Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-23-501 22.03.2023 Reelika Kitsing X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastama ravimeid ja vastama küsimustele Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
kohtulahendis
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
X (edaspidi kaebaja) esitas 01.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et ta pöördus vangla perearsti H. Silveti poole, kes ei vastanud vastuvõtu ajal tema küsimustele tervise ja ravi käigu osas. Järgmisel päeval kirjutas kaebaja arsti tegevuse peale vaide ja avalduse vaide eesti keelde tõlkimiseks vangla kulul, kuid mõne päeva pärast tagastas vangla vaide ja tõlkimise avalduse, öeldes, et informatsioon on edastatud, aga tõlkimise avaldust ei ole vaja, kuna küsimused puudutavad meditsiiniosakonda. Kaebaja leiab, et H. Silvet osutas talle järjekordselt meditsiiniabi, mis ei vasta tema terviseseisundile. Kaebaja täpsustab, et 27.12.2022 vastuvõtul nõudis ta seoses valudega neuroloogi poolt 05.07.2022 määratud ravimit Neurontin, kuid H. Silvet käskis kaebajal jätkata paratsetamooli ja ibuprofeeni võtmist. Kaebaja sõnul ei võta viimati nimetatud valuvaigistid tal valu ära. Perearst aga keeldub põhjuseta väljastamast ravimeid, mida kaebaja vajab. Kaebaja palub, et kohus taotleks arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt (praeguse nimega tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon) eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile ning kontrolliks dokumente. Kaebaja sõnul ei vasta tõele väide, et ta ei ole oma ravimeid korrektselt manustanud. Kaebaja märgib ka, et ta tahtis saada perearstilt vastuseid
3-23-501 küsimustele, mis puudutavad tema ravi käiku. Kaebaja palub kohtul selgitada välja vastused järgmistele küsimustele. 1) Mis tablette anti kaebajale 04.12.22 õhtuse kontrollimise ajal (punavalged kapslid)? Kas ravimid aeti segamini, või see oli selline ravi? Miks ei ole seda ära märgitud haigusloos? 2) Miks ei ole haigusloos ära märgitud, et 19.07.22 aeti segamini kaebaja tabletid, millest kaebajal hakkas halb? 3) Miks vastuses kohtule (nr 3-22-2387 punkt 11) annab vangla valeinformatsiooni, et alates 05.07.22 kuni 02.11.22 oli kaebaja korduvalt kontaktis tervishoiutöötajaga (kaebaja palub esitada tõendina videovalve kaamerate videosalvestused)? 4) Miks alates 05.07.22 ei antud kaebajale mitte kordagi arst-neuroloogi määratud ravimit, aga 14.07.22 vahetati valuvaigisti unerohu vastu? 5) Miks ei ole meditsiinikaardil ära märgitud, et kaebaja oli psühhiaatri vastuvõtul 27.06.22, kus talle määrati ravim pregabaliin? Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus. Kaebaja märgib ka, et palub ülaltoodust lähtuvalt anda talle esialgset õiguskaitset. Kaebaja sõnul on talle esialgne õiguskaitse vajalik selleks, et saada meditsiiniteenuseid kvaliteetselt ja õigeaegselt. Esialgse õiguskaitse meede on kohustada Viru Vanglat kui tervishoiuteenuse organiseerijat ja arst H. Silvetit kui tervishoiuteenust osutavat isikut osutama edaspidi meditsiiniteenust vastavalt kaebaja tervise seisundile, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Samuti palub kaebaja kohustada Viru Vanglat vastama tema avaldustele.
2.Tartu Halduskohus jättis 06.03.2023. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. Samuti tuli kaebajal täpsustada soovitava esialgse õiguskaitse abinõud ning põhistada esialgse õiguskaitse vajadust.
3.Viru Vangla edastas 20.03.2023 vastusena kohtunõudele kaebaja pöördumised ja vangla vastused, mis seonduvad ravimite mitteväljastamise teemaga ning kaebaja tervisekaardi väljavõtte alates 2022. a juulikuust. Samuti vastas Viru Vangla kaebaja poolt kaebuses esitatud küsimustele järgnevalt. 1) Puna-valge välimusega ravimeid ei olnud 04.12.2022 kaebajale arsti poolt ordineeritud. Kuna sellise välimusega ravimit ei olnud arst ordineerinud, siis ei ole sellekohast märget ka tervisekaardis. 2) 19.07.2022 ei ole meditsiiniosakonda laekunud infot, et kinnipeetav oleks vajanud vältimatut abi. Teave selle kohta, et kinnipeetava ravimid on segamini aetud ja sellest on isikul tekkinud halb enesetunne, meditsiiniosakonnal puudub. 3) Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 05.07.2022 kuni 02.11.2022 oli kaebajal kontakt tervishoiutöötajatega 05.07, 20.07, 10.09, 18.09, 23.09 ning 11.10. 4) Neuroloogi vastuvõtt toimus 05.07.2022 ning arst oli suunanud kaebaja MRT-uuringule. Uuring toimus 16.09.2022. Peale uuringu tulemuse saabumist on arst teinud sissekandeid ning seejärel sulgenud haigusjuhtumi. Kuna arst kirjeldas ravi Neurontiniga (toimeaine gabapetiin; ilmselt on tegelikult silmas peetud toimeainet gabapentiin – kohtu märkus) anamneesis ning ei teinud selle kohta digiretsepti, jäi info ordinatsiooni kohta vangla meditsiiniosakonnale nähtamatuks. Haiguslugu oli neuroloogi poolt tervise infosüsteemis avatud ning digiloost Viru Vanglale kättesaamatu. 5) 27.06.2022 on kaebaja viibinud AS Ahtme Haigla psühhiaatri dr Ivanova vastuvõtul ning vastuvõtu dokumenteerimise kohustus tervise infosüsteemis (digilugu) on antud arstil. Veel selgitas Viru Vangla kohtule, et kinnipeetav saab kõigile oma tervist puudutavatele küsimustele vastused vahetult arsti vastuvõtul. Meditsiiniosakond ei vasta neile ega selgita tervisega seotud küsimusi veel eraldi kirjalikult, vaid see dokumenteeritakse infosüsteemis. Mis puutub mingi ravimi eemaldamist isiku ravimipinalist, siis sellise otsuse teeb arst arstlikust vaatest. Kindlasti ei jäeta kinnipeetavat abita või ravimiteta, valuvaigistavaid käsimüügiravimeid on võimalus kinnipeetaval alati valvuri käest küsida. Ravimite pregabaliin ja Neurontin (toimeaine gabapetiin) eemaldamist ravimipinalist on arst selgitanud kaebajale korduvalt vastuvõttudel ning see on dokumenteeritud infosüsteemis.
