Xe kaebus Konkurentsiameti 03.09.2021 otsusele nr 718/2021-004 ja 14.10.2021 vaideotsusele nr 718/2021-005
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Margus Kasepalu, Karl Jaak Rebane, Marek Piiroja Kolmas isik – Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Asja läbivaatamise vorm
13.02.2023 avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada kolmanda isiku Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühingu taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 1200 eurot.
3.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende enda kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada füüsiliste isikute nimed ja aadress „Y“ tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.04.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva-Jõesuus asuva Y kinnistu (edaspidi ka kinnistu) üks ühisomanikest X pöördus 02.03.2021 Konkurentsiameti poole, märkides, et eeldatavasti alates 2020. aasta oktoobrist lõpetas Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ (edaspidi Alfatom) gaasiteenuste osutamise tema kinnistule, mistõttu pole võimalik maja kütta. Elumaja ning esemed seal sees hävinevad ilma soojuseta. Teavet gaasitarnete lõpetamise kohta pole Xele edastatud. X taotles rakendada kehtivates õigusaktides sätestatud mõjutusmeetmeid, mis tagaks gaasivarustuse taastamise kinnistule, ja võtta gaasi ebaseadusliku seiskamise eest vastutavad isikud vastutusele.
2.Konkurentsiamet algatas 05.03.2021 Alfatomi suhtes järelevalvemenetluse ja tegi 03.09.2021 otsuse nr 7-18/2021-004 (edaspidi 03.09.2021 otsus) „Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜle ettekirjutuse tegemata jätmine ja järelevalvemenetluse lõpetamine“. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Konkurentsiamet teostab maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 37 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet MGS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. Võrguettevõtjale on võimalik teha ettekirjutus, lähtudes korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 28. Ettekirjutuse tegemise õigus peab olema väljaspool kahtlust ja koormav haldusakt tuleb jätta andmata, kui selle andmise alused ei ole täielikult tõendatud. Ettekirjutust ei saa teha, kui toimepandud rikkumine on kõrvaldatud või õiguspärast olukorda ei ole võimalik tagantjärele taastada. Ettekirjutuse tegemise võimatuse korral tuleb järelevalvemenetlus lõpetada.
2.2.Võrguettevõtja vastutab talle kuuluva võrgu eest kuni liitumispunktini. Liitumispunktist tarbija suunal paiknevad gaasipaigaldised on tarbijapaigaldise osa, milles paiknevad gaasiseadmed kuuluvad tarbijale, kusjuures kogu tarbija gaasipaigaldisega seotud vastutus lasub tarbijal. Alfatom tõi 30.03.2021 kirjas küll välja, et gaasi võrguteenuse osutamine oli katkenud põhjusel, et maa-alune gaasikraan oli suletud ning maa-alune kraan on Alfatomi jaotusgaasivõrgu osa, kuid Alfatomi pole võimalik süüdistada maa-aluse kraani kinnikeeramises. Puuduvad tõendid, kes ja millal kraani sulges. Alfatom vaid tuvastas 29.03.2021 toimingu käigus, et maagaasi kraan oli suletud. Kuna suletud gaasikraan asus Alfatomi jaotusvõrgus, siis olenemata andmete puudumisest gaasikraani kinnikeeramise kohta, on Alfatomil vastutus ja kohustus teha endast kõik olenev, et gaasivarustus taastada.
2.3.Alfatomi seatud tingimused gaasivarustuse taastamiseks on õiguspärased, need on kooskõlas Alfatomile MGS-ist ning teenuse osutamise ohutusest tulenevate kohustustega ning gaasivõrguettevõtjale kehtivate nõuete ja alustega. Alfatom ei keeldu gaasivarustuse taastamisest, kuid X peab kõigepealt esitama kinnistul paikneva talle kuuluva gaasiseadme kehtiva positiivse järeldusotsusega auditi protokolli B–kategooria gaasipaigaldisele (liitumispunktist kuni kuulkraan enne gaasifiltrit gaasiregulaatorkapis) ja kehtiva tehnilise kontrolli protokolli A-kategooria (sulgeseade gaasiregulaatorkapis kuni sulgeseade enne gaasikatelt) gaasipaigaldisele. Pärast seda on Alfatom valmis vaatama üle prognoositud gaasikoguse ja esitatud arved ning samuti peab X pärast võlgnevuse tasumist sõlmima Alfatomiga võrgulepingu oma nimele ning sõlmima ostu-
2 (14)
müügilepingu gaasi müüjaga. Gaasipaigaldise järelkontrolli ning gaasi avamise on Alfatom nõus teostama tasuta. Nõutavaid auditeid teostab Eestis kaks ettevõtet, kelle poole X saab pöörduda. Alfatomil puudub auditite läbiviimiseks õigus. Asjaolu, et Xelt pole eelneval kuuel aastal auditeid nõutud ning kas naaberkinnistute osas on Alfatomile sarnaseid audititulemusi esitatud, ei mõjuta seda, et gaasivarustuse ohutuks taastamiseks Xe kinnistule on eelnevalt vajalik teostada gaasiseadmete auditid ja tulemused Alfatomile esitada.
2.4.Kokkuvõtvalt puuduvad ettekirjutuse tegemist võimaldavad alused. Alfatom ei keeldu gaasivarustuse taastamisest, kuid selle eelduseks on gaasiseadmete ohutust tõendavate dokumentide esitamine Xe poolt. X pole selliseid dokumente esitanud. Järelevalvemenetlus tuleb lõpetada. Järelevalvemenetlusega jätkamine ettevõtja suhtes ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 43 lg 2 järgi, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt.
2.Konkurentsiamet jättis Xe 03.09.2021 otsuse peale esitatud vaide 14.10.2021 vaideotsusega nr 7-18/2021-005 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
3.X (edaspidi kaebaja) esitas 14.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles vaideotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada vaie ja tühistada Konkurentsiameti 03.09.2021 otsus.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse 08.07.2022 määrusega, mis jõustus 26.07.2022. Seejärel 01.08.2022 võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Menetluse käigus taotles kaebaja ka kolmanda isikuna Alfatomi kaasamist, millest halduskohus 03.11.2022 määrusega keeldus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.12.2022 määrusega selles osas halduskohtu määruse ja kaasas Alfatomi (edaspidi ka kolmas isik). Ringkonnakohtu määrus jõustus 29.12.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Konkurentsiameti 03.09.2021 otsus ja vaideotsus pole põhjendatud, arvestatud ei ole avalikku huvi, kaitstud kaebaja õigusi ja huve ega võetud meetmeid ebaseadusliku tegevuse katkestamiseks ja ärahoidmiseks ka tulevikus.
