lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1117/13

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1117/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1117

Haldusasi

X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.03.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01153-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Reet Vokk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X. X. kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.03.2022 vastutusotsus nr 13-7/01153-7 kaebajale tasumiseks määratud maksusummat 82 394,55 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-1117 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 04.03.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01153-7 X. X.t tasuma solidaarselt HK Teenindus OÜ (HK Teenindus; äriregistrist kustutatud 27.12.2022) maksukohustused summas 82 394,56 eurot. 1) HK Teenindus OÜ maksuvõlad tekkisid 07.10.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/04979329 maksustamisperioodide märts kuni oktoober 2019 täiendavalt määratud, kuid tasumata maksusummast kokku 64 420,24 eurot; maksustamisperioodidel august 2019 kuni jaanuar 2021 HK Teenindus poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest kokku summas 35 802,45 eurot; intressinõuetest summas 23 684,65 eurot ning tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist, mis on 04.03.2021 seisuga kokku 6191,04 eurot. Maksuhalduri sissenõudmistoimingute tulemusena ei õnnestunud võlga HK Teeninduselt (ega ka 23.10.2020 eraldumise teel loodud osaühingutelt) sisse nõuda. 2) X. X. oli HK Teenindus juhatuse liikmeks perioodidel 19.02.2016-19.12.2016 ja 30.08.2018-15.12.2019. Perioodidel 19.12.2016-30.08.2018 ning 15.12.2019-23.09.2021 oli HK Teenindus juhatuse liikmeks T. K.. Seega on HK Teenindusele 07.10.2020 maksuotsusega määratud maksukohustused summas 64 420,24 eurot tekkinud X. X. juhatuse liikmeks oleku ajal. Samuti on tema juhatuse liikmeks oleku ajal jäänud tasumata perioodil august kuni oktoober 2019 HK Teenindus poolt deklareeritud maksukohustused kokku summas 11 371,69 eurot ning X. X. korraldamiskohustuse rikkumise tõttu on HK Teenindusel tasumata perioodil november 2019 deklareeritud maksukohustused summas 6602,62 eurot. Vastutusotsusega nõuab MTA X. X.lt solidaarselt sisse HK Teenindus poolt maksustamisperioodil märts kuni november 2019 tasumata maksukohustused kogusummas 82 394,56 eurot. 3) Maksukontrolli tulemusena selgus, et HK Teenindus on maksustamisperioodidel märts kuni oktoober 2019 käibedeklaratsioonidel (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) kajastanud valeandmeid. HK Teenindus ja OÜ Ekopakend (alates 24.01.2020 nimega EETILINE PAKEND OÜ, äriregistrist kustutatud 28.01.2021) vahel ei ole tehinguid toimunud, vaid viimati nimetatud äriühingu nimel arvete vormistamise eesmärgiks oli üksnes HK Teenindusele maksueelise saamine. Samuti tuvastas MTA, et kontrollitaval perioodil on HK Teenindus teinud väljamakseid erinevatele isikutele (Pappa Pruulikoda OÜ-le summas 162 352 eurot, G. K. summas 3157 eurot ja K. S. summas 308 eurot) ning HK Teenindus pangakontolt on välja võetud sularaha 74 200 eurot, mille kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid. Seega on HK Teenindus teinud ajavahemikul märts kuni oktoober 2019 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 240 017 eurot, millelt on jätnud deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 60 004,25 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi MTA HK Teenindusele 07.10.2020 maksuotsuse, millega määras täiendavalt tasumisele maksukohustusi summas 81 904,25 eurot. Lisaks on HK Teenindus maksustamisperioodidel august kuni november 2019 esitanud maksudeklaratsioonid (KMD ja aktsiisideklaratsioon (AAD)), millelt on jäetud tasumata maksukohustused summas 17 974,31 eurot. MTA-l puudub alus kahelda viimati nimetatud

2(13)

