3-23-191 X kaebus Transpordiameti ning majandus- ja taristuministri kohustamiseks 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistu omandamiseks ja kahju hüvitamiseks ning Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a korralduse nr 335 tühistamiseks ja riigiteede teehoiukava uuesti kinnitamiseks kohustamiseks Kaebaja X, esindajad vandeadvokaadid Kelli Ristal ja Raul Keba Vastustajad Transpordiamet ning majandus- ja taristuminister
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Transpordiamet teavitas 29. detsembri 2022. a kirjaga nr 8-3/21-359/28819-7 X järgnevast: 1) Transpordiamet teavitas 23. novembri 2021. a kirjaga menetluse algatamisest maa omandamiseks avalikes huvides, seoses Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti koostamise ja selleks algatatud projekteerimistingimuste menetluse ning X esitatud pöördumisega. Eelnimetatud projekteerimistingimuste menetluse käigus selgitas projekteerimise osakonna
3-23-191 projektijuht, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt peaks valmima plaanide kohaselt 2022. a sügisel ning eelprojekti koostamisel arvestab Transpordiamet ümbritsevate kehtivate detailplaneeringutega ning nende realiseerumine ei ole Tartu põhjapoolse ümbersõidu kavandamisel takistuseks; 2) maade omandamise protsess algatatakse pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti valmimist ja selle kinnitamist, eeldatavasti 2022. a sügisel. Vabariigi Valitsuse
10.detsembri 2020. a korraldusega nr 439 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“ kohaselt oli Tartu põhjapoolse ümbersõidu objekti ehitusaastateks kavandatud 2025–2029. Seadus võimaldab Madruse tn 13 kinnisasja omandamise viia lõpule ka enne eelprojekti valmimist, eeldusel et see toimub kokkuleppel; 3) Vabariigi Valitsus kinnitas 1. detsembri 2022. a korraldusega nr 335 „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“. Nimetatud dokumendis ei ole ehitusobjektide nimekirjas Tartu põhjapoolset ümbersõitu, mis tähendab, et puuduvad eelarvelised vahendeid selle projekti realiseerimiseks. Seetõttu ei ole võimalik omandada Madruse tn 13 äralõiget (tänase nimetusega 3 Jõhvi-TartuValga tee katastriüksus, tunnusega 79301:001:1081). Riigiteede teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigiteedel. Nimetatud dokumendi kinnitab Vabariigi Valitsus ja tuginedes sellel aastal kinnitatud teehoiukavale peatatakse maade omandamise menetlus, kuni selgub nimetatud objekti ehitusaasta ja eelarvelised vahendid.
2.X esitas halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Transpordiameti toimingu (menetluse peatamine) õigusvastasus; 2) tuvastada Transpordiameti ning majandus- ja taristuministri õigusvastane viivitus 3 JõhviTartu-Valga tee kinnistu omandamise menetluses; 3) kohustada Transpordiametit ning majandus- ja taristuministrit 2 kuu jooksul viima lõpuni 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistu omandamine kohese hüvitise eest 734 524 eurot, millele lisandub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 15 lg 3 kohane motivatsioonitasu ja täiendav tasu asjaajamisega kaasnevate kulude eest; 4) mõista Eesti Vabariigilt välja kaebajale õigusvastase viivitamisega tekitatud varaline kahju 664,66 eurot; 5) alternatiivselt tühistada Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a korraldus nr 335 ja kohustada Vabariigi Valitsust uuesti kinnitama „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ mahus, millesse on lisatud 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, Tartu linn, Tartu maakond (katastritunnus 79301:001:1081) kinnistu omandamise menetluse lõpule viimine; 6) juhul, kui eespool p-des 1–3 nimetatud nõuded jäävad täielikult või osaliselt rahuldamata, mõista Eesti Vabariigilt välja kaebajale tekitatud varalise kahju eest hüvitis 26 282,60 eurot.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 30. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse nõude osas tühistada Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a korraldus nr 355 ja kohustada Vabariigi Valitsust kinnitama riigiteede teehoiukava 2023–2026 mahus, millesse on lisatud 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnistu omandamise menetluse lõpule viimine. Ülejäänud nõuded võttis halduskohus menetlusse. Halduskohus esitas kaebuse osalise tagastamise kohta kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) nõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus; 2) uue teehoiukava kinnitamine ja varasema kehtetuks tunnistamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud teehoiukava ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja subjektiivset õigust. Teehoiukava on eelarvevahendite planeerimisdokument, mille kinnitamine ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda mõne selles kavas ette nähtud objekti rajamist või mõne objekti sellesse kavasse lisamist. Vastab tõele, et Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2020. a korraldusega nr 439 kinnitatud varasemas 2(5)
3-23-191 teehoiukavas oli aastatel 2025–2029 plaanis välja ehitada Tartu põhjapoolne ümbersõit ning
1.detsembri 2022. a korraldusega nr 355 kinnitatud teehoiukavas ei ole sellise objekti ehitamist nimetatud. Samas ei tulnud varasemast teehoiukavast kaebajale subjektiivset õigust nõuda selle ümbersõidu rajamist. Teehoiukava ei reguleeri küsimust, millised maatükid tuleb omandada Tartu põhjapoolse ümbersõidu rajamiseks. Teehoiukava vastu võtmisel ei ole viidatud konkreetsele ehitusprojektile, kavandatava tee täpsele asukohale vms detailile. Vabariigi Valitsus ei ole 1. detsembri 2022. a korraldusega keeldunud kaebajalt maad omandamast. Varasema teehoiukava kinnitamisega ei võtnud Vabariigi Valitsus kaebaja ees kohustust omandada vaidlusalune maatükk ning seega ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka see, et uues teehoiukavas ei ole seda tee-ehitust või kaebajalt maa omandamise menetluse lõpule viimist ette nähtud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning asja halduskohtule menetlemiseks saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) nõuded on piiritletud kaebaja õigusi puudutavalt; 2) halduskohus jäi nõude sõnastusse kinni ja leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus sellele, et teehoiukava hõlmaks kaebaja kinnistu; 3) halduskohus jättis arvestamata selle, et vastustaja peatas kinnistu omandamise üksnes teehoiukava tõttu, sest selles ei nähtud projekti rahastust enam ette; 4) kaebaja nõustuks halduskohtu lähenemisega, kui kohus asuks seisukohale, et KAHOS-e alusel algatatud menetluse peatamisel ei oma korraldus nr 335 tähendust. Kaebaja soovib vältida olukorda, kus kohus hiljem leiab, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama korraldust nr
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
6.Vaidluse all on küsimus, kas kaebajal on õigus vaidlustada Vabariigi Valitsuse
1.detsembri 2022. a korraldust nr 335, millega kinnitati perioodi 2023–2026 riigiteede teehoiukava.
7.Vabariigi Valitsus kinnitas 10. detsembri 2020. a korraldusega nr 439 riigiteede teehoiukava aastateks 2021–2030 ning selle kohaselt oli Tartu põhjapoolse ümbersõidu objekti ehitusaastateks nähtud ette 2025–2029.
8.Kaebajale kuuluva kinnistu kohta on kehtestatud detailplaneering Tartu Linnavolikogu
18.veebruari 2021. a otsusega nr 315. Detailplaneering arvestab Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassi koridoriga ning Transpordiameti tellimusel Roadplan OÜ koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti krundijaotuskava joonisega (kinnitatud 1. detsember 2021).
9.Transpordiamet tegi 23. novembril 2021 kaebajale pakkumuse kinnisasja omandamiseks, kuna ka kaebajale kuuluvale kinnistule kavandatakse Tartu põhjapoolset ümbersõidu teed. Transpordiamet märkis pakkumuses, et maade omandamise protsess algatatakse pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti valmimist ja selle kinnitamist eeldatavasti 2022. a sügisel. Kuna kaebajale kuuluvast kinnistust nähakse ette äralõige vastavalt detailplaneeringus näidatud ulatusele ja sellega arvestatakse projekti koostamisel, siis võimaldab seadus võõrandada maa 3(5)
3-23-191 ka enne eelprojekti valmimist, eeldusel et see toimub kokkuleppel. Transpordiamet avaldas soovi omandada kaebajale kuuluvast kinnistust 22 486 m2, mille eest oli nõus maksma 879 051,72 eurot. Kaebaja oli nõus nimetatud tingimustel kinnistu riigile võõrandama.
10.Transpordiamet andis 22. detsembri 2022. a korraldusega nr 1.1-3/21/551 projekteerimistingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
11.Transpordiamet teavitas 29. detsembri 2022. a kirjaga kaebajat, et peatab kaebajale kuuluva kinnistu omandamise. Transpordiamet põhjendas peatamist kokkuvõtlikult sellega, et Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 335 kehtestatud teehoiukava ei näe ette Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamist. Seetõttu puudub eelarves raha kaebaja kinnistu omandamiseks. Transpordiamet peatas maade omandamise menetluse seniks, kuni selgub objekti ehitusaasta ja rahastamise küsimus.
12.Kaebaja tahteks on, et vastustaja viiks kaebaja kinnistu omandamise menetluse lõpuni kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
13.Halduskohus oli kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust vaidlustada teehoiukava, kuna selle dokumendiga pole tema õigusi riivatud, tegemist on üksnes eelarvevahendite planeerimise dokumendiga (liiklusseaduse (LS) § 11 lg 8). Halduskohus lisas, et varasem teehoiukava ei loonud kaebajale subjektiivset õigust sellele, et tema kinnistu omandatakse.
14.LS § 11 lg 1 sätestab, et riigiteedega seonduvat tegevust (s.o teehoidu) rahastatakse teehoiukava alusel. Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves (LS § 11 lg 2). Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa (LS § 11 lg 6). Riigiteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal (LS § 11 lg 7). Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega (LS § 11 lg 8).
15.Asjaolust, et vastustaja peatas kokkuleppe teel kaebaja kinnistu omandamise põhjusel, et teehoiukavas pole nähtud ette raha Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamiseks, ei järeldu Vabariigi Valitsuse korralduse nr 335 vaidlustamise vajadus.
16.Teehoiukava koostamise ja selles sisalduvate uute tee-ehitusprojektide realiseerimise aluseks on riigieelarves teehoiuks ettenähtud raha. Ringkonnakohtu hinnangul ei loo eespool viidatud sätted kaebajale subjektiivset õigust sellele, et tema kinnistu oleks hõlmatud riigiteede teehoiukavaga, sh seda, et selle omandamiseks oleks riigieelarves raha ette nähtud. Viidatud normid sätestavad reeglid selle kohta, kuidas täidesaatval riigivõimul tuleb teehoiukava koostada ja vajadusel muuta, kui selleks on eelarves raha ette nähtud (selle kohta vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-74-15, p 22). Kaebaja kinnistu omandamise kohustus ei teki teehoiukava kui rahastamist puudutava dokumendi alusel.
17.Kaebaja taotletava eesmärgi saavutamine, sh kohustamiskaebuse rahuldamine ei sõltu sellest, kas Vabariigi Valitsuse korraldus nr 335 on kehtiv. Eristada tuleb õiguste ja kohustuste maksma panemise nõudmist sellest, kuidas õigusnormist tulenevaid kohustusi faktiliselt täidetakse. Kui kehtiva õiguse alusel on vastustaja kohustatud kaebaja kinnistu omandama, ei oma tähendust küsimus selle kohta, kas avaliku võimu kandja on õigusnormist tuleneva vastava 4(5)
3-23-191 kohustuse täitmiseks raha ette näinud ja vaidlusaluse projekti teehoiukavas kajastanud (selle kohta vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1909, p 26; 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 16). Kui kehtiva õiguse kohaselt on avaliku võimu kandja kohustatud kaebaja kinnistu omandama, tuleb tal selleks ette näha ka raha (nt vajadusel muuta riigieelarvet ja teehoiukava).
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.