X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt Taru Vangla 31. märtsi 2022. a käskkirja nr 6-2/163 alusel kartserikaristuse määramisega ja selle täitmisel aset leidnud rikkumistega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et Tartu Vangla tegevusetus, mille tõttu kaebaja sai 8. aprillil 2022 voodivarustuse tagasi alles pool tundi peale öörahu algust, oli õigusvastane. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse 3 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 17 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. aprillil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-1355 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 10. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-3/71 kinnipeetav X osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle, abitöölise ametikohale (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 39-42).
2.Tartu Vangla tunnistas 31. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-2/163 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 nõude rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, millest kohesele täitmisele pöörati 10 ööpäeva (dtl 43-46). 10 ööpäeva täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 3 kuud.
3.Kaebaja esitas 31. märtsil 2022 vaide 31. märtsi 2022. a käskkirja peale (dtl 55-56). Tartu Vangla jättis 20. aprilli 2022. a vaideotsusega nr 1-11/133-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 57-58).
4.Kaebaja esitas 18. aprillil 2022. a vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt karistas vangla teda 31. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-2/163 alusetult perioodil 7. – 17. aprill 2022. a kartserisse paigutamisega (dtl 23-24).
5.Tartu Vangla jättis 17. juuni 2022. a otsusega nr 1-13/122-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 59-62).
6.Kaebaja esitas 20. juunil 2022 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu (dtl 1-5). Kaebaja leidis, et Tartu Vangla on tekitanud talle mittevaralise kahju, kuna karistas kaebajat 31. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-2/163 alusetult kartserisse paigutamisega ning 7. –
17.aprillil 2022 kartserikaristuse täitmisel leidsid aset õigusrikkumised. Kaebaja hinnangul on otstarbekas liita käesolev kaebus ühte menetlusse asjadega nr 3-22-21, 3-22-463 või 3-22-905. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (dtl 5).
7.Kaebaja esitas 26. juunil 2022 täiendavad selgitused (dtl 10-13). Kaebaja tõi välja Tartu Vangla 17. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/122-2 sisalduvad ebatäpsused ja faktivead ning rõhutas, et kahjulik tagajärg seisneb inimväärikuse riives, tervise ohtu seadmises ja kahjustamises ning vabaduse võtmises.
8.Tartu Halduskohus tagastas 1. juuli 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, võttis haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 20. veebruar kuni 19. juuni 2022. a kohta, vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis menetlusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise ja vabaduse võtmise eest (dtl 25-29). Samuti tunnistas kohus vastustajaks Tartu Vangla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning tagastas kaebajale kaebuse lisa.
9.Kaebaja esitas 8. juulil 2022 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja määrata halduskohtu menetlusse kahju hüvitamine tervise kahjustamise eest, kui kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud taotlus (dtl 77-79).
3-22-1355 Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. juuli 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. juuli 2022. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale (dtl 80-83). Kaebaja esitas
31.juulil 2022. a määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25. juuli 2022. a määruse peale (dtl 88-91). Riigikohus jättis 11. oktoobri 2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata (dtl 92-93).
10.Tartu Vangla esitas 1. augustil 2022 vastuse kaebusele (dtl 63-68).
11.Kaebaja esitas 6. septembril 2022 seisukoha Tartu Vangla 1. augusti 2022. a vastusele (dtl 69-72).
12.Vastusena 30. novembri 2022. a kohtunõudele esitas Tartu Vangla 6. detsembril 2022 täiendavad tõendid ja selgitused (dtl 96-113). Seejuures palus Tartu Vangla edastatud videosalvestiste (dtl 114-115) ja nende uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestisi kaebajale mitte näidata (dtl 116-117).
13.Tartu Halduskohus kuulutas 7. detsembri 2022. a määrusega menetluse Tartu Vangla
6.detsembri 2022. a vastuse lisaks 5 olevate videosalvestiste osas kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla 6. detsembri 2022. a vastuse lisaks 5 olevate videosalvestistega ja saada neist koopiaid (dtl 118-120).
14.Vastusena 10. jaanuari 2023. a kohtunõudele täpsustas kaebaja 15. jaanuaril 2023 kahju hüvitamise nõude aluseid (dtl 125).