3-22-1117 perioodil deklareeritud andmete õigsuses ning seega lähtub MTA eeldusest, et need andmed on õiged. 4) X. X. oli perioodil 01.03.-30.09.2019 HK Teenindus internetipanga kasutajaks ning alates 30.08.2016 kuni tänaseni omab X. X. ka HK Teenindus e-maksuameti kasutaja õigusi. HK Teeninduse ainsa juhatuse liikmena oli X. X. kohustuseks korraldada juhitava äriühingu majandustegevust selliselt, et maksudeklaratsioonid oleksid õigete andmetega tähtaegselt esitatud ning maksukohustused täidetud. Äriregistri andmetel on X. X. äriühingute juhtimisega tegelenud alates 2016. a-st vähemalt kahes ettevõttes. Sellest saab järeldada, et X. X. omab ettevõtluskogemust. MTA palus 21.09.2021 korraldusega X. X.l selgitada, kes juhtis tema juhatuse liikmeks oleku ajal HK Teenindus majandustegevust, kes korraldas raamatupidamist, esitas maksudeklaratsioone ning millised olid X. X. tööülesanded juhatuse liikmena. X. X. sai korralduse e-maksuameti kaudu kätte 21.09.2021, ent ei vastanud MTA-le nõutud tähtajaks. Samas varasemalt (s.o 19.09.2020) on X. X. MTA-le selgitanud, et tema tööülesanneteks oli HK Teeninduse esindamine, HK Teenindus nimel esitas arveid T. K. ja T. K. tegi ka raamatupidamist ning raamatupidamisdokumendid asusid kontoris. Küsimusele, millised kirjalikud volitused andis X. X. T. K.ile majandustegevuse korraldamiseks HK Teeninduses, vastas X. X., et raamatupidaja õigused. Ka T. K.i poolt 11.02.2020 MTA-le antud selgituste kohaselt tegeles T. K. HK Teeninduse majandustegevuse ja raamatupidamisega. Pärast vastutusotsuse projekti saamist selgitas X. X., et HK Teeninduse juhtimise ja raamatupidamisega tegeles T. K.. Mingeid kontrollimeetmeid X. X. T. K.i tegevuse üle ei rakendanud ning ta eeldas heauskselt, et tema tegevus HK Teenindus juhtimisel ja tegevuse korraldamisel on õiguspärane. Kuigi X. X. ja T. K.i antud selgituste põhjal võib järeldada, et HK Teenindus majandustegevust juhtis T. K., peab MTA oluliseks rõhutada, et juhatuse liige ei saa oma maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist teistele isikutele edasi delegeerida. Kui ta ka seda teinud on, siis selle eest on vastutav juhatuse liige ise. Maksuõiguslikud kohustused on seadusest tulenevad ning juhatuse liikmel lasub aktiivse tegutsemise kohustus seadusest tulenevate maksunormide järgimiseks. Seega jättis X. X. T. K.ile piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobus igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Selliselt aitas X. X. kaasa olukorrale, kus äriühingu nimel esitati valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone ning viidi välja ettevõtlusega mitteseotult rahalisi vahendeid summas 240 017 eurot. Hoolsa ja vastutustundliku juhatuse liikmena oleks X. X. märganud maksudeklaratsioonidel võltsarvete kasutamist ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemist ning saanud vajadusel selle ära hoida. MTA kogutud tõenditest ei saa järeldada, et X. X.l oleksid esinenud objektiivsed takistused HK Teeninduse juhtimises osalemiseks. MTA hinnangul on X. X. olnud juhatuse liikme kohustusi täites raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses. MTA kogutud andmetest nähtuvalt oli X. X.l ligipääs ettevõtte maksudeklaratsioonidele, pangakontole ja ka raamatupidamisdokumentidele. X. X.le pidi olema mõistetav, et äriühingu ainsa juhatuse liikmena oli tal kohustus täita seadustest tulenevaid maksukohustusi täielikult ja tähtaegselt. MTA 07.10.2020 maksuotsusega määratud maksukohustuste tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks läbi deklareerimiskohustuse rikkumise. Kui X. X. ei oleks HK Teeninduse juhatuse liikmena võimaldanud volitatud isikul esitada maksustamisperioodide märts kuni oktoober 2019 maksudeklaratsioonidel valeandmeid ega teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 240 017 eurot, siis ei oleks HK Teenindusel varjatud maksukohustust tekkinud ning äriühingul 3(13)

3-22-1117 oleks olnud piisavalt vahendeid maksukohustuste tähtaegseks tasumiseks. HK Teenindusel oleks olnud piisavalt vahendeid ka maksustamisperioodide august kuni november 2019 maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustuste kokku summas 17 974,31 euro tasumiseks. Lisaks, X. X.le, kes oli ühtlasi Pappa Pruulikoda OÜ asutaja ja osanik ning ajavahemikul mai 2018 kuni veebruar 2020 ka ainus juhatuse liige, pidi teada olema, et HK Teeninduse poolt Pappa Pruulikoda OÜ-le rahaliste vahendite kandmiseks puudub alus, kuid X. X. võimaldas volitatud isikul siiski teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. X. X.l oli mõlema äriühingu juhatuse liikmena olemas kõik võimalused HK Teeninduse ja Pappa Pruulikoda OÜ majandustegevusega tutvuda ja vajadusel sellesse sekkuda. Samuti oli X. X.l igal ajal võimalus juhatuse liikme ametikohalt tagasi astuda. X. X. lahkus juhatuse liikme kohalt 15.12.2019 ehk vahetult enne maksustamisperioodi november 2019 maksudeklaratsioonide esitamise ja deklaratsiooni alusel tekkiva maksukohustuse tasumise tähtpäeva. MTA hinnangul on X. X. seega vastutav ka maksustamisperioodidel august kuni november 2019 deklareeritud maksukohustuste summas 17 974,31 euro tasumise eest. X. X.le süüks pandavat tasumis- ja korraldamiskohustuse rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et ka järgmine juhatus liige ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 5) MTA nõustub X. X. seisukohaga, et tema volitused HK Teeninduse juhatuse liikmena on lõppenud 15.12.2019. MTA on aga jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd X. X. juhatuse liikmeks oleku perioodil on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 240 017 eurot, siis on ta vastutav ka pärast juhatuse liikme kohalt taandumist deklareeritud maksuvõla tasumata jätmise eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2019 otsus nr 3-17-1635, p 11). Kohtupraktikast ning maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 8, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 ei tulene, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud äriühingu juhatuse liikmele, kes on oma süülise tegevusega viinud äriühingust välja rahalisi vahendeid ning kelle eesmärgiks oli muuta äriühing maksude tasumiseks maksevõimetuks ja maksud tasumata jätta, kuid kes deklaratsiooni esitamise ja tasumise ajaks ei olnud enam juhatuse liige. Samuti ei oma tähtsust see, kas juhatuse liige oli raha välja võttes teadlik, et raha väljavõtmine toob kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise või mitte. Vastutusotsuse tegemiseks on piisav see, et juhatuse liige on rikkunud enda kohustusi juhatuse liikmena. Samuti võimalik tegevusjuhi vastutus ei välista juhatuse liikme vastutuskohustust. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus. Olukorras, kus põhivõlg on tekkinud juhatuse liikme süülisest tegevusest isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, on intressikohustus selgelt ja vahetult seotud juhatuse liikme tegevusega. X. X. on raskelt hooletu käitumisega põhjustanud HK Teeninduse põhivõla tekkimise ning seega saab süülisust eeldada ka intressivõla osas. Siiski jätab MTA vastutusotsuses X. X.le intressinõude esitamata, kuid juhib X. X. tähelepanu, et MTA-l on õigus edaspidi esitada X. X.le intressinõue (MKS § 115 lg-d 1 ja 3, § 117 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2.X. X. esitas 18.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 06.03.2023) MTA 04.03.2022 vastutusotsuse tühistamiseks.