KOHTU SEISUKOHT
3-23-501
4.Kohus kontrollib esmalt kaebuse tagastamise aluse esinemist (I) ning hindab seejärel esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II). I
5.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus selgitas kaebajale 06.03.2023. a käiguta jätmise määruses, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega Viru Vangla kohustamist väljastama talle neuroloogi poolt 05.07.2022 määratud ravimit Neurontin (toimeaine gabapentiin). Lisaks heidab kaebaja kaebuses vanglale ette ka seda, et ta ei ole saanud perearstilt vastuseid vastuvõtul esitatud küsimustele, mida arvestades mõistab kohus, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega ka Viru Vangla kohustamist vastama tema poolt arstile esitatud küsimustele. Kohus saab aru, et needsamad küsimused on kaebaja ka praeguses kaebuses välja toonud. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangu saamise ja kaebuses viidatud dokumentide kontrolli nõuet mõistab kohus tõendite kogumise taotlusena. Kui kaebaja leidis, et kohus on kaebuse nõudeid ebaõigesti tõlgendanud, siis oli tal võimalik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse nõudeid täpsustada. Kaebaja ei pidanud vajalikuks kohtule vastata. Seega loeb kohus, et kaebaja on esitanud eelpool välja toodud nõuetes kohustamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2.
6.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ka HKMS § 47 lg-st 1 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
7.Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega, arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, on kinnipeetaval kohustamisnõude esitamisel vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.2015. a määrus nr 3-3-1-24-15, p 17).
8.Kaebaja väidab kaebuses, et ta on vaidlusaluse probleemiga seonduvalt esitanud Viru Vanglale vaide, mis talle tagastati. Kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks palus kohus kaebajal täpsustada, mis kuupäeval ta Viru Vanglale nimetatud vaide esitas ning võimalusel see vaie koos vangla vastusega kohtule edastada. Kaebaja ei vastanud kohtule määratud tähtaja jooksul. Kohus tegi seejärel kohtunõude Viru Vanglale, kelle 20.03.2023. a vastusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja on küll esitanud vanglale mitmeid kaebuse asjaoludega seonduvaid kirjalikke pöördumisi, kuid ei ole pärast 27.12.2022 toimunud arsti vastuvõttu ja enne kaebuse esitamist vaiet ravimi Neurontin andmiseks esitanud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja oleks esitanud vaide kaebuses välja toodud küsimustele vastamiseks. Muu hulgas on vangla kohtule esitanud ka kaebaja poolt 03.03.2023 ja 05.03.2023 allkirjastatud võõrkeelsed pöördumised, mille sisu ei ole kohtule teada. Kohus märgib, et isegi kui nende pöördumiste näol oleks tegemist praeguse kaebuse asjaoludega seonduvate vaietega, ei saaks kohustamisnõude esitamiseks VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, kuivõrd veel ei ole saabunud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud vaiete lahendamise tähtaeg. Seega eelnevat arvestades ei ole praegune kaebus lubatav.
3-23-501
9.Kohus peab vajalikuks veel juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et Viru Vangla vastas 20.03.2023. a vastuses kohtunõudele kaebaja poolt kaebuses välja toodud küsimustele (vt praeguse määruse asjaolude p 3). Seega selles osas ei pruugi kaebajal enam õiguskaitse vajadust üldse olla.
10.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
11.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
12.Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning seega peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma põhivaidlusest. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Taotluse eesmärk on tagada vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kaebaja on esialgse õiguskaitse meetmena palunud kohustada Viru Vanglat ja vangla arsti H. Silvetit osutama edaspidi meditsiiniteenust vastavalt kaebaja tervise seisundile, õigeaegselt ja kvaliteetselt ning ka kohustama Viru Vanglat vastama tema avaldustele. Kohtu hinnangul ei lähtu kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse meetmed eespool välja toodud kaebuse põhinõuetest. Kohus selgitas kaebajale 06.03.2023. a käiguta jätmise määruses, et arvestades kaebuse põhinõudeid, saaks kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotleda vangla kohustamist vastama tema poolt vangla arstile esitatud küsimustele ja väljastama vaidlusalust ravimit Neurontin. Kaebaja ei saa esitada esialgse õiguskaitse korras üldsõnalisi nõudeid vangla kohustamiseks meditsiiniteenuse kvaliteedi ja võimalikele tulevikus esitatavatele avaldustele vastamise osas. Kohus andis kaebajale võimaluse esialgse õiguskaitse taotlust täpsustada, kuid kaebaja seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei teinud. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast esialgse õiguskaitse taotlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata põhjusel, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale ning tõendatud ei ole see, et kaebajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus.
13.Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud kujul lubatav ning kaebaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks selle puudusi kõrvaldanud, siis tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb samuti läbi vaatamata.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest see sisaldab kaebaja terviseandmeid (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.