15.Tartu Halduskohus otsustas 26. jaanuari 2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 131-134). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja liitmiseks haldusasjadega nr 3-22-21, 3-22-463 või 3-22-905.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt Taru Vangla
31.märtsi 2022. a käskkirja nr 6-2/163 alusel kartserikaristuse määramisega ja selle täitmisel aset leidnud rikkumistega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.Hüvitise suurus mittevaralise kahju eest oleks 500 eurot, kuid hüvitis võib märgitud summast erineda, vastavalt kohtu äranägemisele. Hüvitise taotlemine jaotub: 1) kartserikaristuse õigusvastasusest tulenev ja 2) kartserikaristuse täideviimisel aset leidnud õigusrikkumistest tulenev hüvitis.
2.Vaieldavas küsimuses vangla käskkirja nr 6-2/163 õiguspärasuse osas sisaldub neli momenti: 1) kas kinnipeetava rahumeelne tööst keeldumine on õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt karistatav; 2) kui tööst keeldumine on karistatav – kas kartserikaristus kui raskeim võimalik distsiplinaarkaristus selle eest on põhjendatud; 3) kas üle 14ööpäevaste kartserikaristuste määramine on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega; 4) kuna kartserikaristused ei ole tulemusi andnud, siis kas lõputu kartserikaristuste kohaldamine on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga.
3.Õiguskantsleri kontrollkäigule Tartu Vanglasse, 2020, kaasatud psühhiaatriaekspert juhtis tähelepanu, et voodiriiete kasutamise ja lugemisvaliku keeld kartseris on ülemäärased.
3-22-1355
4.Vangla tegevusega võib olla aset leidnud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 riive ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine. Kohus saab tuvastada, kas tööst keeldumise eest oli kartserikaristuse kohaldamine õiguspärane, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, põhiseadusega ja seadustega.
5.Kartserikaristuse täideviimisel on seatud ohtu inimese füüsiline ja vaimne tervis, mis kujutab PS § 28 riivet. EIK on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu (RKHK 3-3-1-57-12).
6.Vangla 17. juuni 2022. a otsuses on lk 1 lõigu viimases lauses „X sõnul vähemalt kahel kuupäeval juhtunu“ interpreteeritud täiesti valesti. Kartserikaristuse täitmise ajal 7.-17. aprill 2022, leidis intsident aset ühel korral (8. aprillil) ja nii on see ka taotluses märgitud. Samuti on taotluses sõnaselgelt märgitud, et sarnane rikkumine leidis aset vähemalt kahel kuupäeval kartserikaristuse täideviimise ajal 2.-17. detsember 2021.
7.Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) asus 2020. a Moldovale saadetud raportis seisukohale, et kartserikambris ei tohiks voodit päevasel ajal seina külge kinnitada. Õiguskantsler on seisukohal, et vangla sisekorraeeskiri (VSKE) ei näe ette päevasel ajal madratsi ja voodiriiete keelamist. Vooditarvete keelamine kartseris seab ohtu inimese tervise.
8.Valvekaameralt on näha, et Gert Kelder avas 10. aprillil 2022 kell 06.00 kambri ukse ning sulges selle kell 06.02. Erinevalt vangla väitest just see näitabki, et G. Kelder ootas kambri uksel, kuni kinnipeetav riietub, sest pükste jalga- ja särgi selga tõmbamine võtab aega tunduvalt vähem kui 2-3 minutit.
9.Kaebaja ei ole taotluses väitnud, et G. Kelder „keelas“ tal tualetti kasutamast enne voodivarustuse äraandmist, G. Kelder vastas kaebaja märkusele tualeti kasutamise kohta, et kaebaja saab seda teha peale voodiriiete äraandmist, mida saab tõlgendada kui korraldust mitte kasutada tualetti enne voodiriiete äraviimist. Juhul, kui kaebaja selgitus ei vasta tõele, tekib küsimus, mida G. Kelder tegi kambri uksel 2-3 minutit.
10.Tartu Vangla kodukorra (TVK) lisa 1.12 ei keela kinnipeetaval kasutada enne voodivarustuse ära andmist tualetti ja riietuda privaatselt. G. Kelder ei saa nõustada kinnipeetavat tualeti kasutamise ajastatuse osas või rikkuda toimingute privaatsust selle vajaduse olemasolul.