4(13)

3-22-1117 1) Kaebaja sai maksuhaldurilt vastutusotsuse digikonteineris, millele olid lisatud vastutusotsuse lisad 1 ja 19. Vastutusotsuse järgi on sellel aga kokku 19 lisa, seega on maksuhaldur jätnud edastamata 17 lisa. Selliselt on maksuhaldur rikkunud menetlusõigust ning raskendanud või teinud võimatuks kaebajal kaebeõiguste teostamise. Maksuhalduril oli kohustus vastutusotsuse lisad esitada ning lisade esitamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et need olid mingi muu menetlustoimingu ajal juba edastatud kaebaja lepingulisele esindajale. 2) Kaebajal puudus tegelikkuses igasugune seos vastutusotsuses märgitud HK Teeninduse maksuvõla tekkimise põhjustanud tehingutega ning nende tehingute raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamisega. Seega ei peaks kaebaja vastutama maksuvõla tasumise eest. Kui esinevad alused vastutusotsuse tegemiseks, siis kaebaja asemel tuleks maksuhalduril teha vastutusotsus osaühingu faktiliseks juhiks olnud T. K.ile, kes ainuisikuliselt tegi osaühingu nimel tehinguid, millised tõid kaasa maksuvõla tekkimise ja tasumata jätmise. Alates 01.01.2019 kehtiv MKS § 40 lg 11 näeb ette, et kui MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellisele kolmandale isikule on võimalik teha vastutusotsus MKS § 96 lg 1 alusel. Sealjuures ka maksuhaldur märgib vastutusotsuses, et HK Teeninduse juhtimisega ja majandustegevuse läbiviimisega tegeles üksnes T. K.. Seega on maksuhaldur teadlik sellest, kes faktiliselt äriühingut juhtis. Lisaks puudus kaebajal mistahes kahtlus, et T. K. võiks rikkuda juhatuse liikme ülesandeid ja maksukohustusi. Seda mh seetõttu, et maksuhaldur oli eelnevalt kontrollinud HK Teeninduse tegevust ja rikkumisi ei tuvastanud. Sealjuures kaebaja tahtluse jaatamiseks peab MTA esitatud tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et T. K. võtab äriühingust raha välja selliselt, et puuduvad alusdokumendid. 3) Asjakohatu ja põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on käitunud raskelt hooletuna, kui astus tagasi juhatuse liikme kohalt enne maksustamisperioodi. Maksuhaldur ei too välja, millest tulenevalt oleks kaebajal olnud kohustus lahkuda juhatuse liikme kohalt pärast maksustamisperioodi. Samuti ei saa kaebajale panna vastutust äriühingu kohustuste täitmise eest seepärast, et ta ei soovinud enam olla juhatuse liikmeks. Kui juhatuse liikmeks oli keegi teine, kes jättis kohustused täitmata, siis on see selle juhatuse liikme vastutus. 4) Vastutusmenetluses ei ole nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud MKS § 40 lg-st 1 tulenevat põhjuslikku seost juriidilise isiku seadusliku esindaja (juhatuse liikme) kohustuste rikkumise ja juriidilisel isikul tekkinud maksuvõla vahel. 5) Vastutusotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja millal on kaebajale kohustusena määratud rahasumma kujunenud. Esiteks jääb arusaamatuks, kuidas said maksuvõlad tekkida maksuotsusega. Maksuhaldur viitab, et maksustamisperioodidel mai kuni oktoober 2019 on tasumata maksusumma 64 420,24, seega jääb arusaamatuks, mis summad on maksuvõlg

098,38 eurot ja mis summa on 82 394,56 eurot, mille eest kaebaja peaks vastutama. Sealjuures vastutusotsuse päises toodud maksuvõlg summas 130 098,38 eurot erineb vastutusotsuse lisas 1 märgitud saldost, milleks on 123 097,34 eurot. Kaebajale jääb mulje, et 07.10.2020 on midagi täiendavalt määratud. Kaebaja aga ei olnud siis enam juhatuse liige. Maksuhaldur on tuginenud ka sellele, et kaebaja peaks vastustama 81 904,25 euro ulatuses, samal ajal on vastutusotsuse päises ja resolutsioonis tehtud kaebajale kohustuseks tasuda maksuvõlg summas 82 394,56 eurot. Samuti on 07.10.2020 maksuotsuse resolutsiooni p-ga 3 HK Teenindust kohustatud tasuma maksusumma 64 433,78 eurot. Vastutusotsusest ei ole võimalik aru saada. 5(13)

