3-21-2620 X kaebus Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse nr 718/2021-004 ja 14.10.2021 vaideotsuse nr 7-18/2021005 peale
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja MP Kolmas isik – Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühing
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus osas, milles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni punkti 10 haldusasjas nr 3-21-2620.
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni punkti 9 peale haldusasjas nr 3-21-2620.
Rahuldada X määruskaebus menetlusse võetud osas ja tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni punkt 9.
Kaasata Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühing kolmanda isikuna haldusasja nr 3-212620 menetlusse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas Konkurentsiametile 02.03.2021 taotluse algatada Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühingu (AGS) suhtes järelevalvemenetlus ning teha äriühingule ettekirjutus taastada gaasivarustus temale kuuluval Narva-Jõesuu linnas asuval Metsa tn 18 kinnistul (registriosa nr
3-21-2620 3636208; katastritunnus 51301:004:0141; pindala 3275 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Taotleja elumajale ei ole gaasiga varustamist tagatud alates 2020. a oktoobrist ja AGS ei ole edastanud ka teadet gaasitarnete lõpetamise kohta. Ilma soojavarustuseta hävinevad nii elumaja kui ka selle sees olevad esemed. Taotleja palus rakendada kehtivates õigusaktides sätestatud mõjutusmeetmeid, mis tagaksid gaasivarustuse taastamise, ning võtta ebaseadusliku tegevuse eest vastutavad isikud vastutusele.
2.Konkurentsiamet teavitas 05.03.2021 kirjaga AGS-i järelevalvemenetluse alustamisest ja AGS selgitas 17.03.2021 vastuses, et võlgnevusele vaatamata ei ole gaasivarustust Metsa tn 18 kinnistul katkestatud ning probleem gaasi puudumisega on eeldatavasti seotud kinnistul olevate seadmetega. Konkurentsiamet esitas 24.03.2021 AGS-ile täiendavad küsimused, millele AGS vastas 25.03.2021, kinnitades veel kord, et gaasivarustust Metsa tn 18 ei ole katkestatud. AGS märkis 30.03.2021 vastuses täiendavalt, et ei oska öelda, kes on liitumispunktiks oleva maa-aluse kraani sulgenud, kuid seda ei ole teinud AGS-i töötajad (sh ei ole AGS kodutarbijatest võlglastel kordagi gaasivarustust välja lülitanud). Ühtlasi märgiti, et hetkel ei saa AGS ohutut gaasivarustust tagada, sest puudub juurdepääs gaasireguleerimisklapile, mis asub Metsa tn 18 kinnistul. AGS esitas 08.04.2021 täpsustatud tingimused gaasivarustuse taastamiseks (sh teha gaasipaigaldise audit). Konkurentsiamet selgitas 09.04.2021 kirjas X-le, et sõltumata vaidlusest võlgnevuse üle ei tohi AGS avada ja Konkurentsiamet ei saa AGS-i kohustada avama Metsa tn 18 kinnistu gaasivarustust enne, kui on tuvastatud, et kinnistul asetsev gaasipaigaldis on ohutu. Konkurentsiamet selgitas 26.04.2021 kirjas, et tõendamiskohustus, et gaasipaigaldis vastab nõuetele, lasub gaasipaigaldise omanikul või valdajal, mitte maagaasi võrguettevõtjal. Konkurentsiamet selgitas 25.06.2021 kirjas veel kord, et võrguettevõtja ei ole kohustatud ja teda ei saa ka sundida gaasivarustust taastama enne, kui X esitab kehtiva positiivse järeldusotsusega auditi protokollid. AGS märkis 23.08.2021 vastuseks Konkurentsiameti küsimustele, et X ei ole seni esitanud kehtivat positiivse järeldusotsusega auditi protokolle ning X ei ole pärast 2020. a sügist enam AGS-i poole pöördunud, üks X e-kiri, kus sooviti selgitusi võrguteenuse kohta, avastati kontrollides rämpsposti hulgast. Ühtlasi selgitas AGS veel kord, et tema ei ole gaasivarustust Metsa tn 18 kinnistul katkestanud, vaid 29.03.2021 kontrolli käigus üksnes tuvastati, et maa-alune kraan on suletud asendis.
