Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Natalia Tselikova Lihtmenetluses kohtuistungil, 16.03.2023
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 16. märtsist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.03.2023 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse aluseks on järgmised asjaolud.
1.1.16.03.2023 vabaneb Viru Vanglast Vene Föderatsiooni kodanik X temale Viru Maakohtu 28.04.2022. a kohtuotsusega nr 1-22-2687 määratud karistuse kandmisest. Xil puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist.
1.2.X sündis 19. oktoobril 1986. aastal Eesti Vabariigis. Ta on rahvuselt venelane ning Venemaa Föderatsiooni kodanik.
1.3.PPA 31.08.2019. a otsusega anti Xile Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba, kehtivusega 31.08.2019 kuni 31.08.2029. Eelnevalt on isikul olnud kaheksa Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba, mille alusel ta on riigis elanud.
1.4.PPA 13.10.2022 a. otsusega nr 15.3-3.1/1951-6 tunnistati Xi tähtajaline elamisluba nr 1048193150/TEP kehtetuks alates 13.10.2022 VMS §135 lg 2 p 3 (oht avalikule korrale/riigi julgeolekule) alusel. Sama otsusega tehti Xile ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldati Xile sissesõidukeeld Schengeni õigusruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
1.5.Ennetähtaegse vabanemise taotlemisel esitas X enda elukohana xxx. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille omanik on xxx. 22.12.2022 saadud vastuses kriminaalhooldusametniku järelepärimisele selgus, et X ei ole registreeritud elamispinnale aadressil xxx ning tal puudub õigus seda eluruumi kasutada. Seega ei ole isikul võimalik antud aadressile elama asuda.
1.6.Rahvastikuregistri andmetel on X vallaline ja lapsi tal ei ole. Päritoluperekonda kuuluvad tema vanemad Y (sündinud 24.05.1960) ja Q (sündinud 24.07.1961). X sõnul elavad vanemad lahus, emaga on suhted head, kuid isaga ei suhtle. Enne vangistust elas X koos elukaaslase W (sündinud 15.12.1978) ja tema viie lapsega. Kuna X pani elukaaslase suhtes toime vägivallakuriteo, mille eest ka hetkel karistust kannab, on kehtestatud lähenemiskeeld. Endise elukaaslase W sõnul ei soovi ta enam Xiga suhelda.
1.7.X on PPA taotluse kohaselt kriminaalkorras karistatud järgnevalt: 1) Narva Linnakohtu 26.05.2005 (arhiveeritud) otsusega tunnistati X kriminaalasjas (üldmenetluses) nr 1-304/04 (03233004120) süüdi KarS § 121 ja KarS § 136 lg 2 alusel. Xe mõisteti vastavalt KarS § 64 lg 1 liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 2) Narva Linnakohtu 29.06.2005 (arhiveeritud) otsusega kriminaalasjas nr 1-193/05 mõisteti X lühimenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. 3) Viru Maakohtu 01.07.2008 (arhiveeritud) otsusega kriminaalasjas nr 1-03-125 (03233001758) mõisteti X süüdi KarS § 257 järgi ja määrati talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 4) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.06.2009 (arhiveeritud) otsusega nr l 09-3133 (08240102796) mõisteti X lühimenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. 5) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009 kokkuleppemenetluse otsusega mõisteti kriminaalasjas nr 1-08-6275 (07233002063) Xi süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. 6) Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.10.2012 kohtuotsusega kiir-lühimenetluse korras asjas nr 1-12-10161 tunnistati Xi süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. 7) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.05.2017 kohtuotsusega asjas nr 1-17-3354 tunnistati X lühimenetluse korras süüdi KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. 8) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.10.2020 kohtuotsusega asjas nr 1-20-5838 tunnistati X kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
9) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.12.2020 kohtuotsusega asjas nr 1-20-9409 lühimenetluses tunnistati X süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. 10) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.04.2022 otsusega nr 1-22-2687 tunnistati kokkuleppemenetluse korras X süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust.
1.8.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 23 lg 1 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 68 lg 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
1.9.PPA on seisukohal, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. PPA andmetel Xil on olemas kehtiv reisidokument ehk Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass nr 516741782 kehtivusega kuni 03.04.2023. Kirjavahetusest Viru Vanglaga nähtub, et X ei ole nõus esitama Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumisetunnistuse saamiseks. Samuti väidab X, et tal ei ole kehtivat reisidokumenti ning ta ei tea kus on tema Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass. Antud olukord näitab isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Viru Vanglast vabanemisel ei ole Xil kehtivat reisidokumenti ning ta ei ole taotlenud tagasipöördumisetunnistust, vaatamata Viru Vangla soovitustele.
1.10.PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.
1.11.PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. PPA andmetel on Xi vanemad Venemaa Föderatsiooni kodanikud ning neil on võimalus ka edaspidi suhelda ja külastada Xit kodakondsusjärgses riigis.
2.PPA jäi 16.03.2023 toimunud kohtuistungil taotluses esitatud seisukohtade juurde. PPA selgitas isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadust kinnitavaid asjaolusid.