3-22-1117 Kuna vastutusotsus on koostatud 04.03.2022, siis kaebaja eeldab, et summad on esitatud ka selle kuupäeva seisuga. Nii see aga ei ole, sest maksuhaldur märgib vastutusotsuses, et „HK Teenindus maksuotsusega määratud täiendavaid maksukohustusi, mis on tänaseni tasumata summas 64 420,20 eurot“. Eelnevast järeldub, et seisuga 04.03.2022 on HK Teenindus kohustus 64 420,20 eurot (ei ole teada, kas sente peaks olema 20 või 24 senti, sest summad on erinevates vastutusotsuse punktides toodud erinevalt). Arusaamatuks jääb, kui maksuvõlg on 64 420,20 eurot, siis miks peaks kaebaja olema kohustatud maksma 81 904,25 või 82 394,56 eurot. Vastutusotsuse p-s 2.1.3 on tabel, milles tuuakse välja käibemaksuvõlg ja tasumata alkoholiaktsiis. Kuna maksuhaldur märkis eelnevalt, et kogu maksuvõlg HK Teenindusel on 64 420,20, siis saab järeldada, et antud summa on 64 420,20 euro sees. Kaebaja ei olnud enam HK Teeninduse juhatuse liikmeks ajal, mil saabus november 2019 KMD ja AAD maksukohustuste tasumise tähtaeg ning seega ei saa seda temalt nõuda. Kaebaja hinnangul saab tema puhul rääkida 56 292,13 euro suuruse võimaliku kohustuse tekkimisest, millest on HK Teenindus tasunud 17 470,47 eurot. Täiendavalt esitab kaebaja väljavõtte e-maksuametist, mille järgi on Pappa Teenindus OÜ tasunud HK Teeninduse maksuvõlga summas 1133,99 eurot ning OÜ Pappa Õlu 1063,54 eurot. 6) Vastutusotsuse p-s 3 märgib maksuhaldur, et kaebajalt nõutakse solidaarselt sisse HK Teenindus maksustamisperioodidel märts kuni oktoober 2019 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustusi summas 64 420,24 eurot ja maksustamisperioodidel august kuni november 2019 maksudeklaratsioonide KMD ja AAD alusel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi summas 17 974,31 eurot. Samas vastutusotsuse p-s 1 märgiti, et maksustamisperiood summa 64 420,20 / 64 420,24 eurot puhul on mai kuni oktoober 2019. Seega on perioodi algust muudetud. Arvestatud ei ole ka sellega, et perioodil november 2019 ei olnud HK Teenindusel veel kohustust maksukohustust täita ja selline kohustus tekkis pärast seda, kui kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. Kaebaja on ka seisukohal, et temalt ei saa vastutusotsusega nõuda HK Teenindus intressikohustuse tasumist. Saldopäringu tulemustest nähtub, et intressinõuded on koostatud nende maksustamisperioodide eest, mil kaebaja ei olnud enam kõnealuse osaühingu juhatuse liige. 7) Kaebaja ei nõustu ka sellega, et HK Teenindus maksuvõla sissenõudmine ja maksuvõlgade tasumine ei ole kuhugi viinud. Kaebajale teadaolevalt on HK Teenindus jagunenud ettevõteteks HK Vaie OÜ, OÜ Pappa Õlu ja Pappa Teenindus OÜ, millised on maksnud maksuvõlga 4455 eurot. MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud minimaalne maksuvõla kolmekuuline sissenõudmistähtaeg kohaldub põhimaksuvõlast eraldi ka sellelt arvestatud intressile. Kogu vastutusotsusega nõutavat intressisummat ei ole äriühingult vähemalt kolmekuulise perioodi jooksul edutult sisse nõuda. Selles osas ei ole vastutusotsuse eeldused täidetud.

3.Maksu- ja Tolliamet palub 25.06.2022 vastuses (täiendatud 10.03.2023) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad nõuetekohasel tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel ning on õiged. Vastutusotsus on õiguspärane. Kaebaja on kaebuses mh dubleerinud eriarvamuses esitatud seisukohti. MTA on kaebaja väiteid analüüsinud ja nendele vastanud. MTA on jätkuvalt eriarvamuse vastusena avaldatud seisukohtadel ning palub nendega asja lahendamisel arvestada.

6(13)