3.Konkurentsiamet jättis 03.09.2021 otsusega nr 7-18/2021-004 AGS-ile tegemata ettekirjutuse taastada gaasivarustus Metsa tn 18 kinnistul ja lõpetas AGS-i suhtes algatatud järelevalvemenetluse. Maagaasiseaduse (MGS) § 37 lg 1 alusel teostab Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet MGS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh turuosaliste tegevuse üle. Metsa tn 18 kinnistu on X ja C ühisomandis ning võrgulepingu on 02.11.2009 sõlminud C. MGS-st tulenevalt vastutab võrguettevõtja AGS gaasi edastamise eest kuni Metsa tn 18 kinnistu piiril asetseva liitumispunktini ning sealt edasi paikneva gaasiseadme korrashoiu ja ohutuse eest vastutab gaasiseadme omanik (vt MGS § 2 p-d 1, 3, 6, § 7 lg 3, § 19 lg 1). X-l puudub leping kinnistul asetseva gaasipaigaldise hooldamiseks. Gaasitöid ei tohi mingil juhul teha ise, vaid neid võib teha üksnes eripädevusega isik. Menetluse käigus selgus, et gaasi võrguteenuse osutamine oli katkenud seetõttu, et AGS-i gaasijaotusvõrku kuuluv maa-alune gaasikraan oli teadmata ajal suletud. Konkurentsiametil ei ole võimalik tuvastada, et gaasivarustus katkestati väljaspool kinnistut asetsevas gaasitrassis AGS-i või tema lepingupartneri poolt ning seda ei saanud teha ükski muu isik. X-l on õigus nõuda AGS-lt gaasivarustuse taastamist, täites eelnevalt võrguettevõtja välja toodud ja seadusega kooskõlas olevad nõuded. X peab AGS-ile esitama kinnistul paikneva talle kuuluva gaasiseadme kehtiva positiivse järeldusotsusega auditi protokollid. Konkurentsiamet ei saa enne auditi tegemist kohustada AGS-i gaasivarustust taastama, sõltumata gaasikatkestuse põhjustest. AGS-il endal auditi tegemise õigus puudub. Pärast nimetatud protokollide esitamist vaatab AGS üle prognoositud gaasikoguse suuruse ja esitatud arved. Kui võlgnevus on tasutud, sõlmib X enda nimele AGS-ga võrgulepingu, samuti maagaasi ostu-müügilepingu gaasi müüjaga. Seejärel 2(6)
3-21-2620 teostab AGS gaasipaigaldisele tasuta järelkontrolli ning avab ka gaasi tasuta. Kuna AGS ei keeldu gaasivarustuse taastamisest Metsa tn 18 kinnistul, siis ei ole ettekirjutuse tegemiseks alust.
4.Konkurentsiamet jättis 14.10.2021 vaideotsusega nr 7-18/2021-005 rahuldamata X 04.10.2021 vaide Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse peale. AGS-ile ettekirjutuse tegemiseks ei olnud alust ja järelevalvemenetlus AGS-i suhtes tuli lõpetada. Kui tulevikus peaksid ilmnema asjaolud, millest nähtub, et AGS keeldub põhjendamatult gaasivarustuse taastamisest, algatab Konkurentsiamet järelevalvemenetluse uuesti. Praegu selliseid asjaolusid ei nähtu. Selleks, et AGS saaks gaasivarustuse Metsa tn 18 kinnistul taastada, peab X esitama AGS-ile gaasiseadme ohutust puudutavad auditi protokollid.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse Konkurentsiameti 03.09.2021 otsuse nr 7-18/2021-004 ja 14.10.2021 vaideotsuse nr 7-18/2021-005 peale. Kaebajale ootamatult katkes tema kinnistu gaasiga varustamine 2020. a oktoobris ning kutsutud spetsialist tuvastas, et majas oleva gaasipaigaldisega on kõik korras. Korduvatele pöördumistele ja suhtlusele vaatamata ei saanud kaebaja oma probleemile lahendust ning elamu jäi kogu kütteperioodiks gaasivarustuse ja kütteta. Järelevalvemenetluse käigus selgus, et gaasivarustuse katkemise põhjuseks oli see, et teadmata isikud olid keeranud kinni AGS-i gaasivõrgu osaks oleva maa-aluse kraani, millele oli vaba juurdepääs. Kuna kraan on AGS-i oma ning tema vastutab selle hooldamise ja järelevalve eest, siis on kaebaja kinnistul gaasivarustuse katkemiseni viinud AGS-i õigusvastane tegevus. Konkurentsiamet jättis analüüsimata AGS-i käitumise kaebajaga suhtlemisel. Kokkuvõttes esines Konkurentsiametil alus teha AGS-le ettekirjutus või hoiatus, sest AGS oli jätnud gaasivarustust tagavale kraanile vaba juurdepääsu ning see on ohtlik avalikkusele ja teistele isikutele. Samuti ei reageerinud AGS kaebaja teadetele, süüdistas kaebajat kõikides probleemides ning nõudis tasu omapoolse kohustuse täitmata jätmise eest. Kaebaja ei välista AGS-i vastu kahjunõude esitamist, kui tema rikkumised leiavad tõendamist.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.07.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 23.11.2021 määruse peale, tühistas nimetatud halduskohtu määruse ja saatis asja halduskohtule tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
8.Tallinna Halduskohus võttis 01.08.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
9.Tallinna Halduskohus otsustas 23.09.2022 määrusega vaadata kaebuse läbi 27.10.2022 kohtuistungil. Halduskohus selgitas, et kui kaebajal on kohtuistungist osavõtmiseks vajalik tõlgi olemasolu, tuleb kaebajal endal tõlgi kohalolek tagada.
