hagejalt elatist lapse ülalpidamiseks alates 01.07.2012.a., kuna tütar viibib isa juures ja on tema ülalpidamisel. Kuna laps läks vanemate kokkuleppel kooli Antsla Gümnaasiumisse, siis ei pidanud hageja vajalikuks vormistada tütre elukohaks oma elukohta Vagula külas. Tütar elas osa ajast vanavanemate juures ja osa ajast hageja juures ning käis koolis Antslas. Hageja kindlustas täielikult tütre ülalpidamise ja tütre ülalpidamisel osales rahaliselt ka kostja. Kostja elab ja töötab jätkuvalt Soome Vabariigis. Kostja esitas 19.04.2016.a. kohtutäiturile avalduse tsiviilasjas nr 2-07-29926 kohtuotsuse sundtäitmiseks, kuna hageja võlgneb elatise perioodi eest 01.09.2013-31.03.2016.a. Kostja selline nõue on alusetu, sest kostja ei ole õigustatud nõudma antud perioodi eest elatist, sest poolte ühine laps oli sel perioodil hageja ülalpidamisel; kostja elas Soomes, kuid laps elas Eestis oma vanavanemate või isa juures. Kostja poolt esitatud täitmisavalduses toodud perioodi eest on hageja poolt nõue rahuldatud, sest laps elas Eestis ja oli hageja ülalpidamisel. Kuna lapse igapäevase toimetuleku ja ülalpidamise kindlustas hageja ja just kostja elas perest lahus, siis elatise maksmise kohustus oli seadusest tulenevalt kostjal. Lapse ülalpidamise kindlustasid hageja ja vanavanemad. Kostja tegevuse eesmärgiks on hageja arvel rikastuda ja tekitada sellega hagejale põhjendamatut kahju. Nõude täpsustuse kohaselt (tl 63) palub hageja kohtul tunnistada lubamatuks A. K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/433 kuna elatisnõue on tasaarvestatud hagejapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega ning kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/433.

tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-07, p 11; 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 17. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9; 27. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Maakohtu 01.10.2007.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-29926 on hagejalt alates 1.augustist 2007 kuni 28.septembrini 2021 välja mõistetud elatis kostja kasuks 1800 krooni kuus tütre Kaja Jõgeva ülalpidamiseks (tl 4-5); A. K. ja I. J. on 29.06.2012 sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt A. K. ei nõua alates 01.07.2012 Kaja Jõgevale elatusraha, seoses sellega, et Kaja Jõgeva viibib I. J. juures, A. K. elab ja töötab Soomes (tl 10); sissenõudja A. K. on esitanud 19.04.2016 kohtutäitur Aive Kolsarile täitmisavalduse Tartu Maakohtu 01.10.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-29926 alusel I. J. elatisraha võlgnevuse perioodi 01.09.2013-31.03.2016 eest 3566,27 euro nõudes (tl 8—9). Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks A. K. avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 170/2016/433 kuna elatisnõue on tasaarvestatud hagejapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega. Tasaarvestada saab VÕS § 197 lg 1 kohaselt kahe isiku vastastikku suunatud nõudeid: kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt TMS § 221 lg 1 saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada sissenõudja vastu. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 2.detsembri 2015.a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-141-15 asunud seisukohale, et lapse huvide esiletõstetuse seisukohast tuleb arvestada sellega, et alates 1.juulist 2010.a. kehtivas PKS-s puudub regulatsioon, mille järgi võiks lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, ning seepärast tuleb ka neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud enne 1.juulit 2010.a. kehtinud seaduse järgi, lugeda alates 1.juulist 2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks laps. Täiteasjas nr 170/2016/433 on sissenõudjaks lapse ema lapse esindajana lapse elatise nõudes. Asjaolu, et sissenõudjaks on märgitud lapse ema lapse esindajana ei tähenda, et sundtäitmisel oleks ema nõue. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Seega ei ole võimalik käesolevas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Asja materjalidest nähtuvalt väidab hageja, et ta on ülalpidamiskohustuse täitmisega vaidlusalusel perioodil 01.09.2013-31.03.2016 nõude sisuliselt rahuldanud; samuti on hageja kostjaga sõlminud 29.06.2012 kokkuleppe, mille kohaselt kostja alates 01.07.2012 hagejalt elatusraha ei nõua. Kohus nõustub kostjaga, et selline 29.06.2012 sõlmitud poolte kokkulepe on vastuolus PKS § 109, mille kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Samuti oli kokkuleppe eeltingimuseks