3-22-1117 2) MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt MTA ei ole kaebajale edastanud vastutusotsuse lisasid 2-18. MTA edastas eelmisele kaebaja lepingulisele esindajale HK Teeninduse suhtes läbiviidud maksumenetluse materjalid 16.12.2021 ja kaebaja suhtes läbiviidud vastutusmenetluse materjalid 14.12.2022. Kaebaja eelmine esindaja kinnitas 30.12.2021 maksuhaldurile esitatud eriarvamuses kõnesolevate dokumentide kättesaamist. Seega on kaebaja dokumendid kätte saanud. Kätte saadud dokumentide uuele esindajale edastamine on kaebaja riisiko. MTA ei ole teinud võimatuks või raskendanud kaebaja kaebeõiguse teostamist. 3) MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kaebajal puudub seos vastutusotsuses märgitud HK Teenindus maksuvõla tekkimise põhjustanud tehingute ning nende raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamisega. Äriühingu tegevjuhi võimalik vastutus ei välista juhatuse liikme vastutuskohustust MKS § 40 lg 1 alusel. Veelgi enam, kaebaja oli vahemikus 30.08.2018-15.12.2019 HK Teeninduse ainus juhatuse liige. Seega vastutas kaebaja äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Kaebaja oli oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu ning kaebaja tegevuse tulemusel on HK Teenindusel tekkinud maksuvõlg. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue T. K.i vastu, kui viimase tegevus on põhjustanud äriühingule kahju, kuid T. K.i tegevus ei välista kaebaja vastutuskohustust HK Teeninduse maksuvõla tasumiseks. 4) Kaebaja arutlus maksukohustuse suuruse kohta on ebaõige. HK Teeninduse maksuvõla kujunemise ja sissenõudmise asjaolud on kirjeldatud vastutusotsuse lk 2-3. Maksuotsusega määrati HK Teenindusele täiendavaid maksukohustusi 81 904,25 eurot. Seega rikkus kaebaja deklareerimiskohustust 81 904,25 euro ulatuses. Vastutusotsuse tegemise ajaks oli maksuotsusega määratud summast tasumata 64 420,24 eurot. Vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt sisse maksuotsusega määrtatud, kuid HK Teeninduse poolt tasumata kohustusi summas 64 420,24 eurot. Lisaks nõutakse sisse äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi summas 17 974,31 eurot. MTA selgitab, et HK Teenindus kogu maksuvõlg on suurem kui kaebajalt vastutusotsusega solidaarselt nõutav maksuvõlg, sest osa maksukohustusest õnnestus täita äriühingu vahenditest. Kaebajalt nõutrakse sisse maksuvõlga, mis on veel tasumata. Vastutusotsuse p-des 2.1.2 ja 3.4 on maksuhaldur ekslikult märkinud summa 4 sendi võrra väiksema. Samuti p-s 5 asuvas tabelis on ekslikult märgitud maksustamisperioodi august 2019 käibemaks tegelikust 1 sendi võrra suuremana. Vaatamata eelnimetatud eksimustele vastutusotsuse tekstis, on kaebajalt vastutusotsusega nõutav lõppsumma 82 394,56 eurot arvutatud õigesti. MTA hinnangul on vastutusotsuses arusaadavalt välja toodud kaebajalt nõutava maksukohustuse kujunemine. 5) MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt tema ei vastuta HK Teeninduse maksukohustuste eest, mis on tekkinud pärast kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodi. Kaebaja HK Teenindus juhatuse liikmeks oleku perioodil on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 240 017 eurot. Sellest oleks piisanud maksuotsusega määratud ja ka ajavahemikul august kuni oktoober 2019 äriühingu enda poolt deklareeritud maksukohustuste tasumiseks. Samuti oleks rahalisi vahendeid jätkunud maksustamisperioodi november 2019 maksukohustuste tasumiseks, kui kaebaja ei olnud enam HK Teeninduse juhatuse liige. MTA hinnangul on kaebaja vastutav maksustamisperioodil august kuni november 2019 deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmise eest. Maksuvõla tekkimine ja tasumata jätmine on põhjuslikus seoses kaebaja, mitte järgmise juhatuse liikme T. K.i tegevuse tulemusel.

7(13)

3-22-1117 6) Asjakohatu on kaebaja arutlus tahtluse tuvastamise kohta. Kaebaja vastutuskohustuse põhjustas raske hooletus HK Teeninduse majandustegevuse korraldamisel. 7) MTA on vastutusotsuses põhjendanud oma seisukohta ja toonud välja eluliselt usutava versiooni kaebaja vastutuskohustuse kujunemise asjaolude kohta. Sellega on tõendamiskoormus liikunud üle kaebajale (MKS § 150 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus on seisukohal, et X. X. kaebus tuleb rahuldada osaliselt MTA 04.03.2022 vastutusotsuses 1 tehtud arvutusvea tõttu ning kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksusummat tuleb vähendada 82 394,55 euroni. Ülejäänud osas on MTA 04.03.2022 vastutusotsus õiguspärane. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täismahus korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
5.Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja vastutab HK Teeninduse juhatuse (endise) liikmena MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel HK Teeninduse maksuvõla eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Eeltoodust tulenevalt on vastutusotsuse tegemiseks oluline see, et tahtlikult või raskest hooletusest oleks rikutud kohustust korraldada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine (vt ka VÕS § 104 lg-d 2-5). Oluliseks sealjuures ei ole see, et juhatuse liige oleks tahtnud just maksukohustuse täitmise võimatust või ei saanud sellest võimatuse tekkimisest aru käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise tõttu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2019 kohtuotsus nr 3-17-1635, p 7).
6.Esmalt märgib kohus, et nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik vastutusotsusest aru saada, kuidas on kujunenud tasumisele kuuluv maksusumma. MTA on 04.03.2022 vastutusotsuses (lk 6) selgelt märkinud, et MTA nõuab X. X.lt solidaarselt sisse HK Teenindus poolt maksustamisperioodidel märts kuni oktoober 2019 maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustusi 64 420,24 eurot ja maksustamisperioodidel august kuni

Kaebuse lisa 1

8(13)

3-22-1117 november 2019 deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi summas 17 974,31 eurot. Maksusumma kujunemine on välja toodud ka vastutusotsuse p-s 5 (lk 11) toodud tabelis.