17.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
1.Kaebaja määrati käskkirjaga nr 6-3/71 vangla majandustööle ja tema tööle määramise käskkiri oli kehtiv. Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks tööle määramise käskkirja ennast puudutavas osas vaidemenetluse korras vaidlustanud.
2.Kaebaja ei viidanud ei ettekande koostamise aluseks olnud sündmuse ega ka distsiplinaarmenetluse käigus ühelegi VangS § 37 lg-s 2 nimetatud töökohustusest vabastamise alusele. Samuti ei olnud vanglale teada selliseid asjaolusid, mis oleksid kaebaja töökohustusest vabastanud. Selliste asjaolude esinemisele ei ole kaebaja viidanud ka kaebuses halduskohtule. Seetõttu puudus alus kaebaja töökohustusest vabastamiseks ja kaebaja oli kohustatud täitma vanglaametniku seadusliku korralduse eluosakonda koristama asumiseks. Seega keeldus kaebaja töökohustuse täitmisest ilma mõjuva põhjuseta ja rikkus sellega VangS § 37 lg-st 1 tulenevat töökohustust. Kuigi kaebaja keeldus tööle asumise korraldust täitmast rahumeelselt, oli tegu kaebajal lasuva kohustuse täitmisest keeldumisega. Seega oli kaebaja toime pannud distsipliinirikkumise ja esines alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks.
3.VangS § 63 lg 1 p 4 lubab kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega maksimaalselt 45 ööpäevaks. Tegemist on ühe distsiplinaarkaristuse raames lubatava
3-22-1355 kartserikaristuse ulatusega. Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja karistamist 20 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega õigusvastaseks ja lubamatuks.
4.Kaebaja on enne vaidlustatud käskkirja korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest ning seetõttu on teda ka distsiplinaarkorras karistatud. Kaebajal oli 31. märtsi 2022. a seisuga neli kehtivat käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta, mis kõik olid määratud töökohustuse rikkumise eest. Seega näitab kaebaja varasem käitumine süstemaatilist distsipliinirikkumist töökohustust puudutavas osas.
5.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebuses toodud väited. Tartu Vangla hinnangul ei muuda kartserikaristuse proportsionaalsuse kohta antavat hinnangut ka kaebaja viidatud õiguskantsleri ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused. Tegemist on üksnes soovituslike suunistega, mitte imperatiivse iseloomuga kohustuste või täitmiseks kohustuslike õigusnormidega.
6.Kuivõrd kaebuse faktilised asjaolud peavad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) regulatsiooni kohaselt tulenema kaebusest enesest ning kohus ei või teha otsust asjaolude pinnalt, mida ei ole kaebuses esitatud, siis ei saa kaebuse põhjendusi sisustada viitega juba varasemalt kohtumenetluses oleva haldusasja numbrile. Seesuguse viitamise lubatavus oleks ka menetluslikult ebaproportsionaalne ning teatud juhtudel tekitada liigseid ebaselgusi isiku kaebuse sisustamisel. Seejuures viide käesoleva kohtuasja menetlusmaterjali hulka kuuluvale kahju hüvitamise taotluse dokumendile on vastustaja hinnangul kooskõlas menetlusnormidega ja seega lubatav. Seetõttu lähtub vastustaja käesoleva haldusasja kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud kaebaja põhjendustest.
7.VSKE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht ja 6) WC.
8.TVK lisa 1.12. kohaselt paigutatakse kartserirežiimil viibivate kinnipeetavate voodivarustus lattu vahemikus kell 06.00-06.15. Sama TVK lisa kohaselt on kinnipeetavate äratus kell 06.00. Kartserirežiimil viibivad kinnipeetavad saavad oma voodivarustuse TVK järgi tagasi kell 21.45-22.00 ning 22.00 algab vanglas öörahu.
9.Vastab tõele, et kaebajalt võeti kartserikaristuse kandmise ajal päevaseks ajaks ära voodivarustus. Kaebaja hinnangul ei olnud õigustatud lisaks muule voodivarustusele ka padja kartserikambrist ära võtmine. Tartu Vangla sellega ei nõustu. Padja puhul on tegemist ühe osaga voodivarustusest, mis tervikuna kambrist päevaseks ajaks ära antakse ning sellest erandi tegemiseks on vajalik meditsiiniline näidustus. Vastustajale ei ole teada, et kaebajal esinenuks meditsiiniline näidustus padja lubamiseks kartserikambrisse, mistõttu ei saa pidada õigusvastaseks seda, et kaebaja pidi päevaseks ajaks voodivarustuse tervikuna kartserikambrist välja andma.
