Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla 03.12.2021.a käskkirja nr 2-21/1-2/323 ja 04.01.2022.a protokolli tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.04.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 25).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kohaldas 03.12.2021.a käskkirjaga nr 2-21/1-2/323 (tl 4, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist. Vastustaja tõi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena välja järgmised asjaolud: - kaebaja oli seotud 01.12.2021.a intsidendiga, mille käigus avati omavoliliselt teise kinnipeetava kambri toiduluuk, loobiti läbi selle kambrisse vedelikke, ähvardati kinnipeetavat; - kaebaja kasutas 03.12.2021 ametnike suhtes solvavaid väljendeid, keeldus minemast jalutusboksi, tema kehahoiak oli ähvardav ja viitas võimalikule ründele, ametnik tundis ennast ohustatuna;
- kaebaja suhtes on 01-03.12.2021 koostatud neli erinevat ettekannet, mis ilmestab kaebaja käitumist; - kaebaja suhtes on käesoleva vangistuse jooksul varem korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Põhjusteks on olnud nii kaaskinnipeetava ründamine kui ka vastuhakk ja allumatus ametnikele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks on kaebaja süstemaatiline korrarikkumine ja oht kaaskinnipeetavate tervisele, need omakorda tähendavad ohtu vangla julgeolekule. Vastustaja hindab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadust vähemalt korra kuus. Kaebajal oli võimalus anda enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist selgitusi ning tema väiteid on vaidlustatud käskkirjas käsitletud.
2.Tartu Vangla otsustas 04.01.2022.a protokollis (tl 56, edaspidi protokoll) jätkata vaidlustatud käskkirjas nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Pärast vaidlustatud käskkirja andmist on kaebaja suhtes fikseeritud järgmised intsidendid: - 08.12.2021 solvas kaebaja valvurit korduvalt ebatsensuursete sõnadega; - 12.12.2021 ei allunud kaebaja korduvatele korraldustele tulla käeraudade selja taha paigaldamiseks kambri ukse juurde, kasutas valvuriga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid, osutas füüsilist vastupanu, sülitas valvuri suunas; - 16.12.2021 keeldus kaebaja käeraudade paigaldamisest selja taha, sõimas ja solvas valvurit. Eeltoodu näitab, et kaebaja võib konfliktiolukordades käituda verbaalselt agressiivselt ning ohustada seeläbi kõiki enda ümbruses olevaid isikuid, eelkõige ametnikke. On väga tõenäoline, et kaebajale vastumeelse selgituse, korralduse või otsuse puhul tekib uus konflikt, millega võib kaasneda ametniku suhtes nii verbaalne kui ka füüsiline vägivald. Kaebaja eraldi hoidmine on äärmiselt oluline, et tagada vanglas viibivate isikute turvalisus. Kaebaja suhtes on füüsilise jõu kasutamise, agressiivsuse ja allumatuse tõttu varem kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 30.01 - 10.03.2021, 30.05 - 21.06.2021 ja 16.08 - 09.09.2021. Kuna kaebaja on jätkuvalt negatiivselt meelestatud vanglateenistuse ametnike suhtes ning on ettearvamatu käitumisega, siis ei ole võimalik kohaldatud julgeolekuabinõusid lõpetada.
3.Tartu Vangla jättis 14.12.2021.a vaideotsusega nr 1-11/395-2 rahuldamata kaebaja vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 7-10). Tartu Vangla jättis 18.01.2022.a vaideotsusega nr 1-11/11-2 rahuldamata kaebaja vaide protokolli kehtetuks tunnistamiseks (tl 17, 73).