7.Seonduvalt kaebaja väitega, et talle jääb arusaamatuks, kuidas said maksuvõlad tekkida maksuotsusega, selgitab kohus järgmist. Maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt võivad maksuseadusest või MKS-st tuleneda rahalised nõuded ja kohustused, sealhulgas maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (MKS § 31 lg 2). MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse (MKS § 95 lg 1). Maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustuse seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2011 otsust asjas nr 3-3-1-48-10, p 16). Maksuvõlg tekib seega seaduses sätestatud tähtpäevaks maksusumma tasumata jätmisel (MKS § 32), kuid tähtaegselt deklareerimata ja tasumata maksukohustuse (varjatud maksuvõla) tuvastab maksuhaldur haldusaktiga (maksuotsusega). Maksuotsuse täitmise tähtaeg omab tähendust maksuvõla sundtäitmise seisukohast (MKS § 95 lg 5, § 128 lg-d 2 ja 3) ning ei mõjuta maksuvõla tekkimise aega.
8.Praegusel juhul tegi MTA HK Teenindusele 07.10.2020 maksuotsuse2, millega tuvastas, et äriühing on maksustamisperioodide märts kuni oktoober 2019 maksudeklaratsioonidel (KMD ja TSD) esitanud ebaõigeid andmeid3 ning sellest tulenevalt muutis MTA nimetatud perioodil HK Teeninduse maksuarvestust kokku 81 904,25 euro ulatuses (mitte üksnes 64 433,78 euro ulatuses, nagu leiab kaebaja). Nimetatud maksuotsusest tuleneb, et MTA on maksuotsuse 17 470,47 euro ulatuses lugenud täidetuks HK Teeninduse poolt maksustamisperioodidel 2019 märts, juuni ja juuli alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammakse arvelt, millise summa lubas MTA-l arestida Tallinna Halduskohus 11.08.2020 määrusega asjas nr 3-20-1472. Pärast maksuotsuse tegemist (s.o 02.07.2021) laekus maksuhalduri sissenõudmistoimingute tulemusena maksukohustuse katteks 13,54 eurot4. Seega oli 07.10.2020 maksuotsusega määratud maksukohustus täitmata 64 420,24 euro ulatuses (s.o 81 904,25 - 17 470,47 - 13,54 = 64 420,24) ning see on kooskõlas nii vastutusotsuses kui ka selle lisaks 1 olevas saldopäringus märgitud summadega. Lisaks nähtub, et maksustamisperioodidel august kuni november 2019 on HK Teenindus esitanud KMD-d ja AAD, milliste õigsuses maksuhaldur ei kahtle ning milliste järgi tulnuks tasuda maksukohustusi kokku summas 17 974,31 eurot. Ka see maksukohustuse summa on kooskõlas vastutusotsuse lisaks 1 oleva saldopäringuga. Eeltoodud maksukohustused kokku on seega 82 394,55 eurot (s.o 64 420,24 +17 974,31), mis tähendab, et kaebajale on vastutusotsusega pandud kohustus tasuda üks sent rohkem kui on MTA 04.02.2022 vastutusotsuse lisa 3 (lisad esitatud kohtule 25.06.2022) vt käesoleva kohtuotsuse p 1 alap 3

MTA 04.02.2022 vastutusotsuse p 1 (lk 3) ning lisa 8

9(13)

3-22-1117 vastutusotsusega nõutavate erinevate maksukohustuste summa (MTA on ka ise vastuses kaebusele selgitanud, et vastutusotsuse p-s 5 asuvas tabelis on ekslikult märgitud maksustamisperioodi august 2019 käibemaks tegelikust 1 sendi võrra suuremana). Tegemist on vastutusotsuse materiaalse õigusvastasusega ning ühe sendi osas puudub maksuhalduril alus nõuda nimetatud vastutusotsuse alusel kaebajalt maksu tasumist. Seetõttu tühistab kohus selles osas vastutusotsuse ja vähendab kaebajalt vastutusotsusega nõutavat summat 82 394,55 euroni.