10.Kaebaja sai tõesti ühel päeval voodivarustuse tagasi TVK-s ette nähtud ajast hilisemalt. Vangla tunnistas kahju hüvitamise taotlusele koostatud otsuses nr 1-13/122-2 oma tegevuse õigusvastasust hilisemal voodivarustuse tagastamisel ning vabandas kaebaja ees talle sellega kaasnenud ebamugavuste eest.
11.Kaebaja viitab kaebuses sellele, et kartserikambris keelatakse lugemisvalikut. Sellele asjaolule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/122-1 menetluses ei tuginenud, mistõttu palub vangla jätta nimetatud asjaolu käesoleva haldusasja menetluses tähelepanuta. Vanglale jääb käesoleval juhul arusaamatuks, mida peab kaebaja silmas lugemisvaliku keelamise all. Siiski peab vangla vajalikuks selgitada, et VSKE § 60 lg 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris kaasas olla (muude esemete hulgas) pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”) ning mõistlikus
3-22-1355 koguses õppe- või usukirjandust. Seega on kinnipeetava lugemisvara küll mõnevõrra piiratud, kuid mitte täies mahus keelatud ning vastustaja hinnangul ei ole õigusvastane, et täiendavat lugemisvara kartserikambrisse ei lubata.
12.Kuna kartserikaristus on oma olemuselt isiku vabadusõiguse täiendav piirang, siis saabub isiku vabadusõiguse riive karistuse kohaldamisega igal juhul. Seetõttu on vabaduse võtmise kui kahjuliku tagajärje rahaliseks hüvitamiseks oluline, et kartserikaristuse määramine oleks olnud õigusvastane. Käesoleval juhul on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kartserikaristus oli määratud õiguspäraselt ning seetõttu ei ole isiku vabadusõiguse riive puhul tegemist rahas hüvitatava kahjuliku tagajärje saabumisega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetuse, mille tõttu kaebaja sai 8. aprillil 2022 voodivarustuse tagasi alles pool tundi peale öörahu algust. Muus osas kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Distsiplinaarkaristuse õiguspärasus
19.VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes nimetatud tunnustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üld- või kutseharidust või osaleb tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel, ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorra-eeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (nt Riigikohtu
22.jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Meditsiiniõde saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda, kui tööle määramisel on arst tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse, kuid kinnipeetav keeldub tööle asumisest ootamatule terviserikkele tuginedes (vt Riigikohtu 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16).
20.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja määrati Tartu Vangla 10. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 6-3/71 ajavahemikus 21. märts 2022 kuni 21. märts 2023 osalise koormusega vangla majandustööle, abitöölise ametikohale. Vastustaja kinnitusel ei nähtu vangla dokumendihaldussüsteemist, et kaebaja oleks tööle määramise käskkirja ennast puudutavas osas vaidemenetluse korras vaidlustanud. Seetõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kinnipeetava tööle määramine ei eelda kinnipeetava nõusolekut ega tingimata ka vahetut arstlikku läbivaatust, kui kaebaja tervislik seisund oli arstile varasemalt teada ja dokumenteeritud (vrd Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2020. a otsus asjas nr 3-17-2049, p 20).
3-22-1355
21.Praegusel juhul ei ole arst kaebajale väljastanud tõendit, millega ta olnuks töökohustusest vabastatud ning seega ei olnud vanglal alust kaebajat kohelda teistest kinnipeetavatest erinevalt ja jätta ta majandustöödele määramata.
22.Vaidlust ei ole, et kaebajale anti 28. märtsil 2022 kella 18.02 paiku korraldus asuda tööle. Tartu Vangla neljanda üksuse valvuri Kaur Vassili 28. märtsi 2022. a ettekande nr 2-22-1754 kohaselt keeldus kaebaja tööle minemast, põhjendades, et tal ei ole töökäskkirja ja ta nagunii tööle ei tuleks (dtl 47). Asja materjalidest nähtub, et kaebajale küll tutvustati 11. märtsil 2022. a tööle määramise käskkirja, kuid kaebaja keeldus tutvustamise kohta allkirja andmast (dtl 42). Allkirja andmisest keeldumine ei tähenda, et vangla ei ole käskkirja tutvustanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1−3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lõigetes 1−3 nimetatud nõuete rikkumist. Ka kohtumenetluses 6. septembril 2022 kaebaja poolt välja toodud selgitus, et töötamisest keeldumise põhjus oli kaebaja vanglas kinnipidamise õigusvastasus, sest kinnipidamine põhineb de jure õigustühisel kohtuotsusel (dtl 69), ei ole asjakohane.