10.Kaebaja esitas 04.10.2022 halduskohtule taotluse kuulata tunnistajana kohtuistungil üle AGS-i volitatud ja seaduslik esindaja. Kaebaja soovib tunnistaja ütlustega tõendada, et gaasivarustuse katkestas AGS. Lisaks taotles kaebaja enda vande all ülekuulamist, et tõendada asjaolusid, et kaebaja on seoses gaasivarustuse puudumisega korduvalt AGS-i poole pöördunud ning oma silmaga näinud eeldatavasti AGS-i töötajaid gaasivarustuse katkemise hetkel kohas, kus asub selle sulgemist võimaldav ventiil.
11.Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2022 määrusega muu hulgas rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ja kaebaja enda vande all ülekuulamiseks.
12.Kaebaja esitas 26.10.2022 vastuväite kohtu tegevusele.
13.Halduskohtu 27.10.2022 istungil osales kaebaja videokonverentsi vahendusel koos nõustajatõlgiga. Kohus selgitas, et nõustaja-tõlk ei saa samaaegselt täita kahte erinevat rolli. Kohus pakkus välja, et isik võib osaleda istungil tõlgina, kuid kaebaja sellega ei nõustunud ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Lisaks leidis kaebaja, et on ebaõiglane, et vastustaja esindajad 3(6)
3-21-2620 viibivad saalis, sellal kui kaebaja osaleb istungil videokonverentsi vahendusel. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, ent selgitas kaebajale, et tegemist on menetlusõiguste kuritarvitamisega ja kohus kaalub trahvi määramist.
14.Kaebaja esitas 27.10.2022 vastuväite kohtu tegevusele.
15.Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2022 määrusega muu hulgas kaebaja vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja AGS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 9). Halduskohus tegi ühtlasi kaebajale trahvihoiatuse menetlusõiguste kuritarvitamisele viidates (resolutsiooni p 10). Kohus mõistis kaebaja taotlusi tunnistaja ülekuulamise taotlusena, kuid ei välista seda, et kaebaja soovis AGS-i kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. Kuna kohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata, lahendab kohus omal algatusel kaebaja taotluse kolmanda isiku kaasamise taotlusena. Vaidlus seisneb selles, kas vastustaja on õiguspäraselt järelevalvemenetlust korraldanud ja ettekirjutuse tegemata jätnud. Ehkki kaebuse rahuldamisel jätkuks vastustaja järelevalvemenetlus, ei otsustata kohtulahendiga AGS-i õiguste ja kohustuste üle. Samuti ei too kohtuotsuse resolutsioon kaasa AGS-i õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimist, muutumist või lõppemist. Kui HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole isikute menetlusse kaasamine põhjendatud ning lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Kui kaebaja soovib esitada tulevikus kahjunõude AGS-i vastu, ei eelda see AGS-i kaasamist praeguse asja menetlusse menetlusosalisena. Kui kaebaja leiab, et AGS on talle kahju tekitanud, tuleb selle nõudega pöörduda maakohtusse. Nii menetlusosalisel kui ka tema nõustajal on keelatud oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada või kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2). Kaebaja tegevus tõi kaasa 27.10.2022 kohtuistungi edasilükkamise. Seega on kaebaja menetlust venitanud. Kaebajal ei olnud keelatud pöörduda kohtu poole selgituste saamiseks. Lisaks peaks ka kaebaja nõustaja teadma enda õigusi kohtumenetluses ning kui ta neid ei tea, paluma kaebajal need välja selgitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16.X palub 16.11.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 9 ja 10 ning teha uus määrus, millega kaasata AGS kolmanda isikuna menetlusse. Halduskohtu järeldus, et ei ole täidetud HKMS § 20 lg 1 eeldused AGS-i menetlusse kaasamiseks, on ekslik. Kohtulahend mõjutab otseselt AGS-i kohustusi ja õigusi. Kui kaebus rahuldatakse ja Konkurentsameti otsus tühistatakse, on Konkurentsiamet jätkuva järelevalvemenetluse raames kohustatud kohaldama AGS-ile ebaseadusliku tegevuse eest sanktsioone. Isiku üle riikliku järelevalve menetluse jätkamine ning selle raames isikule kohustuse panemine piirab kahtlemata tema õigusi. Kaebaja hinnangul on õigustatud ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 10 vaidlustamine. Kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmine ning ebakorrektselt korraldatud kohtuistung ei saa olla aluseks, et teha kaebajale trahvihoiatus ja süüdistada teda menetlusõiguste kuritarvitamises. Kaebajale teadaolevalt ei kaasata menetlusse tõlki, kui osaleb eesti keelt valdav nõustaja, v.a juhul, kui menetlusosaline annab ütlusi vande all.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-21-2620
17.Määruskaebus tuleb osas, milles vaidlustatakse halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni p 10, tagastada (HKMS § 187 lg 3 p 6, § 207 lg 1). Määruse resolutsiooni p-ga 10 tegi halduskohus kaebajale trahvihoiatuse menetlusõiguste kuritarvitamisele viidates. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. HKMS § 77 lg 3 kohaselt võib trahvitud isik esitada määruskaebuse halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvimääruse peale. HKMS ei näe aga ette võimalust esitada määruskaebus määruse peale, millega kaebajale on tehtud trahvihoiatus, kuid trahvi veel määratud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista nimetatud määrus ka edasist menetlust.