4.Kaebaja esitas 22.12.2021 ja 19.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebused, mille kohus liitis ning võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja ja protokolli tühistamise nõuetes. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja selgitas, et tema ja S. Tsaplin läksid 03.12.2021 jalutuskäigule, kuid neile ette nähtud väikeses jalutusboksis oli palju lund ja seal oli võimatu jalutada. Kaebaja ja S. Tsaplin palusid labidat lume koristamiseks, seda ei antud. Vestluse ajal kaebaja ei liikunud ametnike suunas agressiivselt, ei üritanud rünnata ja tema poolt ei olnud mingeid tegevusi, mis võiksid osutada sellele, et ta ründab või ähvardab ametnikke. Vanglaametnik andis kaebajale ja S. Tsaplinile korralduse lahkuda jalutuskäigult, mille nad täitsid. Kaebaja pöördus osakonna juhi poole, palus koristada boksi ja viia teda uuesti jalutuskäigule. Pärast seda läks kaebaja kambrisse. Mõne aja pärast palus kaebaja peavalutabletti, selle toonud ametnik vigastas tahtlikult ust sulgedes
kaebaja jalga. Seejärel paigutati kaebaja eraldi kambrisse ja toodi talle vaidlustatud käskkiri. Kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu, kuid mingit ohtu ametnike jaoks polnud. Kaebaja ei ähvardanud kehaga. Seda tõendab asjaolu, et kaebaja läks ära kambrisse. 01.12.2021 ei ähvardanud kaebaja kedagi kinnipeetavatest. Teda ähvardas kinnipeetav J. Ustimenko kes palus anda talle terad ja kui kaebaja keeldus, siis ähvardas teda tapmisega. Vastustaja hoiab kaebajat pidevalt üksiktingimustes, see tekitab tervisehäireid. Kaebajal on psüühilised häired seoses üksikvangistusega (F43.2, F61.0, F60.30), ta kannatab stressi, depressiooni, närvilisuse, psühhooside, paanikahoogude, sagedaste peavalude jne tõttu. Kaebaja terviseseisund üksikkambris halveneb, tal lõhkevad silmas kapillaarid, kõigub vererõhk. 12.01 - 14.01.2022 püüdsid arstid tema tervist jälgida, seejärel lõpetasid, kuna neile on arusaamatu, mille tõttu kaebaja vererõhk kõigub. Vangla psühhiaatri arvamus kaebaja kohta on vastuolus andmetega, mille põhjal üksikvangistus on psüühilisele tervisele kahjulik.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja sellega jätkamine oli põhjendatud. Vastustajal oli piisavalt alust arvata, et kaebaja võib kujutada ohtu teistele isikutele. Kaebaja tunnistas kriminaalmenetluses kaaskinnipeetava kambrisse uriini viskamist. Kaebaja käitumist 03.12.2021 tuleb vaadata kontekstis. Kui kaebaja andis jope kaaskinnipeetava kätte, siis sellega vabastas ta oma käed. Valmisolekut vastupanu osutada näitab ka kaebaja öeldud „tule“. Selline käitumine on tõlgendatav ähvardava käitumisena. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei võtnud sisse selget ründeasendit ega tõstnud rusikas käsi, ei tähenda, et kaebaja käitumine koosmõjus öelduga ei oleks tajutav ähvardavana. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, millest üheksa karistust on kustunud. Kaebaja on toime pannud vägivallakuritegusid ja on ka vangistuses toime pannud teise kinnipeetava kehalise väärkohtlemise. 03.12.2021.a seisuga oli kaebajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Perioodil 01 - 03.12.2021 fikseeriti lühikese ajavahemiku jooksul mitmeid kaebaja korrarikkumisi (lisaks jalutuskäigu juhtumile viibis eluosakonnas kuus minutit ilma maskita, nimetas ametnikke ebatsensuurselt ja näitas suguelundit, teeskles jalavigastuse saamist kambriukse sulgemisel). Kaebaja korda rikkuv käitumine oli järsku intensiivistunud ning teda sai pidada süstemaatiliseks distsipliinirikkujaks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kaebaja rikkumised jätkusid. Abinõudega jätkamise otsustamise ajal oli viimasest rikkumisest möödunud umbes kaks ja pool nädalat ehk ei olnud veel möödunud piisavalt aega, et vangla oleks saanud olla veendunud kaebajast tuleneva ohu möödumises. Jaanuaris rikkumisi ei tuvastatud ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 31.01.2022. Kaebaja tervislik seisund võimaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohanemishäire diagnoositi kaebajal 2014. aastal, arsti selgituse põhjal on tegemist mööduva psüühikahäirega ja see diagnoos ei oma 2021. aastal kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude seisukohast tähtsust. Kaebajal on diagnoositud F61.0 ehk segatüüpi isiksushäire, kuid arsti hinnangul ei ole see eraldatud lukustatud kambris hoidmist välistav. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu on tema tervis halvenenud. Kohtu seisukoht
6.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla
sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu lahendid 3-3-1-88-14, 3-3-1-33-10, 3-3-1-63-09). Lisaks eelnimetatud hindamisotsusele teeb vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ka kaalutlusotsuse, kas ja milliseid abinõusid kohaldada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
7.Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sisuliselt kahele õiguslikule alusele - oht teisele isikule ja süstemaatiline õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine. Vastustaja leidis, et need alused kujutavad omakorda endast ohtu vangla julgeolekule. Oht vangla julgeolekule ei olnud seega iseseisev täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alus. Enamust VangS § 69 lg 1 nimetatud aluseid saab omakorda seostada vangla julgeolekuga, kuid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb siiski tugineda lähimale asjaoludega seotud alusele. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud käskkirjas ja protokollis välja toodud faktiliste asjaolude põhjal vastustaja õigesti hindas (prognoosis), et nendest saab järeldada võimalikku tulevikus tekkivat ohtu teisele isikule ja kas kaebaja rikkus süstemaatiliselt vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid.