23.Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumine õigustatud. Tööst keeldumisega olukorras, kus keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on kaebaja jätnud vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata ning rikkunud sellega VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Ka kinnipeetava rahumeelne tööst keeldumine on õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt karistatav. Järelikult esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
24.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale on 28. märtsi 2022. a rikkumise eest määratud
31.märtsi 2022. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, millest kohesele täitmisele pöörati 10 ööpäeva ja 10 ööpäeva täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 3 kuud.
25.Kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tööle asumise korraldusele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Seda on kinnitanud ka kohtupraktika. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 17). Töökohustuse rikkumine kujutab endast ka ohtu vangla julgeolekule, kuna soodustab kriminaalse subkultuuri levikut ja ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse. Kinnipeetavate töötamine, eriti koristamise näol, on vajalik nõue, sest lisaks tööharjumuse kujundamisele on mõistlik see, et kinnipeetavad hoolitsevad oma kinnipidamistingimuste puhtuse eest ise, selle asemel, et kulutada selleks eraldi avalikke vahendeid (vt Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-698, p 9). Raske rikkumise korral tuleb pidada kartserikaristusega reageerimist õigustatuks. Samuti ei saa pidada karistuse määra ilmselgelt ülemääraseks. Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest.
3-22-1355
26.Vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja on enne vaidlustatud käskkirja korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest ning seetõttu on teda ka distsiplinaarkorras karistatud. Kaebajal oli
31.märtsi 2022. aseisuga neli kehtivat käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta, mis kõik olid määratud töökohustuse rikkumise eest: 1) Tartu Vangla 28. mai 2021. a käskkirjaga nr 6-2/159 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, mille täitmine lükati edasi nelja kuu pikkuse katseajaga (dtl 98-100); 2) Tartu Vangla 2. juuli 2021. a käskkirjaga nr 62/240 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks (dtl 101-104); 3) Tartu Vangla
3.septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/356 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks töökohustuse rikkumise eest 21. augustil 2021. a ja 6 ööpäevaks töökohustuse rikkumise eest 25. augustil 2021. a (dtl 105-107); 4) Tartu Vangla 27. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/450 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks (dtl 108-111). Seega näitab kaebaja varasem käitumine süstemaatilist distsipliinirikkumist töökohustust puudutavas osas. Kuivõrd varasemad leebemad distsiplinaarkaristused (kartserikaristus katseajaga või lühiajaline kartserisse paigutamine) ei ole oma soovitud mõju avaldanud, ei ole alust pidada kaebajale määratud karistust ebaproportsionaalseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käskkirjas on karistamise vajadust ja karistuse liigi valikut nõuetekohaselt põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema karistamine kartserisse paigutamisega 7.17. aprillil 2022 oli alusetu või et kuna kartserikaristused ei ole soovitud tulemusi andnud, siis ei ole kartserikaristuse kohaldamine kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga.
27.Tartu Halduskohus leidis 30. septembri 2022. a otsuses asjas nr 3-22-905 (kohtuasi puudutas X kaebust Tartu Vangla 31. märtsi 2022. a käskkirja nr 6-2/163 tühistamiseks), et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas. Rikkumised kartserikaristuse täideviimisel
28.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt Taru Vangla 31. märtsi 2022. a käskkirja nr 6-2/163 alusel kartserikaristuse määramisega ja selle täitmisel aset leidnud rikkumistega. Kaebaja peab õigusvastaseks Taru Vangla 31. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 62/163 kartserikaristuse määramist ja selle täitmisel (s.o 7. – 17. aprill 2022) aset leidnud rikkumisi, mis seisnesid selles, et 1) 10. aprilli 2022. a hommikul keelati kaebajal kasutada soovitud ajal WC-d ja 2) kaebaja ei saanud privaatselt riietuda, 3) kartserikaristuse täitmisel pidi kaebaja päevaseks ajaks ära andma voodivarustuse ning 4) 8. aprillil 2022 väljastas vangla kaebajale voodivarustuse öörahu algusest umbes pool tundi hiljem.