18.Määruskaebuse halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni p 9 peale saab menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 21 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
19.HKMS § 20 lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isiku kaasamise regulatsioon on kantud vajadusest tagada isikutele nende õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2). Selleks et isik poleks mitte õigusemõistmise objekt, vaid subjekt, peab tal olema võimalus tutvuda kohtutoimikuga, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada oma tõendeid ja väiteid (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 14).
20.Kolmandate isikute menetlusse kaasamise nõue on imperatiivne, kui isik vastab HKMS-is sätestatud kolmanda isiku tunnustele (Riigikohtu 26.04.2004 otsus asjas nr 3-3-3-1-04, p 7; 12.11.2019 määrus asjas nr 3-19-874, p 9). Seega juhul, kui kohtulahendiga võidakse otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle, ei ole kohtul kaalutlusõigust, kas kolmas isik menetlusse kaasata või mitte. Selle otsustamisel, kas asjas tehtav kohtulahend puudutab isiku õigusi, on määrav, kas tema subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine võidakse määrata asjas võimalikult tehtava lahendi resolutsiooniga (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2013, lk 112).
21.Praeguses asjas on vaidlustatud Konkurentsiameti 03.09.2021 otsus, millega AGS-i suhtes korraldatud järelevalvemenetlus lõpetati ilma gaasivõrguettevõtjale ettekirjutust tegemata, sest korrarikkumist ei tuvastatud. Kuigi halduskohtu 01.08.2022 määruses ei ole täpsustatud, millistes nõuetes on kaebus menetlusse võetud, on nii halduskohus (vt 23.11.2021 määruse p 4) kui ka ringkonnakohus (vt 08.07.2022 määruse p 5) pidanud kaebuse eesmärgiks mh kohustada Konkurentsiametit otsustama uuesti AGS-i suhtes järelevalvemeetmete rakendamine. Ringkonnakohus on 08.07.2022 määruses (p 11) selgitanud, et Konkurentsiametil tuli vaidlusaluse järelevalvemenetluse käigus kontrollida, kas AGS kui võrguettevõtja täidab MGS § 22 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada kaebaja varustamine gaasiga vastavalt MGS-le, tegevusloa kõrvaltingimustele ja sõlmitud lepingule, ning ega AGS ole keeldunud kaebajale kuuluva tarbijapaigaldise võrguga liitumisest vastuolus MGS §-ga 18 ega kaebajale võrguteenuse osutamisest vastuolus MGS § 22 lg 10 p-s 1 ja lg-s 11 sätestatuga. Seega võidakse praeguses asjas tehtava kohtulahendiga otsustada, et Konkurentsiamet on nimetatud asjaolude kontrollimise tulemusel õigusvastaselt lõpetanud AGS-i üle tehtava järelevalvemenetluse ilma ettekirjutust tegemata ning ta on kohustatud järelevalvemenetlust jätkama, mille tulemuseks võib olla ka AGS-ile ettekirjutuse tegemine. Eelnevast piisab sedastamaks, et asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada AGS-i õiguste või kohustuste üle (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2018 määrus nr 3-17-1134, p 7; 09.07.2019 määrus nr 3-17-1880, p 15). 5(6)
3-21-2620 Ringkonnakohtu hinnangul vastab AGS seega HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku tunnustele ja puudub alus jätta ta menetlusse kaasamata.
22.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse menetlusse võetud osas ja tühistab halduskohtu 03.11.2022 määruse resolutsiooni p 9. Ringkonnakohus kaasab uue määrusega AGS-i kolmanda isikuna haldusasja menetlusse. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.