asjaolu, et laps viibib Eestis hageja juures, mida asja materjalidest nähtuvalt tegelikult ei ole täidetud. Kohus selgitas eelistungil pooltele (tl 63) TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, ning hageja kohustust tõendada asjaolu, mil määral on ta vaidlusalusel perioodil osalenud lapse ülalpidamisel ning andnud hagejale aega vastavate tõendite kohtule esitamiseks. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on analoogiliselt korduvalt (3.juuni 2015.a. otsus kohtuasjas nr 32-1-56-15, 08.jaanuari 2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-165-13, jt) väljendatud seisukohta, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist... Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Hageja I. J. annab vande all ütlusi (tl 82), et ta pole kandnud kostja või lapse vanavanemate arvele elatisraha, kuid on last igati rahaliselt ja vaimselt toetanud ja aidanud, et laps alati jõuaks turvaliselt koju vanaema juurde või Soome ema juurde; hageja annab sõiduraha, 5 eurot taskuraha, ostis uue koolikoti, kaks aastat tagasi suusavarustuse, ta ei ole kogunud tšekke; kui Kajale on olnud vaja, siis on Kaja helistanud või saatnud sõnumi; igakuine summa võib olla väiksem või suurem kui 115 eurot, ta ei pea arvestust; ema elab lapsest lahus ja kuidas saab ta olla kindel, et ema annab raha lapsele; ajast, mil kostja Soome läks, elab Kaja vanavanemate juures; on ka hageja juures ja koolis käib mõlemast kohast; mida aasta edasi, seda tihedamaks on Kaja hageja juures olek läinud; suvevaheajast mingi osa elab laps vanavanemate, isa ja ema juures. Kostja A. K. annab vande all ütlusi ( tl 83), et hageja ei ole kohtuotsuse alusel oma kohustusi täitnud ja elatist maksnud; kostja saadab igakuiselt oma ema arvele lapse ülalpidamisraha 200300 eurot; lapse pangakaardile kannab 100 eurot; kostja ema ja isa tegelevad alates 2009.a. aprillist Kaja igapäevase hooldamisega; Kaja helistab kostjale iga päev; Kaja õppetulemustega on ema kursis e-kooli kaudu; kostja ostab lapsele asju kui Eestis käib ja ka Soomest; hageja lubas kanda kostja emale raha, kuid ei ole seda teinud; riideid on hakanud hageja lapsele ostma viimase kahe kuu jooksul, eelneval aastal vaid kahed jalanõud ja püksid; kostja ei teeks takistusi, kui laps asuks elama hageja juurde; kokkuleppe elatisest loobumise kohta allkirjastas ta hageja ettepanekul, sest see oli hagejal valmis kirjutatud ja hageja oli nõus edasi pangalaenu tasuma, kui teha majapidamine tema nimele; hageja oli nõus elatist tasuma pigem kostja emale; 2013.a. hakkas hageja last nädalavahetustel ja ka argipäevadel enda juurde kutsuma, 2016.a. aprillist on laps peaaegu igal nädalavahetusel ja ka vahel argipäevadel isa juures. Tunnistaja Tiina Tamm, kes on kostja ema, annab ütlusi ( tl 77), et Kaja Jõgeva elab tema juures kaheksandat aastat, ta on tegelnud Kaja igapäevaelu korraldamisega alates hommikusest äratusest peale; viimased kaks kuud on hageja ostnud Kajale riideid; nädalavahetustel annab hageja lapse sõnul talle 5-10 eurot taskuraha; lapse ema saadab raha ja tunnistaja ostab selle eest toitu ja hügieenivahendeid, kannab transpordikulud; hageja on ostnud lapsele mõned paarid saapaid või pükse; hageja ei ole tunnistajale andnud raha Kaja ülalpidamiseks; hageja suhtleb

Kajaga telefoni teel; nädalavahetustel on Kaja olnud isa juures; Kaja ei ole avaldanud soovi isa juurde elama minna. Tunnistaja Triin Jõgeva annab ütlusi (tl 78), et ta ei ela isa juures ja saab Kajaga kokku kuus kahel nädalavahetusel; nad on koos isa ja Kajaga käinud Tartus vastavalt vajadusele riideid ostmas; kui Kajal on ekskursioon, siis on isa teda toetanud. Tunnistaja Kaja Jõgeva annab ütlusi (tl 79), et isa on ostnud talle riideid ja andnud raha, nädalas on ta nüüd 3-4 päeva isa juures; vahepeal ostavad ka ema ja vanaema riideid. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas asjas on kohtuotsusega kindlaks määratud hageja poolt elatise tasumine rahas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vaidlusalusel perioodil lapse ülalpidamiseks elatist tasunud. Riigikohus on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et lapsega suhtlemine ei eelda iseenesest lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohus nõustub kostjaga, et iseenesest fakt vanema elukohast Soomes, ei muuda ära elatist saama õigustatud alaealise õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt elab laps emapoolsete vanavanemate juures. Seega hageja peab tõendama enda poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha peab katma eelkõige lapse esmased vajadused. Kohus möönab, et hageja on poolte vande all antud ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt vaidlusalusel perioodil ostnud mõnikord lapsele riideesemeid ja jalatseid, kaks aastat tagasi suusavarustuse ning andnud taskuraha, kuid ei ole tõendatud lapse elatise tasumise kohustuse täitmine hageja poolt kohtuotsusega määratud suuruses. Neil asjaoludel tuleb hagi sundtäitmise täiteasjas nr 170/2016/433 lubamatuks tunnistamiseks tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. TMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus on käesoleva otsusega jätnud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata, tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 7.juuni 2016.a. määruse alusel kohaldatud I. J. suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 170/2016/433 peatamine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista esindaja õigusabikulud 380 eurot (7,5 tundi, töötunni hind 50 eurot, tl 87). Kostja taotleb menetluskuluna esindaja õigusabikulude 528+264= 792 eurot hüvitamist ( tl 84, 90).