29.Kohus märgib esmalt, et hüvitamiskaebuse lahendamisel kohaldatakse järgmisi õigusnorme ja põhimõtteid. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg8
3-22-1355 s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
30.Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega.
31.Kohus märgib, et vastustaja on tunnistanud (dtl 16, 61), et vastab tõele, et kaebajale anti
8.aprillil 2022. a voodivarustus tagasi alles kell 22.32. IV üksuse juhi Kristina Heeringu selgituste kohaselt oli 8. aprilli 2022. a õhtuses vahetuses tööl asendusametnik ning tema eksimuse tõttu sai kaebaja tõesti voodivarustuse hilisemal kellaajal kätte. Vastustaja leidis, et ei saa praegusel juhul pidada õiguspäraseks seda, et kinnipeetav sai voodivarustuse ühel korral tagasi alles pool tundi peale öörahu algust. Tartu Vangla vabandas kaebaja ees talle voodivarustuse hilisema kambrisse andmise ja sellega kaasnenud ebamugavuste eest.
32.Eeltoodule tuginedes tuvastab kohus, et Tartu Vangla tegevusetus, mille tõttu sai kaebaja
8.aprillil 2022 voodivarustuse tagasi alles pool tundi peale öörahu algust, oli õigusvastane. TVK lisa 1.12 kohaselt toimub ajavahemikus 21.45-22.00 kartserirežiimil viibiva kinnipeetava puhul lavatsite avamine ning voodivarustuse kättesaamine.
33.Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole käesoleval juhul kaebajale rahalise hüvitise maksmine põhjendatud ja juhtunu heastamiseks saab pidada piisavaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja vabandamist kaebaja ees. Kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole praegusel juhul õiglane. Kohtupraktikas on ka varem selgitatud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib olla ka kahju rahas kompenseerimise asemel kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine.
34.Vaidlust ei ole, et kaebajat karistati käskkirja nr 6-2/163 alusel kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, millest 10 ööpäeva pikkune kartserikaristus pöörati täimisele 7. aprillil 2022. a ning ülejäänud 10 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse täitmisele pööramine lükati edasi kolme kuu pikkuse katseajaga.
35.Kaebaja on seisukohal, et rikkumised seisnesid selles, et 10. aprilli 2022. a hommikul keelati kaebajal kasutada soovitud ajal WC-d ja kaebaja ei saanud privaatselt riietuda, samuti tuli kartserikaristuse täitmisel päevaseks ajaks ära anda voodivarustus.
36.Kohus leiab, et nõuet ei saa rahuldada seoses voodivarustuse puudumisega päevasel ajal. VSKE § 7 lg 4 sätestab, millised esemed kartseri sisustusse kuuluvad. Nende hulgas on päevaks
3-22-1355 ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid (VSKE § 7 lg 4 p 1). Kohtupraktikas tõlgendatakse seda sätet läbivalt nii, et kartseris päevasel ajal reeglina voodivarustust kasutada ei saa. Kohus nõustub selle tõlgendusega. Kui kartseris puuduvad voodid (magamiseks on päevaks ülestõstetavad või põrandal asuvad lavatsid), siis ei saa seal väljaspool magamiseks ette nähtud aega hoida ka voodivarustust. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse anda talle erandina päevasel ajal voodivarustuse kasutamise võimalus. Kohtupraktikas on seda vajalikuks peetud näiteks kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu.
37.Kohtu hinnangul ei oleks vastustaja saanud kehtivatest õigusnormidest mööda minna ning kohaldada nendega vastuolus olevaid õiguskantsleri või muude isikute või organisatsioonide seisukohti. Sel juhul oleks vastustaja tegevus olnud õigusvastane.