9.Kohus märgib täiendavalt, et kuigi vaidlustatud vastutusotsuses on mõnes kohas märgitud, et MTA 07.10.2020 maksuotsusega määrati HK Teenindusele täiendav maksukohustus maksustamisperioodide mai kuni oktoober 2019 eest, siis mõistab kohus, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega. Vastutusotsuse lisaks olevast MTA 07.10.2020 maksuotsusest tuleneb üheselt, et maksukontroll hõlmas perioodi märts kuni oktoober 2019 ning selle perioodi eest määrati HK Teenindusele täiendav maksukohustus.
10.Siinkohal on oluline ka märkida, et kuigi vaidlustatud vastutusotsuses on maksuhaldur viidanud, et edaspidiselt on võimalik esitada kaebajale intressinõue, siis vastutusotsusega intressi tasumist kaebajalt siiski ei nõuta (vt vastutusotsuse lk 13). Seega ei puuduta intressi tasumine ja selle võimalik (sisse)nõudmine maksuhalduri poolt käesoleva asja vaidlusesse ning intressi tasumist / nõudmist puudutavaid kaebuse väiteid kohus sellest tulenevalt ka ei analüüsi. Küll aga märgib kohus selgitavalt, et vastutusotsuse esimesel lehel märgitud summa 130 098,38 eurot kajastab 04.03.2022 seisuga HK Teeninduse kogu maksuvõlga (sh maksustamisperioodide detsember 2019 kuni jaanuar 2021 maksudeklaratsioonide alusel tekkinud maksuvõlgnevust, intressinõudeid ja arvestuslikku intressi summat) ning vastutusotsuse lisaks olevas saldopäringus on ühtlasi toodud 04.03.2022 seisuga HK Teeninduse maksuvõlg, ent ilma arvestusliku intressita (s.o 130 098,38 – 6191,04 = 123 907,34 eurot). Teisisõnu / kokkuvõtvalt on HK Teeninduse kogu maksuvõlg suurem kui kaebajalt vastutusotsusega nõutakse.
11.Sarnaselt maksuhaldurile on kohus seisukohal, et vastutusotsusega sissenõutav HK Teeninduse maksuvõlg tekkis ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli kaebaja. MTA määras 07.10.2020 maksuotsusega HK Teenindusele täiendava maksukohustuse maksustamisperioodide märts kuni september 2019 eest ehk perioodi osas, mil kaebaja oli HK Teeninduse juhatuse liige. Kohus selgitab, et oluliseks siinkohal ei ole maksuotsuse tegemise aeg, vaid see, millise maksustamisperioodi osas on maksuhaldur äriühingule täiendava maksukohustuse määranud. Teisisõnu, ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 7). Vaidlust ei ole selles, et perioodi august kuni oktoober 2019 maksudeklaratsioonide (KMD-d) alusel deklareeritud maksukohustused tekkisid kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuigi november 2019 maksudeklaratsioonide (KMD-d ja AAD) tasumise tähtaeg saabus 20.12.2019 (st ajal, mil kaebaja ei olnud enam HK Teeninduse juhatuse liige), siis ei oma see asjaolu määravat tähtsust. Kohtupraktikas on leitud, et vastutusotsuse saab teha isikule, kes jättis rahalise kohustuse täitmise tagamata ning oluline pole see, kas ta oli juhatuse liige edasi sel ajal, kui tekkis konkreetse maksusumma tasumise kohustus (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2019 kohtuotsust nr 3-17-1635, p 11). Oluline on see, kas kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi, sh rahaliste kohustuse täitmise tagamise kohustust.

10(13)

3-22-1117

12.Kaebaja leiab, et kuigi ta oli HK Teeninduse juhatuse liikmeks mh perioodil 30.08.201815.12.2019, siis tegelikult ta juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud ning äriühingu tegelikuks juhiks oli T. K., mistõttu tuleks vastutusotsus teha MKS § 40 lg 11 alusel hoopis T. K.ile. Maksuhaldur on kaebaja hinnangul tuvastanud ebaõigesti kaebaja süü ja põhjusliku seose juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla vahel. Kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2). Seejuures võib juhatuse liige kasutada enda kohustuste täitmiseks kolmandate isikute abi, kuid mõistlikult tegutsev juhatuse liige peab ennast hoidma üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida abistavate kolmandate isikute tegevust. Samas tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust, nt varjamine, pahatahtlikkus jms (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 14). Ühtlasi on kohtupraktikas selgitatud, et juhatuse liige ei saa tingimusteta eeldada volitatud isiku tegevuse õiguspärasust ning kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline. Töötajale tehingute tegemiseks volituse andmine on äris tavapärane, nagu ka see, et seaduslik esindaja ei tea üksikasjalikult kõigi volitatud esindaja sõlmitud tehingute sisu. Volitatud esindaja olemasolu aga ei vabasta äriühingu juhatuse liiget MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse kandmisest. Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning sellega kaasneb vastutus. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe. Kuigi MKS § 8 lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end üldjoontes toimuvaga kursis, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Mil määral saab juhatuse liige tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 14; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2017 otsus nr x-xx-xxxx, p-d 6-10). Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Seeläbi tekitab juhatuse liige sisuliselt olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast samuti käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Juhatuse liige peab volitatud esindaja tegevust kontrollima sisuliselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsus asjas nr 3-20-76, p 22; 14.05.2020 otsus asjas nr 3-18-1645, p 18, Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus asjas nr 3-20-659, p 14). Kohus nõustub MTA järeldusega, et kaebaja oli juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses (s.o kaebaja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata). Kaebaja oli perioodil 01.03.-30.09.2019 HK Teeninduse interneti panga kasutajaks 11(13)