8.Kohtu hinnangul on vastustaja kohaste asjaolude alusel põhjendatult prognoosinud, et kaebaja võib olla ohtlik teistele kinnipeetavatele. Kaebaja oli üks isikutest, kes avasid 01.12.2021 kinnipeetav J. Ustimenko kambri toiduluugi ja viskasid kambrisse uriini. Seda tõendavad vanglaametnike ettekanne (tl 75), videosalvestise vaatluse kohta koostatud õiend (tl 76) ning kaebaja ütlused tunnistajana kriminaalasjas (tl 77). Viimases ütleb kaebaja, et tema viskas J. Ustimenko kambrisse vedelikku ja see vedelik oli tema kusi, ta tahtis sellega J. Ustimenkot ähvardada ja märku anda, et nende konflikt on ammendunud, J. Ustimenko ähvardas teda esimesena ja on kaebaja hinnangul talle ohtlik. Eeltoodud asjaolust lähtudes oli kohane otsustada, et kaebaja võib kujutada endast ohtu teistele kinnipeetavatele. Tähtsust ei oma see, kas ka J. Ustimenko ähvardas kaebajat, millega isikud vastastikku teineteist ähvardasid ja kes tegi seda esimesena. Määrava tähtsusega on see, et õigusvastaseid, teise isiku suhtes pahatahtlikke ja võimalik, et ka ohtlikke reaalseid tegusid asus tegema kaebaja.
9.Jalutusboksi juures 03.12.2021 toimunud sündmuse kohta on kohtule esitatud järgmised tõendid. G. Kelderi 03.12.2021.a ettekande (tl 80) põhjal tekkis tal 03.12.2021 jalutusboksi juures vaidlus kaebajaga, kuna jalutusboksis oli lumi koristamata. Kaebaja nõudis lumelabidat, ta ei andnud. Ta ütles, et kui kaebaja ei soovi minna jalutusboksi, siis läheb kambrisse tagasi. Kaebaja ütles, et ta kambrisse tagasi ei lähe, andis jope teise kinnipeetava kätte, võttis hoiaku sisse ja ütles, et tule. Ta kutsus jalutusboksi ka valvur F. Viina ja andis uuesti korralduse minna jalutusboksi või kambrisse. Kaebaja hakkas valvureid solvama. Ta kutsus appi veel ametnikke. Seejärel läks kaebaja tagasi kambrisse. Ta tundis ennast ohustatuna. F. Viin andis kohtus väärteoasja arutamisel 03.12.2021.a sündmuse kohta tunnistajana järgmised ütlused (tl 107-108). Tema ja G. Kelder korraldasid kinnipeetavate jalutamist väikestes jalutusboksides. Ühel hetkel G. Kelder ütles talle raadio kaudu, et tule kohe alla. Ta läks jooksuga alla. Ta nägi, et kaebaja ja G. Kelder seisavad jalutusboksi ukse läheduses, kaebaja oli ärritunud ja valjuhäälne, seisis käed rusikas ja kehahoiak oli hästi üleolev. Vaidlus oli jalutusboksi seisukorra pärast. Mingil hetkel kaebaja ütles, et loobub siis jalutamisest. Kaebaja, S. Tsaplin ja valvurid liikusid koos kuni kaebaja kambrini ja paigutasid ta kambrisse. Pärast kambriukse sulgemist liikus G. Kelder tagasi jalutusbokside juurde. Kaebaja kasutas kogu tee ja kambris solvavaid väljendeid. S. Tsaplin andis kohtus väärteomenetluses 03.12.2021.a sündmuse kohta tunnistajana järgmised ütlused (tl 109-110). Tema ja kaebaja olid ühes kambris. Nad viidi jalutama jalutusboksi. Valvurid olid G. Kelder ja Fred. Boksis oli palju lund, 10 cm. Labidat neile ei antud. Kaebaja seletas G. Kelderile, et boksid peavad olema koristatud. Nende vahel oli sõnavahetus. Alla tuli ka Fred, kuna tekkis takistus ja teised kinnipeetavad ei saanud jalutada. Tema ja kaebaja läksid tagasi kambrisse. Kaebaja ei solvanud ja ei rünnanud G. Kelderit. G. Kelder ei vajutanud häirenuppu ja ei kutsunud kedagi appi, kuna ei olnud sellist olukorda, et kutsuda kedagi appi. F. Viina ja S. Tsaplini ütluste puhul tuleb arvestada, et need on antud vastavalt 12. ja 15.12.2022 ehk ligikaudu üks aasta pärast sündmuse toimumist.