38.Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses on vastustaja selgitanud: „Täiendavalt viitab X kahju hüvitamise taotluses sellele, et tavapäraselt võeti tema voodivarustus ära umbes 15-20 minutit peale hommikust äratust, kuid G. Kelder nõudis voodivarustuse ära andmist kohe peale äratust. Menetluse käigus kontrolliti eluosakonna valvekaamera salvestisi. Vastab tõele, et G. Kelder avas 10.04.2022. a kell 06.00 kinnipeetav X kambri ukse ning sulges selle juba kell 06.02. Voodivarustuse andis X ära alles kella 06.16 ajal. Seega ei vasta tõele X väide justkui oleks G. Kelder jäänud kambri ukse juurde ootama, kuni kinnipeetav riietub ja keelanud tal enne voodivarustuse ära andmist tualetti kasutada. Seejuures ei saaks pidada õigusvastaseks ka seda, kui G. Kelder oleks tõesti kinnipeetavalt nõudnud voodivarustuse ära andmist juba kell 06.00, sest TVK lisa 1.12. kohaselt toimub kartserirežiimil viibivate kinnipeetavate voodivarustuse lattu paigutamine kella 06.00-06.15 vahemikus. Siiski asjaolu, et kinnipeetavale võimaldati voodivarustuse ära andmine peale kodukorras sätestatud aega, ei saa olla tema õigusi rikkuv ning seega õigusvastane.“
39.Kaebaja leiab, et 17. juuni 2022. a otsuses sisalduvad ebatäpsused ja faktivead ning et eelnimetatud lõigus toodud vangla põhjendused on infantiilsed. Kaebaja leiab, et asjaolu, et valvekaameralt on näha, et G. Kelder avas 10. aprillil 2022 kell 06.00 kambri ukse ning sulges selle kell 06.02 (st kuni 06.02.59, sest sekundid ei ole fikseeritud), näitab, et G. Kelder ootas kambri uksel, kuni kinnipeetav riietub, sest pükste jalga- ja särgi selgatõmbamine võtab aega tunduvalt vähem kui 2-3 minutit. Kaebaja leiab, et õigusrikkuvad on G. Kelderi toimingud kell 06.00-06.03.
40.Kohus on tutvunud Tartu Vangla poolt 6. detsembril 2022. a edastatud kahe videosalvestisega (dtl 114-115), mille osas on menetlus kuulutatud kinniseks ja piiratud on kaebaja õigust tutvuda nende tõenditega. Kohtule ei nähtu nendest salvestistest, et valvur on teinud toiminguid, mis rikuvad kaebaja õigusi. Ei videosalvestiste ega ka muude tõenditega ei ole tõendatud, et 10. aprilli 2022. a hommikul keelati kaebajal kasutada soovitud ajal WC-d ja kaebaja ei saanud privaatselt riietuda. Ja isegi kui kaebaja riietus samal ajal, kui valvur avas kambri ukse, ei ole tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega. Nii nt on ka kinnipeetava läbiotsimised lubatud samast soost vangivalvuri juuresolekul.
41.Kuigi kaebaja on selgitanud, et üldiselt ei võeta madratsit ja voodiriideid ära kohe äratuse ajal, vaid umbes 10-15 minutit hiljem, et kinnipeetav saaks käia tualetis, riietuda ja voodiriided eelnevalt kokku panna, ei saa pidada õigusvastaseks seda, kui 10. aprillil 2022 avas valvur ukse
06.00.TVK lisa 1.12 kohaselt on kartserirežiimil viibiva kinnipeetava päevakava selline, kus kell 06.00 on äratus ja 06.00-06.15 on hommikuvõimlemine, tualett, voodite korrastamine, lavatsite sulgemine ja voodivarustuse lattu paigutamine.
3-22-1355
42.Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata kaebaja nõue mõista vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis 500 eurot. Menetluskulud ja muud selgitused
43.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12, p 25; 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).
44.HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudele seoses väärikuse alandamisega kohaldub RLS § 60 lg 2, mis sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kaebaja pidi tasuma seoses väärikuse alandamisega tekitatud kahju nõude eest riigilõivu 20 eurot. Tartu Halduskohus vabastas 13. juuli 2022. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
45.Arvestades kaebaja nõude suurust ja välja mõistetavat hüvitist, on kaebus rahuldatud osaliselt. Kohus on jätnud hüvitise välja mõistmata, kuid on kahju hüvitamiseks tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse, s.t rahuldanud kaebuse osaliselt, kuid rahuldamise osakaal ei ole suhtarvuna hinnatav. Kohus leiab, et kaebust tuleb pidada rahuldatuks 15 % ulatuses. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna menetlusabi saaja oli vabastatud 20 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista 3 eurot (20×0,15). Ülejäänud kaebaja menetluskulu (riigilõiv) summas 17 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
46.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.