3.Puudutatud isik selgitas 16.03.2023 kohtuistungil, et soovib jääda Eestisse ja tööle asuda, et varasemalt tekitatud kahjud hüvitada. Taotles PPA-lt abi Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VSS § 23 lg 1 alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui:
1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
6.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna PPA tunnistas 13.10.2022 a. otsusega nr 15.3-3.1/1951-6 Xi tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele, ja kohaldas isikule 3-aastast sissesõidukeeldu, siis puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks õiguslik alus.
7.VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Kõik VSS § 23 lg-s 1 toodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
8.X peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni 16.03.2023 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
9.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist. Kuna käesoleval hetkel puudub Xil kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. PPA leiab, et täidetud on eeldused VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud alustel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA tugineb taotluses VSS § 68 p-dele 4 ja 6. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61). Põgenemise oht võib seisneda ka selles, et isik hakkab end riigisiseselt varjama eesmärgiga vältida enda väljasaatmist (Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2020. a määrus asjas nr 3-20-1913, p 11).
11.Vaidlus puudub selles, et X on kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks vangistus (vt käesoleva määruse p 1.7). Seega esineb asjaolu, mis VSS § 68 p-s 4 kirjeldatud põgenemisohu kindlakstegemiseks peab vältimatult esinema. Korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud ja tõsiselt seadust rikkunud välismaalast on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. PPA on kohtu hinnangul piisavalt veenvalt põhistanud, miks saab praeguses asjas eeldada, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isikut on neljal korral karistatud reaalse vangistusega. Vanglakaristused ei ole oma eesmärki täitnud ning Xit ei suuda õiguskuulekale käitumisele suunata isegi mitte kõige karmim karistusliik. X on korduvalt eiranud kontrollnõudeid katseajal. X on toime pannud valdavalt vägivallakuritegusid; praegune kuritegu, mille eest isik karistust kannab, on kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Viru Vangla 19.01.2023. a kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Xil alkoholi ja narkootikumide tarvitamise risk. Xi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, ta on kuritegusid toime pannud enamasti grupis ja võib alluda teiste inimeste negatiivsele mõjule, eriti alkoholi või narkootikume tarvitades. Kuritegude korduvus ning isiku eelnev käitumine viitavad kohtu hinnangul kogumis sellele, et isik ei pruugi ka väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja haldusorganiga koostööd teha. Seega esineb põgenemisoht VSS §-s 68 p 4 mõttes.
12.Täidetud on ka VSS § 68 p 6 eeldused. Nimetatud säte näeb ette, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus möönab, et kuna puudutatud isik on kogu elu elanud Eestis ning tema lähedased elavad Eestis, siis on arusaadav, miks isik on Eestist lahkumise suhtes tõrges. Samas puudub kaebajal kindel elukoht, kuhu vanglast vabanedes elama asuda. Puudutatud isiku senine kuritegelik käitumine, hoiakud ja tegevus vajalike reisidokumentide taotlemisel viitab kohtu hinnangul kogumis sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning võib vabaduses viibides raskendada asjakohase menetluse läbiviimist, sh vajalike dokumentide hankimist.
13.Eeltoodust tulenevalt on VSS § 68 p-de 4 ja 6 eeldused täidetud. Kohtu hinnangul saab Xi põgenemisohtu pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik VSS § 23 lg 1 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutada.
14.Samuti on täidetud VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
14.1.PPA taotlusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et X on kinnitanud, et tal puudub kehtiv Venemaa Föderatsiooni pass, kuigi piiriületusandmed näitavad, et isikul on kehtiv pass kuni 03.04.2023. X keeldus täitmast vanglas tagasipöördumistunnistust ja keeldus põhjendamast, miks ta ei soovi taotleda tagasipöördumistunnistust. X ei ole kohtus vaidlustanud elamisloa kehtetuks tunnistamise, lahkumiskirjutuse ja sissesõidukeelu otsuseid, kuigi esitas halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et otsuseid vaidlustada. Tartu Halduskohus jättis Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata 11.11.2022. a määrusega asjas nr 3-22-2276, mis jõustus edasikaebust esitamata.
14.2.Eeltoodust tulenevalt võib puudutatud isiku hoiakutest ja senisest käitumisest järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest huvitatud. Kohtu hinnangul kinnitab tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest keeldumine ja kehtiva Vene Föderatsiooni kodaniku passi olemasolu eitamine, et isik ei ole riigipiiri ületamiseks vajalike reisidokumentide saamiseks teinud praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega koostööd. Seega ei ole isik täitnud VSS § 264 lg 1 p-st 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt.
14.3.Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu saab PPA tugineda ka Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele kui isiku kinnipidamise alusele ehk VSS § 23 lg 1 p-le 3 (Riigikohtu 16.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
14.4.Kohus selgitab, et VSS § 264 lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele.
15.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Viru Vangla 19.01.2023. a kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole Xil kindlat elukohta, kuhu vanglast vabanedes elama asuda, samuti puudub töökoht ja lähedastega toetavad suhted, v.a emaga. Eelmise elukaaslase suhtes on kehtestatud lähenemiskeeld.
16.Eeltoodule tuginedes, leiab kohus, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne.
17.Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel. Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning X täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust ja põgenemisoht langeb ära, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
18.Kohtu hinnangul on põhjendatud Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada Xi kinnipidamiskeskusesse alates 16. märtsist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
19.Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 265 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.