3-22-1117 ning alates 30.08.2016 omas ka HK Teeninduse e-maksuameti kasutaja õigusi5. Tähtsust siinkohal ei oma see, kas kaebaja tegelikkuses ka kasutas neid volitusi. Oma volituste mittekasutamine sai olla kaebaja enda teadlik valik. Sealjuures asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleksid olnud objektiivsed takistused HK Teeninduse raamatupidamise dokumentidega ja maksuarvestusega tutvumiseks, vaid kaebaja lihtsalt ei tundnud nende vastu huvi (vt X. X. 19.09.2020 maksuhaldurile antud selgitused, p-d 32 ja 33 ning X. X. 20.12.2021 maksuhaldurile antud selgitused, p-d 19 ja 356). Samuti ei ole kaebaja väitnud, et T. K. oleks teinud talle takistusi äriühingu dokumentidega tutvumiseks. Lisaks eelnevale tuleneb asja materjalidest, et kaebajalt nõutava HK Teeninduse maksuvõla tekkimise ajal oli kaebaja ka Pappa Pruulikoda OÜ juhatuse liige ja osanik. Seega pidi kaebajale teada olema HK Teeninduse ja Pappa Pruulikoda OÜ vahel toimunud (ettevõtlusega mitteseotud) maksete tegemine. Eelduslikult on äriühingu juhatuse liige huvitatud teadma neid asjaolusid, mis puudutavad raha liikumist ja äriühingu käivet. See, et kaebaja praegusel juhul ei tundnud huvi enda juhitava äriühingu (äriühingu, mille ainus juhatuse liige ta oli) majandustegevuse vastu ning usaldas pimesi volitatud isikut (T. K.it) ei vabasta kaebajat MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmisest ega MKS § 40 lg 1 järgse vastutuse kandmisest. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei näidanud juhatuse liikme kohustuste täitmisel üles minimaalselt nõutavat hoolt ega kontrollinud T. K.i tegevust, st kaebaja jättis T. K.ile sisuliselt piiramatu tegutsemisvabaduse. Juhatuse liikme kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine võimaldas aga T. K.il esitada valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone, võtta HK Teeninduse pangakontolt välja ettevõtlusega mitteseotult rahalisi vahendeid kokku summas 240 017 eurot ning jätta HK Teeninduse maksukohustused täitmata. Kaebaja tegevuse (tegevusetuse) ja HK Teeninduse maksuvõla tekkimise vahel oli seega põhjuslik seos, mida on käsitletud ka vastutusotsuse p-s 4 (lk 11). Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega 240 017 eurot oleks saanud tasuda HK Teeninduse maksukohustused maksustamisperioodide märts kuni november 2019 eest. Asjaolu, et maksukohustuslase maksuvõla tasumist võib solidaarselt nõuda mh tegevjuhilt, vara valitsejalt ja füüsiliselt isikult, kellel on MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelik võim (MKS § 40 lg-d 1 ja 2 ning § 96 lg 1), ei välista vastutusotsuse tegemist maksukohustuslase seaduslikule esindajale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §s 8 nimetatud kohustusi.

13.Ka muus osas on kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Vaidlust iseenesest ei ole äriühingu maksuvõla olemasolu osas ega selle aluseks olevate asjaolude üle. HK Teenindus oli vastutusotsuse tegemise ajal õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemise hetkel ei olnud möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg ning maksuhaldur on vastutusotsusega kaebajalt nõutava maksuvõla sissenõudmiseks teinud vajalikke toiminguid, mis ei olnud tulemuslikud (vt vastutusotsuse p 1, lk 2-3, MKS § 96 lg 5 ja § 98). Samuti ei ole maksuvõla sundtäitmine aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 114).
14.Vastutusotsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väide, et vastustaja on jätnud kaebajale edastamata vastutusotsuse lisad 2-18 ning selliselt on maksuhaldur raskendanud ja / või teinud võimatuks kaebajale oma õiguste kaitsmise. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur

MTA 04.02.2022 vastutusotsuse p 3.1. (lk 6) ning vastutusotsuse lisad 11 ja 12 MTA 04.02.2022 vastutusotsuse p 3.3. (lk 8) ning vastutusotsuse lisad 13 ja 18

12(13)

3-22-1117 14.12.2021 esitanud kaebaja eelmisele esindajale vastutusmenetluse toimiku materjalid ning 16.12.2021 tegi maksuhaldur kaebaja esindajale kättesaadavaks ka HK Teeninduse suhtes läbiviidud maksukontrolli toimiku materjalid7. Dokumentide kättetoimetamine esindajale tuleb lugeda kättetoimetamiseks esindatavale. Kohus lisab täiendavalt, et kaebajal oli ka pärast vastutusotsuse tegemist võimalik pöörduda maksuhalduri poole mh vastutusotsuse lisade 2-18 saamiseks, ent kaebaja ei ole seda teinud. Samuti on maksuhaldur edastanud käesolevas haldusasjas vastutusotsuse kõik lisad, millised on kohus ka kaebajale nähtavaks teinud. Seega on kaebajal olnud võimalik tutvuda vastutusotsuse aluseks olevate (kõikide) dokumentidega ning ta on saanud esitada ka nende osas oma seisukoha.

15.Kaebaja on selgitanud 06.03.2023 menetlusdokumendis ka seda, et HK Teeninduse maksuvõlg on tasutud kolmandate isikute (Pappa Teenindus OÜ ja OÜ Pappa Õlu) poolt summas 2197,53 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule ka vastavad väljavõtted e-maksuametist. Kohus märgib selles osas esmalt, et kaebaja poolt esitatud väljavõtetest ei ole aru saada, milliste maksustamisperioodide nõuete katteks on vastavad summad arvestatud (aastaarv ei ole lisadelt nähtav). Samas ei saa seda pidada ka määravaks, kuivõrd vastutusotsusega on kaebajat kohustatud tasuma HK Teeninduse maksukohustus solidaarselt HK Teenindusega. See tähendab, et kui mingi osa kõnealusest HK Teeninduse maksukohustusest on kolmanda(te) isiku(te) poolt täidetud, siis puudub kaebajal kohustus vastavat summat tasuda.
16.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning vähendab kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksusummat 82 394,55 euroni. Ülejäänud osas on MTA 04.03.2022 vastutusotsus õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebuse rahuldatud osa on sedavõrd väike, siis loeb kohus menetluskulude jagamisel, et kaebus jäi tervikuna rahuldamata ega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulusid. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik

Kaebaja 30.12.2021 arvamuse p 1.5 - MTA 04.02.2022 vastutusotsuse lisa 17

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja