TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

järelvalve tagamine, samuti XXXX ́e esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 20.06.1996 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-494 tunnistati XXXX teovõimetuks, kuid eestkostet tema üle ei seatud. Harju Maakohus seadis 04.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-2264/01/02 XXXX ́e üle eestkoste ja määras XXXX ́e eestkostjaks XXXX. Harju Maakohus pikendas 21.12.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-11608 XXXX ́e üle seatud eestkostet viie aasta võrra, so kuni 21.12.2016 ning määras eestkostja ülesandeid täitma XXXX. Kohus otsustab XXXX ́ele seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.12.2016. Rae vald esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse 03.11.2016 (tl 89-90). XXXX ́ele RÕA korras määratud esindaja leiab, et eestkoste XXXX ́ele tuleb seada 2 aastaks ja siis kontrollida, kas ta saab hakkama ilma eestkosteta ning kas ta on valmis kogukonnas elamise teenusega; eestkostja personaalia osas ei oska esindaja informatsiooni puudusel kaasa rääkida ja jätab selle kohtu otsustada ning eestkostja ülesandeid tuleks kitsendada eestkostetava konto kasutamise küsimuses – kuidas, jätab esindaja kohtu otsustada (nt keelata kontol olevate vahendite kasutamine eestkostja huvides vms) (tl 93-95). XXXXon seisukohal, et XXXX ́e eestkostet on vaja pikendada ja XXXX on nõus jätkama tema eestkostjana (tl 102). XXXX on seisukohal, et XXXX ́e eestkostet on vajalik pikendada (tl 108). 22.12.2016 esitas XXXX kohtule täiendava arvamuse (tl 123). 04.01.2017 esitas Rae vald kohtule täiendava kirjaliku arvamuse (tl 129).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, eksperdiarvamuse, XXXX, XXXX seisukohaga ning XXXX ́e esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX ́e üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

XXXX.

Rae vald on oma kirjalikus avalduses märkinud, et kuna XXXX on võtnud eesmärgiks liikuda edasi kergemale teenusele (kogukonnas elamise teenus), siis töö selle nimel praegu käib, et iseseisvalt paremini hakkama saada. XXXX hinnangul hetkel XXXX vajab veel eestkostet, kuid 2-3 aasta pärast võiks selle uuesti üle vaadata, sest nende arvates võib XXXX edaspidi hakkama saada ka ilma eestkostjata. XXXX ́e esindaja RÕA korras on märkinud, et XXXX teab väga hästi, et tal on diagnoositud skisofreenia, ehk psüühikahäire, mis tema puhul väljendub pigem mõtlemises ja tundeelus. Samas ei olnud tema puhul täheldatav mälu halvenemine. Ka see oli tajutav, et XXXX ́e intelligentsust ei ole talle diagnoositud skisofreenia mõjutanud. Oma mõtlemise viljana on ta loonud endale tausta, mille kohaselt on ta elus teinud halba, mis on kaasa toonud inimestele tragöödiaid. Selles teadmises ta elab ja ennast süüdistab ja loodab Jumala lunastusele. XXXXhiljem selgitas, et mingit halba XXXX siiski teistele teinud ei ole, et selline arvamus ongi tema üks peamisi skisofreenia ilminguid. XXXXe on üdini vaga ja usklik inimene. Ta leiab ise, et on juba tervem ja vajaks kergemat teenust, mida saab osutada ka siis, kui ta elaks kodus ema juures (kellel on 4-toaline korter). Tema suhted lähedastega on taastunud. Ka XXXXkinnitas, et XXXX on märkimisväärselt paranenud ja liigub kergema teenuse (kogukonnas elamise teenus) suunas. Selleks pole ta kohe valmis ja vajab veel eestkostet 2-3 aastaks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX ́e psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX ́e eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX ́e huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX ́e psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX ́ele riigi õigusabi korras määratud esindaja, XXXX, XXXX arvamusest ja Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX ́e eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX ́e esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingute) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX ́e esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava

varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus jätab XXXX ́ele õiguse pisitehingute tegemiseks eestkostja määratud rahasumma ulatuses. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna XXXX ́ele jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb XXXX lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Harju Maakohtu 20.06.1996 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-494 tunnistati XXXX teovõimetuks, kuid eestkostet tema üle ei seatud. Harju Maakohus seadis 04.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-2264/01/02 XXXX ́e üle eestkoste ja määras XXXX ́e eestkostjaks XXXX. Harju Maakohus pikendas 21.12.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-11608 XXXX ́e üle seatud eestkostet viie aasta võrra, so kuni 21.12.2016 ning määras eestkostja ülesandeid täitma XXXX. Kohus otsustab XXXX ́ele seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.12.2016. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole senine eestkostja XXXXalates tema eestkostjaks määramisest esitanud iga-aastaseid eestkostja aruandeid. Rae vald on märkinud oma arvamuses, et XXXX on säilinud suhted õe, ema ja tütrega, kellega vahel helistavad. Tütar XXXX on ka XXXXe eestkostjaks. XXXX hinnangul saab eestkostja oma ülesannetega hakkama rahuldavalt. Samas on XXXX ́e esindaja arvamuse kohaselt vanemtegevusjuhendaja XXXXväitel senine eestkostja elulistel asjaoludel kasutanud XXXX ́e kontol olevaid rahalisi vahendeid (XXXXe jääb ca 65 eurot kuus) oma isiklikuks huviks, mistõttu on juhtunud, et nt apteegis ravimeid ostes on jäädud rumalasse olukorda, sest kassaaparaat/müüja teatab, et ostjal pole pangakontol piisavaid vahendeid (ehkki pidi olema). Kohus vabastas 21.12.2016 määrusega esialgse õiguskaitse korras XXXXXXXX ́e eestkostja ametist ja määras XXXX ́ele ajutiseks eestkostjaks Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) kuni tsiviilasjas 2-11-11608 menetlust lõpetava lahendi tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 22.12.2016 esitas XXXXkohtule e-kirja, milles märkis, et ta ei teadnud või oli unustanud, et taoline aruanne on vaja esitada. Oma eestkostetava XXXX ́e raha on ta kasutanud XXXX ́e enda huvides. Samuti laenates ja hiljem tagasi makstes, on see alati toimunud kokkuleppel eestkostetavaga (tl 123). Rae valla 04.01.2017 täiendavast arvamusest nähtuvalt kohtus Rae valla esindaja 28.12.2016 eestkostja XXXXja XXXX, kes on XXXX õde. XXXX tunnistas, et ei lugenud korralikult läbi kohtumäärust, kus oli kirjas eestkostja aruande esitamine. Ema raha ta omavoliliselt enda tarbeks ei olevat kunagi kasutanud (kõik on emaga kokku lepitud). Paaril korral oli ta kasutanud ema raha, aga siis esimesel võimalusel kohe ema kontole tagasi kandnud. XXXXle jäi arusaamatuks, et nii pikka aega ei võtnud kohus temaga ühendust ning tuletanud meelde, et ta ei ole korrektselt eestkostja ülesandeid täitnud. Kui talle oleks seda koheselt tehtud, siis oleks olnud kõik korras. Rae vald on nõus, et eestkostjana jätkaks XXXX , sest see on ka ema XXXX ́e soov (tl 129). Rae valla arvamusele oli lisatud XXXX ́e 02.01.2017 omakäeliselt

kirjutatud ja allkirjastatud avaldus, mille kohaselt soovib XXXX oma eestkostjaks tütart XXXX ́t, kui kohus peab vajalikuks eestkoste jätkamist (tl 131). Samuti oli Rae valla arvamusele lisatud XXXX 28.12.2016 e-kiri Rae vallale, milles XXXXoli muuhulgas selgitanud, et kui XXXXe on vaja midagi osta, helistab ta tütrele ja XXXX kannab vajaliku summa XXXX arvelt oma kontole kaardimakse jaoks. Kindlasti ei kasuta XXXX eestkostetava raha isiklikuks otstarbeks (tl 132). Lisaks tunnistas XXXX30.12.2016 arvamuses oma tahtmatut viga seoses eestkoste aruannete mittetäitmisega ning XXXXlubas püüda edaspidi sarnaseid vigu vältida. XXXX raha on XXXXkasutanud XXXX ́e huvides, temaga alati enne läbi arutades (tl 133). 02.01.2017 avalduse kohaselt on AS XXXX XXXX nõus XXXX ́ele eestkoste vajaduse pikendamisel tema tütre XXXXeestkostjaks jätkamisega, kui XXXX suudab ja soovib kõiki eestkostjaks olemise kohustusi täita (tl 134). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX ́e eestkostjaks tuleb määrata tütar XXXX , kes on XXXX ́e eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́ele tuleb eestkostja määrata kaheks (2) aastaks, so kuni 09.01.2019. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. detsembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.