5.2.Y kinnistu on kaebajal ühisomandis endise abikaasa Zga. Kinnistul asuva maja põhiline kütteallikas on gaas ning kaebajale ei ole esitatud nõudekirju ega hoiatusi gaasivarustuse katkestamise kohta. 2020. aasta oktoobris selgus ootamatult, et gaasiküttesüsteem tema majas ei toimi ning kohale kutsutud spetsialist tuvastas, et majas olevate gaasiseadmetega on kõik korras ja probleem oli gaasivarustuse katkestamises Alfatomi poolt. Kaebaja pöördus lahenduse saamiseks kolmanda isiku poole nii suuliselt kui kirjalikult, kuid vestluse käigus selgus, et kaebaja ei saa lepingupooleks mitteoleva isikuna pretensioone esitada ja peab endise abikaasa eest tasuma võlgnevuse. Kolmas isik ei kinnitanud ega eitanud gaasivarustuse katkestamist. Kolmas isik oli probleemist teadlik 2020. aasta oktoobris-novembris ning olid alused arvata, et probleem seisneb elektromagnetklapis katlaruumis. Kolmas isik ei teinud vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele mitte midagi ajavahemikus 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta märtsini. 3 (14)
Selline käitumine on lubamatu, kuna kaebaja maja jäi terveks kütteperioodiks gaasivarustuse ja kütteta. Kolmas isik ei täitnud kohustust gaasivarustuse tagamiseks, oma seadmete kontrollimiseks ning koostöö tegemiseks.
5.3.Järelevalvemenetluse käigus selgus 30.03.2021 siiski, et gaasivarustuse katkestuse põhjustas Alfatomi gaasivõrgu osaks oleva maa-aluse kraani kinnikeeramine teadmata isikute poolt, sest kraanile on vaba juurdepääs. Kuna kraan on kolmanda isiku oma ning kohustus selle kraani kontrollimiseks ja hooldamiseks on temal, siis on kolmanda isiku tegevusetus viinud selleni, et tarbija jäi gaasita. Kolmas isik ei täitnud oma kohustusi võrguosa kontrollimisel ja hooldamisel ega ole nõuetekohaselt reageerinud. Konkurentsiameti seisukoht, et kolmandat isikut ei saa süüdistada gaasivarustuse katkestamises, on alusetu. Samuti on põhjendamatu, et ei tehtud täiendavaid menetlustoiminguid. Analüüsitud pole kolmanda isiku käitumist ja suhtumist. Ettekirjutuse tegemiseks on alus, kuna igal tuvastamata ja pädevuseta isikul on juurdepääs maaalusele kraanile ning see on ohtlik ühiskonnale, inimeste elule ja avalikule korrale. Kaebaja kaitseb nii enda kui ka teiste tarbijate õigusi ja avalikku huvi. Kolmas isik lubab juurdepääsu kraanile igale isikule, ei kontrolli oma võrgu korrasolekut, ei reageeri teatele ega kaebustele ja ainult süüdistab tarbijaid ning nõuab tasu.
5.4.Rikutud on kaebaja õiguseid teenuse ja informatsiooni saamiseks. Kaebaja eesmärk pole mitte ainult gaasivarustuse taastamine, vaid kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse jätkamine ja ettekirjutuse tegemine, et kaebaja oleks tulevikus kaitstud ja oleks kindel, et tema pöördumistele vastatakse ning kolmas isik tagaks, et maa-alusele kraanile poleks vaba ligipääsu ja keegi ei saaks gaasivarustust katkestada. Kaebajale on gaasivarustuse katkestamisest tekkinud oluline varaline kahju ja välistatud pole kahjunõude esitamine tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja soovib Konkurentsiametilt kindlat otsust, et kolmas isik vastutab gaasivarustuse katkestamise eest kas otseselt või kaudselt, rikutud on MGS § 13, 14, 16, 26, 262. Kaebaja nõuab kolmanda isiku tegevuse korrektset hindamist, tegevuse õigusvastasuse fikseerimist ja ettekirjutuse tegemist.
5.5.Kolmas isik eksitab Konkurentsiametit ning viimane peab teda kaebajast usaldusväärsemaks. Kaebaja kogus ise kolmanda isiku väidete ümberlükkamiseks tõendeid (fotod ja videod). Kaebaja soovib tõendada, et gaasikaev on kõigile ligipääsetav ja luuk ei ole kaitstud. Kaevu sügavust arvestades pidi ventiili sulgema spetsiaalsete teadmiste ja varustusega isik, kelleks sai olla Alfatom, mitte keegi teine. Kaebaja tõendab videotega, et tema gaasiseadmed on töökorras. Kaebaja esitatud arved kinnitavad, et enne gaasivarustuse katkestamist oli tarbimine suur.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja jääb 03.09.2021 otsuses ja vaideotsuses leitu juurde, puudub alus nende otsuste tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks otsustada uuesti järelevalvemenetluse lõpetamise ja ettekirjutuse tegemise üle.
6.2.Vastustaja jääb esiteks 03.09.2021 otsuse punkti 2.2 ja vaideotsuse punkti 3.1 seisukohtade juurde. Liitumispunkt (MGS § 2 punkt 6) asub kinnistu piiril ja sealt edasi vastutab gaasiseadme korrasoleku ja ohutuse eest kinnistu ja gaasiseadme omanik (kaebaja). Kolmanda isiku 17.03.2021 vastuse kohaselt teavitas kaebaja teda 28.10.2020 telefonikõnes, et esinevad probleemid gaasiseadmete ja katlaga, kuna ta pole neid kasutanud. 29.10.2020 telefonivestluses kolmanda isikuga teatas kaebaja, et ta maagaasi ei kasuta ega kavatse kasutama hakata ka tulevikus, kuna majas on olemas soojuspump ja ahjuküte. Kolmas isik märkis vastustajale, et ei ole saanud kaebajalt suuliseid ega kirjalikke pöördumisi soovist kasutada gaasivarustust õiguslikel alustel. Samuti ei ole keegi pöördunud väljakutsetega kolmanda isiku avariiteenistusse
4 (14)
gaasi puudumise kohta või teavitanud probleemidest gaasiseadmetega, puuduvad aktid gaasiseadmete korrasolekust. Seoses kaebaja teavitusega, et gaasiseadmed on alates 2020. aasta kevadest välja lülitatud ja maagaasi ta ei kavatse kasutada, ei tegelenud kolmas isik selle küsimusega, kuid tal oli plaanis üle kontrollida talle kuuluva sulgventiili olukord. Kolmanda isiku 30.03.2021 vastuse kohaselt polnud ta selle hetkeni saanud kliendipoolset avaldust/päringut probleemide kohta gaasivarustusega, seega ei olnud alust ega põhjust midagi ette võtta. Väide, et Konkurentsiamet jättis kolmanda isiku käitumise ja suhtumise analüüsimata, on põhjendamata.
6.3.Seoses gaasivarustuse katkemise ja taastamise tingimustega jääb vastustaja 03.09.2021 otsuse punktis 2.3 ja vaideotsuse punktis 3.2 esitatu juurde. Olles läbi töötanud kõik juhtumit puudutavad materjalid, puudub võimalus tõendada, et gaasivarustus katkestati Alfatomi või tema lepingupartneri poolt. Gaasivarustuse katkestamise aega ja isikut pole võimalik tuvastada. 03.09.2021 otsuse punktis 2.4 ja vaideotsuse punktis 3.2 esitatud tingimused gaasivarustuse taastamiseks on kooskõlas kolmandale isikule MGS-ist tulenevate kohustustega, isik ei keeldu gaasivarustuse taastamisest ning alused ja tingimused on õigesti välja toodud. Põhjendamata on väide, et Konkurentsiamet jättis analüüsimata kolmanda isiku kohustuste rikkumised. Vastustaja viis läbi piisava menetluse ning leidis põhjendatult, et järelevalvemenetlus tuleb lõpetada. Kaebaja viidatud rikutud MGS sätted puudutavad süsteemihaldurit, kelleks on Elering AS. Seoses MGS § 26 lg-ga 31 ning lg 4 punktidega 1 ja 2 tuleb märkida, et Alfatomi ei saa süüdistada gaasivarustuse katkestamises. Kaebaja tõendid ei võimalda samuti Alfatomi süüdistada.
6.4.03.09.2021 otsuse punktis 2.4 ja vaideotsuse punktis 3.3 käsitles vastustaja gaasivarustuse taastamise tingimusi ning tõi mh välja, et kolmandal isikul on õigus, et gaasivarustuse taastamiseks peab kaebaja võlgnevuse tasuma (ning seejärel sõlmima võrgulepingu oma nimele ning gaasi müüjaga sõlmima gaasi ostu-müügilepingu). 03.09.2021 otsuse punktis 2.6 ja vaideotsuse punktis 3.3 tõi vastustaja välja, et mis puudutab võimalikke vaidlusküsimusi seoses võlgnevusega, siis see vastustaja menetluspädevusse ei kuulu ja vaidluse korral saab asja lahendada tsiviilkohtumenetluses. Ka kahjunõuete lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses.
6.5.Mis puudutab ettekirjutuse tegemata jätmist ning järelevalvemenetluse lõpetamist, siis jääb vastustaja 03.09.2021 otsuse punktides 2.1 ja 3 ning vaideotsuse punktis 4 esitatu juurde. Gaasivarustust pole võimalik taastada, kui kaebaja ei tõenda gaasiseadmete ohutust. Ettekirjutuse tegemiseks puudub alus ja järelevalvemenetluse jätkamine on põhjendamatu. Vastustaja alustab Alfatomi suhtes uuesti järelevalvemenetluse, mis võib päädida ettekirjutuse tegemisega juhul, kui tulevikus peaksid ilmnema asjaolud, millest nähtuvalt ta keeldub põhjendamatult seadusevastaselt gaasivarustuse taastamisest. Vaiet ja sellele eelnenud 03.09.2021 otsust puudutavast menetlusest ei tulene ka aluseid, millest lähtuvalt oleks ettekirjutuse tegemine võimalik teiste tarbijate õiguste ja huvide kaitseks.
7.Kolmanda isiku seisukoht
7.1.Vastustaja viis järelevalvemenetluse kohaselt läbi ja lõpetas selle kaalutletult ja motiveeritult ilma ettekirjutust tegemata. 03.09.2021 otsus ja vaideotsus vastavad HMS nõuetele. Alfatom nõustub vastustaja põhjenduste ja seisukohtadega, samuti jääb järelevalvemenetluses esitatu juurde.
7.2.Alfatom ei pannud kaebaja väidetud rikkumisi toime, tema gaasivarustust ei katkestanud. Kolmanda isiku poolt kaebajalt nõutavad gaasiseadme ohutust tõendavad dokumendid tagavad avalike huvide ja kaebaja huvide kaitse, sest nii on kinnistul asuv gaasiseade kasutamisel ohutu nii kaebajale kui teistele isikutele. Jääb selgusetuks, milles seisneb teiste tarbijate huvi
5 (14)
kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja pöördumiste kohaselt lõpetas ta ise gaasi tarbimise ning väide, et kolmas isik lõpetas 2020. aasta oktoobris kinnistu gaasivarustuse, on absoluutselt väär. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei soovinud gaasivarustusega seotud küsimusi lahendada Alfatomiga, vaid pöördus vastustaja poole.
7.3.Kaebaja etteheited seoses maakraaniga on alusetud. Alfatomi valduses on enam kui 200 maaalust sulgeseadet (maakraani) ning füüsiliselt ei ole võimalik neid iga tund või päev kontrollida. Ootamatust gaasikatkestusest on võimalik teada saada vaid kliendilt. Maakraan on vajalik ohtlike olukordade vältimiseks. Gaasipaigaldise ohutus-, reguleerimis- ja juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad vastavalt majandus-ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 “Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus 87) § 4 lg-le 7. Seetõttu paigaldatakse see reeglina munitsipaalmaale, kuna peab olema juurdepääs nii võrguettevõtjal kui ka Päästeameti esindajatel. Gaasi kape on mõeldud maa-aluse võrguarmatuuri kaitseks. Kape peab olema valitud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud juurdepääs sulgeseadme spindlile. Gaasi kape lukustamist ei ole ette nähtud. Sellist meetodit kasutavad kõik võrguettevõtjad (gaas ja vesi).
7.4.Alfatom ei keeldu gaasivarustuse taastamisest, vaid kaebaja peab eelnevalt täitma nõutud eeltingimused nagu gaasiseadme ohutuse tõendamine, võlgnevuse tasumine ja oma nimel lepingute sõlmimine. Tingimused on kooskõlas MGS-iga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebus Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse 1 ja vaideotsuse2 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks otsustama uuesti Alfatomi suhtes järelevalvemeetmete rakendamise üle jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg 2 alusel nõustub kohus 03.09.2021 otsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses kordamata.
9.Ehkki Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud 08.07.2022 määruses kaebuse tagastamisega kaebeõiguse ilmselge puudumise alusel (HKMS § 121 lg 2 punkt 1), siis sellele vaatamata jääb halduskohus 23.11.2021 määruses esitatud seisukohtade juurde (v.a kaebuse tagastamist puudutav osa). Ringkonnakohus ei leidnud vigu halduskohtu poolses käsitluses seoses järelevalvemenetluse tulemuse vaidlustamisega ning MGS-i sätete kohaldamisega, vaid probleem oli, et halduskohus ei piirdunud kaebeõiguse kontrolliga, vaid võttis sisulised seisukohad kaebuse põhjendatuse osas. Olles asja menetluse läbi viinud, ei selgunud ühtegi asjaolu ega ole esitatud selliseid tõendeid või seisukohti vms, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise.
10.Riigikohus tõi 01.04.2021 otsuse nr 3-18-1442 punktis 16 välja järgmist: „Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-14214, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse
Konkurentsiameti 08.09.2022 esitatud lisad 34 ja 35 (otsus koos lisadega). 2 Konkurentsiameti 08.09.2022 lisa 40.
6 (14)
nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on isikul õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta (viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-14410 punkt 15).
11.Praegusel juhul viidi järelevalvemenetlus läbi, kuid see lõpetati Alfatomile ettekirjutust tegemata. Järelikult tuleb lahendada küsimus, kas järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad Konkurentsiametile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetmete rakendamiseks. Kui jah, siis tuleb kontrollida, kas kaalutlusõigust andva(te) normi(de) faktiline koosseis on täidetud ehk kas Konkurentsiamet üldse pidi kaaluma Alfatomi suhtes meetmete võtmist. Kui Konkurentsiamet pidi meetmete võtmist kaaluma, siis tuleb hinnata, kas kaalutlusõigust teostati korrektselt.
12.MGS § 37 lg 1 näeb ette, et riiklikku järelevalvet MGS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet. MGS § 37 lg 3 näeb muu hulgas ette, et Konkurentsiamet kontrollib, kas turuosalised (MGS §-d 3–6) järgivad MGS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi (punkt 9), ning lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi MGS-is sätestatud korras (punkt 12). MGSis puudub erinorm, mis reguleeriks ettekirjutuse tegemist (MGS § 39 on kehtetu alates 10.07.2017), seega tuleb lähtuda üldseadusest, milleks on korrakaitseseadus (edaspidi KorS, vt § 1 lg 3).
13.KorS § 28 lg 1 alusel on korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Praegusel juhul on asjakohane alternatiiv korrarikkumise kõrvaldamine, kuna kaebaja kinnistul puudus gaasivarustus ja ta soovis selle taastamist läbi järelevalvemenetluses ettekirjutuse tegemise. Puudub vaidlus, et KorS § 28 lg 1 on kaalutlusõigust andev säte, s.o vastustajal oli õigus hinnata ja kaaluda, kas ja milline ettekirjutus Alfatomile teha. Sellises olukorras puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse jätkamist või turuosalise suhtes konkreetse meetme rakendamist, kuid ta saab nõuda asja otsustamist kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Konkurentsiameti tehtava järelevalve eesmärk on kaitsta mh teise turuosalise õigusi keelatud tegevuse eest (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, punkt 20; 19.11.2012 otsus nr 3-3143-12). Turuosaliseks on mh gaasi kodutarbija (MGS § 6 lg 1) ning järelevalvemenetluse eesmärk on kaitsta ka nende isikute õigusi, kes on taotlenud gaasivõrguga liitumist (MGS § 18 lg 2) või soovivad gaasivõrku kasutada (MGS § 231 lg 1). Konkurentsiamet peab järelevalve lõpetamisel lähtuma asjakohastest kaalutlustest ja hinnangutest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2022 määruse punkti 10).
14.Normiks, mida Alfatom väidetavalt rikkus või rikub, ehkki sellele ei ole 03.09.2021 otsuses ega vaideotsuses otseselt viidatud, on kohtu hinnangul MGS § 22 lg 1. See sätestab, et võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt. Sisuliselt viidatakse
7 (14)
sellele kohustusele ka 03.09.2021 otsuse punktis 2.3 (lk 17) ja vaideotsuse punktis 3.2 (lk 18). Ehkki Alfatomiga oli võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu nr 1021109 sõlminud kaebaja (endine) abikaasa Z2, siis ei ole kahtluse alla seatud, et kaebajal kui Y kinnistu teisel ühisomanikul ja elanikul oli õigus gaasivarustuse katkemise tõttu Alfatomi ja vastustaja poole pöörduda.
15.Kohus leiab, et Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuses ja vaideotsuses on piisavalt ja ammendavalt põhjendatud, et Alfatomi ei saa süüdistada gaasivarustuse katkestamises ja samuti ei keeldu ta gaasivarustuse taastamisest Y kinnistule seadusvastaselt ehk Konkurentsiamet pole tuvastanud Alfatomi poolset rikkumist ning tegemist pole olukorraga, mis annaks alust järelevalvemeetme(te) rakendamiseks.
16.Kindel on see, et keegi teadmata isik on teadmata ajal (kaebaja arvates oktoobris 2020) sulgenud Alfatomi jaotusvõrku kuuluva maa-aluse kraani, mis on liitumispunktiks MGS § 2 punkti 6 mõistes. Asjaolu, et kraan oli suletud asendis, tuvastasid hooldusfirma Alfatom Ehitus AS-i tehnikud 29.03.2021, kui käisid munitsipaalmaal asuvat kraani uurimas.3 Puudub vaidlus, et Alfatom vastutab talle kuuluva võrgu eest kuni liitumispunktini. Konkurentsiamet põhjendas aga, et pole võimalik tõendada kraani sulgemist Alfatomi või tema lepingupartneri poolt ehk Alfatomi ei saa süüdistada gaasivarustuse katkestamises (03.09.2021 otsuse punktid 2.2 ja 2.3, vaideotsuse punktid 3.1 ja 3.2). Kuigi kaebaja on vastustaja poole pöördumisest saadik arvanud, et gaasivarustuse katkestas või laskis katkestada Alfatom, siis ei ole selle kohta tõendeid suutnud koguda vastustaja ega esitada kaebaja ei järelevalve-, vaide- ega kohtumenetluses. Kohus ei korda 03.09.2021 otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendusi, miks mh kaebaja esitatud tõendid ei võimalda Alfatomi kraani kinnikeeramises süüdistada. Kaebaja esitas lisaks kohtumenetluses 04.10.2022 fotosid liitumispunktist ja selle lähedusest (lisad 1–4), millel on kujutatud maa-aluse gaasikraani kohal olevat luuki nii suletud kui avatud asendis ja millelt nähtub luugi läbimõõt 15 cm (lisad 1 ja 2) ning millega kaebaja soovib lisaks tõendada, et augu sügavus, kus maa-alune kraan asub, on vahemikus 1,6–6,8 m (lisad 3 ja 4). Ühest küljest kaebaja leiab, et igaühel on gaasikraanile juurdepääs, kuna luugi saab lihtsalt avada, mis viitab justkui, et kraani võis sulgeda kes tahes. Teisalt kaebaja leiab, et kaevu sügavust arvestades pidi kraani sulgema Alfatom, sest see eeldab spetsiaalseid teadmisi ja tööriistu.
17.Kohus leiab, et kaebaja esitatud fotod ei tõenda kuidagi, et Alfatom gaasikraani ise kinni keeras või et seda tehti tema tellimusel/käsul. Järeldus, et gaasikraani sulgemine nõuab erivahendeid ja -teadmisi, on küll mõistlik, sest lisadest 1 ja 2 nähtuvalt ei ole ilmselt võimalik pelgalt kätt kasutades kraanini ulatuda, kuid see ei kinnita, et Alfatom kraani kinni keeras. Pole välistatud, et näiteks Z, kes soovis välistada võlgnevuse suurenemist gaasi tarbimise eest, kutsus gaasikraani sulgema vajalike oskustega isiku, või et kui kaebaja ise püüdis sügisel 2020 gaasiseadmeid tööle saada, proovisid tema kutsutud abilised seda teha ka gaasikraani keeramise teel. Kohtu hinnangul kinnitavad muud tõendid pigem, et Alfatom ei keeranud gaasikraani kinni ning seda ei tehtud ka tema teadmisel ega käsul. Nimelt Zle 30.10.2020 saadetud e-kirjas hoiatati, et kui võlgnevust 481,38 eurot hiljemalt 06.11.2020 ei tasuta, siis on Alfatom sunnitud gaasivarustuse katkestama. Sarnaseid teatisi on saadetud 16.11.2020, 19.01.2021, 29.01.2021, 04.02.2021, 09.02.2021 ja 12.02.2021, kuid seal on täiendavalt märgitud, et eeldatav
Vt Konkurentsiameti 08.09.2022 lisas 5 sisalduv lisa 1. Konkurentsiameti 08.09.2022 lisa 8.
8 (14)
gaasivarustuse katkestamine võlgnevuse mittetasumisel toimuks 16.02.2021 kell 10.00. 4 Pole eluliselt usutav, et kui Alfatomi poolt 2020. aasta oktoobris gaasikraan suleti, siis oleks ta veel mitu kuud tegelenud Zle e-kirjade saatmisega, milles hoiatati gaasivarustuse katkestamisest 16.02.2021. Alfatom selgitas 17.03.2021 kirjas ka, et Z tasus 15.02.2021 osaliselt võlgnevuse (50%), mistõttu Alfatom otsustas gaasivarustust 16.02.2021 mitte katkestada, kuigi neil olnuks selleks õigus.6 Alfatomi teatistest ja selgitusest nähtub selgelt, et Alfatom oli teadlik kohustusest teavitada kodutarbijat gaasivarustuse katkestamisest ette vähemalt 90 päeva (MGS § 26 lg-d 31 ja 4), mistõttu pole loogiline, et Alfatom oleks teadlikult ebaseaduslikult gaasivarustuse katkestanud. Liiati ei pidanud ta põhjendatuks katkestada gaasivarustust ka siis, kui tal oli selleks 16.02.2021 õigus. Samuti on märkimist väärt, et Zle saadetud teatiste kohaselt oleks gaasivarustuse katkestamisel sulgeseadme kinnikeeramise eest pidanud tasu 36 eurot maksma tarbija, kuid materjalidest ei nähtu, et seda oleks Zlt või kaebajalt nõutud, mis viitab, et Alfatom ei oleks tasuta ja salaja kraani kinni keeramas käinud või seda korraldanud.
18.Puutuvalt kaebaja etteheidetesse, et Alfatom ei teinud vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele mitte midagi ajavahemikus 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta märtsini, juhib kohus tähelepanu 03.09.2021 otsuse ja vaideotsuse alguses kirjeldatud asjaoludele (eelkõige Alfatomi märtsi 2021 vastuste sisu). Nimelt Alfatomi ja kaebaja 28.10.2020 telefonikõne sisuks oli võrgulepingu võimalik ümbervormistamine kaebaja nimele, samuti võlgnevuse tasumine ja asjaolu, et kaebajal olid probleemid gaasiseadmete ja katlaga. 29.10.2020 kõnes teatas kaebaja, et ei tasu võlgnevust ega vormista lepingut ümber, kuna gaasiseadmed on välja lülitatud alates 2020. aasta kevadest ning maagaasi ta ei kasuta ega kavatse kasutama hakata ka tulevikus, kuna majas on olemas soojuspump ja ahjuküte. Ka novembris 2020 suheldi telefoni teel, käsitleti võlgnevust ja lepingu ümbervormistamist ja samuti, et keegi pädevuseta isik käis kaebajal abiks, proovimaks gaasiseadmeid sisse lülitada. Kaebajalt ei ole saadud suuliseid ega kirjalikke pöördumisi soovist kasutada gaasi õiguslikel alustel. Samuti pole väljakutsetega pöördutud avariiteenistusse ega teavitatud probleemidest gaasiseadmetega. Alfatom sai probleemist teada Konkurentsiametilt. Kaebaja on Konkurentsiametile öelnud, et tal pole juhtumi kohta dokumente esitada.5 Kaebaja pole Alfatomi selgitusi ümber lükanud ega põhjendanud, milline osa nendest on tema hinnangul tegelikkusele mittevastav ja mis siis oli telefonikõnede sisu ning millal konkreetselt palus ta uurimist või abi gaasivarustuse kontrollimiseks või kasvõi viitas Alfatomile, et gaasivarustus võib olla katkestatud. Seevastu Alfatom põhjendas kohtumenetluses täiendavalt, et Alfatomi valduses olevat enam kui 200 maakraani ei ole füüsiliselt võimalik kogu aeg kontrollida ja ootamatust gaasikatkestusest tuleb teada anda kliendil. Kohus märgib, et Zga sõlmitud võrgulepingu punkti 15.3 kohaselt teatab ostja gaasikatkestustest ja avariidest Alfatomi valvetelefoni või e-posti aadressi kaudu. Seega kaebaja ei ole ka ise täitnud eeldusi, et Alfatomil oleks olnud ajend varem gaasikraani uurida. Pole kahtlust, et kaebaja kinnistul asuvad gaasipaigaldised on tema vastutusel, seega asjaolu põhjal, et kaebaja tõi telefonikõnedes välja probleemid enda gaasipaigaldistega, ei pidanud Alfatom arvama, et probleem on gaasikraanis ja samuti polnud tema kohustus kontrollida kaebaja gaasipaigaldisi, selleks oleks kaebaja pidanud kutsuma pädevusega hooldusfirma.
19.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et puuduvad tõendid ja alused väita, et Alfatom gaasivarustuse katkestas ja enda kohustusi rikkus (nt ette teatamata gaasivarustuse katkestamisega). Konkurentsiamet ja Alfatom pidid lähtuma reaalsest olukorrast, et gaasivarustus kaebaja kinnistule oli katkenud ja hindama, kuidas on võimalik gaasivarustus taastada, ning seda
Konkurentsiameti 08.09.2022 lisas 5 sisalduva Alfatomi 17.03.2021 vastuskirja digikonteineris lisa 4 kaust. 6 Konkurentsiameti 08.09.2022 lisas 5 sisalduva Alfatomi 17.03.2021 vastuskirja digikonteineris vastuskiri ja lisa
Konkurentsiameti 08.09.2022 lisa 4.
9 (14)
olenemata asjaolust, millal ja kelle poolt oli maa-alune kraan suletud. Konkurentsiamet selgitas asjakohaselt, et Alfatom peab küll endast tegema kõik oleneva gaasivarustuse taastamiseks (nt 03.09.2021 otsuse punkt 2.3), aga järelevalvemenetluses selgunud asjaolusid arvestades eeldab gaasivarustuse taastamine kaebaja enda poolseid tegusid, mis tagaksid gaasivarustuse taastamise ohutuse ja Alfatomi ees kohustuste täitmise.
20.Kõige olulisemana on Konkurentsiamet piisavalt põhjalikult kirjeldanud ja põhjendanud, et kaebaja peab esmalt Alfatomile esitama kehtiva positiivse järeldusotsusega auditi protokolli B– kategooria gaasipaigaldisele (liitumispunktist kuni kuulkraan enne gaasifiltrit gaasiregulaatorkapis) ja kehtiva tehnilise kontrolli protokolli A-kategooria (sulgeseade gaasiregulaatorkapis kuni sulgeseade enne gaasikatelt) gaasipaigaldisele. Nimelt vastavalt „Võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingule nr. 1021109 Lisa 1“ kuulub pärast liitumispunkti asuv B-kategooria gaasipaigaldis (kollase värviga) ostjale (kaebaja endine abikaasa Z), samuti asub kinnistul A-kategooria gaasipaigaldis. Gaasipaigaldise omanikul peavad olema kehtivad gaasipaigaldise korralise/erakorralise auditi protokollid nii B- kui A-kategooriate kohta ning sellised protokollid peab kinnistu omanik esitama enne gaasivarustuse taasavamist, vastasel juhul on gaasi avamine keelatud. Kaebajalt auditi protokolli nõudmisel B-kategooria gaasipaigaldisele on viidatud õigesti seadme ohutuse seaduse § 4 lg-le 1 ja § 6 lg 2 punktile 6 ning majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus 95) § 13 lg 1 punktile 3 ja § 14 lg 2 punktile 3. Kaebajalt tehnilise kontrolli protokolli nõudmisel A-kategooria gaasipaigaldise osas on õigesti viidatud määruse 87 § 461 lg-le 3 (03.09.2021 otsuse lk 5-9, 1314; punktid 2.2, 2.4 ja 2.5, vaideotsuse punktid 3.1 ja 3.2). Kaebaja on ka ise nõustunud gaasipaigaldiste ohutuse kontrolli vajadusega (03.09.2021 otsuse lk 9). Gaasivarustuse katkemisega seonduvad asjaolud olid segased, sh käis gaasiseadmeid käsitsemas pädevuseta isik, mistõttu ei saa Alfatom olla veendunud gaasivarustuse taastamise ohutuses (nt 03.09.2021 otsuse lk 4). Ka kohus on kirjeldatud asjaoludel veendunud, et Alfatom nõuab kaebajalt gaasivarustuse taastamise eeltingimusena seaduslikult gaasiseadmete ohutuse tõendamist auditi/tehnilise kontrolli protokollidega. Seega keeldumine gaasivarustuse taastamisest seni, kuni kaebaja vastavad protokollid esitab, ei ole MGS § 22 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, vaid keeldumine on kooskõlas MGS § 22 lg 10 punktiga 1, mille kohaselt võrguettevõtjal on õigus keelduda teenuse osutamisest, kui võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega. Gaasipaigaldiste kooskõla õigusaktide nõuetega ei ole tõendatud mh siis, kui omanik ei esita nõutavaid auditi ja tehnilise kontrolli protokolle, mis kinnitaksid gaasi avamise ohutust.
21.Kohtuistungil selgus, et kaebajal pole siiani esitada nõutavaid auditi ja tehnilise kontrolli protokolle (kohtuistungi helisalvestis alates 10:55:17). Kaebaja põhimõtteliselt ei nõustu sellega, et peab vastavad gaasiseadmete ohutust tõendavad dokumendid esitama ja peab seda ebaõiglaseks ning soovib, et dokumente nõutaks võrdselt kõigilt isikutelt. Nagu kohus välja tõi, siis on nõue dokumentide esitamiseks õiguspärane, see põhineb seadusel ja määrustel. B-kategooria gaasipaigaldise korraline audit tuleb teha kord kahe aasta järel (määruse 95 § 13 lg 1 punkt 3) ning A-kategooria gaasipaigaldise kontroll iga nelja aasta tagant (määruse 87 § 461 lg 3). Seega tegemist on kohustustega, mida kaebaja peab niikuinii täitma. Asjaolu, kas teised isikud, nt naabrid, oma kohustust täidavad ning kas kelleltki veel neid dokumente nõutakse, ei puutu kaebaja õigustesse vaidlusaluses järelevalvemenetluses. Tegemist on õigusaktidest tuleneva kohustusega, mida tuleb täita ka ilma selleta, et keegi selle täitmist igakordselt kontrolliks. Vastustaja selgitas kaebajale asjakohaselt, et ta võib naabrite auditite küsimuses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti poole (03.09.2021 otsuse punkt 2.7). Kaebaja ka ei viita, et tal oleks olemas mingeid varasemaid protokolle, mille tulemused praegu kehtiksid, seega kaebajal tuleb pöörduda pädeva isiku poole ning audit ja tehniline kontroll tellida (vt 03.09.2021 10 (14)
otsuse punkt 2.5). Kui kaebaja gaasiseadmed on korras, siis ei tohiks olla probleemi sellega, et kontrollide tulemusel saab kaebaja esitada Alfatomile gaasipaigaldiste ohutust tõendavad dokumendid. Mõistagi on kontrollide teostamine tasuline, kuid määrustest 95 ja 87 tulenevalt peaks kaebaja igatahes enda kohustuse täitma ja seda olenemata asjaolust, kas keegi seda temalt nõuab või dokumente kontrollib.
22.Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuses ja vaideotsuses on piisavalt põhjendatud, et ka teised kaebajale seatavad nõudmised (enda nimel lepingu sõlmimine ja võlgnevuse tasumine) on seaduslikud ning kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (vt 03.09.2021 otsuse punktid 2.4 ja 2.5, vaideotsuse punkt 3.3). Abikaasana solidaarvõlgnikuks olemist on Alfatom selgitanud 23.08.2021 e-kirjas.6 Jääb arusaamatuks, millele tuginedes kaebaja leiab, et Alfatom peab talle gaasi taasavama olukorras, kus Alfatomi ees on võlgnevus alates kevadest 2020 ja kaebajal ei ole vormistatud lepingut võrguteenuse saamiseks ja gaasi ostmiseks.
23.Võimalikud eraõiguslikud nõuded kuuluvad lahendamisele maakohtus (abikaasade omavaheline vaidlus võlgnevuse tasumise üle, gaasivarustuse katkestamisest tulenev kahjunõue Alfatomi vastu, vt ka 03.09.2021 otsuse punkt 2.6, vaideotsuse punkt 3.3). Konkurentsiameti poolne järelevalvemenetlus pole ette nähtud kaebaja kahjunõuet ettevalmistava menetlusena, vaid eraõigusliku lepingu võimalikust rikkumisest tulenevat kahju ja Alfatomi rikkumist tuleb tsiviilkohtumenetluses tõendada kaebajal ja/või Zl endal.
24.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna järelevalvemenetluses ei tuvastatud Alfatomi poolset rikkumist ja selline järeldus oli õigustatud; Alfatom ei keeldunud gaasivarustuse taastamisest ja esitas selle eeltingimusena põhjendatud nõudmised, mida kaebaja ei täitnud, siis ei olnud alust ega võimalust Alfatomi ettekirjutusega gaasivarustust taastama kohustada (03.09.2021 otsuse punkt 3, vaideotsuse punkt 4). Gaasivarustuse taastamine ilma kaebaja gaasiseadmete ohutust tõendavate dokumentideta on keelatud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on näiteks 09.07.2018 määruses 3-17-2414 (punkt 21) selgitanud, et ettekirjutuse tegemiseks on alust vaid siis, kui avaliku korra eest vastutavat isikut on reaalselt vajalik ja võimalik kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama. Konkurentsiameti 03.09.2021 otsus vastab põhjendamisnõuetele (HMS § 56). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Kohtule ei nähtu kaalutlusreeglite (HMS § 4 lg 2) rikkumist vastustaja poolt. Konkurentsiameti menetlus oli põhjalik, järgitud on uurimispõhimõtet ja ärakuulamiskohustust (HMS §-d 6 ja 40). Kaebaja väide, nagu Alfatomi käitumist ja suhtumist poleks analüüsitud, on põhjendamata. Asjaolu, et vastustaja ei teinud kogutud tõendite ja selgituste põhjal kaebaja soovitud järeldusi, et Alfatom gaasivarustuse katkestas ning et ta peab gaasikraani tingimusteta ning ohutust tagamata taasavama, ei tähenda, et menetlus oli puudulik, vaid nagu vastustaja õigesti põhjendas, siis polnud võimalik teha tõsikindlat järeldust Alfatomi rikkumise kohta ja ka gaasivarustust polnud võimalik taastada. Konkurentsiameti menetlus ja põhjendused on olnud põhjalikud.
24.Vastuseks kaebusele on vajalik selgitada veel järgmist.
24.1.Kaebaja esitas kaebuse eesmärgid ja ka etteheited Alfatomile ning vastustajale väga laialt. Kaebaja ei ole rahul, et maa-alusele kraanile on vaba juurdepääs, kuna see on ohtlik ühiskonnale, inimestele ja avalikule korrale. Samuti ei pidavat Alfatom kontrollima võrgu korrasolekut, reageerima teadetele ega kaebustele ning ainult süüdistab tarbijaid ja
Konkurentsiameti 08.09.2022 lisa 27. 9 Konkurentsiameti 08.09.2022 lisa 1.
11 (14)
nõuab tasu. Kaebaja soovib, et tulevikus oleks tema õigused kaitstud, tema pöördumistele vastataks ning oleks tagatud, et keegi suvaline isik vaba juurdepääsuga maa-alust kraani kinni ei keeraks.
24.2.Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja 01.03.2021 allkirjastatud avalduses9 oli kaebaja eesmärk ja nõue rakendada Alfatomi suhtes kehtivates õigusaktides sätestatud mõjutusmeetmeid, mis tagaks gaasivarustuse taastamise kaebaja kinnistule, ja tuua gaasi ebaseadusliku seiskamise eest vastutavad isikud vastutusele. Menetluse jooksul esitas kaebaja Konkurentsiametile veel küsimusi, tõi esile kahtluseid ja probleeme, esitas tõendeid ning palus abi suhtluses Alfatomiga7, kuid kohtule ei nähtu nendest, et kaebaja oleks muutnud vastustajale esitatavat taotlust, milleks oli Alfatomile ettekirjutuse tegemine gaasivarustuse taastamiseks. Kaebaja sai järelevalvemenetluse kaudu vastused enda küsimustele ja seda korduvalt. Kohus märkis ka 23.11.2021 määruse põhjenduste punktis 12, et „kaebaja pöördus Konkurentsiameti poole nõudega teha Alfatomile ettekirjutus tema kinnistule gaasivarustuse taastamiseks, mitte nõudega võtta meetmeid liitumispunktiks oleva maa-aluse kraani suhtes. Seega käsitles Konkurentsiamet õigustatult 03.09.2021 otsuses ja vaideotsuses just gaasivarustuse taastamiseks ettekirjutuse tegemise võimalikkust, mitte maa-alusele kraanile ligipääsetavuse küsimust, mida kaebaja vaide (vt kaks viimast lõiku) ja kaebuse kohaselt justkui samuti oleks soovinud. Ka vaide nõudeks on siiski selgelt olnud teha ettekirjutus gaasivarustuse taastamiseks.“ Seega kuigi kaebaja esitas kohtumenetluses enda eesmärgid väga laialt, siis vastustaja 03.09.2021 otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel lähtub kohus sellest, mida kaebaja vastustajalt taotles. Vaidlus on selles, kas on alust vastustaja otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks otsustama Alfatomi suhtes järelevalvemeetmete kohaldamise üle uuesti (vt ka kohtu 23.11.2021 määruse põhjenduste punkti 4). Kohtumenetluse raames ei saa asuda sisuliselt läbi viima uut haldusmenetlust (järelevalvemenetlust), kus kaebaja taotleb hoopis nt ettekirjutuse tegemist maaaluse kraani suhtes (et Alfatom takistaks sellele ligipääsu) või edaspidi kaebaja pöördumistele vastamiseks vms. Asjaolust, et algatatud järelevalvemenetluses väljendas kaebaja korduvalt rahulolematust Alfatomi käitumise, suhtumise ja vastuste suhtes, ei tulene, et kõik rahulolematuse aluseks olevad asjaolud on järelevalvemenetluse esemeks ning vastustaja oleks kõigis nendes küsimustes pidanud kontrollima rikkumise olemasolu ning kaaluma meetmete võtmist, kui kaebaja taotluseks oli gaasivarustuse taastamine. Ka Alfatomi vastutusele võtmise osas sai kaebaja vastuse, et Alfatomi ei saa gaasivarustuse katkestamises süüdistada.
24.3.Kohus märgib, et Konkurentsiametil on nii riikliku järelevalve teostamise pädevus (MGS § 37 lg 1) kui ka turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamise pädevus, milleks on ette nähtud kaebuse lahendamise kord (MGS § 37 lg 1 punkt 12, § 391). Riigikohus leidis võrreldavas olukorras (küll elektrituruseaduse pinnalt) 19.11.2012 otsuses nr 3-3-1-43-12, kus seaduses ei olnud määratud, mis volitused olid Konkurentsiametil kaebuse lahendamisel otsuse tegemisel, et Konkurentsiametil tuli lähtuda talle antud ettekirjutuse tegemise volitustest. Konkurentsiamet ei saanud otsuse resolutsioonis tuvastada turuosalise tegevuse õigusvastasust (otsuse punkt 20). Seega ei ole põhjendatud kaebaja viide, justkui tulnuks võtta seisukoht Alfatomi mistahes tegevuste või vastuste osas, mis ei olnud kaebajale meelepärased. Oluline on, et Alfatomile polnud võimalik teha taotletud ettekirjutust gaasivarustuse taastamiseks.
25.Kaebaja leiab, et kolmas isik on gaasivarustuse katkestamise eest igatahes vastutav ehk et kui ta ise ei sulgenud ega korraldanud maa-aluse kraani sulgemist, siis seisneb rikkumine selles, et ta võimaldas ja võimaldab enda võrgu osaks olevale kraanile vaba ligipääsu, nii et keegi sai kraani sulgeda. Kolmas isik selgitas kohtumenetluses, et määruse 87 § 4 lg 7 kohaselt peavad gaasipaigaldise ohutus-, reguleerimis- ja juhtimisseadmed olema kergesti ligipääsetavad. Kohtul pole põhjust kahelda kolmanda isiku väidetes, et gaasi kape lukustamist ei ole ette nähtud. Mõistlik on põhjendus, et gaasikraan on vajalik ohutuse huvides ning et võrguettevõtjale ja Päästeametile peab olema tagatud kiire juurdepääs. Õigusaktidest ei tulene, et maa-aluse gaasikraani lukustamata kaane näol oleks kolmas isik rikkunud kehtivaid norme. Sel põhjusel ei pidanud ka vastustaja järelevalvemenetluses selle teemaga tegelema. Küll aga möönis vastustaja, et kui gaasivarustuse on katkestanud tundmatud isikud, siis lasub ühenduse taastamise kohustus ikkagi kolmandal isikul, kuid igal juhul on gaasivarustuse taastamise takistuseks see, et kaebaja pole tõendanud enda gaasipaigaldiste ohutust. Seega ettekirjutuse tegemata jätmine oli igatahes põhjendatud.
26.Asjaolu, et vastustaja ei teinud otsust kaebaja kaebuse suhtes 30 päevaga (MGS § 391 lg 2), ei ole iseenesest alus kaebuse rahuldamiseks. Menetlustähtaja ületamine pole rikkumine, mis otsust sisuliselt mõjutaks (HMS § 58). Konkurentsiamet ka selgitas istungil, et asja uuriti ja menetleti kauem kaebaja huvides, et tema probleem saaks lahenduse, kuid paraku see ei õnnestunud, sest kaebaja temal lasuvaid kohustusi ei tunnista.
27.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viited MGS sätete rikkumisele, mis puudutavad süsteemihaldurit, on asjakohatud.
28.Kõike eeltoodut arvestades jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
30.Kolmas isik taotleb menetluskulu 1200 eurot väljamõistmist (käibemaksuta summa, vt 11.02.2023 ja 14.02.2023 menetluskulude väljamõistmise taotlused). Kohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), ei nähtu põhjendamatuid toiminguid ega ebamõistlikku ajakulu, samuti on esindaja tunnihind mõistlik. Kohus mõistab 1200 eurot kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja.
31.Vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist, seega tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja kulud jäävad kaebaja kanda.
32.Füüsiliste isikute eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel nende nimed ja aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
13 (14)
(allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.