10.Vastustaja esitas kohtule 03.12.2021 jalutusboksi juures toimunud sündmuse videosalvestise (ilma helita). Sellelt nähtub, et kaebaja ja G. Kelder seisavad koridoris jalutusboksi ukse juures vastakuti üksteise lähedal ning ilmselt vestlevad jalutusboksi teemal, kuna aeg-ajalt vaatavad boksi ja osutavad selle suunas. Ühel hetkel ulatab kaebaja oma jope jalutusboksi (S. Tsaplini kätte), samal ajal muudab G. Kelder oma jalgade asendit. Kaebaja üks käsi on vabas asendis küljel, selle asend ei muutu, teine käsi (milles oli jope) ei ole näha. Vestlus jätkub, G. Kelder teeb käega liigutusi jalutusboksi suunas. Koridori algusesse ilmub kolmas kinnipeetav, vaatab piki koridori ja tõmbub tagasi vasakule, koridori suhtes nurga taha. Kaebaja muudab asendit, nii et ta on G. Kelderi suhtes pigem küljega, vaatab maha, osutab käega (mis ei olnud enne nähtav) jalutusboksi. Kolmanda kinnipeetava järel tuleb F. Viin, ta liigub samuti jalutusboksi ukse juurde, vaatab boksi, jäädes seejuures kaebaja poole seljaga, liigub koridoris, läheb teiste juurde tagasi. Vestlus jalutusboksi ukse juures jätkub. F. Viin vahepeal eemaldub, vaatab ringi, tõenäoliselt tunneb huvi kolmanda kinnipeetava vastu, kes kogu selle aja seisab koridori saabuval teel. F. Viin lahkub teiste juurest, tuleb koridori algusesse. Mõne aja pärast liiguvad ka kaebaja, S. Tsaplin ja G. Kelder koridori algusse. Seal toimub veel üks vestlus, kaebaja liigutuste põhjal lumelabida kasutamise teemal. F. Viin võtab raadiosaatja kätte ja kasutab seda, seejuures eemaldub teistest ja keerab neile selja. Kaebaja liigub koridorist ära vasakule ja lahkub kaadrist, tema järel lahkuvad S. Tsaplin ja G. Kelder. F. Viin jääb koridori ning alustab eespool nimetatud kolmanda kinnipeetava jalutama paigutamist.
Põhjalikuma videosalvestise kirjelduse andis kohus 21.02.2023.a määruse punktis 3.
11.Kohtu hinnangul ei saa tõendite põhjal üheselt mõistetavalt väita, et kaebaja ähvardas sõnade või käitumisega kasutada vanglaametniku suhtes vägivalda. Seda näitavad eelkõige valvur F. Viina ütlused ja käitumine. F. Viinale nähtus kaebaja hoiak üleolev, mitte ähvardav. Videosalvestise põhjal liikus F. Viin jalutusboksi juurde ja juba mõne hetke pärast keeras kaebaja poole selja. Selline käitumine ei ole usutav olukorras, kus valvur hindab teisele vanglaametnikule väga lähedal seisvat kinnipeetavat ohtlikuks. On võimalik, et korraks enne F. Viina saabumist tekkis kaebaja ja G. Kelderi vahel pingeline hetk. Kuid kohe pärast seda muutis kaebaja oma asendit, nii et ta ei olnud enam G. Kelderiga vastastikku, kasutas kätt jalutusboksile osutamiseks ning tema kehahoiak ei nähtu kohtule ähvardava ega üleolevana. Videosalvestis ei kinnita G. Kelderi väidet, et ta kutsus F. Viina jalutusboksi juurde, kuna olukord oli ohtlik. Salvestiselt ei ole näha, et G. Kelder oleks rääkinud raadiosaatjasse, ning F. Viin saabus koos jalutama tuleva kolmanda kinnipeetavaga. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud vastustaja hinnang, et vaidlustatud käskkirja andmise seisuga olemas olevatest andmetest saab tuletada kaebaja ohtlikkust vanglaametnikele.
12.Vaatamata eelmises lõigus toodule oli kohane ja põhjendatud võtta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel arvesse kaebaja käitumist pärast juhtumit jalutusboksi juures. Väärteomenetluses leidis tõendamist, et tagasiteel jalutusboksi juurest ja hiljem samal päeval kaebaja korduvalt solvas tahtlikult vanglaametnikke (tl 115-122).
01.ja 03.12.2021.a sündmused koosmõjus on piisavad põhjendamaks hinnangut, et kaebaja käitumine on mõne päeva jooksul muutunud oluliselt halvemaks, kaebaja rikub distsipliini süstemaatiliselt ja võib olla ohtlik teistele isikutele (eeskätt kinnipeetavatele).
13.Lisaks vaidlustatud käskkirjale on vaidluse all see, kas vastustaja protokollis põhjendatult leidis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa veel lõpetada. VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude äralangemisel tuleb nende kohaldamine lõpetada. Kohus nõustub sellega, et protokolli koostamise ajal ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused ära langenud. Kohus nõustub protokolli põhjendustega (vt otsuse punkti 2) ja ei korda neid. Kohus toob eriti välja, et abinõude kohaldamise esimesel kuul lisandus mitu juhtumit, kus kaebaja solvas vanglaametnikke, ei allunud korraldustele ning osutas ka füüsilist vastupanu.
14.Kaebaja viitas sellele, et teiste kinnipeetavate suhtes kas ei kohaldatud üldse täiendavaid julgeolekuabinõusid või ei kohaldatud neid samal määral (ei kohaldatud käeraudu). Kohus selgitab, et iga kinnipeetava puhul tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja valikut eraldi kaaluda, lähtudes vastava kinnipeetavaga seotud asjaoludest. Kaebaja saab kohtus vaidlustada ainult tema suhtes tehtud otsuseid (HKMS § 44 lg 1).
15.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, sh nende pikendamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne.
Praeguses asjas seda piiri ületatud ei ole. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kestis kokku ligikaudu 2 kuud. Abinõusid kohaldati algselt mitte ühekordse juhtumi, vaid mitmete rikkumiste tõttu. Abinõude kohaldamise esimesel kuul rikkumised jätkusid.
16.Kaebaja väitel ei oleks talle tohtinud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada tema tervisliku seisundi tõttu. Kohtupraktikas on öeldud, et isegi kui kinnipeetava eraldatud lukustatud kambris hoidmine on julgeolekuohuga põhimõtteliselt õigustatud, võivad isiku isolatsioonis hoidmise õigusvastaseks muuta kinnipeetava isikust tingitud asjaolud ning sellised eraldihoidmise tingimused ja piirangud kogumis, mis ei tulene eraldamisest endast, kuid mis süvendavad eraldamisega kaasnevaid riiveid (Riigikohtu 28.02.2020.a otsus asjas 3-17-1503, p 17).
17.Kaebaja viitab sellele, et tal on diagnoositud mitmed psüühikahäired - F43.2 (kohanemishäire), F61.0 (segatüüpi isiksushäire), F60.30 (impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus). Kaebaja väide on tõendatud osaliselt. Terviseandmetest (tl 60-63, 125) ei nähtu, et kaebajal praegu esineb kohanemishäire või kehtiva diagnoosina impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus. Kohanemishäire kohta selgitas arst, et see oli kaebajal diagnoositud aastal 2014, tegemist on mööduvat laadi psüühikahäirega ja praegu kaebajal seda ei ole (tl 93).
18.Arst S. Kaili seisukohtade põhjal on kaebajal viimase poole aasta jooksul diagnoositud vaid segatüüpi isiksushäire (F61.0). See ei ole eraldatud lukustatud kambris viibimist välistav asjaolu. Kaebajal ei esine ühtegi sellist psüühikahäiret, mis takistaks tal kanda vanglakaritust või selle ajal viibida eraldatud lukustatud kambris. Unehäireid, keskendumisraskusi, närvilisust, pea- ja nimmevalusid, häälte kuulmist on kaebaja psühhiaatrile kaevanud juba 08.02.2021 ja temale on määratud asjakohane ravi. 17.02.2021 on isik olnud kaebusteta, ärevus ja valu taandunud. 26.08.2021 on kaebaja kurtnud psühhiaatrile depressiooni, närvilisust, apaatiat, sundmõtteid, stressi, peavalu ja psühhoose. Samas ei ole sellised kaebused objektiivselt kinnitust leidnud ja selliseid haigusseisundeid ei ole kaebajal diagnoositud. Psühhiaatri 09.11.2021. a sissekande põhjal on kaebaja peavaludega seonduvalt neuroloogi vastuvõtu ootel. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit ja temale määratud ravi, võib ka käesoleval ajal kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambris hoidmist ja ei ole alust prognoosida kaebaja tervise halvenemist just eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu (15.12.2021 tl 11, 13.01.2022 tl 94). Arst on seega andnud hinnangu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ohusta kaebaja psüühilist tervist. Kohtul puudub põhjus arsti sellist seisukohta kahtluse alla seada.
19.Kaebaja viitab ka sellele, et tal on peavalud, tema vererõhk kõigub, tal lõhkevad silmakapillaarid ja esinevad ninaverejooksud. Peavalu ja silma veresoone lõhkemise tõttu on kaebaja tõesti vaidlustatud käskkirja kehtivuse ajal arsti poole pöördunud (tl 125). Samas ei näe kohus põhjust seostada neid tervisehäireid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kõrge vererõhk ja peavalu on üldiselt teadaolevalt väga sageli esinevad tervisehädad ning nende all kannatavad erineva eluviisiga isikud. Kaebaja viitab õiguskantsleri seisukohtadele üksikvangistuse mõjude kohta (05.10.2016 nr 6-1/161019/1604041, 05.05.2021 nr 77/202136/2103141 lk 2-11), ka neis ei ole vererõhu tõusu või peavalu välja toodud üksikvangistusele iseloomulike mõjudena. Peavalu üle kurtis kaebaja juba 23.09.2021 (tl 60) ning seostas seda 7 aastat tagasi toimunud traumaga.
20.Kohus selgitab kaebajale, et kahtlemata üksikvangistus põhimõtteliselt saab mõjuda tervisele, eeskätt psüühikale halvasti. Kohtuasja lahendamisel ei oma aga tähtsust üldised, vaid kaebajaga seotud konkreetsed asjaolud. Kohus leidis eespool, et täiendavate julgeolekuabinõude negatiivne mõju konkreetselt kaebaja tervisele ei ole tõendamist leidnud. Isegi kui selline mõju oleks tõendatud, ei tähenda see, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on välistatud. Kaebaja tervist ei saa vaikimisi pidada tähtsamaks kõigi muude isikute elust ja tervisest ning vangla julgeolekust. Kui tõendatud on täiendavate julgeolekuabinõude kahjulik mõju kinnipeetava tervisele ning seda mõju ei ole võimalik ära hoida või leevendada muul viisil kui julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisega, siis kaalutakse omavahel isikust lähtuvat võimalikku ohtu ja selle ärahoidmiseks kasutatavate abinõude mõju. Arstiabi pidi olema kaebajale tagatud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Kui kaebajal tekkisid abinõude kohaldamise ajal terviseprobleemid, siis oli tal õigus pöörduda arsti poole. Seda on kaebaja ka teinud.
21.Kaebaja soovis algselt vaidlustada VangS § 69 lõiget 1, lõike 2 p 1-5 ja § 70 lõiget 1. Kohus tagastas selle nõude ja selgitas kaebajale võimalust esitada põhjendatud taotlus tunnistada need sätted Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja sellist taotlust ei esitanud. Kohus ei näe põhjust pidada viidatud sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks.
22.Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri ja protokoll kohtu hinnangul õiguspärased. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
23.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
24.Kohus vabastas kaebaja 09.03.2022.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne kulu või nõue, mille jagamise või kandmise üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuses.
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal ja muudel andmesubjektidel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.